I Korterimaja Kaleva" seinad kerkivad Uue eestlaste kandamilniui kor- terimaja ,,Kaleva" ehitamine on tales hoos ja maja saab valmis 1985. aasta martsikuus, Vundamendid, meaaalune garaazh ja keldrikorrus, mis on raudbetoo- nist, saavad sel nddalal valmis. Sis tuleb garaazhi katus ja esimese kor- _ tuse porand, Jouluks on ehitus xatu- seall ja ilmastikukindei;T46,mis siia- -nion tehtud Bradsil ehitusfirma poolt ja arhitekt Laikye jarelvalve allen es- maklassiline, — | Ehitus on 5-1/2 korruseline,kus on 20 korterit, 4 korterit igal korrusel, kaks esimesel ja kaks tilemisel kor- rusel. Suur seltskonna-ja ktubi-ruum koos sauna ja-Masseerimisvanniga — ~on esimesel korrusel. Parkeerimine on keldris koos hojuruumidega. Ehitus tuleb Scarborough ja North . York'i piiri!.No, 1 Innismore Cr, Kaley" kondomiiniurh-korteri- imaja on ette nahtud ainult eestlaste- le, kus valitseks eesti keel ja eest- lastele omane puhtus, kord ja julge- ofek, wl Kuna ¢hitus on kondomtinium fa mitte co-operatiiv, on kdikide'ostjate sissemaks kindlustatud riigi (HU- DAC’) poolt. Ehitusfirma on oma-. korda kindlustatud selliselt, et ehi- tushind ei muutu. Sellega on ka kor- teri ostuhind kindel, ~” Kondomiinium on isiklik omandus. nagu privaatmaja, Seaga on kondo- minium-Korterit kergem militia ja, pa- - randada. Samuti on htipoteeklaenu saadaval igast laenuasutusest, .Kaleva" korterid on Ghujahutu- sega, kahe suure magamistoaga ja kahe . vannitoaga. Oma pesulaga, sddginurgaga ké6gi juures ja suure _ avara roduga. Majas on tostuk ja kaks treppi. a | Kaleva' kondomiinium korteri- maja annab eesti naritoluka ostjas- konnale vGimaluse elada koos eest- lastega, Veel on méningad korterid saadaval, Eestiaste!l on astueesdleus -kuni oktoobri {Opuni, peale. seca ~ miiiakse korterid ka teistele rahvus- tele, oO ! Teadanne _ Londoni Eesti _. Maja osanikele 10. okt. 1949. a,, seega 35 a. tagasi. mitidi esimene‘Londoni Eesti Ma- ja osataht (LEM). Koik need kellede . ‘nimed allpool avaldame on 40 a. voi enem neid omanud, ning neist on 95% kellel on vaid iiks uhe-naelali- me osatdht. CEM osatiht ei kanna protsente, neid ei saa miliia, oga- _tihe omanikul on vaid sdna- ja héaledigus peakoosoleku! ja saab end lasta valida juhatusse, seega kaasa aidata' maja hooldamisel. _ Osatéhe omenikud,kes ei-ole vii- mage 6-e aasta jackaul kaudselt voi otseselt csavétnud maja hooldami- - gest. voib juhatus neid tilekanda pohikirja alusel, — — Osatihe omanikud vilvad neid edasi anda ménele organisatsioo- nile voi tksikisikule,kelledel va- rem osaiaht olemas. Qn taiesti aru- saaday, et meist jaib jargi noorem - Feneratsioon,seega oléks neid soo- vitay ulekanda noorte organisat- sioonile voi ménele noorele. Juhul kui Maja likvideeritakse, —mgkstakse ogatahe omanikul £.1.