Elu‘ ne. 49 (1814) 1994

WU NPE RESO

IE ODAV-

“MOU

HELIPLAADID
-LINIKUD
SOHVAPADJAD:
SAUNASEEBID ©

_ ja-TARBED
PUUST ESEMED
. NAHATOOD

1%
ndusega

asti Majas
>, Ont.

kK
OEE EC STE ETS.
S . i

tse

l

grupid -riindasid - Tal-
| sojavdeiiksusi, lennw-
peajaama ja peapost-

si oli tegev massu or-
tuures, nihtub ka sel-
suliste grupp, kelle
vailutada EV Séjakool
iteliselt vaike, vorrel-
arvuga Séjakoolis ja
a Tondil, Selle massu-
seisu kuulus tiks Vene.
assujuhte. Tema sele-.
Imis iimus tihes ,Ko-
srupijunid pidasid
kuidas riinnakut kor. |
hie kaldus arvama, et
massulised votavad
rmud oma kontrolli
1, kunt uus i6Grahva
>daspidised korraldu-
sustati siiski riinnata
indida alistuma une
kadetid. Massuliste
sesid kadetid reivad ja
ises l6ddi mdssulised
m. 4 kadetti sai surma
ala,

kilrusega likvideeriti
plungid teistesse Tal- -
vdeosadesse. Tallin-
eapostkontori ja len-
tamine méassulistest
Mca. Paari tunni jook- -
mste grupid ka nendes —

gil mujal. _
k massukatse 1. dets, £
valt ning hoiatavalit |
sele ja.sdjavdele. Oh-
| tosiselt arvestama.
1 moodustati wus va~

vartei kuulutati: ille-

Bde iilemjuhataja ko-
| N

DETSEMBER
him eduseé

Vale
nigudega,
Glesid -
vetl.....,

IS, hea suuthis -

: kiita,
ridrne —
M18
aden,
mei,

drkavast

iiirskudest --
st sissidest
its,
mine
peitu papgesid,

is, hed suutais
ma peremehelt
frakeid -
ae asemel —

. l
fais, hea keratais,
imaa! , |

B iiks paat“ “4969)

'
ee
iS Se

iE NE TE MEN AEM A NE EAI NE NE A A AE EE IE MM

inistunud =

j‘elefoni keskjaamaga, ©

adeeritud kohaleruta- -
poolt..Eriti Tallinna ~
Esivallutamise juures ~~ .
malemal-poolel suu--

parteide toetusel. _

iral Laidoner kutsuti

se . a
aloofness

eee Oe

= Sac eee
rian an

spe at eee TS Seo

STU ree on ee Sen Oy de ee oe

iF
—u

= ra -' Habana
wTicr tote

SE
 _ bon | .

ad =.
sw barr.

me Tt a
=

Sa nr ele Bel Ce

es ee |

C0 eee ye et gg er =

Oe Eee

lta le

Ve ee

1
Tee oe ee Oe ee 1
pi Star dees ee eee ee ee .

ama

»Meie Elu“ nr. 49 (7814) 1984

r="

