1484) 1978. ui kunagi - janai-Viet-- . Hardi dol- nuks ker- stand aS- kummnale Vietnam bpimalikult i sellesse ‘ Tulemu- AE | ast Kam- et? hnna- tasa. Nad . frest, kus apmecsse, ~ Khmer rahadega ; Satellut. haru, kel- Bat. | kolman- : (, mis on Hd palju - _ Veityjad - el samu vitamisel ‘cotama- ile, mor- i§ aga ét- rantjarel, des ope- earniselt mige™ ler sid. TOO Niliid on. mised hut polite jou bi tohutu Vietnam. st, Kid. yarel al - miemait 2.-— 5 Barast sgenesid. taaima. “maa Th seta; tee- . me HIner id -ainult « avilarmi- - Saarel, ‘Wasuez ft kaota- wv fiiner ilbeitasict u. pal . Kanna - ef]OOMUt. - ehalaste- Bade, teh id ehita- 1 modod- oodsate yiivad wenlkke imas ka dzttasse, nh arya. sajalise SRV ja. Q)ay 1a bed ja vajam- CTUTESe- Eeneised 1° StH watavad, Louna-. Gin s- Aud * Tada. AVA fa: NOLL c’ ara An iti. ; Mnecele- nister. -° ; aval salaja- m dcnti- Rander 1 just tks) AL vald! le ar- Aik Ku ciakse lahe- Kirja 3}0orit © TOW Be lti, vii- Suur Etim idakse iSUSt, » are | a" i la F. a ee fe a” -_— 2. a Ge ro Fs LET Rm PSR BT GoM ETSI PE AN ne] Sea ck MR et SUH SMe SP i moe i . — Sn eed a a oe ee em Poe * i ee ed el =~ nice — Se a ee _ ele : a . | 4 weet Spr Nee AS ee hl a a eR ee Te es er acne Pe a ei he rldele Blu’ th 29 (1484) 1978 August Nommik LAS VAJAB TOTAALSET JOUDUDE — Ke OONDAMIST VOITLUSEKS KOMMUNIML ~VASTU Foreign Affairs Publishing Company direktor Geoffrey &, Smith saatis Inglismaalt _Meie Elule! ‘Stefan -Troyanski uurlmuse voitluse kohta kommunistliku imperialismi vastu ja réhutas saatekirias, et lias vajab po Hiitiliste ja sdjaliste plaanide tihtlustamist selleks voitluseks ning vajalise abi andmist kommunistlika diktatuu. | ri all elavatele rahvastele, et need voiks hakata taotlema enestele enesemairamiise Gigust ning isiklikke vabadusi. lima kéikehaarava. sOjalise plaanita ning kommunistliku korra otsese rindamiseta las v6ib osutada kaatajaks praeguées faane- ida vahelises voitluses. : Oma uurimuses -,The Missing | rah vastele veate. Triad” Stefan: Troyanski selgitab kui-} korda ja kord-korralt totaalsemal das kommunism riindab |4ane maa-| kujul. See tahendab voumu taielikku ima kolmel rindel ja globaalses ula-}isentralisecrimist jo ~kollektiivselt tuses. Laas, selle vastu, piiilab end | ihiskondlikku elu. Unis N. Ltidu po kaltsla. sGjalisell ] Ja ka selle] alal (dab | hiseadus on saromi edasi selles suu- le , idapolitikale” dolar : ala kommunistlikule -blokile. Néu- _kogud on ametiikult deklareerinud, et vGilluseks kapitalistliku. korra vast nendel ‘tuleb 1) suurendada oma sOjalist vOimsust, 2) toetada rahvaste iseseisvuse taotlusi- kool mandas maailmas* ja 3) kohalike kommunistlike parteide kaasabil . lammutada ithis condliku korra -alu- sel kapitalistlikes riikides. Vabal -maailmal sellist idplaani ei'ole ja nad ei ole enestele veel selgeks tei- nud, kKommunistliku bloki ofensiivi Olget ulatust. Laiinel ei ole midagi vordset vastu panna kommunistliku ‘bloki uldisele ofensiivile, Ladnele on Suski imperatiivseks yaijaduseks-ku- jundada omale ofensiivne iildplaan, -véitlemiseks kommuhismi -vastu glo- baalses ulatuses, muidu ta véib tile- ujlitatud saada kommunismist juba lahemal ajalh _Kommunistliku bloki vditlustand- rite uurimise kaudu Stefan Troyans- ( ki on: tulnud veendele, et lHanemaa- imal. iuleks, kommunistliku: ofensii- vi.t0keslamiseks alustada otsekohe