'. tulevik, _ AUSTRAALIA KROONIKA mitte vajada tolki. Pealegi seisid ta. Kasuluses igasugused Moisa aspame- . flastavahetusel Adelaide's toimu- nud Austraalia Eesti Seltside Liidu koosolekul asuti seisukohale, et tu-|hed eesotsas modisavallisejaga, keés : leb astuda ajaviitmatuid samme) olid vahetalitajaiks tema ja talupoe- Austraalia eestlaskonna ajaloo jaad- wade vahel, teotsedes. vajaduse Kor- -yustamiseks. Samas: velitati AESL | ral ka tolkidena. | juhatust koostama vastava toimkon-| Maitseka kava ingliskeelses asas ma pohikorda ja esitama see liikmes-: | torkas silma nfluseas ka see, et kub-j orgenisatsioonidele seisukoha voimi- | jas. tolgiti sonara chenchman", ku- seks. . : na Gigem oleks tarvHada sona_,over- _ tseer”, ja et sepa, mis oli tegelikult Kooskélas selle ‘volituseva koas- onniks, nimetati koopaks (,,cave"). taski AESL juhatus ajaloo tolmkon-| ajaiooliseks ebakélaks selle kava . na pohikorra ,kavandi ja saatis seile ingliskeelses osas oli muuseas ka Hikracsorganisatsioonidele laiali pal- see, et Eesti maarahva olukorda te: vega esitada oma seisukohad l “P"| seyustiku ajal, s.o. méddunud sajan- rilliks, ' | dil isefoomusiati sénaga - slavery”. _ AESL juhat&se kavand: kohaselt forjus), kus tegemist tegelikult oli, ajaloo toimkond mocdustatakse kol- nagu see ilmneb ka filmi tegevusti - meliikmelises koosseisus, mis komp- kust, iiksnes. ,,teoorjusega”, s.0. teo- Jekteeritakse AESL juhatuse poolt. pievade kogustusega Need kolm liiget moodustaksid aj‘! kuuluva maa kasutamise eest. Paris- a _— — = ——— =" L . HARALD TANNBERGI FALLINNA, VAATED — hatin epie,” oneness mihi eid Pica art, a nee ee te : ee ed ee EES ee eS ee ee ele E Slo” ii". i 2 (1415) itt Pedestri Jaca | HEL sUGISOOL.., Tanavune lennu kokkutulek peeti nea siin. pole ustiga midagi tege- Hambaorgi uhkes suvilas. mist. Mis see usk sind aitab kui kok | Muidugi ei saanud. ,Hambaork“! su iimber on pime Ja seda neetud _ olla ithegi. ristiinimese tdeline nimi, oksarisu tals”. ometi oli see mees seda. kannud ko-| ,Miks ei aita! Kui mina “midagi gu oma kooliaja. Ja oma siiii pirast kindlas usus teen, slis peab see kor-_ nealegi, sest. ta oli alati ndudnud, et|‘da minema: Ma ei ted, miks, fa see tema nime kddnataks ,Ore-Ora'i" ja polegi minu asi, aga ma tean aiatt, _misnikule | eee ee ee Le 2 =". 7 . . = - _ WE eee loo toimkonna juhatuse ja selle esi) oju5 teatavasti kaotati Eestimaal || -mehei oleks digus valida totmkonna- 1816 a. ja. Liivimaal 1819 a. keiser a Te kaastédlisi oma aranagemise jare-| arskcander | poolt, kuid juba 1802 ;| le. Toimkonna juhatuse Ja kaastoo- ja 1804 a. keisfri nousolekul Eestis ja liste t06.on tasuta, kuid nende abi Tivnaal - joud voivad tasu saada. . (Landtag) otsustest saadik parisor- Kuidas. ajaloo toimkonna juhatus jus ei kehtinud enam endisel viisil. ‘tegelikult komplekteeritakse, see-ka- Kokkuvottes peab iitlema, et tege- _ vandist ei selgu, kuid on kuuida, -et mist ei olnud tasavigise filmiga, kavatsetakse valja kuulutada ules- . 434 filmiga, millel paljude suurepi- |} kutse vastavate sooviavalduste esita- rasie omaduste kérval oli ka Toh- miseks ja siis valida scoviavaldajate . 