. “3 a . alt ae . . -
As ie ras : an peel
oe. Bye Tan ree oh BS : ore
ee ah “
ee tees “We Saat Ata
ie oe Rare Bd a a tena : cae
! ee a et a ge . not, ae
oa “ * ak eee af . a ar i Meet
ve ae “t Sart m a # ws Oo . .
ta De teh ke Fate “oe Bhges Pia’ ,
DM RES Sgt ee Pt es ee :. an as
“ig 2 aye ERA ES Song De oe
on “8 .
ed Laat Lae UF iE: : tat one
7 ope i Ege ee es on "s
eis rye ate wore. fis vant - ot
a ee ee a a .
* 2 tea tae _ tals ses are
ae a's Ee EE PP oleet on
ee ee ae z . . . . ™ . .
a a ae : = " :
e = . ot : ". .
7 PRE # eet we ee, wo na
Caparo se ce ree oe ae ere
J. * es oe . . “o "aot : .
ace rane ey Ce ae ne
abet 5 S2obe he tat ae ta Toye
Fa ei tae be : ars ARF . .
cea a ee ee hoe,
oe : atte :3 ie alee | wor
. z . . . . ao "on
SE ae ee ee ee od
THR EEA ae ee Stet,
ep ptuee se ee oe one rr
mn wen tees a , “ _"
cea Ri, 3 ae Ee ae a tat
ee a oa _ ees " . hae
ae eee ty Bees en a oe . ot
f we rt Oh wed aa sos _
Ta soe TK Peek 7 lero
or eS tt . Te a ae : *. _ 7
fae ese Eyed 7. roster ott
=a] . . ” . .
= - e "Ff . . . . |
= su a: iF, _ . t ‘7 =
Pe Ai aes Fake. 2 ot :
font ih Leo a . "at
af 1 wae ee =
~ cl so . . .
elm ot eh tae
ate ‘2 3 oe . ‘I . . = .
* 7 oF "
Behe ne
= : : . .
. # Le . ° an
. 1 4 oF
‘ rf ave . .: . .
a 1 . ac
Tee ee |
a . .
ARP BS head
oe a art . .
+ cars re wf 24
Bek oes ee ar
- + Ble TB BO, oa
" at 4" “ee = . 1:
rae "Tes # - aw
nage ath: fe ete
gee ee
oe :
De ewe
aCe eee :
War ees ero.
jl age
a ee ro
: ee
. bal = . .
. . m we
ees
Joie
a fi
. “|| ae
ae. .
a .
a.

L . , = Bs
moe

ro a
: . . Fg,
o ce ee

Lo Zhe
. _ ca ee .

ore os
a * . al ‘a - mI - orn} =
Son eh 5 at ee | a oO . . - a
_ . ory " Lied . 7 . 7 7 . bs Rolie . . ial -
- . . . bs of a . a . _ .o . . - . t
. .. - ‘ws aot Toae . toe wt = al . os - a" . . - = - . sos
. : .. ! . Sent Pike . "oy . .. oe . . ile ‘os —_ - ™ ee =e
os 5 yee a ma "ses . - . clos = - a0 oa,
r 2 Ebon =e, Oa tye ae . . . F 7 oats = 7
np ae . . . —— = =". .

| oe
ae

lalla Tala .
to " 7
“ ™
mage oe ee r "
is

r
“oa o4 bata es
". wo “ .. cae . ied . im
: ‘ety thie EAe sok)
my ene So uence Bae:
at oe 1

a _ ro
eee aL teh: if
a o .
oe ee wath alae

‘. Te ae

:

" fr TLS J aeha ; oo . : we .
Pee bis) tigers So ye 3 i
ac es ee ee.

-
: boeeee
oo pee ee te Se ee

a)

Feuee I= 1

wma tata. 7h

. we oe FE Ve ee ; nT : tee Maes ea 7 a at ad
a 7: os MS Mes ee ay aia
iT .

oe ed ee ae

a" ie . —_ =

. att
Seapets gg ees
OSS ee

ee oie
ao a *
ae tae tie, .

id
out

ie a ee wet; 7 : " .
I a ae . _ eas en ee . : a ee Pht . . . 1
SaaS ts Te oe ae 1 . . “a . “yee . ‘ "
fl . . Less eet 7 . soos a . L . we . .
a2 3 2 a! . oe Sas “at : =. OE. "way ot . . . a ho" we . "lt _ . . . a |
ae ee ET Pe . mi. 7 pou ee re! . : ne ae Ly
ore a . cH 8 | "oe == . "We “a 7 . -
ai ee Ber Oo re Me et OK ;
VES ‘i . im ar . oo 0 . ‘oO
we . . . ee Low 1 . 7.
7 : . " Mg. oad >. . . =
. a a 7 om a a] 7 ot . .
ae . of ome a, " .

