Etu" nr. 20 (1578 1980 : LASTEAIAS aista. ed sitasid ihislaule el: | Bb’, kus sa kdisid SO- ma likskord suureks anu emale’.. I. Ti ja II klass. NIV ja V klass. Laule i Tiismnan, klaveril saa- Lim, Julgelt astus ette mc lumletuse male’, Meie teeme void" ‘ja mri mangis ili ki. Sel- ja kindla visiga lau- Ellen Leivat. Ta tanas jaid, kelle hocle al! tap- jooksul oskusi ja tar- ud. Eriline tant oli tal: A vdsimatule. juhatajale | _kelle juhtimisel laste- ivalt kulgenud. Samuti Mat -Musta clnud -eriti husetruu. Ellen Leivat personalile head suve-_ ooits kéiki jalle naha é5. septembril s.a. Agasic, rahyaroivas kas- emistele kasvatajatele: Vatklate, Pilvi- Nuidile, , Linda Kukele, Heive fia Siitarnile, Aime. Sars- Ene Kirsipuule, Silvia ket Pajole, Tiiu Kolgaie, etsale, Tiina Norheimi- rannile, Helle Arrole ja Nad on koik andnud, | Milale pdlvkonnale Toron- petust.ja uhtekuuluyvus- eestt lastega. Nad on kedul hoida eestlust. d 166 eest ja indu edas- ate poolt oli korralda- mahialaud¢ mudilastele Kiilluslik kbhvilaud. H. Le gust Jurs- ani Veitlejate ! auliikmeks™ pzakoosolck peeti ptiha- eprillil YWCA-ruumides. vOotsid osa 50% Inkmes- ripunktiks olf praeguse ‘he August Jurs't valinit - s. Olles kannud uhingu st keormat pidevalt, pu- 12 aastat. on Hamilioni — 1oolttseval ja tasakaalu- 2l arenenud oma tagasi- Lgusest teotahteliseks ja l:oondiseks. teBevus el piirdu ajnult inguga, Qhvriméel ja er- aim on teda kandnud uilmse Vabadusvéitlejate inehe positsiconile. kulges tiksmeelses vai atus kui ka enamus teisi itenahtaud organcid valitt natsiooniga. Ka aruanded octi vastu uhel hailel. Sa- ati iihel haatel moningad — ed .Pohikirjas ja Kodu- ¢ osale jargnenud omava- vibimisel hiljuti ihingu- Harry Toi (Misstssau Mlis huvitava iilevaate oma ja. kogemustest Saksa - res eesti lennuvde iiksuse Ss esimees avaldas tinu E, 8 Of hoolt kannud eine: amutrA. Mélder-ja E. Lin- blid saatnud kodus meis- _ Ipsiseid. Mele Elu" nr. 20 (1878) 1980 ALLAN HESS © Siindinud 1955. a. Kitchener’ iS, Kesk- hariduse sai Waterloo-Oxford Secon- dary School'ls. Lépetas 1979. a. To- ronte Ulikooli arstiteaduskonna Mi. D. kraadiga. Jatkab opinguid siida- me- ja. sisehalguste erialal. Akadeemi- ~ Tiselt kuulub » Korp! Vironlasse. MARKUS HESS Giindinud Kitchener’is 1953. a. Kesk- hartduse sai Waterloo-Oxford Secon: dary School'is, Jatkas Opinguid Wa- terloo Ulikoolis, ldpetades mehhaa- nika insenerina 1979, a. B.A.Se. kraa- diga. AKadeemiliselt kuulub Sorp! Virontasse. ALLAN LIK Siindinud Torontos 1936. a. Lépetas East York Collegiate'l 1975, a. Gppis- York University's majandusteadust, lopetades selle 1979, a, BBLA. kraadi- ga. Eestlasiele hasti tuntud ,Kaja" ric’us. Akadeemiliselt kuulub Korp: : Vironlacse. '’ FOOMAS MARLEY | : Siindinud 1953. a Levis'es, Quebec’is Keskhariduse saanud Newtonbrook Secondary School'is Torontos. Lope- tas 1975, a. Toronto Dlikooli todstus- Insenerina BA.Sc. kraadiga. Jitkas Spinguid York University ‘Gigustea- - duskonnas Gppides samaaegseli ka mafandusteadust magistrikraadi Saa- vutamiseks. Lopetas molemad 1979. a. LL.B. ja MLB.A. kraadidega. Prak- . tikeaastal tééiab Lang, Michener’i advokaatide kontoris. Akadeerilisel ~~ Kkuulub Korp: Vironiasse. ; oS ELEKTRIK Sisseseaded, auendused ja paran- dused elumajades vol ettevdtetes. MALLING - Tel, 762-9199 Lic, E1044 ee re Cer Ra SSS Siindinud .1957. a. a, elektriinsenerina B.A.Sc. "NELJAPAEVAL, 15. MAIL THRs MAY Is ee ie tise . PEETER OJALA =i te - ‘Las i he a” ol ans ae 7 . . 