— naela vastu, seega mitte penni rch- kem,on pohikirjas Geldud, seeza 21 ole see mingi kapital, naga moni - arvab, See koondamine on hada- vajalik peakoosoleku pohiliste ki- simuste otsustamiseks, et vajaliku kvocrumi saade, Osatahe iilekandmiseks on vaa- tav seaduslik vorm alemas, Kana- das voib neid saada LEM esindajalt de. E. Aruja'lt, kee off ike Londoni Eesti Maja asutajatest. Aadrees: 37 _ Groveland Crescent, Don Milis, To- ronto M3A 3¢4, Kui keegi soovib, vaib otse kirjutada Londoni. juha- tuse Hikmele Me. A. Ojasoo, £8. ESTO BUROO | ' lahtioleku aeg on ilihendatud kahele | tunnile, teisipdeviti ja neljapgayiti " . = ¢ kella18—20 dhtuti. Telefon on epdi- selt (416) 465-1834 ja igal ajal ygib sinna lindile sdnumit jatta. Nime ja telefoni numbrit palutakse eriti sel- _. gelt Utelda ja teine kord korrata Eestlaste kerterimaja .Kaleva‘ ehitamine on {dies hoos. ‘TAHELEPANUKS ORGANISATSIOONIDELE _METE ELU" on asunud oma jar. jekordse KALENDRI-TAHTRAA- MATU koostamisele 1985 aastaks. Kuna ,MEIE ELU" KALENDER- - TAHTRAAMAT on organisatsios: midele ja ,Mele Elu” lalaldaseie lugejaskonnale asendamatuks ki- siraamatuks tile kogu vaba maall-— ma asuyate eestl organisatsiooni: de kohta, sils on oluline, et Taht- raamatus cleksld organisatsloont- de taielikud diged aadressid. Organisatsioonide praeguste Olge- i¢ aadresside saamiseka palutak: se koiki eest! organisatsloone Ka: nadas Ja mujal saats oma tapsed aadressid Post Code'i dramirkimi. sega ,Mele Elu‘le' HILJEMALT - 13. OKTOOBRIKS s.a. aadressil: ,MEIE ELV | 958 BROADVIEW AVE. TORONTO, ONT. M4K 2R6 - Ulge aadyessl avaldamine ,Mete Eh" Tahtraamatus on iga organi- . satsioon! enda huvides. Seepurast gaatke oma aadress ,Meie Elu” Tihtraamatu jacks kohe viivite- moatulti | JWETE ELU" TEADAANNE Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tiitarlaste Giimnaasiumi endiste opi- laste kokkutulek kooli 76. aastapide- va puhul toimub vil, Ellen Irs’i ko- . dus, 132 Humbercrest Blvd., piha- pdeval, 21. okt. kell 3 p.l. | (Maaaluse raudteega sdita Jane jaama, votta (iilekandepiletiga) buss nr. 35 kuni St, John'l peatuseni. St. john’i. tanay ldanesuunas took 132 Humbercrest maia etie. Eest arst valvekorras _ 13, fa 14, oktoobril dr. M, Leesment .. 20. ja 21, oktoobril _dr. R. Pahapill 27, ja 28. oktoobri! dr, J. Marley 921°7777 Alexandra Rd, Kew, Ricmond, Sur- vey, TW9-2BT. England, _ Kéik need,kes ei ole peale seile teadaande avaldamise kolme kuu ‘jooksul oma soovi avaldanud, kan- takse juhatuse otsuse kohaselt ma- ha sed LEM osatihe osanikud: Alean- der Prangot; Aleander A, E.; Aru- vee Kaljo: Bartels Viktor; Harrow Magda; Evart Endel; Evart Olga; Ehaver Linda;Irs Albert; Irs-Karm — Ellen; Island Oie Angel!la; Jérve J.; Joemets Edgar; Karro Rudolf; Kask Anu; Kelder Alfred; Kitvel Arnold; Kuik Johannes; Kuisk Ilse; Kunton _Juhan; Kurgo Edgar; Kutkal Meeri; Leerimaa Aleksei: Leirost Saime; - Leivi Leo; Liiva Herbert; Lootus Georg; Madi