Ly
tat,
Toran Bee
Pa a
wloratt

eta
geet Bape
Seta Ves i 8 _

we ee
ret is so piety
ir a NR

coeae ota gts, emets "a
te Me Mate aE a e
eee
Tee ™ a
eee
“
Serr

i
a : .
1
a ele
woe . - 4
ra: , ae o
ie oa! . - .
Fl" ey ry ar . . .
: gee en _-
on Pr me Ae a ay
I . =
=e "oo 7 .
7 -_ -—. |
fe : .
os Da a a /
=" ces ™ oh oat ' roa
“I s ‘ te" "at Fo;
a 24 ween ae SR Pee me Se . ac !
: : H ee See ee are . L r
eo ix ween Ce oF ee Pa oo WEL 2 dt
Se te a Ais Co oe TPL LL :

ee
ee, Cc lc i el, lll
. HI”. “Tee .

ae To

Eesti Vabadussdja alguse 66. aastapdeva tahistamiselt Toronto Eesti Majas. Lipud auvalvega — vasakult
A. Lehari, A, Kangsepp, P. Kunstimees, E. Allas. KOnepuldis Toronto Eesti Voitlejate Uhingu esimees U.

_ Tamre lépusina iitlemas. Lauas pr. Moks, pr. Heinsoo, aupeakonsul Iimar Heinsoo, Boris Leeman, Arvo.
_ Lehari, August Nommik, pr. Leeman, Kalju Tori, pr. Tori, Raffi Moks. Teises lauas aktusekineleja Harald
Mandel, E, Arra, pr. Rein

at y
“1

| Soovite firmamarki

oma kuulutusse?

»MEIE ELUS"
on see fasuta. |

(seljaga), H. Kukkur, V. Rein, pr. Sumberg.

2 Vabadussdja algusest

sh 8

Foto — S; Preem

moOd6dus 66 aastat:—
-Iseseisvuse siind oli sdjaline ja
majanduslik ime -

Malestamaks Vabadusséja algu-
s2 66. aastapdeva, kogunesid To-

pronto Eesti Voitlejale Uhingu liik-

med koos kiilalistega Toronto Eesti

Majas 1, dets. Ghiul, ef meenutada
viithus- ja téorohkeid, heroilisi ae-
gu, Amethk osa algas rahvus- ja

voitluslippude toomisega koosvii-

-bimise ruumi, Sissejuhatavas sé-

navotus iihingu abiesimees Rafil
Moks meenutas selle paeva taht-

game sust ja palus ette tulla Vabadusristi

—

Mul on...“

(Algus ésiktiljel)

Tuletades meelde, et N. Liidu kom-
partei viimasel ajal on palju juttu.
leinud komsomolité6” parandami-
seks, kiisime Hillar Raigilt, milles
slis viga Gieli seisneb. Ta vastab:
'— Viga seisneb selles, et pariel
tahab rohkem ideelist kommunistlik-

ku kasvatamist, noored aga eelista- -

vad seltskondlikku tavalist suhtle-
mist, nagu noored ikka, |

Hillar Raig liileb, et ta ei poolda
ddrmusi — ei vasakult ega paremallt,

-Talle on eriti oluline vabadus ja digus |

ise motelda ja teguiseda, See on vdi-
malik l&anemaailmas, mitte aga.

kommunistlikus ida.

Raigi t6 komsomolis oli nij-edu-
kas, et teda edutati parteikomitee
instruktoriks, See tahendab, et ta
kontrollib parteidistsipliini jalgimjst
ia koostab raporte vdimalike vigade
kohta, mida hiljem parteikomitees
arutatakse. : a

— Ma ei olnud -ideoloogiliselt
kommunistliku Opetusega nous. See.
on ddrmiselt konservatiivne ja nega-
tiivses mGttes stabiilne stisteem. Ko-
gu. maa on valismaast ara ldigatud.