7 Pe ee ee ya cheek ee ee ee Siindinnd i951. a. Keskhariduse sai 1 +. Don Mills Collegiate Institute’is. Lo: “HELEN ANN VosU Stindinud Montrealis.. Lépetas Con- — «cordia ulikcol 1974 a. B.A. kraadiga cum laude pstihholoogias ja Toronto ulikooli arsiiteaduskonna M.D. kraa- diga 1979 a. kevadel. On praegu St. Michaeli haiglas Torontos kohustus- likul praktikal (internship), Algab oma erlala Oppimist Toronto iikoo- juures -1, juulil, Akadeemiliselt kuulub Eesti Naisuilidpilaste Seltsi. petas Toronto ttikooli 1979, a. tsiviil insenerina B.A.Sc, kraadiga. Jatkab dpinguid magistrikraadi saavutami- seks. Tédiab samaaegselt. Stanley Siructures Limited, Belleville ile- sign. insenerina. Akadeemiliselt ‘uu: lub Korp! Vironiasse. t TOOMAS TREL | - Siindinud 1950, a, Giteborgis, Root- sis. Keskhariduse sai Don Mills Col legiate Institute'is. Oppis Toronto Uhkoolis geograaflat, saavutades Pe BAL kraadi 1974. a. Hiljem jatkas opinguid York University's magistri- kraadi saavyutamiseks, mille Jopetas., - . 1979, a. MBA. kraadiga. Todtab TOOMAS SAAR Stindinud 1955, a. Hamiltonis. Kesk- hariduse sai Dundas Parkside High — School'is. Lopetas McMasteri iilikooll 1978. a. mais Bachelor of Physical Education kraadiga. Akadeemiliselt _kuulub Norps Vironiasse. 1.B.M.'is. Akadeemiliselt Korp! Vironiasse. Tulimuld alustab 31. aastokaiku = eee eae in oe t : 5 ye z_ 7 se eed ee eee ee ee all — a. a alia iain La t_ | 7 ay ot Wirz, las ete re ee a "Lik ‘Auulub: a. so mate . - —o- - mee - - L r. a Pat | . Ieee ek = -—- ile . en Le 3 = De fa) oe : 1 . ee rourea . * ne ade ne eS _— Hiljuti ilmus. Lundis: ,Tulimulla’,” eesti kirjanduse ja kultuuri ajakirja |. uue, s.o. 3]-se aastakaigu avanumber. Sisuks on, nagu tavaliselt, artiklid & mitmesugustelt aladelt, luulet ja ilu- kirjanduslikku proosat. Selles numb- ‘# ns yaaileb V. Koressaar August Gai- litt Icomingu teekorida, A. Roos kir- q jutab juhulaentide morfoloogilisest kohanemisest eesti ‘keeles. A. Vilms — 2 vaatleb eksliibriseid koguja vaateko- halt, P. Reets kasitleb E. Riiga kuns- ti, G. Rank refereerib dr. F. Qinase. rahvaparimuste uurimusi, E. Wusta- lu arvustab Arvo Magi ajalooraama- tut jne. Proasapalaks on K. Ristikivi humoristlik liihijutt |,Tarzan’. Jat- 2 kub ka Ristikivi ja Kangro kirjava- hetus romaanist. Seekord on kaasas ronkesii pilte. _ Sissejuhatavas artiklis annab toi- # - metaja iilevaate ajakirja modduriud _orkestrijuht. Tédtab General Elect- . ANDRES TEENE Siindinud Montrealis. 1956. a. Keskha= riduse saanud Amherst Central High- school'is, New York State. Lépetas University -of Waterloo elektri-inse- nerina B.A.Sc. kraadiga 1979. a, keva- del. Jétkab Gpinguid magistrikraadi Saavutamiseks, milicks sai National Research Council’ stipendiumi. Aka- - deemiliselt kuulub Korp!. Vironiasse.- pe - kunstiteoste reproduktsioone ja foto- oe _vulusele eksiilis. See peaks iiles kut- suma kérki meie kultuuritahtelisi io HILLAR JUHAN TORK Uus-Meremaal. Keskhariduse saanud Torentos Vie- _toria Park Secondary School'is mille lépetas 1975. a. Jaikas Opinguid To- ronto Utikoolis, Jopetades selle £979, kraadi- ga. Ulikooli aja! saanud J. Edgar Mec- Allister Foundation'i ja Jiri Lellepi | Malestusfondi stipendiumeid. Hiikah Spinguid: magisirikraadi saavutami- seks, milleks sai National Research. Council’ stipendiumi. Akadeemiliselt | kuulub Korp! Vironiasse, kolmekiimnest