, National Library 56253
Ger Acquisitions | Section

Obtawal Ont.
RLA ond

Second class mail regis- ,
ation nomber — 1089,

Ne: 56 5 (2499) 3 KXVIT asta

a

lito kr fiseerib. N

rik"

Neljapiieval, 2 ai. jl 1978

ia Kuubat

“AG ys “ike probleemid arutusel tN a toimuval konverentsil

_ BELGRAD— Belgradis algas n.n,.Kolmanda Maailma riikide konverents, kus president -Tito
ama avakones juhtis tahelepanu pinevale olukorrale Aafrikas ja tagasihoidlikult kritiseeris N. Lit-

Si ja Kuuba sekkumist Aafrika afdiridesse. Tite mainis,

et suurriigid ohustavad maailmaraln

8 fegi ettepaneku, et erapooletud viigid koondaksid oma ridu ning teeksid thiselt joupingutusi

livemate konlliktide drahoidimiseks. *

_ ss, iy 2 27, 1978

‘GALT RISIPA
JA NEG APAR

a

ane sien ‘as ae

Tig mainis, et praegu toimuvad
crapocletutes pilirkondades, eri-
a Aafrikas uute koloniaalvormide
Beale iungid ning Aafrika riike ta-
hetakse vOéraste polt domineeri-
du ning neid oma vonnu alla pai-
muta cia.

ritkide iiksméclt. | kida araablaste vahel tekkinud

Ladneriikide. Vi satlejate arvates |lahkhelid seoses FEgiptuse rahu-
piitidis Tito kdigiti oma Kriitikat-| ofensiiviga lisraclis, Kambodzha
tasakaalustada jagades seda ithe; ja Vietnami pliritiilid ning prants-
kepga N. Litdule ja-Kunbale ning | laste Sojalised operatsiconid Aaf-

| Aafrikas, mis [dhestavad Aatrika | Samuti voivad teravalt esile ker-| {eres

3 = ae oe

Tito arvates tuleks . sellistele |
uxtsioonidele Mniselt vastu as-

‘adn,

Presidendi kénest vois 5 fireldada,

et ta tunneb tisist muret Kuuba

ja N. Lidn operatsioonide pirast

esti Sihtkapifa

teise kdeoa lédneriikidede.

Arvatakse, et N. Litdu toetusel
toimuvad Kuuba operaisioonid

rikas. |

-Konverentsist osavétvad riigid | 2
_Aafrikas lorjunevad viis paeva|on esindatud oma maa valism | ;

viltavate libiraikimiste kestel /nistritega, mille tulemusena kon-
kongressil peamiseks amitius-|verentsi t06d ja disused peetak-

aineks .

| aianduseftevitte

se yica tehtsaks.

omanikuks

Aleksander Haavaniidu suure va@driusega elutéé eesti thiskonnale
Aiandusteadlane Aleksander Haavaniit, kes omas Springmount’is; Owen Soundi 44relinnas, Ontarios

suure ja hasti sissetidtatud aiandus- ja maastikukujundamise etevGite, kinkis selle volavabana ties
tervikus 4. juulil 1978. a, Besti. Sihtkapitalite Rananas, magi mainitud 6. jen Limunerd _pVaba BFest-

| lases‘’,

- Eestluse ja meie ithiskonha Sel-

sukonalt nil erakordse teo jaadvus-

iamisexs luuakse 'Kesti Sihtkapital {.

 ‘Kanadas juurde nimetatud annetu-
sele tuginey Haavaniidu nimeline
- fond.

 Vastavalt annetaja soovile ‘jate
kab hast plaanitsetud ja iildtunted

etiaye!

Leuts
“suarema summani, oma tegevust

Sie, mille turuvaartus watub

hing vastuminna oma peatsele 73-
dale siinnipdevale.
Haavaniit’s Springmount Nurse-

ries.& Landscaping. Limited asub:

o0-ne aakrilisel maa-alal umbes 196
km Torontost loodes maanieede nr.
& ja 21 dares. Suurem osa: sellest
on eriteadlikult ja heolega valja-
arendatud puukooli all, mille too-

teid tullakse ostma. isegi 150 fom

nimed a: Haavaniit? 3 Springmount kauguselt. Seali osteti ka hulk puid

Nurseries & Mandscaping Ltd.

Eeskujnpakkeva rahvusteadli.
ku eestlasena on A. Haavauiit ju-
ba varem annetanud Eesti Sibt-
Kapitalile Kanadas tile 330,000,

scokordne panus on eestluse pii-
simise ja mele rahvushike. sihtide
iani.cm ise seisukohalt avalikkusele
feagacevall andmeil esmakordne
ja ainulaadne. | Selle |. erakordse
. indmuse pthul caulub! esti elht-
Kap ‘ali eriline ténu ja Lunnustys
selele tdsisele Eesti mehele!