5.1; puudusi. seast kolm sobivat kandidaati. “MIST OF TIME“ “Kuigi USA ja Kanada on oma ‘maa | eestlasie ajalooraamata osas- Aust- raaliast ette joudnud, siiski kuulub _ Austraaliate:esimesé sellekohase tl sealkirja al! ,Mist of Time” (aja- nograafilise (60 au. Selleks t6ks of] Wau) Luuletused on proosas ja osu 1961 a. P, Lindsaare’‘kulu ja kirjade- -ga iumunud ,,Eestlased Austraalias ja Meremaal, Statistiline ja krono- loogitine Wevaade." Paljude arvates|joniq abstraktses voi semiabstrakt Koige _ otstarbekchasemaks moodu-) coe. ctiilis. Tegemist on seega tihe seks oleks teha vasiavale toimkonna- mitmeékiilgselt andeka loova inime- - fe-ulesandeks laiendada ja ogvenda- se haruldase enesevaljenduse katse- _ da nouete kohaselt P, Lindsaare too ga kahe vahendi abil korraga; iihtila- ja viia see edasi k3esoleva ajani, mil- si aga pillidega koordineerida need lise aktsiconi juhiks peaks normaai-|;,, selt- olema P. Lindsaar ise. Kuidas “aga asi tegelikuit laheneb, naitab kunstnik Gunnar Neeme on avalda- maalseie tulemuste saavutamiseks. eesti! maalikunstnik ja skulptor o AUN AS AUSTRAALIAS Austraalias..Ta on Viktooria Kunst- Melbourne’is: elunev iuntud eesti}, nud ingliskeelsete luuletuste koguy} tuvad miotiskluste ja. filosoofilistet] juurdiemiste viljaks. Osa iuuletusi'|| saadavad ‘kunstniku enda illustratsi- || kehtestatud Maapieva | = SO ee oe ‘dee Ee Ee eee . -_ kivitritkk, ca MEIE ELU 958 Broadview Ave. Toronto. Ont: Mak ZRé ks enesevaljendtse. yiisi. maksi-|. Gunnar Neeme on laialt tuntud| Reedel, 11. veebruaril demonstree-! nikkude Uhineu liige ja on kordu-| ritt modernses Scott Theatre hoo-|yalt esinenud iseseisvate nditustega nes Adelaide'is kauacodatud -eesti| mitmel pool Austraalias, kaasa arva- 1} Toompea, 2} Estonia, 3) Tallinna vaade linnulennult, 4) Borsikaik, 5) Oleviste kirik. Raamimata, hind 18 0. Postiga tellides saatekulu $1.00. . Raamitult hind $35.00. Miitik: ainult kohapeal. . 1 . 1 1 . . 2 | ge ee —= << <2 So —S—_— OE eh is Ae eer ae ena: bal ae rT 2 re ee — ered ces ing Pe eR @ Ske, eas a . Nee Se mitte »Org-Orn": Mis ime siis,- et Hanno Org’ist sai Hambaork, _ Sugisene pdike puudutas juba jar-| ve vastaskaida vahtrate latvu ja kit lalised olid Jahkunud peale Ado Ket- samae, kellel noinud véimalik lauast tousta, kuna Martelli pudelis oli veel hea ‘tubli lonks alles. Ja ega Hamba- orgilgi midagi peo jatkamise vastu polnud. Naist ega lapsi tal polnud, kes temast puudust tunnuks. ja. miks Sis mitte anda korraks vabadus nei- le viimastele, noorusest sdilinud ku- radikestele, kes aheldatuna tema sees vaevlesid! Ja nii iksteise kallal \s6pides, uks- teist anekdootidega tile trumbates ja tsegi mitme rivilaulu mahardGki- des, ol1 peagi- akendetagune. tais sti- 11 gis66 pimedust ja kole tithjus votnud SE a 12%4"x94” . hike eS Pe eae = talituses ee ee et "a" os "se Tho maad viimases konjakipudelis. Ja koik see juhtus varem kui kum- magi arvates oleks saabunud. olnud aeg selle aasta kokkutulekut ametli- Kult lopetatuks kuulutada.. . Ja siis ajas Ketsamae enese piisti ja deklareeris kuivalt: Mul on. iks pudel dzhinni motellis“. »loome selle kohe dra, hoiskas ku- 