US$2,00 13,— ~ $1.50 $10— $1.50 CTO lahe? asus laevanduse tulepei, mis. lainetu- nelises, | ema kaudu_ toodi ka : gust segakaupa siit- atele Gridele ja tGds- aurikute.t6id sada-. esubuseid _‘ Materjale kahemastilised purje- st VGH. muudest rane ‘Adittepuid. ning -linna Putamise munakive. toodi randadest seali- n, siiku; kartuleid- ja_ di randadesse .tagasi kiitteGlisid: Parnu la. A SuUrel arvul y&dris- iid: elusana snmplae-. , Soome Ja ka alla : Mhenes maailmaturul 1 nGudmine mille fy- dy estate keskpaiku vdis jalle. margata Uldist tOusu, mis mdjustas maa majandust, Va- §.-aluistas mitmete itusprojektidega, :Suu- ‘@rou Suure Silla ehi- “Vana-Parnu (Siimu)... ja sildedega, Suure. iks taani sildade ehi- - ard Ja Schultzi kitte, dil puudusid ‘selleks . la ehitus aleas 1934, ‘adel. Sild oli kon. ja raudbetocn-kaare- iga keskel. JOkke ehi- mOlemasse kaldaotsa Sillasaated, “ku ka. imistletud raudbetoon _ . . 4 . . . . . . . Lt" mo . . . . Lk . . - so . " " . Lt. oo. te cattas . ail i = = 77 = hl =, "1" = 5 int 5 . " . . . ." sop e . . "4 . " "ae . . 1 . . . . = yes Tes PW, pny a ae Se ee ee Sa eee ee LA en Pe bey ere iain eee eee ee pe De wa ced dept oct gd eae : oe Patel aes r : . P peel ee ’ Peat eatery hat errata OE Ta a Bethe SPA freon CPE SIA aE pharm panera tee ee PL Ea, on ad eg lice Aca grate ede 2" a eee re ne crt, UL eee ee SS Dae eS epee a aie oe, ’ " ees pei, Seiad ee ee ee a Come are. te eet ct re re! ._ 7 oat eae ee re ee ee pe i ee ol ee A Ce Le io, el _ i wae . . ae cs Pe et rr sleatch etal ‘Ta suri 15. | ‘tubastatud porm pubkab Canberra * Se Raa ze = Se Ef a jh => ; a ee au = a la: | Sam a, is ; Zz “te. dr, Spike _gObralik suhtyumine ja ertusiasn palju vaartuslikku andsid ja kes te- —= “o a : : t Pty 1 ni tiie Ties oi oa! DD ee ed ee Doolittle Walcott” meflaliga. Sed . medalit antakse ainuit tks iga vue . * . . "noo . ". — . - . ee ee ee ag Sn ee et eT eT ee en OH et ee = er ky ee i ee a, SY ee -metatud ‘ karploomade _. Ta Koostas - iiievaate Canberra ala geoloogiast. Yael on tema jarele nimetatutd © kalataclise looma kivistised, ‘Shears-' : . ‘ . . . . . . . . " : . . . a -_ ey a ee : = - 7 : = Wau rae ae Nr aa I Th Bent dey hare br Sle eee oe ae ed: saeveskid sulge- : . . 7 . . -— a . al ee eg pe ——- ee el nee a ee SEL le Tae se es ct barge a wot = pas sete al SEL A AR eae ey cor aides rent Bee He a tibext ere eenrs es ? ae pee ot oe Seer oo Liye ROH, ona : aug ay he re ie . COPE Soa tree : oe ys y ep o i Cees “Armin Aleksander Spik Eestlasele a piihendatud teadustit: qjakiri Austraalia maapOuevarasid wuri- va teadusliku asutuse Bureau of. Mineral Resources ‘ajakirja (BMR ‘Journal of Australian Geology and | Geophysics) juuni 1984 yaljaanne, mis ilmus:trukist k.a, veebruris, on piihendatud endise Tartu.. tilikoott _~ geoloogia ja paleontoloogia profes- _ ° sori, Armin Aleksander -mélestusele. Ajakirja mustavarvili- gel kaanel on tema pilt, _ - vyalgete tahtedega taiclik nimi ning -. giinni- ja surmaaastad. 