ee: . TS a genau at eepaatcatees Et, te! a Tett REL tee  heede pgagthawes O8 Se) Silage ce ited etieeetibe Re aoe fA ilies
ee eee | ee ee ee a | Opa rss gia: te ey egge cp ko lee ea ea TERS e aire ae a a i
waned HEATERS IIE oc ee caaersiaell Wis oda as ion livia) 341 .ii en .

. on . a a wr
a I es err i Soe ef a . : 7
. . . 1 baal a ae . on . 1 =o. . . ti. =o. . . . Ph . 7 “3.
. t . . "a =" . . "a . . - 7 . . el "2 pi. a . | . a he
aga aghast wba type. Spee, Sedat gala fe liaete eee oe Ce ce
ee a adh ah Ey tee . = _ r, oF. . ee : .

VABA EESTLANE | sige, al. 1 na tt - — TuEsay, May 31, 1977

Eesti Kunstide Keskuse tinuvadrne t66 — rahvardivaste jaad-
rustamine diapositiividele — jatkus 15. mail Tartu Kolledzhis. See
oli kaesoleva hoogtdé korras teine ja vilmane pildistamine,

Ka seekord andis. Toronto Eesti Naisselts kéigiti oma saare pann-
se algatatnd iilesande Iaheridamise}, exiti asjatundjate osas, kelleks
ostitusid prouad: H. Lehola, M. Veskoja, E. Toomberg, 4. Kallango

“fa allakirjutanu. Kéik. pildistatavad rahvarGivad . vaadati jarele
_  Juluti omanike tthelepanu poudusile, kuna’ neid esines.

. . . 1
=
. yan bee A
. Ty = _ . —— “Lad le . 1 ra “= Bem ove bey pel ee mw ae
. he oe TP ae ed hee et eee pe | ea Lee : .
.- 8 =_oo8 epee hme ee a ee ee eee oe st de a oe De a : a _ . . i . . . . . . . .
. . . - | . “ .
. . . . . . . .. . 1 . hy
. . . . . ' ' "4 .
. . . a . apems
. . . . . ee . . nee RU ee mp ee be ae 14. 4 rer ee
. . . . . Ca en ee ee el ha a a 2 namie a a — ee m 0 met . op ge ee rin ta ee eee :
ag B . eT y 1 Pie ee! ee oo: wy eee . . . . . . ' .
. - a . . ; 7 r - . ot
‘ . . . . . . Le . ~ - . ' . . ee weet
7 . . “—. a . 7 "a 7 i ee a ee
. ' . . . veto tite os 1 a . ns Tyr hy Te a oe 1 ot ta ra muri ge . a see 1 a ee re

+ Ju ore a Pee en ae ara sath hee pia mn, . ' Ls 1a en oe aati Pk a = an ae oi a nas + =e, Bae Tha eg mo ah Re ot. oH ee * “a el Ee ne, <r hess ata Heetote . oe vos wae
ee ee . ." rr = cn he ee oe 4 = =e ah . see ft alae ha = hl ot . ‘ a! _ ‘

oma A, Poors . L, 7, oy a Aa tet iM . 4 “ Hd ly yas oe eae a] ro qa i} .

ae ee . a . “a ea Adare! i an a ety . a — alls ty : 2 i, . =

Pp ts . at. iret rete ats Mts Baader "= A r ones 7 an aes . fs hanes yy hte hi a

mi rat ‘ wt totaal o er! Hai a ol, , hh = - 1 1, a re aed sh a, = oto Aare ie ye a Sans r
Witbier de hon ny tec he ca ks Ve = 2 as i ec Sain RADE ebicene teeny
. . . 7 at ey . oo see at. =e Lat. Pt ! we tal tte 7 oA
= a eee ws ih L. 58 am ahs ao ah he ' a eT &,
. . Ltt ee . oe . _—- ey Fs
. Pd . . . . fe = i 2 gait ty pate i. = . a!
ores eet in Pury Tes a mat be ere oe ne SMe: SS ae
= = cee : i“ " on La." a] . 7 seed .

my peer bon ars hi ae at, = hers ' ‘, a a =
1 wan i ara he BT." "1

Ph - 1 one eh one “a ue A 1 = i be .