'radikene. Hambaorgi paues, kuid kui see Jausé Hambaorgi aju tsensuurist labi joudis, kélas see-tema stu tabi: Et tea kas tasuh“. ‘Nahtavasti olid aga Atsi kuradike. sed Hanno omade jutu -séelumata ,|4ra kuulnud ja Atsile siru taha tei- | Lauptieval ELK asinduskogu keos- olek Eesti Liit Kanadas esinduskogu koosolek toimub tinavu ajaliselt va- rem. kui. igal aastal — Iaupdeval, 26. varvilist. helifilmi ,,Tiina’. ‘(tud Melbourne, Sydney ja Adelaide. Filmi esilinastus Austraalias toi-|Oma luuletustega proosas ta ei esi- ‘mus. teatavasti_suure pidulikkusegal ne antud juhul esmakordselt, kuna mécGdunud aasia detsembris N.S.W.| tema sellekohast eestikeelset _ loo- Uhkoolt Science Theatre’i saalis/ mingut on korduvalt ilmunud pagu Sydneys, kus heliline osa olevat jat- | las-ajakirjade veergudel. nud muilegi parast palju soovida,j - Mist of Time” on ilmunnd ,,Spec- -Sest kOnest oli raske aru saada. Kuid | trumi” kirjastusel Melbourne'is ja ‘jargmisel pdeval iithes vaiksemas ki-}sisaldab 18 illustratsiooni ja 44 lua- nos toimunud kordusetendusel kuul- létuist ning ‘kannab alapealkirja ,,Me- davus olevat olnud rahulday.. ‘| ditations in words and. picture”. Né- Adelaide’ts kogunes ,,Tiima" eten-| usa, heal paberil trikitud ra‘amatu dust vaatama kahjuks vdhem rah-|kaanepift on samuti autorilt endalt. nat ah. VeCOrUar) 4 ‘|aasta E; V. Tartu iwikooli viimasel vast, kui ocdata vGis. Péhjuseks .oli kahtlematult see, et etendus langes uhte kurnava kuumuselainega; mille ‘all kannatas-mitu paeva ja Gd jar- jest selle linna elanikkond. Etendu- sé pdeval temperatuur kippus téus- ma ule +40°C, ja taolise kKuumuse| . | | SO juures. rahvas eelistab kas istuda) . VANA RIIGIMEES 90-AASTANE Kodus vGi veeta aega rannas. Eesti riikliku w6imu loomine ligi Heli paases Adelaide't etendusel| ¢Q aastat tagasi Eesti Maarndukogu ‘rahuldavalt mojule, kuid sama! ajal ia. Eesti Ajutise Valitsuse naol ker- — torkas silma kone puudulik siinkro-} kis neif paevil ecstiaskonnas. elavalt _tisecrimine .tegevusega. Kahjuks oli silmade ette uhenduses Eesti Ajuti Ka mone lksiku osalise kone raskelt| se Valitsuse teedeministri Ferdinand , arusaaday. Selles jsuhtes jitsid nit ‘Petersen'i 90 a. siinnipdevaga. Rah- _mOndagi soovida naiteks Mari. pike-| yuslik tegelane, kes sellest ajalooli- mad dialoogid. | -lsest koosseisust’ ainsana veel vilbib Voorkchana aga mdjus filmi pro-| meie keskel, sai oma tahtpaeval ko- toog, milles nididatakse Eestimaa dus austuse ja tunnustuse osaliseks. vallutamist ° orduriiiitlite poolt. Sel- Juba. kOrges eas, aga endiselt sirge L. Trett Austati F. Petersen. — N. Carolinas lise paljutdotava ja pretensioonirik- rithiga, oli juubilar oma. siinnipdeval | | Ka proloog: jarcl oma! kohal olnuks|} erksas. Ja ettevotlikus tujus, kul mai- monele eepilise iscloomuga. suur-| tas kiilalistele oma uues ja avaras stindmusele- (nagu. nditeks JurnOG} alas, et Kuhu kohia ta plaanitseb lit miss, 1905. a. ulestous vG1 Vabadus-lii ning kuhu peavad tuléma juurvil- _'sdda) rajatud tegevustik, mitte aga; jad. Ilusaid puid on seal juba varem, miaaelu apoliitilise iseloomuga draa-| nende hulgas ka igihaljas. magnoolia. Ma, mis