— Biirokraatia on nii aeglane ja

seda on nii volmatu mojutada, et

intmesed jdavad poliltiliselt subteli-
selt iikskdikseks. Vaga tugev repres-
slivne aparaat surub maha kOlk pro-
testid. Protestidega ei saavuta midagi

7 muud kui ainult endale halba.

‘“_. Ma el suutnud enam jatkata
kaksikmanga — ic
mottes. Kuigi ma teen oma endistele

kaastdGlistele, isale ja emale ning

vennale raskusi oma drahiippega,
polnud mu! muud valikut. Kahjuks

 puuduvad teised voimalused sealt

lahkumiseks, .

idecloogilises

kavaleridel ja teistel Vabadusséja
sangaritel, Neid dekoreeriti lille-
de ja pildistati, Arvult of] kohal 8
VabadussOja veteran,

- Vabadussdja veteranide ja koosvil-
bijale esimeseks tervilajaks olt eest-
laste. aupeakonsul Kanadas. Ilmar
Heinsoo..Ta markis, el eesli rahva
voltlus Vabadussdijas oli ainulaadne
selles mottes, 1 voidelda ei tulnud
mitte tiksi rindel. vaid ka tagalas

-viienda kolonni vastu. kes Vabadus-

soja esimestel pdevadel oli kiillal!
aktiivne, Niltena ta tdi ette eesti
sopmusrongide ehitamise Tallinna
sadamalehastes admiral Pitka juhti-
misel. Punased agitaatorid assitasid
iles todlisi valitsuse vastu ja soomus-

‘rongide- ehitamise. lopetamiseks,

Admiral Pitkal tuli minna Toompea-

le valitsuseli abi paluma. Peaminis-

ter Pats laks koos Pitkaga kohale.

Pats karjuti maha, kuid parast pea-

ministri siititavat kénet, tddlised
alustasid t66d ja peaministni lahku-
mise] sadamatehastest iddélised
hitiidsid ,.Elagu Pats." Meil on poh-
just malestada neid sangarlikke aegu
ja olla valmis uuteks vdillusteks.
Teiseks tervitataks oli KEVUL esi-
mees Kalju Tori. Ta mainis, ét iga
suurettevdtle juures on tahtsad algus

ia l6pp. Eesti Vabadussdja juures ali
—eriti tahtis I6pp, sest Vabadussdda ©

loppes eestlasie vGiduga. Iseseisvaks
sai kogu eesti ranvas. kuid selle sdja
algust tahistavad ainult véitlejate or-
gantsatsioonid. Oleks aeg, et seda t2-

_histaks ka-teised eesti organisatsion-

nid vasiavate aktustega.
YVoitlejatele ptthendatud luuletuse
kandis ette Lydia Tori. See luuletus
oli temal valminud alles paar tundi
varem, :
RASKE AEG
‘Paevakohase . kdnega
Harald Mandel. Ta iseloomustas ae-
ga Vabadussdja alguses kui raskel-

mat eesti rahva ajaloos. Maa oli laas-

tatud ia kaitseta, sdiavagi oli formee-
rimisel, vaenlane cli iungimas Eestis-
se ja valitsus oli peatu, sest ajulise va-

esines

!

litsuse esimees Konstantin Pats oli
sakslaste vangistuses. Tema lahem-

_abiline ftiri Vilms oli mérvatud Soo- |

Mes.

Eestirahvas vGitles ja ehitas. Maa- -

pie astus kokku. Pats vabanes
vanglast, moodustali uus. valiisus

-erakordsete vdélmupiiridega, ..moo-

dustati ilemjuhataja tnstituut ja jat-
kati vaeosade formeerimist. Tulemu-
seks ali rinde stabiliseerimine, vaen-

tase valjaajamine Eesti ptitidest ja

maa heroiline Kaitsmine. Riikliku
korra kujundamisel pantdi alus-maa-
refarmile. See fihendas rahvast. Eesti
rahvas voitles ja ehtias. Saavutus oli
eesti rahva sdjaline ja majanduslik
ime. Selle ime aluseks oli eesti rahva