aastakdigust. Selles. on esile toodud andmeid ajakirja sil- ani 135-s numbris, 8,568] lehekiiljei avaldatud kaast66 iselaomu, laadi ja autorite .kohta. Naeme _ iillatavalt suuri arve: kokku 1981-1 korral on avaldatud kaastddd-412 autori sulest. Avaldatud ‘kaastédés on 520-1 ‘korral huuletusi, 170-1 korral ilukirjanduslik:. Ku proosat (tihicepikat ja malestu- si), Ulej@anud kaastéd — eq 1280 korral on esseed, artiklid, ‘Ulcvaated, arvustused jne, Palju on avaldatud sid, Ara’on toodud ka kéikide eest- lastest. ja eesti sdpradest kaastadlis- te nimekiri. See kokkuvéte Tulimulla" sense lee ja t6g kohta .viitab iihele meie kultuurielu fanclepandavamale saa- chuvilisi ajakirja tellima ja seniseid saada . olevaid - aastakaike hankima., nil Kaua kui see on véimatik. Ajakir ja talitus palub teatada, et kdesoleva _ aastakaigu hind on Kanadas $18—.- 5. Kangro, Tellida saab aadressil: Skordevagen !, 222 38 Lund, Sweden. Aastas mub nel numbrit, . Bernhard Kangro. romaan ,,Kuus pdeva’ ilmus Mitmesugustel péhjustel hilinenud _ teos, Bernard Kangro uus romaali - vKuus paeva" on niltid triikist ilmu- hud ja Eesti Kirjanike Kogperatii¥ tellijaliikmetele valja saadetud. Kel- lel pole seda EKK liikmeéna ette ve Tutud, on sooviiay tellimisega rutata.. sesi Gnnetul kombel. on kéitekoJas: “Osa poognaid vigastada saanud 13 irukiarv, ‘mis viimastel aastatel ko- handatud tegelikulo levikule ja kus eksemplare tagavaraks ei triikita, om ‘li \ %. 7 a wo at tie iT nhac daka.. - Rachie -osali f ne G | tulemas sila. Lahtioleku Fade = See nadalalépp on tulvil * al yust, Nana Mouskouri, ~ Dan Hill, Harry Chapin ja j , Kas oled — -Ollatav. Nad on Park avatakse kell 10. hom. ta suletakse kell 1 S6sel (Pihapdeviti kell 10 Shtul). Teatrid avatakse kell 19.30 e]. —. viimane etendus algab kell 9.30 o. Suvine. iga aevane proeram (15. maist kunt 14. sept.) park avatud - 7 paeva nadalas, Paasmete hinnad’. Taiskasvanud (18 ja vanemad} $2. 50, $1.00 parast ki. 9 6. Juuniorid (13 kuni 17) $1.50. Lapsed koos vanematega 30 senti, ilma vanemateta $1.50. Pensiona- ‘Tid tasuta. Exhibition? ajal (3. aug—tl. sept. Avalikuks transpordiks on kasutada ,GO transport ja erili- bussid, tramimi . “Markus: Moned hinnad ja tingimused -muutuvad Canadian National sed Ontario Place’ bussid, mis Gberee- rivad Gray Coach‘ Terminalist. TTC informatsiooniks helistada 484.4544. Parkimine ettenahtud maismaal la East Islandil. Mitmesugust. : "og Invaliididel on soovi ‘korral kasutada - ratastoolid. Ontario Place’t maa-alale e) lubata tuua koduloomi, \ wkaicboard'e” ja jalgratiaid. 15. maist alates | UURIMINE EESTIS POPULAARNE Tahtsaid leide viljakaevamistel OULU: (, Meie Elu’ kaastddliselt) —. Péhja-Soomes viibis N. Eesti poliitilise ajaloo uurija (spetsialiseerunud ajastusse 1917— 20) ja Ajaloo Instituudi juht aastast 1974 saadik, professor Kari koolis, ‘Loengut; mis kKasitles okupeeritud Eesti ajalugu marksistliku uurimis- metoodidega, oli tulnud kuulama 25 ‘49 isikut, Tema sonavott algas tilil- ‘piliselt Brezhnevi nime mainimisega. Kuid jatta. poliitiline hing ettekan- | dest dra, jaid jarele moned huvita- vad asjad. VALIAKAEVAMISED Arheoloogilisi . valjakaevamisi on . aastate] 1971-78 sooritatud 80 eri .ko- has Eesti pinnal.-Tahelepanu vaarib leid Parnu Jihistel, mis viib uurijad Kuni eesboreaalse ajastuni. Tuntuks on saanud ka Kundakultuur, Suur aarete peidukoht leiti Jumindas 1974 ning avastuste hulgas oli neli rooma- aegset raha parit keiser Marcus Au- reliuse ajalt. 