toob esile the tiidruku véit-| Koos abikaasaga clab ta niitid —tust oma isikliku Onne eest ja eba-|Pahija-Carolina osartigis: Chapel USU Vastu, miartsif kell 10 hommikul Toronto ® Drphil, Vello Helk Birkeridis Festi Maja vaikeses saalis. Sel orga- Taanis on nimetatud rligiarhWaari! pisatsioonide aastase! iildndupida- pikemaaegse haiguse tottu tema ase: | misel esitavad hikmesorganisatsioo- iditjaks, Sellega on . eesti teadlase} nid liihiiilevaated oma t6Gst ja ka- juhtida praegu kegu Taani arhiivin- vatsustest, Londoni Eesti Taiendus- dus, Senini oli ta iilemarhivaariks. 1 kooli juhataja Valdek Lenk esineb ® Tanavusest Rooisi suusamarate- | ettekandega ,,Eestlaste jareikasyu nist ,,Vasaloppet” votsid eestlasist | kiisimus vaikestes Keskustes", Eesti osa Vello Pihel, Arnold Vaide, Han | Etnograafilise .Ringi esinaine Ene Hill'is, millist meeldivat uhkoolilin- 1 olnud filmile kasuks ka see Ull-| na -looduslikult ilusa’maastiku ja romantiline Osa tegevustikust,. mis | mahed2a klima tottu kohalikud kdsitas Tiina ja ta kuninglikust| ameeriklased on ristinud meelitus- soost ema elu kuskil paksus metsas nimega. Lounapoolne ‘Osa taewarii- nist asuvas ons, kus. sugupdélvede yaks oligi nagu tellitud. Vee! O6sel Valtei clevat alal hotiud mustset va- oli valanud vihma ja paukunud ALK, hadusvaimu. Realismile pretendeert- | aga yarahommikuks olid loodusjoud vas filmis oli sce osa tegevustikust| rahu sobitanud, paike siras ja kiit- Jaste muinasjuiu tasemel, tis ‘kui suvel, sest tacvas oli iileni Vddraslavalt. mdjus ka see, et pa-|sinine nagu iilemine kangas eesti ‘Tun andis oma molsas talupocgadele! rahvuslipus: korraldust pastor! kui talei kaudu.} Rahvusliku siimbeli all. modduski fsa parun-méGdunud sajandil purs- tahtpaev, kuid vaikselt méeldud stin- cis killaltki eestr keelt. sclleks, et nipiev kujunes tegelikult paris aktu- | seks, Eestlaste pere kaugelt oli saat- — nud rohkeid tervitusi, ecsotsas Eesti esindajad E. Jaakson ja A. Link- horst, samuti kirikutegelased R. Ki- “SAARLASTE JHINGU viranna.ja G. Redi, Tallinna reaal- korratine peakoosolek peetakse 28, kooli vilistlaskogu nimel dr. A. Pao- martsil 1977. a. Eesti Majas algusega| 65 New Yorgist 1. Raamot, I, Re- kell 7.30 dhtul juhatuse poolt ko08-| jane ja terve naisgrupp, Kanadast iatud paevakorraga. S. Veidenbaum ja mitmed teised olid Yastava arvu liikmete ‘puudumisel lakitanud tunnustust mehele, . kes? _ peetakse koosoick 1 tund hiljem litk juigelt oli astunud Eesti huvide- mete arvule vaatamata, Kaesolev kaitsmise etteotsa siis, kui iulguse " teade Iugeda kutsena. Liikmemaksu jeesku! iu oli vaja. a | saab tasuda enne koosoleku algust. Seda. erakor dset osa tule tacki SAARLASTE UHINGU JUHATUS jmeelde tervituste alustaja kol. A. Hinnom, kes scajade sénadega aval L 25 1nk-[ t= Shoat TR | das jubilarile lugupidamist ja tanu. no Poldme, Werner Ruut ja Toomss Nit. ® Lundis taitus 21. veebruaril 75. elt- rektoril prof. Edgar Kantil. Rahvusvahelise kuulsusega majan- dusgeograaE on juba pikemat aega/. olnud avatikust elust ja teaduslikust .