Alide; Meister Aksel; Miglat Jaan; |Metski Voldemar; -Neeme Erika; Nolken Alide; Otsa jaan; Paljak Melaine; Parek Jiri; Paul Elisabeth: Peets Harald: Raa- ne Reet: Rang M.; Raudsepp Ines: Reiman Lindaj Rits Elsa; Saar Au- gust; Saare Hilma; Talistu Arnold; Tamm Juta; Tammik Klara; Teits- man Juhan: Truus Gustav: Urbel Kaljo; Uik E. Mr,; Ulk H. Mrs,; Virra Miralda; Ounapuu Alekean- der, : . LONDONI ZEST] MAJA JUBATUS ,, 401-6894 924-7797 Dlekandmisele tuleksid jargmi- . Valjamiiiidud etenduste piletite sest ja tilemaksmiste tagastamisals a on senini kirjutatud iile tuhande isheki, Kahjuks on see ootamatuli suur ja aegavottey (66, pealegi tehak- _ se seda piiratud vabatahtliku téajau- ga. Mitmes osas tellimiste sisseggat- mine ja meelemuutused on tellimis- lehtede paki téstnud kahe jaja paksv- seks ja lehtede koguarvu hinnatayalt. kiimneletuhandele, K6iki neid, kes selle teate ilmumise ajaks pole oma lagasimaksu saanud, palutakse kir- _jutada Esto juhatusele. Ka téd ja ‘muude arvete esitamisega palutakse rutata, esitamisé viimane tahtpaev ‘oan 3). november 1984. ESTO VIDEOLINDID Esto 'a4 siistemaatiliseks jaadvus- | tamiseks videolindile varvati Eesti Kultuuripdrandi Klubi, kellel on ka- sutada neli kaamerat. Taetud valiku liritusi videalindistas ka grupp, mille organiseeris Andres Raudsepp. Ja muidugi oli dige mitmeid ,,eraisi- kuid" video- ja filmikaameratega, Pildistamine Easti Pievadel on vana traditsioon,mida ka Esto 'd4 korral- dajad soodustasid — ainsaks kitsen- dusteks olles pealtvaatajate ja esine- jate minimaalne segamine ja mdéneél juhul ka copyright ja esinemisruv mide biiritingimused. E. Kultuuripdrandi Kiubi liikmed on praegu kibedas tegevuses ama umbes 50 lindi, 80-tunnise tindista- mise ,,l6ikamisega” suupdrasema- teks paladeks. Peale iiksikiirituste lintide valmistatakse ka iiks umbes _kahetunnine videolint, mis annaks meeldiva tilevaate kogu pidustustest, Proviscorsed ldiked on juba tehtud vabddusndudlusest, avatseremod- niast, ,,kdnneldist’ ja maakondade -pdevast, Peale viimistlemist saab neid naha ja esta voi iitirida, Praegu si ole lindid veel miiiigikorras, kuid ostasoovijail on juba niilid soovitay ieatada, milliseid linte nad soovivad. See ergutab kiirendusele ja aitab piaanitsemist, Aadress: Eesti Kul- tuuripdrandi Klubi, c/o 132 Humber- crest Blvd. Toronto, Ontario Mé5 413, ESTO-FOTOD neljapdeval, 1. novernbril kell 18 Ees- ti Maja vdikses saalis. Esto juhatus on ijiitinud ruumi ja palunud kohvi- kupidajat tuua sinna ka kohvi, Koik » filesvétjad on kutsutud oma téid seal esitama — ise tuleb tiles seada ja tellimise véimalused korraldada. Kdik on kutsutud vaatama! ESTO MALESTUS. | _ ESEMED » Esto biiroos on saadaval veel mé- ned malestusesemed, lipud ja Esto vein. Briti tuleks soovitada poole hin- naga VOl odavamalt miiidavaid ka- varaamatuid mis oleks vdga sobivaks