~ Eesflasest kat

voistles Texases

Jalgrattaspordi: ajakiri

; Winning. Bicycle: Raci ing |

| [lustrat “24, juuli numbris imus Jehekiiljeline artikel |

| ooviet rider storms Texas“

‘Texases):.

Kes On see mees? oli. eavaline
kitsious  jalgratiurite - hulgas
Beatrice Bicycle Classic vdistlusel,
kui nad vaatasid norra sargis sdit-
fat, kes sditis erikummidega véist-
iusel. Ta l0petas: vOistluse teisena
David Phinney jarel, kaotades ai-
- nualt 42 sekundiga, -

daanus Kuum ona eestlane Ja en-
dine N:. Liidu oliimpiameeskonna
lige, kes hUppas @ra Norras kuna
ta oli Gnnetu, et N, .Liit boikotee-
tis Los Angelesé oltimpiamiage.
Kui boikott tehti teatavyaks voittis
Kuum just osa reast vOistlusist
Taanis.. Paasemaks, pOgenema
teeskles .20-aastane kGhutahttsust,
nii et ta pidi sageli kasutama van-

nituba hotellis, kKuhu meeskond oli:

paigutatud. Uhel. 681, ilma rilete ja
jalatsiteta ta libistas end yalja .van-
“mitoa akriast ja otse uude ellu. Tal
oli vanaisa: Norras, mistOttu ka te-
Ma asus sinha.

Kuum Teagib inglise. keelt, vith
vene-keelt ia oma emakeelt eesti
keelt. Ta vaevalt naeratab, ‘isegi
kui on vOitmas, aga tema heledad.
sinised silmad, mitte. napu: siberi
huskil ja Kaarjad Kulmud hojayad.
ia kaitumise olemast liiga tOsine.

Beatrice Bicycle Classic _ajal
Kuum jai teiseks avavdistlusel 30-
miililisel kritecriums6idul Housto-
nis. Ta oli kolmas Phinney Ja
Leonhard Nitxe Jérel San Anto-
nios 30 miiili ringtee soidul: Kolm
paeva hiljem oli ta kolmas  seits-
memiililisel individuaalsel aja kat-
sel, 6. sekundiga esimesest valjas
j@ sits saavutas ta. teise koha kitres
taktikalises Pecan Street -kriteeriu-
misdidus, millepa sulges oma yOist-
fuste seeria selles [6pustindmuses.
Kuuma agressiivsed liigutused olid

silmnihtavad..Ta oli pidevalt vOist-

lusvdljal esimene rinnates ja jilgi-
des, :. oo a

Ma katsusin, kuna, ma olin til
diselt viies ja mul eiolnud midagi

Kaotada. Ma friindasin ja rinda-

sin, vOibolla’ et jOuda ette. Ma
... Ofin esikohast eemal tihe muinuii,

2 sekundit ja teisest kohast just 30.

“OH

Wad. keskenduvad,

sekundit,” “ titles Kuum pirast, kui

preemia ‘ktiteeriumis, et saada tl-

ehaane Td eee ane Dono aed mh enters aoe eae
" en CON ate peas ach ! 2 ee cera sro:
i i r rant rin an i

poe LL a. \ iy
(Noukogude séitja kdhutal 2 ee Ras

saavutanud 20 sekundilise &

diselt teiseks. Ta peaaegu maera- ;

tas.
Kuni mdddunud suveni Kuum
oli sditnud ainult rajavdistlusil fa

ta polnud rajal Uldse olnudkt.
»Nititd ma sidan ainult teedel;
alul see oli vaga raske magedes.
Sel talvel ma treenisin kKaks kuud

ol oloud etievalmistunud oltimpia- bee
mangudele. P&rast. arahUppamist

Venetsueela migedes ja ma: olen 2% 7 ae

saanud paremaks, Nilid ma tree-
nin’ palju just pikemail distantsi-
del,’ selgitas Kuum, Eesti Jalgrat-
iur, kes oli peitunud ‘selle Ule, et

oe

a Le

yee

oe

Texase, ajalehe reporter nimetas asi

teda venelaseks (, Ma ei ole. vene-

lane, ma ‘olen eestlane, j2 ma ei

ole mitte dissident.) Ta kavatseb
hakata. professionaalseks ja vOib-
olla vGistelda Hollandi voi Prant-

susmaa vOistkonnas, Ta on pracgu

kontsentreerunud miaanteesdidule

’ Ja katsub oma miilide rohkust tun
iis. suurendada...

