CRERSE BRRRBSREE

S888 3858 SF SRS.

SSSSSESE

bninu poeg yarel. Neil

aXotov yottis aerud ja

lerele. Kulus tund,
les sus, kui nad olid

male kolm tundi, mu‘

@ inguiusid ilmseli ra-
nil, MOtlesin ka mina.
ploon Kotov.on kara-
ja vilnud minu poja-

as tdsiselt, kas oleks
‘hende iagaajamise
sega, iimus Vene nee-
nt nahtayvale, Nad si
u ktilge ja Tom jook-

lalgates rannast iiles

sogukat haugi. Kui
juurdé heitis Kotoy
“ahendusrikka pileu.
i3ista tema mitet:
ahtleja sel[!\ .

F-otov muidugi ei jai-
le Liltu tagasi, Ta on
iKide kodanik ja tal
A uuel: kodumaal. Sa-
da ka Albertist, meie

valtinis olnud raadio-

Mmecnutades. Kotovi
DO AGE 4, on tahtmine
kergitada, ‘samuti ta:

Kotov oli stindinnd —

: Petroskois, oli ta
dhariduse, keg vili-

olimata kditus alati

> el ta valis. Kogu-
KOS, on kergesti
kes voiks sutidista-
“Roorukest sellise
isel.

(Jérgneb} 7

Ghia ta
bet Le i. . .

be
Te Psp 4
‘1

peste

at

ial A
zeae

ut L

ae

y x: Ed CaP a oF
aa fe r nae ake a dita

Lor - _ . :
= Tir a

Pes Lieu Rect eee a a

Bae eager ch aoe"

ee ee ee
“Tra Lee ge

pony

Beak naaae
ea FRCL

= pine

ay ' .
ee ER tale pe

l
one

rine ara ae

dl Bal my

om!

L
Gh ort te pete oy
L L ur ea qecb: .-

ra

= Lee
aan

a ee

—maksimum

- sed,

fir. 2

LHI! BF" .* soe te EE Ler eae te 7]

1

Muudatusi foetus-

sammade maksmisel

KANADA PENSION]
TOETUSSUMMAD |

(Canadian Scene) — slates }
jaanuarist. 1978 jagavad lahkulai- |
nud abielupaarid Canada Pension

-Plan’i toetussummad, mis on aku-

mutleerunud nende abielus elamise
aja kestel, J agamine totmub ka sel
jihul kui tiks abielupooltest-ei ole
Kunagi tédtanud yaljaspool kedu
voi meksnud oma’ osamake plaa-
nile. in ’
See CPP Act’i parandus kujutab

endast naiste Oiguste kaitsjate suv-

remat iabimurdu, kuna seda_pec-
takse esimeseks sarmmuks, millega
tunnustatakse. koduste aaiste tGs-
panust.

Nende ‘‘toelussummade sagmi-

-Seks peab mitte-tédtay abielupoo!

sooviavalduse sisse andm: kolme j

- gasta jooksul parast abielu lahuta-

mist vai abield tihistamist. Seadus
ei arvesta vabaabieluliste - vahe-
kordadega.

KGigile peaks olema selge, et

- maksimum pensionisummat $194.44

kuus hakkavad saama ainult need
Canada Pensioni plaani_ simmade
seated kes on erru Yinud pirast

]. januari 1978-ja kes on maksnud
osamaksude miara
1966. aastast saadik. _

TOETUSSUMMAD LASTELE r

|
Alates ‘1. jaanuarist 1978 suuren-

tet a ibe ET Tt eet Un Se a aD eee
SeoThan famet, esate Cay tae beep ede ep tet gare age - fur

mids evccd wannabe

bs

4 ee eee

" “he Sys
it | mh
‘sifer i afin “ia: jeri fT te

ered Bob 4

VABA EESTLANE teisiptors, 10. jesnuari 1978 — = Tussi, January 1 1918

Ly Parma reisthirja

jheevasoit Vahemere randadele

Apardusi j ict
reisiseiklusi .

Kirjeldatud reis] aparduste voi
seikluste hulk on iisna kogukas,
Siinjuures méned neist.