|iédst eemal hatguse totiu. ® Arvo ja Anita Puboril siindis Stok- hotntis poeg. | ® Fimar Pettai ja Ene Seppe abiel- lusid Stokholmis. . © Matti Klaar'il ja ta abikaasa Liis if, neiuna ‘KOll, siindis Zitrichis neljanda lapsena _ tiitar. Eelmised | kolm om pojad. | ® ‘Kohapealne agar seltskonnatege- lane Tamara Polder tahistas 18. martsil Goteborgis oma 60. siinni- paeva. OS & Herman Saarman téhistas hiljut Lundis oma 60. siinnipieva, Giles. kaasaegne, sel ajal Eesti Vaba- dussofas soomusrongide divijsj dile- ma abi, clab kol. Hinnom juba am- mu Chapel Hillis, kus ta kohe stnma- asumisel kirjutas ka. oma tuniud malestusraamatu Svar heitlus". Festi iseseisvuse kaks veteraani pur tuvad nutd-sageli kokku. Eesti UliGpilaste Selisi poole, kefle | vilstlaskonda juubilar kuulub, 416i tervitus: EUS Vanematekogu nim A. Gronbers. Jargmisena kuulati helilindi) séna- votte ja laulusid, mida terveks aktu- sekavaks oli osavalt kokky poininud kirjanik Arno Raag. Meceleolu oli tilevy ning eosti daa- mid Chapel ‘Miitis, Silvia Hinnom ja Elyt Wagoner olid oma acdadest val- ja valinud Jilli ning toonud junblla- ‘rile kéige voluvamaid kameeliadisi nende ilusal Gitsmisajal- Lijlede kar- val vaatas juubilar aga ilmse room u- ca oma kiillatulnud. vaikest pajatu- fart, kes lippas ja hdiskas igal pool ning hoolitses selle eest, o¢ tema “ise saaks muist tahelepanu endale. Nour simatera on juubilari noorima poia Karli perckonmast, kes on ise sealsa- mas Chapel Hillis matetaatika nre- tessoriks suure UNC iilikooli juumres ning kelle. abikaasa - oy alustanad karidarl advokaadina, | Nonda on tcenekal cesti rahwusla- scl oma uues mugayas kodus teisi cestlasi. ligiduses, nende hulgas kaas:. aegscid ning ka omaenda pore kaas- lasi abi Kelme: generatsioon}, A. Runge vaatleb killamanende ideed ja voimalusi 1978 maakondade liiku- miscle pohjenevate suvepdaevade korraldamiseks ning. E.S'S, Kalevi" esimees Rikt Rass -referecrib teermal ,oportlik tegevus rehkem rafiva sek- ka". ELK tegevisaruande esitab abi- esimees programmi alal-Egbert Rum- ve ja tuleviku suundi ja voimalikke projekte kasitleb esimeés Robert -{Kreem. Kuna arutusele tuleb patju meie rahvuslikku itildkiisimeusi jat- kub koosolek pdrast einet Eesti Ma- ja kohvikus. KUHU MINNA? tr Laup., 26, martsil Segakoori Le DUS. laupdevadhiu“ Eesti Majas algu- sega kl. 7 6. x Laup., 26. martsil Ottawas Arvo Vabamie ,Eesti luule-' ja teatridhtu” eestlaste kirikus algusega Kl, 7 6. # Piihap., 27. mirtsil. Eesti Invalii- de ‘Toetava Naisringf loterit Eesti Maias algusega ki. iZ p. tr Piihap., 27. martsil Toronto Eesti Meeskoori aastakontsert Eesti Ma- jas algusega kL Sp. | +e 28. martsist—B.apriffini Rutt Tul- vingu maalide nditus Victoria Uni- versity New Academic Building'us, 73 Queens Park Cres. E. re Neliap., 31... martsil algusega kL 8 6. Eesti Majas R. Solom’i Iceng ,Gilmor jt. atapritsid”. * Laup., 2. aprillil Segakoor. Leelo" kevadpidu Eesti Majas algusega el, Tt. + Pithap., 3. aprillil TES, Lasteata moenditus Eesti Majas- algusega ki. 2.30 pl. se Pihap., 3; aprillil ‘Toronto Eesti Sevakoori juubelikontsert, West To- ronte Secondary School ruumes, 330 !Lansdowne Ave. algusega kl. 3 p.l, tr Puhap.; 3. april T.E.RR. ,,.Kung- la tantslavastus ,.Rehetondid Mo- narch Park kkeskkoolis, Hanson. St, algusega KL 5 pd. 4 Neljap., 7, aprilhi Emerich Kal- mani. operet »>Krahvinna Mariza" Helsingi Opereti teatri-esituses Law- rence Park Collegiate’is, 125 Chats- worth Dr. algusega ki. 8 6. - % Laup.,. 