demokradtia pohimétete, enesemai- - ramise diguse ja isikuvabaduste pro- pageerimisi ning noudmist kommu- nistliku bloki rahvaste juurés. Seda tuleb teha ulatuslikult, samas mGét- kavas nagu rahvusvaheline kommu- nism GOnestab demokraatliku kerra aluseid vabas maailmas. Ladnel tu- leks -idsiselt votta “kommunistliku _, bloki valjakutset ning loobuda. eba- _ realisthikust ,idapoliitikast", Sdjalisi! ‘jGude tuleks suurendada vaslayvalt sellele- kuiclas suurenevad kommu. | nistliku bloki sjalised jOud ja leida _vormalused 'N. Liidu séjaliste ambit- sioonide pulramlseks Aasias ja Aafri- nas. Osarnkide suverdanseid digusi karbitl, vor koondati suuremal mad- kommunistlikke | ral kommunistliku -partei katte ja | Brezhnevi iiteluse kohaselt jdeti kol- hoosnikele alles nende isiklikud maa-!1 lapid ainult sellel pohjusel, et aeg] nende likvideerimiseks ei olnud.veel kiips. N. Lut peab muutuma’ the- keelseks ja kéik rahvad peavad hak- kama viljeleria néukogude kunsti. . Karvali vaatajale see ,areng” tun- dub absurdsena, kuid kommunistli- ku korra teoreetikutele; eriti Brze- zinskile see areng on vajalik ning pa- ratamatit, kui kemmunistlik kord ta- hab piisida..Propagandat kommu- nistliku korra sitvendamiseks tuleb nende arvates suurendada, et paiga- igjdamise tunnet e1 tekiks. Siis hak- kaks kohe levinema revisionism. ja rahvuslik koramunism. Seda tuleb valtida, et kommunistliku partei dik, tatuur voiks -piisida, — Teisest kiiljest vaadatuna on selve, vaidab Troyanski, et: mida suurema vdimu koondab enese katte kommu- nislik partet Ja mida jarjekindla- malt surutakse peale venestamist, seda rahutumaks vdivad muutuda allaheidetud rahvad. Eriti -v6ib seda iahele panna elujéulisemate ja suut remate rahvaste juures, Véimukand- jad nimetavad seda kontrevelutsioo- niliseks liikumiseks ja holavad alati valmis suured erttiksused vGimalike lestdusude kiireks hkvideerimiseks. _Nagu margitud, ‘kiipse 6un kKommunismi siille. Kom- munistlik propaganda siivendab veel kardab laas rahvasie eTestoustt N. Liidus, kuna see nende attekujuiu. AUS soca See tee sidtahoads deepen WE is ante oy cart 1 neh hs ms a wt a Hie, ge OU, ee aa Re SN os = eS ~ Ws se kohaselt véiks vallandads aa- ; tomsGia. | S. Troyanski vaidab, et ka sec ete. kujutus on absurdne. ‘Molemad SUL vOimud — USA ja N. Liit omavad aatomrelvi sellisel maaral, et 24lom-. SE a = a a Sete ts <. ~ ~ tee “X a Ke A. - ah ~~ me aN . as soda purustab juba esimeses laasis § ae ‘Susteemi. isentraalse valifsuse likke valitsusi ja “korraldama maa kaitset. Rahvas hoiab kokku. N. Lit dus selle vastu hakkaks -parast. kesk- valitsuse purustamist allutatud rah- | vaste irdumine N, Liidust ja kommu- nistliku partei havitamine. Aatomsé- da alustadés ndukogude kord véib}. havineda kiiresti. Laanel e1 tuleks karta selle alustamist N. Liidu pooit, Aatomrelvad on ja jadvad psuliho. |. joogilisteks méjutusrelvadeks. Lenini sénade kohaselt kapitalist lik kord on mada ja kukub kord kui praegu seda veenet ja toetab arva: mist, et otsest sdda kapitalismi ha. vitamiseks ei ole iildse tarvis. Nad on rahul sellega, et lads seda sdda kardab ja annab majanduslikku toc. tust Moskvale lootusés, ct evolutsi- ooni kerras kommunistlik kord muu- tub liberaalsemaks ja temaga voib rahulikult koos elada, Liihidalt — Laas peab chutumaks ja odavamaks Moskva toetamist ning kommunist- liku korraga rahus elamist kui seal- sete rahvaste enesemaaramise olcu- se toetamist. [dapoltitikat" laas e1 ole veel hakanud revideerima. 