kindel tahe saada vabaks ia elada
vabana, Véidu kindlustas sojavie an-

dekas juhtkond ja kindlameelne vait-
leja. kes vaenlase riinnakud tagasi
loi. |

ULESEHITUSTOO

Riigi majanduslikus tilesehituses |

factas koos kogu rahvas..Ltihikese
ajaga ehitati tiles 25,000 uut talu ja
olemasolevates taludes ehitati uusi
karjalautu ja elumaju. Varsti suutis
esti varustada oma rahvast kéige

 vajalikkusega ja‘ ekspordina saata -

valja pollu- ja téGstussaadusi nime-
tamisvadrsel arvul. Lootusrikkall
vaadati tulevikku.

Hl maailmasdda tegi kdigele lépu.
Eesti kaotas iseseisvuse, Eest] sodur
vditles vddras riletuses ja laenatud
relvadega oma ‘maa kaitsmiseks. ja
kui see osutus vdimatuks, siis sel-
leks.ef suurem 05a rahvast voiks pad
seda kommunistliku terrori east.
Oleme tanulikuc. et meil dnnestus
padseda vabadusse ja elada vabade
rahvaste seas, . 3

Kestlusele paguluses on. ennusta-
tud kadu, miti® noorte vaid vanade
-poolt. Nende ennustused on eksii-
kud. Eesti rahvas elab edasi.

Muusikalises osas sopran Tamara -

Norheim esitas neli laulu. Teda ta-

~Haitus oli tahe!lpanukd@itev.

Propagandajutt Tallinnas

NELJAPAEVAL, 6 PPTSEMBRIL THURSDAY, DECEMBER 6 os

beaten | eee oil ie, iets Mie tl siel_ eel Mall ot oe here Mell oll | Re eel i es

Reagan tahab Soome

eesti noored lainelikuks

OULU [,,Meie Elu“ kaastédliselt) — Ametivdimud tiagivad Vii-
Masel ajal rahvale, et Soome tv on tegehkult ainult CIA tédriist ja
Ronald Reagan-oli otsustanud anda Vaga suure summa, et Soome tele-
*ls!00nj abil muuta Eesti noorsugu Jaanelikuks, iitles pégenik Valdo
andpere ajakirja Suomen Kuvalehti* kaastidlisele.

Juhan Kristjan Talve sulest ilmu-
nud pikemas jutuajamises Randpere
J8 tema abikaasa Leila Miller andsid
lksikasjalikke seletusi olukorra koh-
‘a okupeeritud Eestis. |

‘Seoses ametivdimude tlinnakute-
fa Soome TV vastu, Leila Miller tdi
dite tle lahe tulevate saadete mé-

lust, Tavaliselt , drahiippajad“ vaigi-

takse Eestis maha, kuid Randpere-

Mileri puhul ilmus Tallinnas laimav
artikkel. kuna Soome TV téttu oli
POgenemine iildiselt teada.

; Kl laksime Kotkasse, anti meile
lixsikasjalikud juhinddrid,. kuidas
Vastata teatud kiisimustele, néiteks
Soome TV vaatamise kohta. Meid
keelati vastamast jaatavalt. véi eita-

- Vait, samuti keelati kiisimusest md6d

Minna,"

Aandpere jdtkas: ,,.Meid keelati tit-
lemast, et meie ktisimuse kohta sei- .

rer |

ae ee ee —_T "

JOANN SAAANTT 1

tiéd miitigil 567 Roehampton Ave..
Tel. 488-5895

ee ee

Tartu Ulikooli 65.
aastapdeva —
tahistamine

oithapdeval 2, detsembril, toimus

Tartu College’is kJ. 3.00 p.J. Tartu

Ulikooli aastapieva
Kokkutuleku teemaks olt:.,, ku Ma-

“ging ~— 75-aastane teoloog ja juule-

laja’’,

Reterent Urve Karuksi kéne tee-
yaks oli: |. Ebatavaliseks nihkunud
mina” Uku Masingu Juules ja.Vello
sala teemaks oli: ..Uku Masingu
rahvusvaheline staatus’. |

Kaja Telmeti avasOnadele jargnes
.Gaudeamus igitur’'. Elmar Maripuu
esitas poimiku Uku Masingu luule-
tusest ja Leéna Tiisman, ennast kitar-
ri! saates, esitas Uku Masingu !uulet
helides, lauldes: ,,Tulek sdreda taeva
all" (fom Partoni melocdiaj, ,,.Kui
tasa tana’ — (Priit Pedajas} ja ,.Ha-

letsen diksinda dal".