' att " ". I " i"
Ma a
'

.- Fr .
ol
”
a, rae rear or ar as oe 5,"
an an ry rant ral " 4 eee
. na mt a a . . Hal
ae oe ori r : . f F = : aie tect
sti feel eee rece
icin ee a cet ean a de eee tae
Pee er cea pierre se yoann
= nt ee ae :
ea eee ea wt
eee : i wor .
Pe et pepe eae met

Me : ae ito
Ey ELE
os

Oleme koik kogenid, et Torontos Sen on valminud We kahesaja dia.
dlevad . organisatsioonid ndevad!positiivyi, mis peegeldavad meie
mecieldi rahvardivaid oma litkme- | rahvardivaste ilu ja mitmekesisust

te asinemisel kill kehapea], kull

valjaspool: Forontot. Oleme aga
kogenud ka seda, et organisatsioo-
nide| puudub huvi rabvardiva kui
meie téelise kultuurivara korraliku
valmistamise ja Kandmise vasiu,
eriti kui esinetakse teistele rah-
vustele, Yadra silma néeb sageli

yigu palju kergemini, ise oleme.

tdiel maaral. Kavatsysel on neist
koostada diapositiivide kogum, mi-
da saadab helilint seletustega. Val-
mistatud kogum tuleks nditamisela
eesti koolides, Toronto Eesti Nais-
selisis ja teistes organisatsiooni-
des. Soovikorral naidatakse seda
ka kanadalasteie ja teistele asjast

CO ergs ep gas ghee tannin ai Dope eek eet pe
thd lal re PL Path ee ge ee
Papen eee a ee oD ge ried wee
res as Nh gon :

apetita ee
i cet an
Pe ghar oF an

7 . . = eg” ety’ : seedy foe,
. b a = 7 Per. me a | a) ial or er eget
=." <9 Rt ee pee Sa pee ee ey ote ey ea ae ee
oe a F= ee ee ati Malt * peel eee a te Te A mare tk 1k i abet oe a) oe ey oe a eer ee A oe BE a i ae! aaa “2 ee ea!
co eer et te tan oy aa ety eee ae ed ee ee ee ee a =" ; ati ie ee er abel er AEF ls
. “Ve i intl ee ko er Hf raha, 7 r rte ete aoe : ne, a ha 7" J Fane . ee ala: ] tie 1 rath mor I Le if oF ea = bt eal dart iT] 1 ai!
a ss ny ee ee ee la, elle , ao : . :

ee Tea Are,
er ed ee at

ee ap

- Or,

huvitatuile. Ranvardivad nii nais-
harjuned. nendega. Ma ei métle|tele kui meestele on saadud mit-
seda etteheitena asjaarmastajaile | metelt organisatsioonidelt, Et seda
_ pahvar6ivaste . valmistajaile ega}kogumit kattesaadayaks tena &61-
organisatsioone juhtivaile isikuile. |gile rahvardivaist huvitatuile ja

ee | as | valmistajaile, vajame oma. pani-
Uilen vaid -— heataliilikel val-| paika, oma muuseumi.

mistajail puuduvad vastavad}
teadmised ja sageli ka oskused.

a

ne,

rece oe
street
Ay

Aree Se

es
ace) ao 8

. wl "an oh
ao =
ap art

Oma mnuseumi asutamine on
‘Kanada valitsus nouanne kiigile
etnilistele gruppidele, sest riigi
muusetmides pole ruumi meie

ar:
un

Rahvardivaste valmistamine ei gle]
kerge, See nOuab palju aega ja on}
mullaltig Rallis.

r
| i
E
ate
2 re bn |

i
b
ate

ah
ni
Wee

ee ee eee Ee ee . _

Olen aastad valmistanud rahva- a | : |
see selgus jutuajamisel Philip R.
| Tilney’ga, kes on Kanada riikliku
muuseumi (National. Museum of

réivaid nii Kanadasse kui ka
_ USA-sse. On veel teisigi oskuslikke
ja teadlikke rahvardivasie vaimis-
tajaid, Need on peamiselé olnud
lasteyanemad, Oigemini emad ja

vanaemad kodust kaasateodud as-| + ’ .
jabiks Mesti Kunstide Keskusele, ||
lkes koostids Toranta Eesti Nais-

‘kustega, Kuid aja jooksul on nii

monigi teadmine ununenud ja os-|

kused tehniliselt muutunud. Para-
tamatult. tekivad vead, mis tihti
seleesti nihtavad ja mis néuavad
parandamist. Kahjuks pole tikski
organisatsioon senini seliele méel-

kultuurtvarade talletamiseks.