1898—1983, | | BMR juures. ‘Canberras a. 1949 kuni 1982. aas- ‘tani, kaugelt tile pensioniea, mil OPIKU pildi. all Dr. Gpik t65tas pidi lahkuma tervislikel pohjusil. jaaunaril 1983 ja ta Norwoodi “krematooriumi _ leina- mililris Ajakirja 12641 lehekiiljel on tea- duslikud artiklid BMR paleontoloo- gide ja teiste teadiaste, sulest, kelle-. suured teadmised, da maletavad ku isalikku kuju pa- leontoloogias,” kui silmapaistvat “geoloogi. petajat ja hinnatud sOp- ta (need tunnustavad s&nad on . wOetud ajakirjast). Esimesed kolm-. ' feist Iehekiige on aga pithendatud otseselt dr, Opikule kui teadlasele. Selles kirjutavad kaks kolleegi te- ina elukdigust, ulatuslikust teadus- Jikusi 60st enne ja pérast Aust- raaliasse asumist. Tutar Nora Ro- mot Kizjutab perekohdlikke miles- : fusi omia-isast. Ara on toodud ka hulga ‘Ulesvitteid. dr. Opiku uurie * _tnisreisidelt mitmes - maailmajaos,- ‘tema portreed mitmes vanaduses ja tema teaduslike kirjutiste taieliic. - pimekiri.. Gr, Opik oli Austrdalia Teaduste Akadeemia liige ja austatud Amee- tika Teaduste Akadeemia Charles Seda aasta jirel maailma ajaloos Uldtun- tid isikuilé. -Enne teda oli seda antud ainult yiiele teadlasele:. Dr. Opiku jérele ia tenia auks on ni- kivistised Leptostrophia ' (Léeptostrophiella) oepiki ja Morinorhynchus oepiki. esimese . iksikasjalise byaspis. oepiki gen, et. sp, . nOv., millised ta’ avastas aspen ‘plirkoanas, NSW-s. TOOMAS GUNAPUU ">. Bay BPE, LLB, ADVOKAAT —NOTAR ._ 129 John Street, Toronto, Ont. MSY 2E2° Telefon 597-1714 “ANDRES OLVET, rT B. Advokeat-notar oe igelow, Hendy, Shirer & Uukhivi : 789 Don. Mills Ra. . ‘Tel, 429-3110 ‘Taemas-Wee 4 MK; K. Haldma | a | gidala esimesse ajalehte fun. . aro, ee ee nai “.e ote wade : . 1 4 se ak. ae ete ee " ' er CE ee eee ee Gra pebaye ort _ WABA EESTLANE. teisipHeval, 30. juulil 1985 ~ Tuesday, July 30, 1985 t - 7 : rt ee ee ee ed eT ET ne ee PS ee Eesti Akedoomilise Meeskoor' kontserdil 3, oe MOK, kes Stokholmist tHelsingisse ee ne Bos cat on sOitnud ilistavad ‘seda loodus- fikku ilu, mida silm haarab Stok- . ae : holmi saarestikus ja uuesti. jalle -Soome saarte léheduses. Juba sit. S sinna’ tasuvat Soome kiilastamise; 7 -? kui see vaid mOnepievaseks jaéb- sees ky BC . tarreney . Stokholm oli sel laupteval mara- fonijooksu-paev ja stldalinnast J4- at bipi#s kas suletud vOi takistatud. ‘Tunnelbana aga viib otse Silja Li-. nes lahedusse ja kui muidu yolks tee kaotsi minna, siis on sadama- Adrses pargis puhkavaid. soomlasi, kes’ kuningriigt Klilastamisest on vasinud. Labi tunnelbana aga satub pilk maratonijooksjaile ja pealtvaa- tajaile, millele kOik rootslased suu- re huviga kaasa elasid ja roOmuks osutuski vOitjaks rootslane. Kaunis Stokholmi ilm laseb ise- ‘gi-enne lahkumist laevalael paikest votfa, mis jdibki viimaseks Skan- dinaavias, siis tuleb pOhjast tagasi jahedus koos jaaiikkidega, mus l&bi -Abvenamaa mere liiguvad Laanemerre, markidena erakordsest KUlmast talvest, a _Jallendgemisel. Helsingiga ‘on ju- ba hiline ennelGuna, Merelt: vaade akub suurepSrase | pildi vanalin- . P | 7 r -piku, Valeri Kitka, Otar. Taktakish- nast, kus Xirik tGuseb majesteetli- Kult esile, Soome. presidendi ameti- hoone on selfe kérval noopis ‘taga- sihoidtik. tks soomlane ‘ittles talle stidue plaanist raakides, et Soome pea- linn polevad enam-endine, uuen- dusi clevat niiyOrd: palju. Ega el