Lbs set tanud  Hesti Vabariigi sti-
perdi ‘adina Saksamaal aiandus-
likGe:: tegutses A. Haavaniit Ees-

iis onstava ala eriteadlase ja Gnpe-
jm. Pdgenikutee kulges Saksa-
aK Koudu Kanadasse, kus oman-
_ danad vajaliku maa-ala arendas ta
selle” ceskujupakkuvaks - aiandusli-
inuks . cttevdtteks. Kantud soovist

Teak oma eliit6d lahedusse ja olla
nonandiaks selle uuele arimajan-

li
i

Taia le. chitas ta omate lusale }Ge-'

ahGas uue elumaja.
Selles idiillilises vaikuses vGib ta
aititid. rahulikkuses sirvida oma
suurt emakcelset raamatukogu

i

Nomntrealis.

naituse kaunistamiseks. Uheks ot-
sitavaks puuliigiks on Festi kask
(pendula alba ehk Estonian White
Birch}. Mcodsate masinate, veokl-
te ja suurte triiphoonetega varusta-
tud ettevdte rakendab hooaial tid-
le umbes paarkiimmend isikut. |

Tad on ettevottes leidnud ke
eesti Glidpilased, kusjuures tks

edasipitiidlik noor. sai oma. kér-

gema erthariduse A. Haavaniidu
kului.

Paijude asutuste ja isiklike kocude
maastikukujundused on soor ifatud
selle aiandusari poclt.

AL Haavaniidu sooviks ali, at fo..

ma diandusettevdte Leguiseks eda-
5} Ja kohapeal seda juhiks ning

majandaks. eestlane. Sobivaks isi-:

kuks csutus Erik Toomas Hess, kes
on 26 aastal vana j2 lépetanud
Ryerson Polytechnical Institute’i
maastikukujundamise arhitektina.

Eesti Sihtkapital Kahadas aval

-|-dab tdsist tinu ja tunnustust adve-

kaat Enon Alfred’ile, kes.on taitnud
koik kinkelepinguga ‘seosesolevad
nolariaalsed dokumendid tasuta,

ja kuulata - eesti: netiloomingat | nus kui tema panus eesti thiskon-

sauraryubsest helplaatide Ko- | na heaks viarib eriti tugevat alla-

mk

ret?
oe oe

‘kr PSM

1
r

fhhgla: a

‘ TES ks

cites SS

line

mat © ele
AT
i +

asetleidnud . maailma- |

juhatuses, kes terve aasta jooksul

| rannikui

: samuti téinan oma kaaslasi ESK

on olnud abikg varemkirjeldatud

tulemusteni jéudmisel. Olgu see-
Juures eriti rohutatud Barald Te-1 .

der’i kui sekretari teened, kellega

koos tuli ka korduvalt kaia koha- |

peal clukerdadega tutvinemas, ja
Henn Maeste kui laekuri panus.

J. H. LUPP
_-Eestl Sihtkapital Kanadas
esimees

Ebadanestunud
hatsed titraketige

SAN DIEGO. — Uhendriikides,
Kalifornia -tannikui, socritas
Uhendriikide merevdei katseid
uue tiibraketiga, mis ej andnud
loodetud tulemusi. Kalifornia
tulistati allveelaevalt
wes Kaks trbraketti,. mis mdle-
mad kukkusid umbes kiimme

sekundit pirast valjatulistamist |

Vaiksesse ookeani. Katsoid jarcis
ka Whendriikide - kaitseminister
Harold Brown. :

Tj rgi sqab USA revi

WASHINGTON —. tihendriiki-
de president Carter saayvutas Sul-
renta yalispolntilise voidu . kui
eenat. tuhistas rebvace . viljaveo
keel. Turgisse. Senat kéelustas
relvade ja sijalise. abi. andmise
Titrgile parast “Kiiprose sijakai-
Ku ‘ku Uhendritkides suhtuti Tiir-
€i operatsioonidesse Kiiprosel
kul agressiaoni. Tiirgi on NATO
lige kuid hakkas wiimasel ajal
Hihenema N.. Liidule.

| kusjuures sobivate fotode saabu-

es
Mears LO) Msken.

miapaistaramad

pat
ae oe
F re)