Sitsitlia esmapeatusena aigas
kohe kahe daami kiekoti ré6vi-
misega timaval ja mul omal isi
vaid millimeetrike puudu auto
alla jaiimisest. Vooramaa litkjust
ej maksa usaldada —- autod tor-
mavad otsemaid edasi kui liik-
lustuled miuutiuvad, ilma et hoo-
hiaks, kas jalakdija selleks ajaks
ie tinava on jdudnud voi alles
 keset sdiduteed kGnnib. Jéad loo-
iusetult ja hoolimatult . liikrusele
Jjaigu,

 *Rersijatelaev ei opta eva. kont-
rolli sadamas, kas koik reisijad
tagasi laeval on. Nii juhtus Tunee-
sjas, et souksis (sellel labiiriint-
sel tanavaturul) olf flibeda tee
tottu tiks rejsijaist kukkunud ja
jHi sel -viisil koos cma abikaasaga
ekskursioonikaaslasist maha, Nad

ei leidnud enam teed souksist
{valja ja kui lopuks leidsid, ei saa.
nid vihmasajus taksot e¢a osa-
nud endid Ka kohapealses keeles

valiendada, Laevast iid nad ma.

(latakse laste toetussummiasid (ba-]ha..Sditsid siis lennwkiga Maltas-

by bonus) 17-aastastele ja alla’ sel-
Je yanusepiiri lastele $1.79 vdrra
nus, Millega toetussumma touseb
$95.66-le. Eritoetusi kasuvanemate-

le ja’ sotSiaalasutustele suurenda-

fakse samuti $1.79 vorra kuus- ja

yiiakse igale lapsele antay teetus-

summa $25.68-le Kuus.

_ VANUSEKINDLUSTUSE

PENSIONID
Alates 1. jJaanuarist 1978 suuren-

-datakse pohilist igale 65-aastasele

ia vanemale isikule ettenaéhtud va-
nusekindlustuse pensionl $153.44 -le,
milleza téus kuus on $3.01. Uus
igakuine vantsekindlustuse pensio-
nisumma koos maksimaalse garan-
teeritud sissetuleku lisandiga on
$961.06. Pensionceritud abielupaart-

le anndks see pohilise pensioni ja
_ maksimaalse

lisandi
sicon kuus 498 dollarilise Sisse-

*"tyleku..

Maksimaaine toetus abielupoole-
le, mida maksetakse 60—05 aastas-
tele isikutele, kes on abielus vanu-
se ponsioni -saavate pensionaride-

ga, tastetakse praeguselt $244. 12. It
kus $249-le kuus.

|

Reotsi “constnikwe

tgetused eestlastele

STOKHOLM . (EPL). —

kombinat- §-

se, et sealt uuesti laevale paiseda,

age tormi iottu laevy seal ei pea-
tunud ja sditis edasi. Mahajaajai!
aigas niiiid keenikas Jennussit,
kuna vahepealseid saarep eatusi
nad enam ei usaldanud. Maltast
ofsetihendust lisracliga e1 ole ja
kordusid . mitmekordsed iimber-
istumised, nagu Tuneesiastki ful
les, ikka suurlennujaama pidi
Rooma, Ateena ja sealt edasi, ku-
ni nad lopuks Haifas. . Tisraelis
laevale tagasi said. Lennusdidud

olid maksnud $600.—, lisaks mit-|

mepievalised hotellineatumised
(keskeltlabi §50,—- dGpHey) ja se-
keldused, mis muidugi igaithele
selgeks tagid — laeva peale ei ito-
hi valjasdiduajaks hiljaks jéAda,
ta viljub tipipealt ja vahest ko-
pun cotenahtust varem.

Peetas anna arin oa rece pet oa
aetrenteet ee oe pce nee ee cae
Pine hy kee i OR peu ne
Bohra be iat ae noe Oe be con
1 . Meg “ree : Hea na : ae paz ee Be

ete a Le
aa] rAbtike ret!

Kirjanike Fond jagas kunstnikutoe- |

 tusi kokku 3-le kirjanikule, tolki-
 jale ja kultuuriajakirjanizule.