pisikingiks nendele,ke! polnud véi- malust Estast osa -vaiia. ESTO 84 ALBUM Valis-Eesti & EMP teatele eeltal. limiste hankimiseks nende kavatse- tavaie albumile on sattunud ebadige pealkiri, Nimetus Esto '84 ja vastaya margi copyright kuulub Esto 84 kor. raldajatele ta eelnimetatud kirjastus’ pole selle kasutamiseks luba kisi- nud. - | a Pidustuste korvaldajate poolt on Esto '84 albumiilmumise teade ja eel- tellimiseleht tritkitud Esto ‘84 kava: raamatusse lk, 81, eelteilimishinnaga Can. $ 31.25. Ettevalmistustdddeks oli virvatud kaheksa fotograafi, et kalta vOimalikult kdiki tiritusi, Muj- dugi oli pidustustel osavétjate seas sadu teisi fotograafe ja Esto ‘84 ju- hatus palubd neidki saata oma pari- maid pilte, ef neid sobivuse korg! albumis avaldada, Aadress: Esto ‘54 {Album}, 958 Broadview Avenue To- ronto, Ontario M4K 2R6. ” Esto ‘a4 albumisse tuteb peale kai- kehaarava pildimaterjali ka vdrdie- misi tiksikasjalik tlevaade Esto ‘gq -Siinnist ja saavutustest. Kdik see yé- iab pisut rohkem sega, kui ariline etterntigmine, | ENDEL ARUIA. viele Blu“ ni qi (1606) 1994. _Gaidide aastakoosoleku juhataja Lydia Van Der Veen ja skautide aas- takoosoleku juhataja Vello Scots, All —‘gaidide siinnipdevakringel skautidele 35. aastakoosoleku.pubul, mida hoiavad Toomas Kald ja Ilmar Kiitt. | Foto — Ervin Aleve Noorteparlament — »KOotkajarvel* - Skaut- ja gaidmalevad pidasid : aastakoosoleku Kotkajirvel oli olnud juba 60- kilma, mis ndpistanud loodust ja muutnud Pohja-Ontario sigisese ilusa pudlehestiku veelgi kauni- maké. Temperatuur oli siiski pluss- kraadides, pdike paistis madalalt ile Anton Ounapuu véljaku, kell nditas varast. hommikutundi lau- nieval, 29. septembril, Skautide ja geidide malevate juhtkonnad hak- kasid kogunema suvistest Jaagri- test tuttavatele aladele — peamaia, iiksustele kuuluvad ehitused ja kohviku piirkond, Ees seisis tradit- siooniline kahepdevane noorte- narlament, mida kutsutakse aasta- koosolekuks. | Arvult oli see Eesti Gaidide Malev Kanadas 32-ne ja Kesti Skautide Ma- ley Kanadas, 35-es aastakoosolek. Viimast asjaclu kui juubelit tahistati ka teatava pidulikkusega. Tidrukute _malev oli kaasatoonuad suure kringli, mis siis poistemalevale tile anti koos” polevate kiitinaldega — nii nagu pa- ris sunnipdeval. oO, AVAMINE ~ Aastakoosolekute avamine toimus lipuheiskamisega Kotkajarve pea- valjakul. Suures s66ris seisvaid naor- tejuhte tervitas skautmaleva juht skm. Egbert Runge ja gaidmaleva _juht ngdr. Anne-Mai Kaunismaa. Viimane pidas ka ltihikese kaasa- kiskuva kOne, meenutades oma isik-. likku pogenemist lapsena koos va- nematega Eestist 4) aastat tagasi ja hiljem iseendale antud lubadust téd- tada eesti rahva ja eesti noorte heaks vddrsil:; Seda lubadust ta peab niitid gaidluse ridades. Palvuse pidas op. nskm. Udo Pe- fersoo, kusjuures madiestati aasta jooksul surmavaida