Referent Urve Karuks markis sis-
sejuhatusena, et Uku Masingu loo-
ming on liiga suur, et seda kasitada
pooleiunnilise ettekande vailtel, sel-
Jepdrast saab teemat kasutada viga
konspektlivselt.

Uku Masing paistis juba tlidpila-
sena silma oma Jegendaarse lugemis-
fungi ja fenomenaalse miluga, Ta
valdab 60 keelt, Referent andis labi-
dike Uku Masingu loomingust.
tuues tsitaaie ta luuletustest ja andes
pilte ta hingestigavustest. |

~ Vello Salo on kirjastanud Roomas
kaks Uku Masingu tuuletuskogu. Sa-
muti on ta ka kirjastanud the luv-

letuskogu Torontos ning teine kogu
on kirjastamisel. Ka Rootsis on ilmv- -

nud iiks originaaltriikk ja tixs kor-
dustrikk. Koostamisel on ,,UKu Ma-

. singu piihendusteos", mille koastaja-

teks Alo Raun, Feliks Oinas ja Vello
alo, Uku Masing on tuntud rahus-
vaheliselt usulise luuletajana. Ta cl!
Tartu Ulikooli éppejdud hebrea kee-
le ja Vana Testamendi alal. Kommu-
nistliku valitsuse poolt ei ole tema
t6ojoudu kasutatud. Teoloogina on
ta siiski tegev luterlikus Konsistoo-

Tiumis. Kedumaai on ta luujetused

levinud ainult kasikirjas,
_Aktus l6ppes hiimniga. Uku Ma-
singu loomingut ja tegevust hélmay

me iio .
fy ee ou . . ” . " . . '* "4
. re = .". oe . .
oo
ee
i ve cong . . a !
Pa. Mt he ai . Ea : ' .
“— . ot te ee | 7
. a * roofs . os
. . . 7 ot 4 " ne
. a " * . a) oT as
JIS Shi tet is:
st oon oo wo. wo .
“ .

os ae "4. . L*= . .
yt roe |.
wet we ae = .
. cr) ee ee
ry yaw

ae
rs”

‘nati {ugeva aplausiga ja korraldajaie . BF goes:

poolt annetati lifli. Ametliku asa 16-—

pul TEVU esimees Ulo Tamre aval-
das tanu Ghtu korraldajatele,, esine-
jatele Vabaduss6ja sangaritele ja rah-

~vuskaasiastele, kas sellest Shtust 0sa -
vatsid. Aktuse osa loppes Eesti hiim- "’

ni Jaulmise ja lippude valjaviimisega
koosvilbimise ruumist. Algas éhtu-
s00k ja tants Georg Iltali muusika
‘ Saatal. , :

Kuna samal pdeval oli Margot
Heinsoo ja Linda Kirsi stinnipdey.

siis lauidi neile ithiselt Nad elagu’.

nog
oe

0 lel
ete ee ee
A,

ob ae

“ =

1
of te ee
ee - re
.

Lo: Ses
7, =

. - -

: Sa oe

. "=

Mee tn
cE Pa ta

Tartu Ulikooli aastapdéeva tahis

tahistamine.

. - *, : sa eat! oe ee eee
te Ta “4 wd & eh r
tg al eae ? ah eke a

AMiisest os

sukohta ef vGta. Vastupidi, meile Gel-
di, et-teil peab olema.ama kommu-
nistlik seisukoht. Parast seda meile
rdagiti, mis meie oma kommunisitik
seisukoht on: kasti titelda; et vaata-
ime Soome televisioonist jocnistatud
lastefilme."'