Man, Ottawa) Baltimaade ja Bal-
kani osakondade juhatajaks.
Nit siig — kied kilge! Oleme

Seltsi rahvardivaste eriteadlastega
puliab populariseerida ajalooliselt
Oigeid ja kauneid rahvardivaid. Ni-

imelatud asjatundjad on votaud
feeskujuks Helmi Kurrik’u

linusta-

nud. Oleme tésiselt aeglased ja|matu todtulemuse tema vaartusli-

.iseseisvad targad’ inimesed!

est Kunstide Keskus — on Ka-
nada valitsuse majanduslikul kaas-
abil oma Ulesandeks votnud mele
rahvasgrupi vanavara esemeid kir-
\J@ panna ja diapesifiividele 7aad-

vustada, Slis.lelab moni, et seda}

pole vaja.

pidistati rahvardivaid mitmete or-
ganisatsioonide ja isikute fahkel

koostiél, Pildistajaiks olid mdle- |

ma] korral V. Muikma ja U. Vom-
pa. Rahvaroivaste. demonstreeri-
jJaiks oli litemeid Toronto Eesti
Naisseltsist ja Toronto rahvatantsi-
jate rlihmast ,ungla‘ ning ka
laulukooride tikneia B lasteata
kesvandixke,

Lisaks rahvardivastele oildistat
ka ukstkesemeid, nagu tanusid,
polietikandeid, voosid, seelikute
riide proove jue.

- a

6406649950004O0060460006006 |:

Tanu Eesti Kunstide Keskusele | se tiraazhiga ilmuv

(ku raamatu nol; mis itmus Eesti

‘Rahva Muuseumi vaHaandel 1938.

Kui miliid iiks organisatsioon ~— | aqstai.

AURELIE 500

wRecord” eesti
| Vormietalss

Hackensackis, N.J. 160.000-ndeli-
3 Record
avaldas ldinud nadalal oma North-
west osakonnas -Suure -pildi eesti
voimlejaist, kes esinesid hiljuti Pa-
ramuses 1500-pealise publiku ees
Korraidatud yéimlemisdemonstrat-
sigonil. Kesti vGimlejad Péhja-N.
(New Milfordi) rithmast titsid
Amt-irja Parmingu juhatusel 6htu
Kavast ithe osa. Pildireportaazh on
amult eesti voimlejaile ptihenda-

oS ———

all
me Ce uy
AETEN DO voi ABArs 0 ATH

Tat
a
ite
itt

ee
Mt 4 i
iit
He

tud, kes saavutasid seal erakorra- ||

lise tahelepanu, Leht margib, et
pildil on eesti vGimlejad Virge ]8

Alki Vinkman, Susan Cox ja Siivia

| Vaher.

ARV KORK

10990 OOO0$$O040400044000060606.

li,

ammmm',. tegi Riv pikalt.

See minu poolt esile teadud aspekt
-ei paistnid talle ennem eite tulnud
olevat.. ,Hmmmm-jaa. $4 siis ar-
vad, et Dor Vittorio kavatseb meid
tsementsaabastes Jaapanl poole
‘jalutama saata, voi midagi sel-
liste
oee on voimalik,*
_ ,Hmmm. Kut tehib ktisida, miks
‘Ch ta mele jargi jantimas?*

_.Kust mina tean; vdibolla on tal
vana Vito peale elu fais? Kas sa ¢i
kuuinud, kui ta titles, ef Vito on
kalaabnialane, tema aga sitsiilla-

ne? Kuigi ta ka Napoli-nimelist
restorani peab, aga see. on ainuit
nulsama jilgede segamiseks. Ja
meie Kaks oleme hoopis yalismaa-
lased, mis on siis meie elud vairt?