lahkunud skaut- liké organisatsioonide liikmeid. Ter- _ yitusi tdid Uhendriigest kohalesdit- _nud sealse gaidmaleva juht gdr. Urve POhi ja skautmaleva juht skm. Harry Tarmo. Gdr, Hilja Kuutma peagaidi- na soovis edu eelolevatele koosale- kutele ja sama tegi gdr. Lisanne Va- her gaiderkogu poolt. Samad soovid olid ka Toronto Eesti Skaudiséprade Seltsilt, Keda esindas juhatuse liige skm. Jaan Terts. | Pika sdidu Sudbury’ist Kotkajar- vele oli teinud abielupaar Trei‘d. Eduard Trej on mitme! puhuil suurte summadega toetanud skautlikke noori, Viimati oti ta viibinud Kotka- jarvel maailmalaagri ajal,kui skaut- _ iiksus ,.Lembitu Malev" ristis oma spardipurjekat, mille ostmiseks olita . annetanud kakstuhat dollarit. Paadi- . Je anti nimeks ,,Ets Trei". Eesti Gai- dide ja Skautide Liitude poolt anne- - tati Eduard Trei'le maaijmalaagris organisatsioonide teenetemark Tam- metaht I] jark, mis ntitid ile anti. TOOKOOSOLEKUD tt Avamisele jargnesid tédkoosole- kud, eraldi skaut- ja gaidjuhtidele. Gaidjuhid valisid koosolekute juha- tajateks jargmised juhid: Lydia van _ der Veen ja Mai Meret. Protokolli- jateks: Riina Kindlam, Helgi Rosen, Maimu Nommik ja Lisanne Vater, Skautjuhtide: koosclekute juhata- jateks valiti: Vell Sot ja Mikk JOgi.. Protokoliijateks: Evald Oder, Brian Meret. Mélemad koosolekud arutasid maleva ja diksuste aruandeid ja toimetasid valimisi. Aruannete ji- - rele on Kanadas praegu 231 gaidi ja 386 skauti. | Gaidmaleva juhatus valiti jargmi- soks tegevusaastaks koosseisus: ma- jeva juht ngdr. Anne-Mai Kaunis- maa, abi nedr. Tiia Kiitt, majandus- juht gdr. Anne Orunuk, sekretar ngdr. Eevi Novek, hellakeste tédala juht nedr. Astrid Jogi, gaidide tédala. juht nedr. Tiina Martiak, vanemgai- dide tddala juht ngdr. Mai Meret, eritilesanded nedr. Asta Pal, EGM ‘ladu.ngdr. Leili Terts. : Maleva esindajad Gaidide Liidu esinduskogus: ngdr. Tila Kiitt, edr. Ene Liidig, ngdr. Stiri Lepp, Esinda- jad juubeliaasta erifondis: nedr. Elsa Lindre, gdr. Aili Silm. po Skautmaleva staap1 1984/85 tege- vusaastaks valiti: maleva juht skm. Egbert Runge. Staabi liikmed: skm. Ervin Aleve, skm. Gunnar Mitt, skm, Mart Pedel, nskm. Jiri Laansoo, skm. Jaan Lepp, skm. Silver Kask, nskm. Arvu Oiling, skm. Kansa Lee- mets, nskm. Bruno Lindre, akm. Enn Kiilaspea, skm. Leo Puuritie nskm. Brian Meret. Tddjaotus toimub esi- mesel staabi koosolekul. : Eesti Skautide Liidu esindajate ko- gusse valiti skautmastrid Heino Jée, Ervin Aleve, Enn Kiilaspea ja Asko Kiitti, Juubellaasta erifondi esinda- jad; skautmastrid Mart Pedel ja Ha- rold Kivi. Tuleval suvel toimuvast Kanada skautide kuyendast jamboreest of- sustati osavolta.suure esindustiksu- sega, Kuigi jamboree maks on 350 dollarit 10-ne paeva eest,on asukoht meéile soodne, nii-delda ukse all, see toimub nimelt Guelphi linna lahistel, Ontarios, Sinna codatakse umbes 19.000 