maletagi -linnapildist enam muud kui cliimpiastaadioni, parlamendi- hoonet, siis veel wut postkontorit ja raudteejJaama, kust kunagi raud- teerong viis. no0ri vabatahtlikke lita: siis oli detsembri alguse roske hilisOhtu, Juba sadamas otsitakse nite, kel pote hotellireservatsiooni ruumid. Hotell ,,Academic* on kiill tegeli- kult tiGpilaselamu, mille iiliopila- sed on suveks hotelliks muutaad, olles ise igal pool administratsioo- nis ja teeninduses ametis. Hotell. asub peaaegu siidalinnas, oi paku. red kontserdist osavotjad pidid AUSTRAALIA UUDISEID tes oh. kodukord. lihtne, arusaaday juksusi, tiesti rahulday. _ Sisseregistreertmisel haaras tahe- lepanu. paar eestlast, Kel oli tege- mist kassas soovitava telefoniraha vahetamisega. Kui mehed eemaldu- sid, seletasid teenistujad, et need mehed olevat Hesti .Akadeemilise ‘Meeskoori litkmed, terve Koor ho- telli tthte hoonesse majutatud ja annavad juba tina Shtul kontserdi Soome ues. Temppeliaukio kirl- kus. See oli vaid paatt.bloki kau- gusel hotellist, Soome kuulsa arhitektuurikunsti Liks Gnnestunumaid. saavutusi, -3a2b see eriti kauniks Shtul, kui piikse- ‘kiired puudutavad -kiriku vaskset ‘lage, pannes selle sdrama. -Selles | VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS “avatud eamaspaevast reedeni kella 9_ 3-y Telefonid toimetus 444.4823 - _talitus 444-4832. on tasuy afaiche lafaldnse _. deviku titte. Kuulutaste hinnad thks toll hel veerunl, $5.—.— _ este — heveeeees . $5. 50 - Kuuiutusi eSetakse vastus ed -f esmasp. horam, kella tl-ni ja ’ nadala teise ajalehte kuni kol- pap, homm. kella H-cu, tel, 444-4832. Valjaspool tddaega: 7 ‘Leida Marley 223-0680 Postiaadress, 8 = [ 9 Parravano Ci. ~~ ‘Willowdale, Ont, M2R 388 . liso Be kuid moneks OOks on = ee ee . _ Kaljusse raintud seintega hoonesse ‘oli nagu otse tehtud Veljo Tormise wus helit6d ,,Kalevala" ainel, eepo- se 17. laulu viisitamine, milline vO kaalteos kestls 43. minutit. ‘Kasutusel oli’ kalevala-kandlid, millega sisse juhatati origtnaalne »élevala* motitv, shamaani trum- mid, yurrid ja muud muistsed rah- _vamuusika instrumendid. Koorijuht Cley Oja juhatas. koori ise trumm! iiitles. SeHe 166 esltamine nOudis otse flitisilist vastupidavust, aga see (Oi -esile selle -lirgse ja maagilise, mida muinas-scome Tahvatradit- SiOOnIS . on sailitatud. - Soome ajalehes | Helsingin Sano- mat hindas inuusikakriitik Olavi Kauko t6td, mirkides selle maagi- lise Vipuaise helit60 Kohta,. et mas- | silise , alevala‘-aineliste helit6ode seast eraldub. eesti helilooja. Veljo Tormise ,,Vipusesse kéynti* véibol- la vahe vapustavana, aga yahemalt ofles puhta! aluspGhjal, Vaevaliseit tunduvad selle - k6rval * nii ‘paljud katsed ,,fOlkida* .Kalevalat* niill- disaegsete abinOudega, Ja Tormis on lognud ehtsat selles, kus paljud. kalduvad viltu minema. ,,Vipusesse k#ynti* néitas, et _,,Kalevalat* pole vaja moderniseerida, kuna see on kiiHlalt moodne —.on kiillalt, kut tOlgitseja tajub selle ajakohasuse. - Kontserdi ‘kavas oli Tarmo: Le- vill, Gustav. Ernesaksa ja Villem Kapi helitoid, nende k6rval Toi¥o Kula soome muusikuist.. Koori ju- hatasid Kuno Areng ja Olev. Oja, - pakkudes __,,iliktilluses - yOimalusl vOrratu