_

 Kodumaa” wus pe

| tinapieva-aktuaalseid probleeme

|
|
|
e
\
1

fades eae sol
r nee le a ee eee
etek Pet Besa hea ieee t,
at crack a Oya rit eee

rl os =. T - sn sy =e ae oF

; aarp Sr ete ee risa pa| eee a a

ee niin cee ae eae ee pte

Pah ecg a ect ra RP . i

Ly ee I his oF

a eee ni ete a

oe

mistyl,

Egtovdistlus Tallinnas viliseestlastele

‘Nainavu Oni kodumaal erilise intensiivsusega hakatud tihele-

; Panu pihendama, vilis-eestlastele, lisaks arvukaile viljaandeile,
mida. lininata kaasaandeina“ on tasuia saadetavale ajalehele
vahele pandud. Kéige wuwemaks vitieks on propagandalehe ,,Ko-
dumaa fotovdistluse valjakuulutamine, ,soovides laiemalt kaasa
timmatia viliseestlasi ja kdiki ,.Kodumaa* lugejaid védrsil oma

_efilehe kujundamisele ja pildimaterjaliga. varustaraisele". ¥oto-

Ssisiluse teomaks on ,,.Maailm minu iimber“. .

Ajaleht  kirjuteh véistluse -te-
maatika selgitamiseks, et - se
emnab osavotjaile piiramatuid

veebr. 1978.
Vaimahisi kdsitleda oma fotodes

Parimates tunnistatud fotode
eest on ettendhtud avhinnad, kus

nin sell pulidius: rahu jal" ~ : :
S helgeid pu : , espmeseks on Kullakutse Tathinna

Tahvaste koostid nimel, avada fo-
tode kaudu oma suhtumist meid
Umbritseva efu nahtustesse, fuua
ecile loova {66 Insti, looduse) ilu
¥Oi hedaste inimeste igapevast
elu. sclle muresid ja roome ning
jootus] "

kiimneks piievaks, vOistluste kor-
raldajaie kitlalisena 1980. aastal
toimuya ollimpiaregati ajaks.

aks teist aubinda on kiillakut
‘sed Tallinna seiismeks pdevaks
auhinna. saajale sobival ajai.

Kolmandad auhinnad> on nahk-
ehistddd ja neljandaks ergutts-
Auhinniad kirjandusteosed.

Fotosid on viimelik juba prae-
ku, cotamata voistluse lopp-
ihtaega sisse saata,

oduimaa.. Orval on teisteks
fotovoistluse organiseerijaiks V4-
liscestlasteza, Kultarurisidemete
Arendamise Uhing ja Valismaaga

sopruse ja Kuituurisidemete
eelistatavam  Arendamise Eesti Uhing. —

nrisel olevat toimetusel Gigus neid
Ovaldada varjunime. all, lsades|
siefud timbriku autori nime ja
aaclressiga, Kindel formaat pole
ellenahtud,. -kuid

w

Pénevad ja

suvekodus viga vaheidus- ja te-

eevusrohke. Ka teine nadal algas paikesepaisiega mis kestis ku-
ni reedeni, mil kohale joudsid kaua codatud vilunapilved. Vihma
cadas paras jagu, kunt viimaks paike jille oma ,nina“ pilvede
‘vahelt valja. pistis ja andis lastele vonmaluse valis-tegevuseks.

1

ditreeningud ja vGistlused: . ah
Kaescley: nidal on spordinadal kasvatajate

‘fennise paarismanugu vGitsid V.| Seedrioru suvekodu vahel on als-

an

am | = . Z = 1 . . .
* aa es ec at
He ae waa! = oa a at er oe,
ore J Ae ieee on ea =a,
hee : = ee ee
te et qe wan a ™ = .
= a ts at ee ee i ee be hr "
FO eR ear ghanccicerss tities et Seniesa at
peas TPE “ : m

Surat ee :

Maailmalaager Roguja i" asetab p parja Resti vaba fuse eest langenute milest sussambale Lakewood kai- |

ibulusal calus USA astronaut

Tallianas

olevat 19x38 sm kOreldikelisel na-
e|beril.. Véisiluse fahiaee on L

 Kodumaalt.. saabunid teadete.
nohjal olevat iuuni kuus: kiilasta-
eo Tallinna ja konelenud Ole-
 viste kiriku, USA astronant James:
Irvin koos abikaasaga. Teatavas-
ti sai.astronaut Irvin kuulsaks -
oma 1971. a sooritatud Apollo 15
lennuga, mille raamides ta esi-
mese inimesevia maailnas jkasu-
tas kuu peal autetaclist séidulit.
Parast- oma ajaloolist kuu ,.au-
tosditu“; on Irvin ennast phen:
danud ilmaruumi lendude. popu-
faniseerimise korval evangelisat-
siooni téfle. Ta on kirjutanud
raamatu oma uskliltiksssamisest, -
palveyastustest kun peal ja Ju-
mala Inttsest oma elus, Ka reisip 7
ta ¥ingi ja jagab oma el
astronaudina ja uskiiking. Rest
jdudis: James Irvin pirast ‘hihe-
maid peatusi Rootsis ja Soomes.
kus ta ka kivikutes kéneles. Ole
viste kirikus, mis on praegu Evan-
felinmi Krisilaste ja Baptistide
koguduse kasuiuses ,voeti astro- |
nauti- iui kaasbaptisti lupimida-
mise ning armastusega vastu. Ei
ele kuuida olnud, kas Frvinil: ‘oli
Kestis ning Venemaal kokkuput-
ieid ka Noukegude kosmonauti- |
de ning amnetkandjatega. | |