skauti 11 kuni 17 aasta vanv- ses, haarates seega skaudi- ja vendu- riealisi poisse. | Uks naide jamboree suureiooneli- susest on salle raaliosakond, Selleks ehitatakse uus hoone, mis mahutaks 150 raali 23-lt kompaniilt, Nende raalide mehitamiseks treenitakse 200 noort juhti, kes oleksid vdimelised oma teadmisi edasi andma asjasthu- vitaiud laagrist osavotvatele poiste- le, {UHTIDE UHINE KOOSOLEK Esimestele tédkoosolekutele jarg- nes [dunasd6k ja pildistamine, Lav-’ paeva pealeldunane II téékoosolek oli thine gaid- ja skautjuhtidele. Sel- lel koosolekul séeluti kiisimusi, mis puutuvad molemaid malevaid, nagu noorteajakiri ,,Tulehoidja”, Toronto Eesti Maja noorteruum, suvel peetud maailmalaager ,,Eesti Lipp". Viima- se majanduslik aruanne on veel iik- sikasjades valmimata. Uhisiiritustest cli kane all orienteerumisvdistlus, noorte - jumalateenistuc, jiiripiiey, -Neeme Jarvi edu Metropolitan Ooperis New York (ME) — New York oli sue hooaja algul ooperite kuhja- tuses, Esimese kolme padva jook- sul anti kahelt coperimajalt kokku 9-etendusat, Tachaikovaky , Eugen Gnegin’ lJavaetub Matrepolitan Qoperis rea rahvusvaheliste tipp- solistidega, kes koos lavastafa, diri- gendi jt. juhtivate jaududega ku- jundasid ameetika presat hinnan- gu! selleat kdrge tasemelipe ja eas- kuju andva esietenduse. Dirigant _ Noome jirviosa selle saavutamise: oli viljapaistev. Margitakso, at ts arandas fempo ja iildise eduke muusikatisa kujunduse ~- mis oli sella Shtu iike silmapaistvaid hu- vistuid. Et ta on siinnilt eestlane, koolltatud venelacilt (mis ainult onaliselt dige} ja etab niiid péhi- eelt USA-s. Cheated a Soovin tutvust _ BESTLANNADEGA, kes valdavad eesti-inglise keelt. Masinakirjas kirtad: 205 Soudan Ave. Torento, Ont. M4s 1We. Pr Pr rr rT metsamargi kursus, meailmalaagri meenutusdhty, dnnetaaler ja male- vate jérgmine suurlaager. Oli ette- panek korraldada jérgmine Kanada mafevate suurlaager 1986, kuna vii- mane toimus 1982. Neljaaastast va- heaega suurlaagrite vanel, peetakse normaaiseks, Arvestades aga dsja- méédunud maailmaiaagrit ja jargmi- - sel aastal toimuvat Kanada jambo- reed, vdiks see kujuneda vasitavaks. 1987 oleks vastuvdetavam. Loplik otsus tehakse edaspidistel aastakoo- | eolekutel, 7 Uhenduses suurlaagriga oli ka ei- tepanek tuleviku laagrite juhikonda noorendada, andes eriti osakendade juhtidele vastusrikkamaid’ tilesdn- ‘deid. Seni on noored juhid edukait tegutsenud poiste ja tiidrukutega, ku- na suurlaagrite aiutrusti on mocdus- tanud eluaastatelt vanem juhtkond. Seiles osas on vajalik muudatus. et skautlus/gaidlus vdiks sujuvalt lii- kyuda iihest generatsioonist teise. Laupdeva ohtupoolikul. toimusicd Kotkajarve mitmetes hoonetes eri- koosolekud tegevusalade juhtidele. nagu hundud/‘heliakesed, skaudid gaidid, ‘vanemgaidid:vendurid va- nemskaudid. LAUDKONNAVESTLUS Peale ohtusddki oli