16. ja pithap., 17. aprillil Hayvai - lill’ Eesti Rahvusteatri. esi- tusel Monarch. Park Secondary Schoo! auditooriumis. ‘Kuid. marssimisest ei emai midagi valja, sest Tada pGosas- nud, sest see slaalomdas enese toas -| segipaisatud. toolide vaheit sujuvalt lain, tormas uksest valja ja. Hamba- ork joudis talle alles stis jarele, kui Ats oli ametis oma jasemete kokku- korjamisega trepi jalamil, kuhu ta pimedas oli maha prantsatanud, — ,Uga sa viga el saanud, Ats?", pa- ris Hambaork. ,t¥linul er juhta kunagi midagi”, deklareeris Ats ja kaelastikku koos vajusid: sobrad oma tainjatel jalga del tanava suunas. _ Kuid kuidas nad ka ei‘ astunud, nais kahe mehe kohta Itiga palju jal- g1 triigimas clevat, et. teed Jéida ki- vide ja pOdsaste vahel, 3 »lule aga jarele — ma lahen ees", raputas Hambaork enese Atsi kiil- jest Iahti — ,mul on siin iga jalatdis maad_tuttay", - Teedarsete puude piirjooned. paist- sid vaevalt vastu sombast taevast ja ainut killustiku rabinast jalgade ail sai aru, kus tee oli. Luhikeste sammudega kill, kuid tee kindlasti jatgade all, usaldas Hambaork lisada kiirust ja Atski ei jaanud maha. Fa kui siis vaike ja ko hetu Hambaork oma bassiga tdi Kuttidavale ,,Gloort-or, gloort hale luw-uja...", tuli pikk Atsi-volask tal- Ie kohklemata oma tenoriga appi ja sealt peale Hiiguti edasi marsitak- tis... Isegi jalerajale stirdumise koha leidis Hambacork pimedusest. illesse, te vahel olf liiga vinta-vanta, Nil pidi »glocort-gloori” andma maad ,,Kuld- rannakesele“. Mida edasi,. seda ras- kemaks muutus trampimine pilkases pimeduses ja Hambaork jai pGdsas- ‘te vahe!l seisma, kobas veidi-xdjtega ringi ja oli sunnitud tunvistama: wivieie et padse siit kuhugi, Ats. Peame kuidagi teisiti tegema’. Ole mees, Hanno, mis sa proén- nad", hurjutas Ats vastu. »Lahme tagasi ja vGtame laterna’. wis me aega viidame. Latern! . Sa lihtsalt ei taha-tulla’. »Wliks ei taha, aga usu. mind, Ats, me eksime dra siin pimedas", _ ,j¥ima. kull et eksi — seé on ju sa ma koht, kus me mullu suvel kais!- me saunavihtu tegemas”. On kill, aga me ei saa siit valja maanteele, -Mis see natuke maad ta- fas} minna on, Farem on minna ntitid tagasi, enne kui me ka tagasi- tee Kaotame”, ’ Midasi ei kaota. Tead, Hambaork, sul peab usku olema. Kui sa hakkad kohklema, sits Jaheb muidugi kdik vastu sea palet..Kui mina midagi olen otsustanud: siis ma ka‘usun sel- lesse ja mul | laheb sis koik karda. : “ tulnud seal} et. ota, Ats, ma réagin"... et alati ‘koik [sheb" “AtS, Ats; kuule’.. ja sis raakisid mélemad keoris - jlma et kumbki oleks téise juttu kuu: | lanud., | Lopuks lepiti siiski kokku, et Ham- baork iikst laternat tooma laheb ja Ats enme. tema tagasitulekut Slit el iow. Hambaork andis oma lodvavoitu . jalgadele kaiskluse —~taiskaik edasi — ja oli kruusatee! valjas kiiremini {kui oli lootnmd. Ta -potnud sellest - veel pooltki dra kainud, kui tal juba toavGti