»Ma. hlippasin dra, kuna ma
tahtsin olla elukuiseline ja see on

Binus tee Laanemaatimas. Apa et

olla clukuiseline, ma pean olema
vaga hea sditja," titles ta tOsiselt..

Kuum oli iillatatud- Ameerika ~
jalgratturite ‘vOidusOidust. ,,Amee-—
riklased: on vga kiired sditjad —-

nagu David Phinney — ja-nad on
teravad, iitlés ta ja jAlle kerge.
nacratus hakkas ta néole vormauma.
,?-Bleven" voistkond on vaga hea
ja nad aitavad tksteist vaga hdasti.

deks sditjateks.. ,,7-Eleven“ on. pa-

‘rim meeskond keda ma olen siin

nainud.*

,, VOistluste distants Of -‘Iihem
USA's kui Euroopas, aga mia. ar-
van, et nad on kiiremad kuna siin
on rohkem kriteeriumtilupi voist-
jusi. Euroopa vOistlused: on: roh-
kem magismaal ja pikemal distant-
sil,“ titles Kuum. Ta Titles, et ta

oli-kuvinud juba Norras Texase

Kevadtreeningu seeriast, Kes kirjel-

Klubi,

et saada hea- .

—_—_— | sl

ae : mi
ie oo

ee or

are te Wy Wy fn 2
at Be Bie. ye BG; ey eae

oe te
pom a

Ye

Toronto Eesti Vici cetnea 0 Osvaid Piil kéneletmas maja

25. aastapdeva t&histamisel.

Nelja-casta plaan
_falgrattasoidus

| Mdéddunud nddalalépul toimus

Ottawas kolmep#éevane nOupidami-,

ne Kanada’ vOistlusjalgrattasdidu
planeerimiseks, miilest ka eestlane
Martin Vellend osa vottis.

peale. Eesmirgiks on ireenida
maallmaklass? tasémega vOistlejaid

kdikides distsipliinides: maantees6i-
dus, trekil ja naiste aladel.

Kanadas on 175 jalgrattasOidu

wri

dasid ‘yOistlusi headeks kiireteks,
soojadeks ja piirkonnas, mis sobi-

vad mipisOiduks. .

Kui temalt. kiisiti, kas talle oli
killaskaik meeldinud, kas-tal oll —

olnud aéga ‘ringivaatamiseks* ja
mangimiseks, ta tOstis oma kaar-
jad silmakulmud ja kiisis: ,,Man-
gida?“ Parast selle sOna selgita-

Mist ta raputas pead, ,,.Me- oleme
sin vaga palju treeninud™, vastas
uum. |

-Plaan on koostatud nelja aasta ‘

Foto: Vaba Eestlane |

“Biathlon Udoras

Laupaeval, 26. okt. toimus Ude-
ras soome lasketiirul hooaja yitma-
ne treeningvOisilus biathionis

~Sellest votsid osa kik Kanada |
rahvusmeeskonna Ontario provint- |

si likkmed, ka kandidaadid Otta-
wast, Thundet Bayst, North Bayst
ja Toronto timbruskonnast, kaasa
arvatud kaheks ja pooleks aastaks
palgatud noor norralasest - treener,

kes jab siis. vahemalt Calgary |

oltimpiam angudent.