Ara unusta, et sea on Mafia harili- |:

kumaid kombeid, oma ohvritele
enne pidu sG6Gmaaeg korraldada ja
nad siis bese ilma saata? Kas sa
éi ole lugenud, mis tehti New Yor-
gis endisele suurele Mafia-bossile
 ‘Marranzano‘le, Castleammarese
sofa azal?“

Lisa ja? :

«(Sa rigid kill mined s6nac
sitsiilia Keelt; aga sa ei paista
Mafia ajalooga tuttay olevat. Tead
ga, mis on ,,sitsiilia Ohtukellad’' —

at tr, Jovi Chlit an pega ed reich PS ot ey igh » cae

inglise keeli ,sicilian vespers‘?

see on Marguanne, et vyalismaalas- |

qele tuleb anda tera ia visata nad
Vaiksesse ookean!, kaliis -kam-
read!‘

Kiiy vaatas hirmunult ringi,.

me taile ju haruldase vdimaluse
niiviisi iiksi pimedas mere adres
istudes, voi mitte?"

Kuid rand timberring: oli tthi,
ainult cemal ndis mGéui paarike
liikuvat ja muidugi teisel pool ran-
navaili liikus inim jogi mda KOn-
niteesid.

ui ta mele piiluria jargi saa-

tis’, arvasin mina, ,,siis on siit

pime ja ta ei nae meid teps mitie.“

goog i ead et ae ea eee oe, a

meie hotelli nime ja toanumbri. Ta
Utles ju, et saadab oma poisid, et |
meid homme sinna konvendikooli
vila, kus Rosita lapsed koolis kii-
vad. Kuidas see iildse on, et selli-

ise) madalamat Sorti baarideamil

kdivad lapsed konvendikeslis? See
tundub rohkem nagu k6Grgema

;Klassi eralobu, sest vaevalt nad
seal klosstrikoolis kedagi ilma ra.

hata koolitavad. Ei, kallis. sdber.
mulle paistab, et need poisid tule-

vad meéile jargi kill, aga kloostri-.
kooli nad meid vaevalt viivad."

Kiy ohkas raskelt, tOmbas oma
liigendnoa taskust ja lehvitas’ sel.
lega paar korda Ofus ringi.

,Mida rohkem ma su juttu kun.

‘Jan, seda rohkem hakkan ma igas
jasjas kahtlema. Mida sa arvad, at.

yous pole me ju veelgi — héda- |
ohust viljas? Kui ta.meid téesti |
merepohja tahtis saata, slis anna-|

me peaksime tegema? Siit hoopis
jalga laskma?"
slargem oleks'', arvasin ming.

.1,,¥Otksime naiteks Mexico City’sse
ilennata ja seal Konsulaadi kaudy

katsuda ta jalgi iiles vétta. Sa ej
Geinud’ mulle, et ta seal oma passi
pikendamas kais — muidu oleksi-

ime voinud sinna kohe minna.‘

Age mis siis, kui vana Vittorio

| Gigust réakis ja ta armukese lap.

sed siln toesti Kloostrikoolis :dj-
vad? Siis laseme amulaadse ydi-

| maluse Keest ara’, arutas Kiiy,
Selle peale t6usime mdlemad|
ties ja Jalutasime rannariba m66- |

, Muidugi'', pidin ma talle digu-

da umbes ome hotelli suunas ta- Ise andma, ,,selline vOimalus on jy

casi.
\Milleks ¢ on tal iildse tarvis meid

pslihhoosist haaratud,

ta.“
,WMinidugi voib ta“,

testi olemas..Aga ma-ei taha se}.
‘lise vOimaluse peale oma elt ris-
passida‘, arutas Kiiv, niiiid ilmselt |
minu poolt suggereeritud hirmu- |
ta fteab, |
kus me elame, tal pruugib meile} sinna minna.".
ainult sinna oma poisid vastu 242 |

kima hakata. Ja sellist asja saah
ka telefoni teel firgi parida; mei
pole selleks ise tarvis isiklitont |:

. Wis me sis teeme?"!
 »4e i tahoe tana Gbsel idee El

ae

nn

{ Sigustekir Ontaricle)

‘Mida see fahendab tele.