 'Poetused on tihe: ja kaheaasta-
Kaheaastase Ws. 000 kroonise |
toetuse saajate hhigas eli kaks
eestlast —~ luuletaja ja arst Ivar
Griinthal Géteborgist ja luuletaja

ning kultuurikriitik Nmar Laaban

i D ere ;
ce . sos .
ra — . . a Pe
=! 7 ' . f V F
= = + i
F bal “ *
: wae
: #1 ae - =
4 | mm. "aout."

ENN ALFRED —

ADVOKAAT-NOTAR
oom 1912, Royal ‘Trest Tower
Toronto Dominion Centre .
Postiaadress; P.0. 326, Toronte |
Oat. (Bay & Ring) M5K 17

Telefon: 869-17 Tz
i4-tundi telefon valveteenisine

[JOHN E. SOOSAAR,
CA.

55 University Ave., Ste. 600—
Toronto, Ont. M55 2H7 |
Tel, 862-7115

Charicred Accountant Il
l
|

[kasitéenditus
=
!
|

ve agro ri ct pares
oa oe ae i te i me aos Ee
eee = niet ar 7

es aoe ” .
i a

asub kurkaigul )
teise serva. Bussid on seal, agajon reisitutvusi kerge saada. Jutu-|}
ajamised olid igati huvitavad jali
3 erandiks vaid iiks |}
vestlus Quebecist paritoleva va- j}

VIE

Pagasi mahajaamise vol cadu-
mise vdimalust peab igal reisil
arvestama. Sedanuhku ei saabu-
nud kohyrid laevale tinel Moni-
realist kaasasditnud noorpaaril,

Jega tulnud need ka jarele tihelg!

teisel peatusel. ,,fhk jaid Mont-

reali; saame seal tagasi minmies |

kdtte,“ lootis noorik, sihvakas ja
biond tshiilitar, abikaasaks t6m-
munahaline. uruguaijlane. Kul
jroopikasaarte. Ghtui limbe
vOistlusel sama paar voiljatena
pudeli shampust saj, oll kogu
laevaseltskonna poolehoid nende-
ga — nad vaesekesed olid ju jima
garderoobita!

Ke macleminekul
juhtub pahandusi

“Mykonoses olime  seiklusteta
maale sannud ja kui tagasisdidu-
ajaks sadamasse kogunesime,..et
tenderitega reidil seisvale laevale
sHita, selews, et ilnt oli Himud ii-
ga tuuliseks ja tenderid sadama
kohalt Jaevale ci paase, ,,Ranns
4urt pidi bussideni, need viivac
vaiksesse lahesoppi, ust tei
tenderitesse nopitakse,“ kastta-
takse sadamast ja rTelsijateparyv
teele . linnakese.

piletitea peale ei véeta, ostmiseks
nole aga suuremal osal kohalikkt |!
rahagi, sest turlsmipoodides.saab

l&bi doliaritega. Ootame, arevu-
ses, kuni sazabuvad laevalt korral.

dajad, kes bussipileteid jagavad
j2 meid vilakse mOningad mulid
edasi, kust tenderitel laevale pab-
seme. Laineid loobib omajagu
jile tdistuubitud paadikese, aga
oma laeva peale me siiski joua-
Aparduste poolele tuleb hugeda
ka seda, et kuigi kavatsused sel-
leks on ja vaimgil on koigiti val-
mis, on liha ndder, et midagi ret.
sikirjade kirjutamise osas 1lébij
Saaks vis otse Koha peal. Aega
pole millesi pohijalikumaks luge-
miseksgki,

pea yt ene het en Sneha A cc rs OC ea aS SRB EE EE aga 8
ee oe Ese es ; a ee . 1 . . : " I uo ih ' ee vee rah ware yan Ls fl
So Lv ms . " oon Ne ie aly mln : me

ce rt te) a ag cae Re patie on meeeeee a A

Rootsi fo. fc.) Se ae

iritusterohke ja kirev on elu lac.
val, ct millekski tésisémaks vii
jarjekindiamaks puudub ‘Hhtsalt
ace. oe

Reisipalavik on
ndkatay -

Laevastatistikat ehk nii palju.
et st¢ on 12.500 tonnine laev ja
maksimaalselt- vétab peale 600
reisijat, Seekordsel reisil on 420
relsiiat, kreeklasest kapten Pat-
sinusele allub 200-litxmeline mess-
kon (kelnerid, stiunardid: j. t.