Jutt pogenemisega jdtkus Soome
TV saadete teemal. ,,.Soome TV-s!
nied, et drides on kaupu, lihajm. Kui
vahel] kanalit vahetad, sa saad oma
saates kuulda, et meil kdike ktillal-

daselt. Ja kui siis kauplusesse lahed. |

pole seal mitte midagi. Kui poleks -
soome TY-d, oleks rahvale voimalik

radkida, kuidas Soomes ndjgitakse kui-

‘das seal toiduaineid pole ja kuidas seal

néegreid pekstakse, USA-st saab veel
mistahes rahvale raakida. mitte aga
Ssoomesi, Ja nii on viimastel aegadel
ametvdimude poolt hakatud rahvale

raakima, et Soome TY on tegeltkult
ainult CIA t6ériist. Ametlik propa-

ganda vaitab, et Ronald Reagan on

selle aasta martsis otsustanud anda,
kas see oli nfitid 60 milj. dollarit, igal
jJuhul vaga suure summa, et muuta
Eesti noorsugu Jaanelikuks Soome
televisioon! abil,"

Mis puutub Eestisse ehitalavates-

se kolme tv-segamisjaama, mida [as-

ti tv direktor Enn Anupdéld eitas, siis
Randpere vaitis, et ta kohad oleksid
Naissaar, Haabneeme ja Prangli:
Ma tean seda, kahjuks aga ma i
ichi 6eida, kust ma informatsigoni
sain. Segamissaatjaid proovili méé-
dunud kevadel, mil Mustaméel, Gis
madel nadala kestel ei olnud Soome
TV teist kanalit néha, Umbes kaks
pasiat: fagasi ant] maadrus, mis 16si
kill, ainult kaks nadalat kehtis. et
riigiasutused pidid vdima maha Sao-
me TY vaatamiseks maaratud anten-
id. Ja drides, kus monteeriti Soome
TV: lisaseadeldisi hidle jacks. seda
enam ei tehtud. -

fumalas6na

-kuulutajad
Hamiltonis

Piihap. 18. nav. koeunes kohaltku
YMCA palvelasse grupp kaasmaala-
si, et vastu votta baptistlikku kila-

_koasti usukaaslastelt, kes clid kchale

tulnud Toroniost: Asta Kaups, Char-
les Kipper, Rudolf Leidre ja Kalje
Siild.

R. Leidre tervitas koosolijaid ja
valjendas kahetsust selle iile, et ko-
guduse vanem, Kalijo Raid, ei saanud
kaasa sdita, kuna ta parajasti viibib
New Yorgis baptistide konverentsil.
Minnes JumajasOna juurde, luges ta
joo Piiblist, mis raéagib suremascole-
vast kuningast, kes saab Jumalalt
elupikendust, manitsusega et ta

_,oma elukoia korda seaks". Selgita- .

des seda ndidet, kutsus kéneleja ka
kuulajaid tegema sama. :

Asta Kaups laulis C, Kipperi muu-
-sikalise! saate] kaasakiskuvas esitu-
ses neli-vaimulikko laulu, Hitkales

' s6nalise osaga, voltis ta oma jutu

aluseks virsi tihest oma esitatud lau-
ludest, kus naine liheb kaevule.. et
tdita oma kruusi puhta veega. Ta.

 soovitas Ka kohalviibijateie — .,tila

oma hinge kruusid puhta eluveega"
— s.o. Jumala Sdénaga, et siis miite
kunagi enam janu tunda.