7 (Jargneb) Jselt infiltreerunud seltsimchi, ‘kes ci Kanada peaministri, FP. E, Trudeau vaide . parlamendis, et N. Lilt Om kas. Loppfaasikts! peaks olema voitlus Kanada séber, vaenlane ning salaluure organiseerifa on KGB. See yiitde, -kommunistliku ‘korra kukutamiseks naga mirkis iiks TY kommentaator, 16i: paljud parlamendiliikmed juh- ning rahvaste enesemiaramise digu-| miks ja ajakirjanduses hakkas ilmuma rida kusivatd artikleld — Kes.on sé taastamine Ida-Euroopas. Alles: sits kul see on saavutatud voib maa-. dim hakata lootma kestvat rahu, Allpoo! on lithendatult refereeritud Stefan Trovyanski métteid demo _ kraatlike maade ja kommunistlike bloki vahelise vditluse aluste, ulatu- 5 Aa vormalike tulemuste kohta.. LAAS AITAR ULESEHITADA | KOMMUNISTLIKKU KORDA Rahvad ratideesriide taga on icel kommunismile. Mida sellesa mdtleb kommunistlik partici ej vaja enam selgitamist. Tee sinna on kujunenud pikaks, sesi kdesoleval ajal, 60 aas- tat parast:. Okioobrirevo lutsiooni ei “ole kaugermale jOutud sotsialismist. Laas ja ida modlemad ‘usuvad, et pracgune kord kommunistlikus. blo kis muutub. Kommunistlk partei propageerib lahenemist kommunist- | likule korrale, Lads on arvamisel, et evolutsioon vilb thiskondliku -korra kommunistlikes Maades lahcmale de- mokraatlikule, korrale, rahva majan- dusliku gluokrra paranemise kaudu, Kut see aset.el leia, siis rahivad kom- munistlikus blokis vdivad Korraida- ca iilest6usu ja kukutada seal kehti- va: korra.: Selle tagajaric! maailma poliitiline pale muutuks korraga ja . tooks kaasa ettendhtamatuid muuda: "usi, kus USA véib sattuda sdtta N. Litduga ja, kanda tohutuid kaotusi, Kindlam on elada rahus kommunist- like maadega. See on dr. Kissingeri ja tema politilise néuandja H, Som- nerfcldt'l kontseptioon ida suhtes ja aluscks veel pracgu maksyusel oleva- . H, Sommerteldt'i arusaama kohaselt lads ei-peaks mit- le toeltama ikestatud rahvaste enese- | Madramise taotlusi vaid toetama Moskvat, et see suudaks. vaos hoida ) RGB? Ametliku statuudi kohaselt KGB omab tagasihoidliku nimetuse. Rukiiku Julgecleku Komitee. Ta on Kommunistliku parte: polutilsel alab tootav organisatsioon. Tema keskus | ja osakonhad tédétavad partei, kehti- vate seaduste ja valitsuse instrukt- sioonide kohaselt. Kéik tihtsamad direktiivid KGB tevevuseks annab kommunistliku partei keskkomitec. Vastavalt sellele KGB teenth Foliit- biirood ja N. Lidu-valitsust. Viima-| seid laetakse vastutavaiks koige cesl mida KGB teeb, : KGB erijuhend spionaazhi korrah damiscks mdargib, et: sptonaazh on osa N, Litdu valispoltitikast. Sinna juurde kuulub poliitiliste ja majan- duslike rahutuste organiseerimine, éf poliitilisi eesmarke saavutada: USA vastuluure andmete kohaselt KGB eelarve on kaugelt suurem ‘kui CIA oma — jtunbes 10, 000) miljonit dollarit. KGB Koosseisti hakati dramaatiliselt suurendama alates 1974, a. ja arva- takse niiiid olevat 5 korda arvukam kui CIA ja Liane-Euroopa rikide vastuluure’ kokku. Arvatakse, et vac memalt 24% N..Liidu’ diplomaatilis. test esindajatest on erilise valjacppe Saanud. KGB ohvitserid. Ladne-Sak- samaal arvatakse neid. olevat 87, ‘Itaalias 53, Somes 98 ja tthendriiki- des 33% -kdigist ' diplomaatilistes esindajatest. on KGB ohvifserid. UNO