hédlevarude esitamiseks’ pitt yS6ra tinna iimbrust vaadel-. oma viimistletud tehnika ja vOrd- lust ofsiva innustuse demonstreeri- miseks, kirjutas O. Kauko Ja an- dis eriti kOrge tunnustuse Jisapa-. lata antud ,,Lautu Suomen sorle™, mille. ,,cestlased, meie kiilalised, -esttasid mitte endisest suuremana ja ilmekamana, vaid nagu andes - sellele wue tahenduse socmlastele. juba mOneti- tavakohase koltunud esitamise asemele* ; Lopuks laulis koor veel G.. Er- nesaksa ple arm, rahvas kuulas seda pustip2i ja oli m&rgata kuidas inimesed Sii- gutusest pisaraid plthkisid’ Soom- Soome eepose. |Kalevala‘ ilmu- mise 150. aastapaeva puhul korral- dati Sydneys,. sealses - Besti Majas, pidulik juubeliaktus, OsavOtiad Ja korraldajad. olid: koos' eestlased Ja soomlased. Hestlaste. poolt kGnele- ‘sid Eesti Akadeemilise . Koondise. -esinaine’ Erna Mihkelson ja kirja- nik Feeter Lindsaar. Soomest oli kulaliseks Kontsertlaulja Ari Finn ja Elli Sonkanen kandlel; esinesid Sydiiey soome rabvatantsijad, lau- lis SES. segakoor ,,Vanemuine™, Anja Ottas. deklameeris ,,Kaleva- last’, Lea Arp ,,Kalevipojast’. Ak- tusesaalis. olid Soome ja Eesti li- . | pud, esimese juures valvuriks Miss | ESTO-84 Silja Ottas, teise juures | Helandi Levandi, Kandlemanguga. Austraalia televisioonikanali o|28 Z, Iai Saates ,,.Magazine’’ esitati 15 minuti ulatusega saade XIE Ees. ti Noorie Paevade ,,Reviitist‘', Rah- varoivais nukkude ja tiitarlaste naitamise? kommenteeriti, et selli- seid noortepdevi on korraldatud alates aastast 1972, Eeskava vahel 4p avaldati intervjuusid mitmete tiri-. 1 tuste tegelastega ja ndidati ka pub- j likut, ka yanemaid inimesi; kes ikka veel ootavat kodtimaa va- bastamist- Kéik intervjueeritavad neored kinnitasid. et nad ou. ubked } Ooms eesti piritolule, of | Austraalia on ESTO-88. maa. ESTO } koosolek Adelaide’is peeti Austraa- : lia Hesti Seltside Liidu kokkukutsu- misel, Koosolijad, arvult 26 isikut | esindasid kiki Adelaide eesti or ; Zanisaisioone, AESL esimees Ilmar ; Magraken . tutvustas | ESTO kodukorraga, mis-on koosta- : tud AESL poolt ja tuli vastuvétmi-- e¢ ; Sele Liidu Esindajaiekogus 9. juu-. ames fii Melbourne't is, Séuavotjate arvae koosolijaid jsamaa on minu - kes egines ka juba tundma selle laulu —osa. tina- pacVases eesti muusikas, koorilau- _ lus Ja rahyuslikus elus. — ‘BKoorit. oli veel teine. kontsett Helsing: kultuuriboones, mille Sta-. lin Ol Soome rahvale prast sOda kinkinud, Seal: Jaulis koor kaasa Sibeliuse Kullervo" stimfooniale, kuidl see slndmus Hi kaasaelama- ta. Soome tulek oli improviseeritud, cl {attavailesi ette teatatud. Saamud - linnaga Jallenégemiseuudsuse Ta- huldatud oli soov ndha ke kuidas. soome valjaspool: Helsingit, Soo-_ : me Maastik kevadiste Oitsevate too- medega jarvekaldail vilja deb, nagu see soome luulesse ja Jaulu- dess¢ ou koha leidnud, | - Vanadesse tuttavatesse kohtades- s¢ Mitnekuke oli aeg Iiihike, kuid bussisOit Turusse korvas itta muine- ku, Pealegi oli Turn jdanud kuna- giseist paevist ndgemata, Paaritun- nine sOit lébi Helsingi- darelinnade naitas kuivOrd on Helsingi laiene- nud Ja Soome maanteed ajakohas- tatud. Kaunid korras . viljapOlud; yemad, Toru Ott Soome: endine pealinn, | mis astb Aura j6e ares,. Vesi sel-_ les on pruunim kui samianimeline soome ju, aga mitte roiskumisest, teisedki jed. olevat samasugused maapinna tOttu, kust Joed abi jooksevad, Hulkudes Tingi tihes: pargis, vaa- dates paari meest pruunist paken- dist -midari suule kallutamas ja-si- des, sattusime kogemata V. I. Le- int monumendi ette, Neid sOprus- valjendusi on Soomele peale sun-— nitud, aga mis otse imestama pani, olid monumendi jalamile asetatud yarsked punased nelgid! Kes _nor- maalse peaga soomlane vOis need sinna asetada? Varem olevat monu- ment sageli -punase varviga iile loo- bitué, aga seekord pidi elav inime- he ‘soomlane sinia. elavaid lili asetaria! Kas see peaks néitama kuivord scojalt vOi isegi tuliselt armastatak- se Seal tAnapdeval naabrit, kelle ni- me varem kasi rusikas valja Geldi? ja praktiline rakendada. Ettepane- kud ja scoviavaldused olid labi- moeldud ja neis teht. taendusi, kuid ihtegi ettepanekut ei Ieitud. ulelligsena ja tihegi. kohta ei voe- tud negatiivselt séna. Koik ettepa- nekud leiti olevat tarvilikud ja aja- kohased eriti Austraalia ESTO suhtes, Osavitjate sooviks oli; et. need ettetoodud mitted kantakse: Adelaide esindajate: poolt ette ka Liidu Esindajatekogu’ koosolekul. Koosoleku jarel véisid osavotjad Jaiali minna vdgagi optimistlikult. * Sopran Ane Lamgston ja klaveri-’ Kunstnik Colleen Rae-Gerrard, molemad Uus-Meremaalt, esinesid syaneys ‘kontserdiga .,Monday Music seerias. Anne - Reisser- Langstoni programmis olid ka mé- ned eesti lautud. Canberra Hesti Koondise wue te- gevusaasta avasitndmuseks oli 19. mail Ohiu lébusa lugemisega gesti. kirjandusest, Osa votsid 19 kirjan- dushuvilist. Kaastegevad olid Kris Kaldma, Leo Praks ja Juku Parn Arvo Valtoni ,,Rohelise seljakotiga mess" esitati kuuldeminguna, kus tegelasiks olid Reet Bergman, Len ja Erk Holza, J. Parn, A.. Parvey ja L, Praks. Canberra Eesti Koon- dise kultuuridhtud toimuvad regu- jaarselt iga kuu teise plihapteva Titul. >| a | Canberra kellatormis mingis i2. mail Sealne eestlasest helikunstnik Astrid Nowler. 45-miuutilisse: pro- gralmmi oli: kunstnik paigutanud — kaks eesti helindit, mis pithendatud esti emadele — ,,Ema siida‘' ja ul Ma olin yaiksekene", mamgi- des neid mitmes variatsiconis. talud on sel naaa-alal ju Soome pa- anes NG . ~ ae SX ‘s ae aos EN “= Pa Ia’ Rens : : we 7 ‘ ooo Re Shae eS Wee a aneane Maroc ate f eatin ahh ptt ana! pete gers Sate . Seiwa san at. tir = aids Montreal eestlaste Voidupiiha aktusel koneles + leegitseva ‘vordutule € ees Oskar Miillerbeck: - Foto: Meeme Sultson. Aanada rahvuslik louend ARNOLD EDINBOROUGH ‘KokkuvGetud - Imperial Oi} Re- view'st. Kolmas asa seeriast. (Canadian Scene} — Saja aasta eest kanada kunstnikud leidsid oma esteetika. Senini laenati teistelt rah- vastelt: hollandlastelt. stingeid tile- lakitud pruune toone, Hudsoni koolkonnalt pehmeid uduseid vaa- teid Uhendriikidest, Prantsusmaa Rarbizont koolkonnalt kodantikke. -toone, jne. Kuid see ei rahuldanud James Wilson ‘Moricet ega Maurice Cul- -lenit, -kaht Montrealist parit Kana- dalast, kes olid l4inud Pariisi Oppi- ma. Seal Oppisid nad lahendama huvitavalt ja uuel viisil igasuguseid