aunid paevad Joekdara noorteriiais

Néidunnd nidal oli loekiaru

i tlaulu-- ettekannetega, mida CG. Pa-

Iu oma kitarrimangues taiendas.
fahkumisel lauidi lahkumislaulu
ja sooviti kulalistele head reisl.

Suvekodus voctakse easti kee

Méodunua nadalal algesic Or tikkeks paevazs, kuna killa ty. {le radkimist eriti tésiselt, kusjuu-
ai iid Seecdriori noored oma fuhi ; ia res laste vahelme koost Oo if his
saatel. J6ekifiru ja tekuuluvusetunne on tugevad.,

‘Puhepiev kell 3. pl. talmus su-

|Lornax ja Tf. Grol. Tennisemangu ti valitsenud vaga sdébralikud suh-|vekodu valikirikus jfumslateenis- - |

T
T due

hy mis, Lr ISkmses omas promt- eesti noorte sipruspiavaks.
Yarede satnisiamisel ,otid sil
suured - pojsid,
‘| kes: mncisterdasid akende ala lille
iRastiad,. mida sured . tidrukudi ru 25. a. juubeli puhol laste noolt
|itedega rikastasid., Nacusad nie-) valmistatud suure Koog] Koos 25.
Jyacl vilja ka Mippuvad Tulepatia aasta Juubeli onnesooviea. Peale
a ( Tileclera. AcOgi andis ta Wekaéiru juhataja-

ncorect lautuga jo kingiti
bikin.

Vastas-

{

4Sdmmud nMidal OH Ha .7 viinda.
hoge" nadalaks,

Suured poisid ja tidrukud soori:
tasid jalamatka Simeoe jarve
Narde xuna keskmised ning vai-
/ Resed. posid ja tiidrukud matka- |

sid Simeoe jirve adres ASUVASSE |
Sibbald Pointi provintsi — par-

Xi kus tunti ménu Uusast pae-
vast.

poolt valmistatud  siunipdeva-

Seeadrloru pere,

iuyuseks Seernriory mulda.

keardi, millele oli alla kirjutanud

Jdekiiru juhataja. omailt poolt
ikinkis Seedriorule potti istuta-
tud sonajala, paludes seca istu-
dada siunboolseks kokkukuu-

Paey mocdus lobusas LOPEVUSES

spctajatcks olid hr. Rannala ja|ied ja ka seekordne pev kujunes! tus kus jutlustas Gpetaia U. Pe-

tersoo kes oli oma jutluse quseks

‘Saabunuid tervitasid. Seekifra | velinudl Luka ev, 15. 2 3—f sal-

ninj mus rageib karjasest des

milestusesemeit. Seedri- pimeduse tulles oma lambatlrar-
Oru juhataja pr. Risi £03, Foeraa- | Jast knotas ihe lamba,

Jurmalateenistusel viibisid ka
kaks -Kanada | kitlalist, endine
Gecreina vallayanem (major) G.
Tales ja KoOaiibussitle omamk R,

4e@ -pr. Lomax'de te sure Jaste lyralper, nine ja parast jumela

teenistust lilkusid nad suvekodus |
ringi, imetlesid selle puhtust ja.
korda, “Frilist kithust jagati euve-
kod Sele pr. Roosile eeskujuli-.
ku ambuiantsi eost. Lahkumisel
kinkis kunstnik EH. Ruberg nefile
milestusesomeid. tnillo tagsa kiil-
[jel oli tekst ,,Hoia Jumal Hestit
ja Kanadat’ ning lisas veek mi-

Best Sihtkapital Kanadas esindajad koos suure annetuse tegija Aleksander Hasvantiduga. Vase-
ule paremate: Opet. AL. Fae, i. Maeste, H. Lupp, H. Teder, A. Haavaniit ja adly. E. Alfred.

Felmise. nidala laupiev kitju-| ja voistlustes. Ontusel lokketule

natitiirse nahast. valmistatud ces-.
es suvekodule sdprus- ja elevus- dares esineti l6kkenumbritega ja

ti lipu. J, Sgi