- yee Charter of Ontario cn valja. kasvanud
. Progressiivse Konservatiivse partei kogemustest ja

poliitikast, mida ma olen valjendanud oma twueaasta
lakituses, parlamendile esitatud programmides ja mia:

' yalitsuse viimases eelarves. See holmab sellised alad
nagu: t6dkohad (Progressiime Konservatiivne Partet
lubas aastas juurde scetad2 100600 uut t6Gkohta);
elumajade ehitamine: yanede inimeste ja erivajadustega
laste eest hoolitsemine; tigus t68tada ja omada Siglast
tasu; Sigus kaitset saada suurettevStete ja organiseeritud
todliskonna ebadiglase kaitumise vastu; digus vabadusele,
Giglusele, vordsusele ja kaitsele selle suure provintsi
kodanikena. Ma.usun, et selles Charter’is peegeldub

me, mis edasi saab. On sui kiillalt
‘raha kaasas?*

Onneks tal oli. Jah, tal olid omad
vahad ja reisitshekid kaasas. Mina
clin’ oma iollist peast hotelti | tanga
sigse jatnud.

Yaatasime hoolikalt ring, ala

kedagi ei paistnud meil kannul ole.

val. Panin oma sandaalid wuesti
jalga, Kiiv tegi samuti, ja.me Jak-
sime rannapuiestee poole tagasi.
Kell vOis nulid juba kiimne umber
nila. Vdideila ka rohkem, sest. olin
oma kaéekelia enne hotellireumi
fatnud, Kui wma liksin, ja Kiivil
nolnud ka ‘kelld kaasas. Mehhikos |
aca tornikellad kunagi diget aega
ej dita, See on vist sellest tingi-

tad, of veil pabatiht elektrivoot

rornike Had Seisma. P#rast ei viitsi
neid aga-keesi enam Gigeks panna,
Nehhikes ei paistnud ajal mingit.
urilict tihtsust olevat. iga asi tuleb
omal ajal, voi siis ndoks hiljem. Mis
tina ¢1 jubtu, ‘juhtub homme. Hasta
Manana, Senores v Senoritas! Kuni
homisenl. —

Ponisime wle kivivalll ranna-
puiesteele tagasi. Keegi-ei paist-
nud méile erilist tahelepanu podra-
vat. Kui aga olime pisut edasi in-
kunud, et mGne lahedase odava ho-

telli jargi limber vaadata, astus.

Jiiks laiades plikstes ja olgkitharas
eaballero meile tee peale ette, val-
sed hambad irvakil tume-tom-
mus naos. | :

Hé, Senores los Americanos —
tulge,. astuge sisse meie restorani,
kéige paremat sorti merevahid,
kGige peenemat sort biffsteegid .
j iulge ja proovige, mi casa es su

casa! Et minu maja on tele
; ja!

 arusaamine kogu provintsi elustiilist ja inimeste
vejadustest,

Sellega rajatakse plaan, mis hoiab Ontario tugevana
ja diinaamilisona — sellise kohana, kus mineviku
jéidvustamine on tasaksalustatud tuleviku kasvuga.

Ukski teine. polittiline partei ei rakenda Charterit

ketku.

Progressiiyne Konserv atiiyne Partei on yotnud endale
kohustuse nende eesmurkide saavutamiseks. Ma pédrdun
tele poole sooviga, et teie iihineksite minuga selle
Charteri kaiku rakendamiseks hédletades 9. juunil
Progressiivsele Konserva tiivsele Pa rieile.

WILLIAM DAVIS, PEAMINISTER

LO ee

inaja jarei ringi vaatasime, ei ol-

nud me ta pakkumisest huvitatud.

Tahtsime tast médda astuda, aga
ta ei tahtnud seda stindida Jasta.
Ta haaras Kitval varrukast.
ola, serior Gringo — mis Viga,
kas pole raha? Vdéibolla siis kre-

dijtkaart, me VOtame Ameerika

Ekspressi . .
Siitsamast liksid trepid alla, see

restoran: nais asuyat keldrikorral.

rannapuiesteell. mere poole. Kiivil
viskas nahtavasti jarsku narv ile,
sest ta Karatas: ,,Lase lahti, tah-
managu!** |