niidelda ..ker- gem" tegevus ajaviitelise ifmega. Nadr. Silvia Birk-Terts, kes oli maail- malaagris daidlaggri juht. oll organi- seerinud laudkonnavestluse teema! ,;Kkas .segaall-laagrid on soovitay suund praegu ja tulevikus?' Pohfuse | selle teema valikuks andis vanem- gaidide ja -skautide tihine Alutaguse alliaager masilmalaagris. Laudkon- nas olid: Lydia van der Veem, Endel Mell, Ants Evard, juta Metsala, Mikk Jigi, Eevi Novek. Kolm neist kénelesid segaall-laagrite poolt ja. kolm vastu., Vestlus: oli huvitav ja -kohati virtsitatud huumoriga. Hiliséhtul seati tiles ekraan val- guspiltide naitamiseks, Nedr. Tiia Kiitt niitas oma fatograafist abikaa- sa loomingut. Heakvaliteediline pil- dimaterjal viis vaatajad tagasi maall- maiaagrisse ja Esto péevadel Toron- tos. C Pilhapdeva hommik algas palvuse- _ g3 Gp. nskm. Ténis Noémmiku poolt Sellele jirgnesid kaks t8tkoosole- kut: ennelOunane ecaidi mélemale malevale ja pdrast idunasdbki tihine. Viimasel koosolekul otsustaii noor- teajakirja ,,Tulehoidja" tellimishin- | (la tunduvalt tasta.alates 1, jaanuarist 1986, seega rohkem kui aasta paras, et anda iiksustele véimalust sellega arvestada jargmise aasta eelarves. Teatavasti saavad skautlike organi- ‘satsioonide liikmed ,,Tulehoidja’ iihistellimise korras. Ajakiri Ikmub ja trikitakse Rootsis. Tellimishind ei ole sammu pidanud inflatsiooniga. Samuti otsustati katta ,.TH" maail- malaagri ,,Eesti Lipp" eriaumbri ku- lud 10.000 Rootsi kraoni ulatuses. Jérgmise aasta aastakoasolekute aeg jii lahtiseks, kuna nij ajas kui kaosolekute formaadis soovitakse teha pohjalikke muudatusi, et neid muuta kasutoavamaks dppetegevu- sé seisukohalt valiaminnes, huvita- vamaks nooremale juhtkonnale ja kattesandavaks kéigile. Praegu on osa juhte sunnitud olema koosoleku- te ajal Torontos, kuna Hinnas tolmu-. vad — regulaarsed koondused. © Aastakaosolekud .lappesid lipu- lgngetamisega ja s6prusringiga. Osavdtjaid olf 32 gaid- ja 35 skaut- malevast. Kédgis oli pereemaks Eda Loo, abilisteks toitiustamisel Juta Kuibar- igalaupdevased sepp, gaiderid Ene Liidig ja Irje-Ann Pihiberg. nMele Blu" ar. 41 (1800) 2984 I 4 KIRJAN ; U] Eesti kunstist ajakirjandt OULU (M.E,] — Ajaleht,,Kaleva" svaldas oma vearguael artikli, mil- las kultuuriteimetaja Kalew Mikko- la poolt kritiseariti kahes socome kultuuriajakizjas limunud artiklit ovsti kunsti teemal. Ajakirias ,, Suomi" clevad (lmunud isegi 9-lehekiljeline kirjutis,mis suh- tub viga kriitiliselt N. Eesti kultuurl- ellu nii luuletaja Harri Sirola kui ka Ami Hyvarineni poolt. Viimane on- gi Koostanud pealkirja all ,,Tallinn- 84° kaik artiklid. Wks ndide tekatist: wjuali algul kehtestati N. Liidus wug seadus, mis keelab néukegude koda- nikul abistada valismaalast ilma— ametliku Joata. On karistatav sdi- duiada vilismaalast oma autos vii viia turist oma koju édbima. Sama lugu on andmete andmisega tétkoha kohta.”’ | limselt Mikkotale ei meeldi krli- tiline suhiumine néukogude kulluu- ri, kuna rohkem ta ej kirjutagi sellest valjaandest, vaid péérdub teise aja- kirja Taide” poole, mis selle aasta Eesti kirjanduskursus Simon Fraser! tilikoolis VANCOUVER — 10. septembril alustas Eesti Kultuurl Uhing Kana- das (EKUK] oma jariekordset kur- sust Simon Fraseri tlikoolis. See- kordseks aineslaks on ,,Ulevaade eesti kirjandusest’ ja lektoriks dr. phil. Juta Kévamees-Kitching. Augustis naasis dr. Juta Kitching koos abikaasa prof. Laurence Kitch- ingu ja perekonnaga aastaselt ,.sab- battical'ilt’ Hamburg: tlikooll juu- res, et jatkata EXUK presidendina. Tema draoleku! ins. Lembit Pitsep asepresidendina tegi tunnusiusvadr- — set tddd akuutsete ja kKaugeleulatuva- ic probleemide lahendamisel. EXOK on enti tinulik meje noo- -rele teadlasele mag. Toomas llvesele, kes paeluvalt kasitles 2 kursus! dr. . Kitchingu draolekul, voites itikooli ja Tahvuserupi teeniiud tunnustuse. Kitchingud oma uurimisaastal pii- hendasid paiju sega saksa arhiivides easti rahvaluule jalai atsides, soriee- rides ja télkides, 21. septembril,selle semestri asi- mesel EKUK loengudhtul Vancou- veri Eesti Kedus,asinesid Kitchingud oma muljete ja féhelepanekuicga Eu- roopast, eriti tanapdeva Saksamaast, koos huvitavate valguspiitidega. Kuna loeng langes ajale, mil me 40 a. tagas) kodumaall iahkusime, too- nitas Hilja Hansson dhtu introdukt- sioonis seda fak1i, meenutades tihtla- si Jaulusdnu: ,,Meil hauas acga kill- lalt magada, niliid Eesti nduab tadd ja th6d on jagada.” | neijands tuurile, N. Ee lugelate tavaks tava k kab, et nitseri elule. K rahvual Kas m Wadnud dri” Tait vustab dab, -et menda: takaasl muing vusiik kunst! Kaiju | SoCmem kirjas , Arrak gi ajak S. HOPPE CLEANING & BU Puhastan keemuliselt vaipu, MOON Sdoqituba, elutuba ja ke SAMUEL H& Aris: tel. 686-4030 Pee ees Fl Surmal ei oln® | Miélestusmomer kaugetest hamart JOONAS U li Paérnu-Jaagupis cf olnud meie ai- nukesed peatujad. Ikka rohkem ko- gunes sinna 56 edencdes ka Saksa sijavdemasinaid. Kirikudpetaja of} ldinud, tema eluruumid ja kantselel liihjad, nagu seatull oma pérandate- ga meile magamispaigaks. Aga unele visinuile vabamat juurdepiisu sel 66] ef antud, Algas varstigi ,, taevane - tulevirk" ja pommide prahvatused. Karl Eerme leidis Augsburgis Mes- serscmidti lennuvilja priigimdgede Trumani poest" ,, The World Alma- naci" 1948.0. viljaande Ja sea] aval- daiud Telse manilmasdja dete. 1949 — dets. 1944. ‘sdjasiindmuste ilevaatest 1944.9. 29, sept. dateerl - tud sissekande: ,In Estonia British planes bombed the port of Pear- nu..." Lordld tulid nil sils taguma | neile varasemaii aastail milddud - iilimaitsva peekoni eest 23. sept. je _ hdivitasid suure oga rehulikuat supel- linn Parnustl 21. Ja 22. sept. dnnitlesid meid aga ,,vaprad punakotkad".