C. Kipper rdakis lihidalt ja lihtsate
sOnadega oma usulisest veendumu-
sest ja seltest, kuidas ta juba vdikese
poisina avastas Jumala suuruse. Ta
rOhutas, et usku tuleb hoida ja valva-
ta, et see ei kaoks. Vdrreldes seda

“ . wr

: we!
|: yw I : nytt ; E a

. wei. ns ee ae al

Sree Pts * ae Mi be ca s.r a Wate ad a ae poe pager ora cee
rte it Ban i ie a hen ae

avatiad |

ollege’ia ,Gaudeamus igitur..."

ASTA WILLMANN
SURNUD

Asta Willmann-Linnalt suri es-
maspaeval, 3. dets, USA-s pirast
rasket haigust, Ta oli siindinud 2.
okt, 1916. a. — .

Asta Willmann eli viljakas ro-

maant- ja ndilekirjanik ning Eesti

PEN Klubi esimees,

so

Nadalakroonika

(Alaus esikiiljel;

WASHINGTON — USA valitsus
kavatseb teha riiklikku kokkuhot- .
du eelarve viahendamisega mitmel —
alal, kaasaarvatud riigikaitse, Sa-
mal! ajal teatab N. Liidu valitsus
Moskvas, et ema suurendab oma
riigikaitse eelarvet ja seal on varsti
lopetamisel katsed uve ning voim-
sama ristleva raketiga. |

WASHINGTON — USA teadete
kohaselt on kuni 10 N, Liidu kau-
balaeva lahenemas Nikaraagua sa-
damatele. Nende laadungiks arva-
takse olevat reivad, laskemoon je
sijaline varustus. Washingtoni tea-
te kohaselt USA ei saa jidda ra-
hulikuks pealtvaatajaks, kui séjali-

ge yarustuse seas on N, Liidu ristle-

vad raketid, mille lennuulatuse
niirkonda kuulub USA territoc
rium,

OTTAWA — Valitsusel on kavas
pogenike Kanadasse vastu votu ar-
vu suurendamine 3000 pealt 15,000
peale, Pogenikeks loetakse naid,
kes monell diktatuurimaalt, nagu
Poola ja Guatemala on valja paase-
nud ja paiuvad asuuli, Astilipalu-
jatelt ei nduta dokumente, nende
kohta langetatakse otsus Glekuula-
misprotokallide alusel, Kanada ju-
ristide ithing on esitanud valitsuse:’
le sooviavalduse, et pdgenikearv ai -
peaks olema ildse ptiratud.

LONDON — Inglise valitsus tea-
tas URO peasekretirile, et [nglis-
maa astub villa URO véhearene-
nud rahvaid toelavast organisat-
sioonist UNESCO’st 1985 aasta 1é-
pul, Péhjus on sama, miks USA
valja astus sellest organisatsioa-
nist — USA- ja Inglismaavastane
propaganda, mida UNESCO kaudu
levitatakse ¥(,kolmandas maail-
inas", :

LONDON — Euroopas mollasi¢
iormid, mis stinnitasid suurt ma-
janduslikku kahju ja ndudsid Sak-
samaal! 11 inimelu, Tuule kiirus oli:
kuni 160 km tunnis, Laédne-Berlii-
nis olid tanavad ujutatud tle vih-
maveest, paljudel majadel katused
léhutud ja aknaklaasid purustatud, -
Surmajuhtumeid esines ka Ingtis-
maal ja Prantsusmaal.

igi

rahakotiga, mida tuleb kanda pdue-
taskus — siidame !&hedal.

Viimasena jultlustas K. Stild, viles
kunlajate métled lagasi Kodumaait
lahkumisele, mil ka lema, kuueaasta-
se poisikesena, pidi asuma vd6rsile.
Vorreldes olukorda teisie maadega,
kus valitsuste ja elukalliduse tottu
esineb raskusi, valgneme linu Juma-
lale, vGides elada Kanadas, kus valit-
seb vabadus ja jOukus.

Olles laulnud thiselt lpukoraali.
nimel lépupalve. Tanades kokkutuls
nuid, !a avaldas lootust peatseks jiil-.
lendgemiseks. |

“a
ee a ae eae Ca Oi

ea ee

Foto — O. Haamer