, ne, Senor, $a Bra title nii, seé
ei ole ilus, senor Grmgo!“ Tmselt
el meeldinud mehhiklasele, et teda

ftanmanaoks httiti, aga Kiivile ei

meeldinud, et teda varrukast ‘tiri-
ti, da talle ei .me¢ldinud ka Senor

Gringo. olla, sest selle aja peale

oli ta taibanud, et gringo on Meh-
hikes sOimunimi. Kust see. dieti
iulnud on, ma‘ei tea. tiks Kohalik
tahmanégu seletas, ef see olevat
Pancho Villa aegadest, et siis ole-
vat USA sddurid kannud rohélist
vormiriietust, ja kui nad médda
miekiilge roninud, siis delnud
mehhiklased, et ,,green go‘! — ro-

heline Jaheb. Sellest siis gringo.

Teised jalle, et ameeriklased Jaul-
nud, set ajal kni nad Mehhiket oku-
peerimas kisid, laulu — ,.Green
grow the lilacs, ho!‘ Ja et selfest
olevat tulnud ,,gringo". Olgu-kui-
das oli, aga Kiivil Jarsku ei meel-
dinud gringo olla, ja ta Jennutas
tahmaniole | Tusikaga, olse kobu-
koopasse, =

Must nioga poiss vajus koklen
nagu liigend-nuga,- ja rullus tagur-
pici médda tsement-treppi alla-
poole, Kilv vaatas talle ehmunutt

maja
olin mina} Matadori fagasi; Votame epdale| Kuna aga olime juba “KOhud tHis | jargi.

nous, a andsid ju ‘talle lahkelt Kuskile mujate toa. Homme Vanta- ‘sitinud ja nid ainult paraja Gi-|  ,,Teeme sitet, Heryi

J

PORESA TARY Res, TMP
i : r.' * . *

7 ti ‘Preteen atoe cys "aby, A

| Nojah; siis me tegime _ sitket. -
Pikkade hiipetega ile rannavalli ia

mooda liiva leekima. Keepi. -ei

paistnud meid -taga ajavat, nii et

jaime paarisaja sammu jargi Shki-

des seisma. Higi jooksis jalle méé-

da kiilgi alla. .
.Kiiv, pdrguline, mispairast- $a
sellele vaesele restorani-poisile nii

dgedalt pihta andsid? Mis ta sulle

tegi?.
Mis ta tegi? Kas sa. el “painud.

ta tahtis meid trepist alla tOmma--

ta, kes teab kes meid seal VOIS O0-

{tameas olla?

Imselt olid mu hirmujutud Ki-
vile kulge hakanud. Aga kes teab,
voibolla oli tal Olgus Kah? .

Liksime véel tiki maad médda

liiva, siis ronisime wuesti tile ran- -
navalli ja laksime, silmanurgast

Sia-sinna pilludes, koige ligema
roosade seinte¢a | motei-sarnase
ehituse suunas.

,Posdada de Acapulco’, vilkusid

tuled varavakaare kohal. Kontori-
pugerikus kukitas unise naéoga in-
dukas.

pitba kahe voodiga‘; tetlis Kiiy
inglise keeles, ja kui indykas- sel-
lest aru ei paistnud saama, aitasin

mina oma puuratastega hispaania
para dos:

dialektis: » ODOT...

. para nosotros.” Et soovime
magamiskohta kahe jacks, meie
kahe jaoks. Ma ei tea, mis ta mot-
les, 4ga Kiivi peotaie. pesode nidita-
misel uli talle ely sisse, ta vottis
varnast vOtmed ja juhatas meid
‘|mé6da pikki ukseridg. tihe kuuri-
sarnase ehituse juurde tagahoovis,
mille ukse ta avas.

(Jéraneb} |

Peart MTT RRSE (pee oy
Ae Geel hist Tosa

Lil. irk
ve ae A

1

=
= ee Fr
i. bere ear

=. ot ae ee re = =
lies woe nee Sea —

= to ,!

abe st oe anes hy Sunita

-

“a”

ae = so howe -— eo or ew
is “: ES 4. ss os es aoa L zm
1

he
=:

sal Hie;

ae oe ee oo

= purist | or BiG 2

—H

oF a Ta

Ca ad 4

Lihigul

23. a0T]

verentsid@
‘ale one
du osarit

E
A
Room |
Foro
. Postiaad
_ Ont. (E

24-tund!

Bigelow.