kaasaarvatud), lisaks sellele aga |

veal tuuri. ja Igoustasjubticond
ning esineiad.,

Reisijate koosseis on infu ja
mitmed neist on dige palju reisi-
nud: {nait. tiks advokeat abikaasa-
ga luheb jaanuaris laevaga iim-
bermaailma reisile kolmeks
kuuks j2 on sera teinud varemalt-
ki). Jallegi selgub ammukogetud

tode: vahe on neid, kes oma. elus |}
vaid iihe reisi on teinud. Kes rei | 7
sida armastab, teeb seda kordu- |}
yait, Kes ei — ef tee ainustki rei- ||
si. Reisipisik on parajale pinnaie

sattunult nakatav, vaga nakatav.

Laevasdidul, thes kokkusuru- |}
ithiskonnas, ||

tud kindlaiimelises

meeldivad,.

nema prantslastepaariga, kes olid
veendunud separatistid. Tuli mei
ara Kuulata terve hulk kaebusi,
kul halvasti on EKanadas prants-

lastega timber Kaidud ja kui vas- |]
fuvaita piilidsime, saime loppvas- ||
eestlased, olete |i
ometi need, kes meid ja meie va- |}
-badusnéuet _mdistma ‘Peaksitet" 7

tuseks: , Tele,

Ent me ej moistnud ..

ee ee
ql
.
5
- . L
. . .
-
r
r

ee ee
.
. .

al = See

Le NE det a

| __ -" a =-5
x . . =

ee as ee
= + nope eet: rage.
Pees an

all . =
pt hel
= "beh,

T

1
cele Se ee oe oe ee! ee Ce

— ge ee ee ge eg pl ee |

.
oe eee ae oe. 2 =

eg? ee ees ee

Se a

dank

vaérib mecalit

Kas fe tunnete kedagi Ontarios, kes on muutnud selle provintsi §
oma omakasupitidmatusega, humaansusefa ia sObralikkusega ;

— ima vastutasu ootamata — paremaks elamispaigaks?
Selhiste isikute austamiseks on rajatud Ontario Medal for

Good Citizenship.

Medali saajad valitakse vilja Ontario kodanikkude iseseisva

Nouandva Kogu (Advisory Council) poolt, mille auesimeheks On

provintsi Jeiinantkuberner.

. Igaiiks viib nimetada kandidaadi Ontario Medali saamiseks

ning yastavad sooviavalduse tormularid on saadaval kaa xirju-

tada: |
| Executive Secretary
Advisory Council

Ontario Medal for Good Citizenship

Queen's Park

Toronto, Ontario M7é, LAl
suba kandidaadi nimetamine on hea kodaniten hindamine, Kei

Huvitavaimad inimesed on Sa-jbo

gali just need, kes nii viga valja
ei paista, esile ei tiki. Nad hoja-
vad nacu teistest eemale ega selt.

8) ni kergesti, ent kui neqle lihe.-
neda suudad, oled kindilasti tihe.

Niivérd  mitmekesine, | aatde vorra rikkamnaks caanud.

: ae ee ao

Lae se as oe

esildised tuleb sisse anda 15. aprilliks 1978,

| ‘Ontario Medal _—_ Good Citizenship

soulumehe ki ilaskéik | Elmer Tambek

Hamiiten: Téiendus:
koolis

HAMILTON — Peale  kittinla-
valge jJumalateenistust kogunes
Ht. &. Pithapheva- ja Tiienduskco-

li pere alla. kiriku saali, et tahis-
jtada jOuludhtut. Noorte jaulupuu-
acc wet [le oli kogunenud arvukas sépra-
i — le ja

moe | huik. AvasOaa ja lihikese tervitu-
sega avas jGuludhtu Linda Ploom,

vanemate-vanayanemate

. {| millele jargnesid koorilaulud koo-
\Hispsteaja Merike Kogeri klaveri-

isagtel. Kahe klaverjipalaga ja detkx-

Jamatsiooniga ésines Linda Ploom.
Kristiina Laurimaa esines samutt
deklamatsioonidega.  Ndidendi
UKs joultiueu" C. Bickensi aine-
tel 'kancis ette yvanem riihm op.