riinnakuvalmis. peos oli, et ;nahku Ats, et tema plaan polegi rit aegaviitey". Korraga aga, nagu valgust rabatud. : oli Hambaork kuljeli kraavis — On- neks kuivas. © Onneks ei saarud ta ka viga, uid vat?! Kuhu lendas voti? | -‘Hambaork ei tdusnud jalulegi, vaid hakkas kohe roomates ja nelja- kapukil vGilillede mattaid ja mets: vaarika poOsaste aluseid katega labi kammima,; Kuigi ta usk edusse oli sa- Ina ndrgul jalul nagu ta isegi. Seegi usunatuke, mis talle Jaanud, kippus | kiirelt haihtuma | ja ta kobas ringi na- gu ainult selleks, et ta sudametun- nistus teds hiljem el plnniks, et miks.. sa, poiss, el teinud vahemalt katset- ki. Sattunud aga kasitsi loiku, Kust ‘kki tleskaranud konn temal hinge valja ehmatas, tundts Hambaork, at Ats. kus ..sa oled: Ars?" héikas - Hambaork - kohtumiskohiale joudes,. pitides panna oma haalesse huljust ja. muretust, millest tal endal oli ki. be puudus. _ Ats’ aga ei vastanud ei sellele ega ga jargmistele hiiuidetle ja Hamba- ork hakkas ettevaatlikult. likuma edasi motelli juurde viiva maantec- - suunas, kKuhu Ats nahtavast? oh edasi liikunud.. Jah, ta oli digel teel ja ar- vas peagi pimeduses ara tundvat kur- vanud ojasdngi kalda, - | Aga kummal pool oll sis purre? Vist vasakul. Ta polnud. joudnud kuigi kaugele kallast mooda, kui korraga ta jalge- alune kadus. Katega tlihjuses vehel-. des veeres tA. koos matastega ja fah- lise kruusaga alla. jarsust nélyakust, pérkus mingi kogu vastu, mis hirm- . sa Toogatuse -saatel silmapilkselt muntus nagi sajajaigseks. Hamba- orgi instinkttivselt enese Kaitseks: vehklevad kaed tabasid hetkeks mii- dagi karvast ja siis veeres ta kruuse rabisedes. mooda kallast Kaugele, kaugele alla kuni tihe pddsa painduv. oksad ta Kinnt puidsid, Tal oli kohe selge, et see polnud’ ojasing, kuhv ta oli alla veerenud, vaid stigay kuristik, mida ta teadis. allpool léppevat Kaljuseinaga. Siit pimeduses.. edasi likuma hakata olcks voraunud enesetapuga ja vae- Kul jada - ‘oolama ‘valgenemist. Ta | kohenda$ ennast pédsa darde istu- ma kuna tlalt ikka veel kostis alla- - langeva’ kruusa rabinat... : Kui Hambaork 4rkas, oli . patke just pddsa varjult valja joudnud ja. saatis oma eslmesed Kttred talle otse | \nikku! Ta valust lottkev pea-oli liiga raske tilestéstmiseks, Siis aga jirs- | Ku, nagu piitsalook, arkas ta ayu,hal-. vatusest ja paiskas ekraanile kolk ¢i- | ‘(le juhtunu. Hambaork keeras .enese kShuli ja piilus Umber -pOdésa, kust jarsk kal jusein otse alla langes ja ta teadis, mis oleks juhtunud, kui. pddsas po- leks olnud Gigel Kohal. Ta hakkas ettevaatlikult neljaki- pukili kaliakut mééda iilesse roni- ma. _ ‘Kul ta ni korgele joudis, kus ta. arvas oma eilsc langemise vahepea: tuse teinud olevat, kostis ta karvu - ming! rutmuhne hell..Wambaork ro- nis heli saunas ja seal virilale kase- hakatiste varjul norskas rist-seljali maas Ants Ketsamic, sasis tupee pa- JS bupid otsmikule vajunud. Miele Danforthi sci lopetab oma tegevuse 7. aprillil ka, a | SUE ARE RVIDEERIMISE VALIAMUUK | osa artiklitest alla oma hindasid, kuni 60% hinnaalandusega. design products 2084 Yonge ot 488: 272 351 Danforth Ave. 4648001 | | Raigitakse Eesti keelt.