maalitehnilisi probleeme ning see muutis pdhiliselt kanada maali- kunsti, tulevikusuund oli rajatud. Tahisa suuna tulemuseks - oli »Group of Seven’i* loomine. Need olid sertse -meest, igaliks erineva tagapOhjaga, kes juhuslikult, kuid uhiste huvide parast. koondusid To- ronios 1914. aastal: Esimene maa- ilmasOda segas vahele, kuid 1918. aastal Kogunesid nad uuesti. See- kord kahijuks ilma Tom Thompso- Nobelilaureaat — Heinrich Boll suri Hennrich Ball, tuntud saksa ro- maani- ja novellikirjanik, keda peeti sijajargsel Saksamaal kesk- seks loojaisikuks ia sai 1972. aastal Noheli kirjandusauhinna, suri tei- sipdeva], 16, juulil oma kedus Ei- feli magedes parast moni tund ya- rem Kolni haiglast. valjalaskmist, Ta oli 67-aastane ja. kannatas mit- med astat seniseigitamata haigu- se all. H. Boll siindis 21. dets. 1917. Bal- li looming koosnes peamiselt so- javastase hoiakuga jutustustest Ja _ romaanidest, milles ndidatakse té- napieva L8ine-Saksamaa tegelik- Iust. Kuna see oli kiillaltki kriiti- line, siis peeti temast lugn nii Idas: kui ka Laines, isegi Eestis om mit- med ta teoséist ilmunud: Tuntu- mad neist on ,,Pillard kell pool _kiimme*‘ .(1959}, ,,Klouni siimaga“ , Lahkuldémine vaeosast'’. (1963), (1964), H. Béll ‘oli internatstonaalse P.E.N. esimees; kus tal oli fegemist Eesti P.E.N. Klubi litkmesiguste kaitsemisega | »VABA EESTLANE" on valved cestiaskonna fildhovide cect! - nita, kes ansta varem Upp Algon- quin pargis, ‘Meeste eesmark oli maalida. Ka- nadat, kuid teha seda kanadalaste- na. SEH. MacDonald titles: me el maali lihtsalt maastikke, vaid pi- genni oma isamaa omaplra. Sti- liseeritud .vormidega, lamedate ja suurte pintslitOmmetega ning ela- vate varvidega panid ‘MacDonald, Varley, Lismer, Jackson ja teised. elama Kanada kaljuse maastiku., Teise maailmasdja ajaks oli ees- =. mark t&idetud. Kunst oli saanud Kanadas rahva kdneaineks. Kanada maastikku oli ometi I6puks kuju- tatud kanadalase tunnetusega. Gru- pi mOju oli laialdaselt tundav, sést peaacgu igas raudteejaamas _ oli seintel nende tG0de reproduktsioo- ne, mida n&gid ka tuhbanded sddu- rid oodates sGjavderonge, mis vii- sid nad ara kodumaalt vahest isepi igavikku, Kut Ontarios pandi rOhku talu-. maastikule, siis Montrealis 30-ndail aastail vGeti kdsile linnavaated, Lis- mer vOis maalida jaamagesid pob- jas, aga Prudence Heward maalis. sellevastu akte neegritaridepa Montrealis. Kut A. Y. Jackson pa- ii Gige punase varvi oma vahtra- ichtedele, iis) samaaegselt’ pani John Lyman Oige punase kummi- tavate silmadega salap&rase naise kleidile. . Phillip Surrey - ! maalis Montrealt tinavavaateid ja- sama tegi Miller Brittain Saint Johnis, New Brunswicki provintsis. _ Charles Comfort, Marian Scott, Goodbridge Roberts, Stanley Cos- grove, Andre Bieler, Pegi- Nicol Macleod, tési, nad kotk maalisid histi, vahel isegi hiilgavait; valjen- dades oma séravat eluvaadet, kuid selles puudus rahvushk omapara. Selleparast on nende tid ignoreeri- tud. Eelistatakse Group of Seven’ tGid nende Gnnestunud kunstiloo- mingu t6ttu, millesse on sulatatud tTahvushk identsus. DR. S. BROGOWSKi 7 OPTOMETRIST (OPTTE) Tel. 534-4251 | 412. RONCESVALLES AVE, AT HOWARD PARK