17. Tamme ja I. Randoja juhatusel.

Tegelasteks olid: Allan Himma,
Toomas Laurimaa, Arne Jdagi,
Karl Tera, Karin Randoja, Ing-
rid Randoja, Anna Gerasimchuk.
Noorema rliihma naidend ,,Jéuiu-

vana kingikott" 6p. M. Koger’i ja

Piret Aasa juhtimisel palkus roh-
kest} elevust. Tegelased: Kaara

pare |Pailop, Linda. Isotamm, Tammy

‘Torontost oli. ‘Asia Montrealis toimunud kunsti- ti mastloode niitusele sasbunud 1 Hilda Harm, ke-
da néeme oma valiapanekute juures. 3 |

‘Gone unud kunst- ja

MONTREAL (VE) — Montrealis toimus Montreali Eesti Seltei

-—etfevottel enne. joulupiiht kunsti. ja kasitiinditus Montreal
 EELK Jaanj kiriku saalis. Naituse tegelikuks korraldajaks oli

Hille Sutt.. Niituse avas Eesti Seltst esimees Erich Aser, Sellete
Jarenes sonavott Kalle Viires’elt kes kisitles kiisimusi: kunst-
niki knutsumus. inspiratsioon, mida Koneleb mejle kunstiteos.

Valeuspilte Kalevipojast ngitas
kunstnik, Encdel Rubverg. Kunsti-
| nditusel esinesid yiljapanekutega:
Helmi Arvo, Erich Lapp, Anton
Pindam, Mare Pindam, Endel Ru-
berg, Ingrid Ruberg, Kalev Ru-
berg, Meeme Sultson, Elmar Stt-
eise, Hille Vilres-Sutt, Salme Ut-
Sal: Kunstiteoseoid mitiidi 3.

Siimapaistval¢ suur oli seekord! Halde, Manta, Paulus it.

Kdsitédde osakond kus yaljapa-
nekuiega olj tugevasti
tud Toronte.

inikuid,-kootud esemeid,

| joulu-
Kearte ja kuld- ning hdbeasju.

Mitigilaudade iimber kais iisna

elev Lemans, Esingjad olid jarg-
mised: Festi Abistamise Komites,

Inograafitine Ring, Arvo Harm,
Hilda Harm, gaidlipkond ,,Pihja-
Hilda
Thdrik
Eesti
naitusel

la Tittred™, Jaan Sutt,
Lindholm, Fiva Mann,

muusika east (lindlt}

‘esinda- | hoolitses Blmar An,
Jaérgmisel gieval, 4, dets., toi.

Foto: E. Stigise

wWABA EESTLASES"

tiidab oma eesmirgi

ee a Ls

paraste 1ihivotetega rasvatihe-

‘|sest, Oravast ja looduse detaill-
dest nehtuna loodusearmastaje |
siidamescojusega. Suurepiraseid:
yasteid pakkusid j&apurikad, tal-|

vise Jooduse rahu, vee vociamine
joekeses ja valguse-varju tabami-
ne. karpida oleks tuinud filmi vo-
tetega suusamaratonist, mis oli
venltatud tilearuselt pikaks.
Rohutada tuleb aga teemaliselt
vi8a sobivat muusikalist taga-
. pohja, mis  sinkroniseeritult
esitamist leidis tGenaoliselt mit-
te Viikese yaeva saavutusena ja

oi. valitnd munsikaarmastaja

 maitsers, |
Yaalajaskond kviteeris néhtud
vaeva lava anlausiga, Oleu -s¢

{Randoja. Loppséna oli

Till, Diana Sukk, Toivo Palloy,
Tiia Ploom, Shawn Till, Kristina
Isotamm, Linda Sukk, Linda
Ploom, Kristiina Laurimaa, Ellen
vanema
lassi dpilaselt Kristiina Leauri-
maa'lt, millele jargnes Ghtu 16bu-
sam osa — jouwluvana tulek suur-
te ‘kingikottidera, Parast Eimpi-
tuste jazamist istusid lapsed veel

koos jookide ja joulukiipsiste juu-

res, varrematele caluti kohvi Rup-

i sistele Lisaks.