1978. a, leiti Polustve- res kokku 7000 raha, millest vaga haruldasena voib pidada Adulf Jaco- . bi denaari, mida senini on ainult kolm korda maailmas leitud. Avas- tuste pohjal Karl Siilivask jaabki ar- vamusele, et -esimesed asukad saa - . ' : ‘ sel korral seega veelgi vaiksem. Kangro uus teos erineb- suurel madral ta endistest. See on ajalooli- ne romaan 13. sajandi algusest, val- -Minud pikemaaegse uurimistod vilja- ha. Selles vaadeldakse Lundi peapiis- kop Andreas Sutepoja kirjut ning te- gevusrohket elu jarelvaates ta enese Pilgu abi. Peale koige muu nuudutab see Eesti saatiust muistse vabadus- vGithise ajal, fuuriajalugu, - Sillivask Tallinnast. Kiilaskdiga kestel pidas ¢ ta loengu ¢ Oulu tilt- busid Festisse kas Leedust vol Yalge- Venest, Festlasie arv tousis aastatel 1700 —1850 rohkesti;, 485000st kum 750,000-ni. Selle pohjuseks véib pida- da viljatoodangu 2-kordset téusu. Aastasajandi-vahetuse] 1900 elas ju . Krimmis, Siberis, Taga-Kawkaasias ning Volgal kokku umbes 190.000 eestlast. iimumisel on 1980. 2. mahukas ? raa- mat Tartu iilixooli ajaloosi selle 350 giinnipdeva puhul (eks see ole juba paguluses trukitud kaua varem?}, sa- muti Tartus laheb triikikotta 1Qosa- line Skandinaavia ja Soome uuri- mus nimega ,Skandinaavia kogu-* mik’. Triikitud on juba Eesti kul- mis pidavat olemsa laiem, kui iikski soome vastav tees. Tulemuse! on ka 3osaline -kommu- nistliku Eesti ajalugu-koos samuti 3- osalise uurimusega EKP ajaloost. Keskendutakse ka Josalise talupoe- gade ning 2osalise "tbéliste ajaloo- raamatute kirjutamisele. : HUVI AJALOO VASTU Lapuks esitati ka méned kiisimu- sed, nagu naiteks pagulaseestlaste ajaloouurimustest. Sellest oli Siili- vask ainult lugenud ja sealt olevat ainult vahe uvi tulnud. Selles uhen- duses ta mainis nmed Uustalu, Tonu Parming ning Artur Magi. Pagulased olevat rohkesti memuaare avalda- nud, peamiselt ajajargult 1917—45, kokku umbes 20 raamatut. Teise pélvkonna emigrantidelt olevat ilmu-~ nud vordlemisi vahe ajaloouurimusi. 955 Lakeshore Bled. West Toron to, Ontario, Canada. M 6K 3Bo (416) 965-7722, - A Crewn Comeration of fhe Government of Ontario. Menistry of industry and Tourism, Hon. Larry Grossman, Minister. e ki ik kuulub teile. = k Vaipade ja méobii PUHASTUS auruge (steameleaning ) Hlelistada ERIK LOKBIK ‘tol. 447-9834 Coa ) ; 4 . ' | Kéikideks kindlustusteks H. LATER & CO. LTD _ insurance’ 1482 Bathurst St., Toronto M3P 3Hi1 : Tel.: 653-7815. ja 653-7816 - Viimane publiku poolt esitatud Ku- simus puudutas professori sugunime: seda arvati tulevaks kahest nimest sil’ ja ,,vask". Kahest osast kiuil,- vastas Siilivask, tegemist pole aga »vasega™, vai d,,siili’ ja ,,ivaski'sni- mega ja kéneleja arvaski, et tema soo ajaloos. on keegi venelane oma verd sellesse toonud. Pole aga teada, ces ee Ajalehe ',,Kaleva’ -veergudel mainis ta muuhulgas ajaloo suurest popu- laarsusest Soomelahe léunakaldal, -eritigi just kultuuriajaloo. Tema ar- yates on neil suhteliselt rohkem aja- loolasi kui Soomes. Territoriaalselt ° on eestlased huvitatud just Ladne- mere iimbruskonnast, mitte aga nii palju Vene ajaloost. Samuti on spet- sialiseerutud Kaug-Ida_ kultuuride uurimisele, Eesti ajaloouurimuse peamiseks - téukejouks peab ta mina-tunnet ja ta ei iihine arvamustega vene kultuu- ri standardiseerumisest. Siilivask kinnitas lehe lugejatele, et Tartu dilikooli Gppetédst toimub eesti kee- les 90 protsenti,