. | Yanemate meeste Klassis votsid |
4.6 km distantstl osa eestlased Uno 4
Limit ja Theo Vellend, Limit tuli. |}

34 min. 51 sekundiga (25.51 +

9 . karistusminutit) esimeseks . Ja |
Vellend 39, 13-ga (31.13 +. 8) tel-

seks,

Jargmised yOistlused = toimuvad |

jaanuaris lumel,

.VABA EESTLANE™
on valvel eestinskonua
fidbevide cestl

LMUS KOGUTEOS..

~ METSAULIKOOL

ssuures formardis, 226 Ik, palje fotosid

_Kaastoolised professorid:

MLSE LEHISTE, IVAR IVASK, FELIX OINAS it
Artikteid eesti kultnurist }y muvst
Toimetaniud HEINO SUSI

Sandaval Vaba Eestiase talitoses
Hind $25.-- pluss santekulu $1.50

-§. EKBAU MI
LUULETUSKOGU

OHUMARGI ALL
‘Hind $10. pluss saatekulu $1.75
~ Saadaval Vaba Eestlase talituses

FRED LIMBERG

stn

—

Lugejs leiab sellest rnametuat 1628 nime, keda lngedes teitiih
kisivens: kaha nad on fiend? Keigi ménal neist on oma ureise
teekonua lipetannd [Rilnes, on evamua bAyinennd koos Eesti
- Wilkifiy iveseisvnecga. Selles raamatus on takat mele s6fameee-
) test letdnnd se! viisll tagnsihoidlikin meennttst.

“MUUGIL

~ Hind $18.00 pluss saatekulu 70 centi

MUUGIL VABA EESTLASE TALITUSES

ARV TINITSA koostatud-

Lenaavie abiteenistuslaste sdfasditu IT maafimaséfa
a lSpupoole? kirjeldav suurieos

Valgumargi kasvandikud

“560 ik pluss 80 tk fotosid | ja dokumente

_ Hind $47.00 pluss $1. 50 saatekula Kanadaz
$3.00 teistele maadele

-Saadaval Vaba Eestlase talituses

| :nSAHNE HENAN He

gemisoskus, ni nif tuli hdimu hakata
valgustame ja aastaklimned on and-
nud tOelise tunnustuse sellele vilja-

kale ti@le, nagu leiti 1956. aastal,

Tahelepanekuid karjalaste saotusest

fe drelsoja aestalf.

Tn

“Imetledes ‘m@ningaid paraileeie

eesti: pagulaste tihiskondadega, jaub
. gliski esile nende tulevikku suuna-
tud pilgu réhuasetus kultuurilisele
-sailimisele. Vanema pOlve sida on

-glinnikohiades, mida nitiid iseloo-

mustatalse »kuldavaart = Karjala-
a“. Selle hinnangu noortesse sisen-

“Gamine tagab karjala rahva piisi-

mise,
Eeltoodule lisaks tuileb vaadelda
veel liht osa karjalaste elus, seé on

Karjalan Sivistysseuran (Karjala

‘Haridusselts) eeloleval aastal tHitu-

vat &0-aastast tegevust, kes on kar-
Jala vaimsust andnud sugupolvelt
teisele. Selle organisatsiooni stinni-
aeg on aasta 1905 ‘revolutsiconi-
keerisié vabamais oludes tsaari-Ve-
nemaal, kui-see esialgul alustas te-

gevust Vienna. Karjalaisen Lutito

nime all ja mida hiljem jatkas Rar-
jalan Sivistyseura.

Sella. oli haridussetltsiks otse
karjuy vajadus: tnimeste elus puu-
dus iildine rahvustuane, puudus e-

kui

tahistati orgamisatsiooni. 50.
aasiapieyva,

Karjala rahva rahvuslikud tun-
ded hakkasid Srkama 19. sajandi
[Opuaastail, kusjuures. peeti taht-

saks, et Viena ja Aunuse soomlas-

‘te Uhiskonnad oleksid vaimselt seo-
tud emamaaga, s.t. Soomega, ‘mil

Gli tsaari ajal autonoomia. Esime-
seks oli Katse scomlaste vaated
suunata Karjalale, teiseks tuli Soo-