Jouluéhtune kava naitas jaliec,

jmillist suurt.tddd on Spetajad ja
tkasvataiad teimud selle esimese

poclaastaga, pakkudes réémr nij
noorele kui ka yanale,

Yoru meeskoor
50-aastane :

Novembri !Opupdeyil mbidus 56
aastat Voru meeskoori organiseeri-
misest. 192%. a, sllgisel koondus
koori juurde 21 leuljat, Esimeseks
dirigendiks, kes juhatas Voru
meeskoori kiimme aastat, oli Kar!
Piitsep. Temale iargnevalt. juhatas
koori kelmktimmend aastat kunst-
nik ja helilooja Paul Elken. Prae-

&1 gu, mil koorilikkmete arv on téus-

Seal cli rotikearvuliselt hocle ja| mus same niituse rasmes Blmarj tests ja hivustajaks vilkale fil-,nud lgemate 100-le, juhib koori
armastusega valmistatud puuese- | Siigis’e koostatud 14 “hannise fil- mumeneie

meld, ‘seimavalou, Sobypealate i

|

rh esitamine. Film niigas SULITE-

a.

so=castane

d-nda elukiinnise tiletas 24. det-
sembril. Vancouveris endine E.V:
presidendi kantseleiiilem, digus-
teadiane Elmar Tambek, pirit Vi-
rumaalt. Alustas korgema haridu-
se saavutamiseks opinguid Peter-
puri arstiteaduse akadeemias. Saa.
bus 1918 tagasi kodumaale. Uhine-
nud Vabadussoja ajal I -polguga
voitis ta osa vditlusist Narva rin-

dei. Lopetanud 1919. ohvitseride:

4 ns Soe See ee ee eee ee ee a i tC

kursused, teenis hiljem tle 5 aas-
ta kahurvies ohvitserina. Jatkanud _
{00 kérval Goineuid Tartu Ulikooli

Sivusteaduskonnas, lopetas ta selle

Gigusteadlasena 1995. Méagratuna
parast seda teenistusse sGjaminis-
teeriumi -juriskonsultuuri, viidi ta
sealt, hiljem iile sdjaprokurdri
abiks. Ulendatud 1997 kapteniks.
siirdus ta 1929 kohtuministeerium:
koosseisus Rakvere-Paid® abipro-

kurérina, kust tile: viidi Tallinna-
Haapsalu Rahukogu juurde, ja sel-
lelt kohalt 1937 Kohtukoja pr okuro-
rj vanemeks abiks.

Presidendi kantselei tlemaks
kutsuti ta 1938. a., t66tades seal
kuni Vene okupatsioonini. Saksa
okupatsiooni ajal oli ta kommunis:
tide peolt ktiiditatute ja hukatute
uurimise. korraldajaks, ,mille jau-.
res tal tihti tuli maadelda oknpat-
sisonivOimudega. 1944 stigisel po-
genes ta perekonnaga Ldande.
veetes pogenikuaja Saksamaal Bri-
ti isoonis. Seali asus Inglismaale,
kust 1952 perega emigreerus Van-
couverisse. Seal t6dtas juubilar
puhkepalgale minemiseni arvepi- .
damise alal. Ta perekonnast elah
abikaasa Vancouveris ja titar pe-
rega USA. Juubilari sulest ilmus
mlestusteos ,,Tous-ja mdén‘‘, ka-
hes osas. Akadeemiliselt kuulub E:
Tambek korporatsicon Vironia liik-

.| mesperre.

VES:

'laulupeo ajal toimunud lauluvéist-
lusel] IT koha, 1977. a. veebruaris
»wStonia'’. kontsertsaatis suurte
kooride osas I jargu diplomi. Koo-
ril olevat repertuaaris ile 400 Jau-—
tu, nende huigas rida osoperikoore
ja kantaate. Aukohal aga olevat
koorl auliikme Guslay Ernesaksa |
ja Kauaaegse dirigendi, vOrulasest

kunstmiku ja helilooja Paul Flkeni
looming. Koori juurde kuulub nais-
kvartett ,,Sésara“ ja poistexoor.

Heino Pehk, keliel on abiks Aka Rellest saavat meeskoor! 60. tule-
Tamra. Koor on saanud: ‘A968. a. vane jaitkaja.

,