me poolsel piirialal teha selgitus-

Od, ef see oma survet avaldaks

piiritaguste hdimude eest ja kol--

noue ol rohkem yormiline, kina

30, aprillit 1905 oli juba ndustutud:

emakeelse usuOpetusepa koigile

Vene rahvastele. Uheks nOudeks oli-

Viena-Karjala ja Soome suuviirsti-
riigi vahelt tolli kaotamine, kuna
see tahendanuks suurt majandus-

likku ja hariduslikku kasu_Vienale,

Kuigi see oli valiselt majanduslik
nOudmine, oll ‘Sel sliski rahvuslik
tahendus,

Sellest peale algas karjaia hdi-

mude ralivusiiku elu organiseerimi-
ne. Toimus mitmeid nOupidamis:

vaid Tamperes peetaval koosolekul,

kuhu oli kogunenud 50 isikut arut-
lema Karjala probleeme.

Liidu eesmérgiks oli Viena kar-.

jalaste vaimse ja majandusliku
olukerra parandamine, mida’' méel-
di teha asutades ja majandades
Karjalas soomekeelseid rahvakoole

ja. rahvaraamatukogusid, avaldades
ssKarjalaisten Pakinoita" oimelist.

‘ajalehte, mis levitas oskust maja-

pidamises ning teadusepoolset hari-.

dust ning rahvustunnet karjala ko-

kuni l6plikult otsustati. Viena Kar-..

salaste Liit asutada, See -asutati
3/4, sugusti 1906, mitte Karjalas,

mandaks tuli Viena Karjalas teha cee

vaikset haridust@6d,

Kava tihiseks haridust0dks oli
_ tekkinud vastupanuna venestami-

‘sele, mis oli intensiivseimalt suuna-

iud soomlastes Hremaile, kus ve-

“nestamine. nis olevat vOimalik has-
{1 Kiiresti abi via, Vastut6d seilele -

pidi oletsa fHiesti salajane, kuna
avalikult selles laadis tegevus vii-

muks konflikti ametivéimudega.
Senised varjatuna klipsevad rah-

vuslikud ideed Jeidsid 1905, aasta.
l6puks olukorra, kus rahvuslikcle

piirgimusile. vOidi anda avalik te-_

gevusvorm.
panile ja nSrgenenud valitsis andis
Jootust Ka. Karjalastete, kes esitasid

oma nOudmise selgelt . 18 teatud

rangusega; — |
21, detsembri ja i.

ti karjalaste. tahtsamad vajadus2d.
Ndéuti muuhulgas kdikide koolide
muutmist emakeelseiks ja majar-
duslikus -suhtes kKinkust olenema- .
tuks. Samuti tulid koik jumalaiee-
nistused ja muud vaimulikud jalt-

tused pidada oma keeles. Viimane.

| jaanuar:
1906 peetud Koosdlekutel vormist2-.

Venemaa kaotus Jaa-.

Pena

Karjala athitektuuri tippsaavutis, mis wuesti on ehitatud a Ritoniemel Nurmeses. Kolme-

dudesse, -

Nii see organisatsioon 188tas ku-.
ni aastani 1917, kuigi tegevus ei.
saanud laabuda takistusteta. a |

pei
=H
uhh co en

korruseline hoone on ehitatud taiesti palkidest.”

poolt asuti liitu rilndama:

1907 korraldati karialaste rabvusli-

kud suvepidustused, mil off vaga

suuc edu. Aga selle jarel kulus
kimme aastat enne kui jargmisi

vOidi korraldada. Ortodokstikud -ki-

rikumehed -pidasid Soomest juhi-

4

tud haridust6éd oma usule chili-

kuks, mis teatavas ulatuses vOis ka
{Cesti Gige olla, mistéttu kiriku
liks
preester nimetas karjalaste haridus-
tod ,Suur-Soome kihutustttka
Soomes Ja Vene Karjalas“, Seiliste
rlinnakute tulemusena vabameelsed
voolud Ismmatt.