mitmesugustes - asutustes Eu- roopas on 133 N. Ciidu ametniku seas 105 KGB ohvitseri. N. Liu saadikud valismaal on ‘sa- gel. valjaoppinud KGB ohvitserid. selliseks peetakse Aleksander. Be- nyamirov it, kes t66tab N. Liidu esin- | duse koosseisus Rahvusvahelise | allutatud rahvad, Seda vaadct toetab | Aatomi Energia Agentuuri juures ja USA valitsus-ja Moskva ioctamiseks | omab heipaasu. ldanes kasutamisele- matult inglise keelt, armastab kunstt dele soodsaid laene kuni 40 miljardi wlatuses, Sellega aidatakse hoida jaful praegune kord kommiu- saladustele. Kreekas OL saadikuks {van Udaltsev, kes KGB kindratina ‘oli tesey Tshehhoslowakkias, - Alek- nistlikus blokis 1a et kardet ta, el rah. | sander Dubcheki valitsuse kukuta- vad. seal korraldaks ilesiéusy VOL WN. Liit alustaks aafomsoda ja riin- naies demokraatlikke riike pitiiaks juhtida oma rahva tahelepanu ara sisemistelt raskustelt, S. Troyanski vatdab, et jootus kommunistliku kerra ntuit: tumisele liberaaisemaks on. ab. surdne, - Niikaua -kui seal |valitseb. kommu- nistliki partei diktatuur, surutakse! mise ajal. 1976, a. tema anclis Kreeka communistlikule partede 23 > miljo- | nit dollarit, nagu ta hiljem t&hendas, et kaitsta sotsialistlikkt Tevolutsioo nija N, Liitu |. KGB peakorier asub Moskias ai. nult 2 blokki Kremtist eemal, nr. 2z Dzerzhensky platsil. informeerijate arv N. Liidus on to. hutu ja KGB kate on raatpool tun- ga, : | Oppeasutistes Ta kontrollib. isikute madramist — | ametkohtadele, scelekteerib neid kes soovivad edasi. Oppida kérgemates ja otsustab - kellele voib anda luba valismaa kiilastami- seks. KGB-le alluvad vanglad, vangt laagrid.ja erilised vaimuhaiglad va- cbadusvoitlejate (dissidentide) ravi- miseks. Temale allub ka kuulus Lu- bjanka vangla, kus Stalimi ajal huke- li Grigori Zinoviev ja Levy Kameney. KGBle alluvad erilised vdeosad, elie suurus on 300,000 meest. Seda kasutatakse rahutuste ja ..vastuhak- Kamiste mahasurumiseks ja osaliselt purivalve Wlesanneteks. KGB-le allu- vad. ka reistblirood, turism ja tolli- amet, KGB ohvitseride ja agentide. kor sem ettevalmistus teostub Moskvas, lihes erilises Imstituudis, kus Gpilas-. tel on kasutada mugavad ruumid. erilised poed, kust on véimalik osta valismadiseid luksusesemeid, kiillal- ; daselt kasutadaolevate rublade eest.) YU Frilisteks 6ppeaineteks on keeled, polnitihsed ‘teadused, kultuur ja aja- lugu. Loomulikult peavad' kéik KGB ohvilserid ja agendi kandidaadid ole- ma. Yeendunud kemmunistid. Sim antakse neile viimane lihv ja’ dpeta- lakse kiilluses ciama, et olla valmis oma elu kommunismi hiiveks ohver- dama. Nemad on ainukesed, kes e' tunne KGB hirmu, clavad léubsalt, kaituvad vabalt seliskonnas, loovad sOprussidemeid ja-on kilalislahked. Soprade seast hakatakse varbama UUs] agente, Praegune KGB ‘lem Yuri Andro ‘pov -madrati sellele kohale 1967. a Alates 1973. a. ta kuulub kommunist: seesa on liks nendest kes suunab NN. Liidu elu 1a poliitikat. Ta radgib lait- on antucl Juba kommunistlikcle. ruki- voetud aa(omi ener ala rakendamise teatrit ja Omab suure: anekiootide ta- gavara. Tema juhtimisel,’ nagu. del- COKSE, | Olla vahendatud korilaikajate arvu'KGB ridades, koosseisui on suu- )rendatud ja valjaoppe taset korgen- datud. Eeltoodust on vastuvaieldamatult selge, ot KGB on osa N. Ejidu valit- Susest ja médistatuseks jab millist jeont kaudu Kanada peamiinister neid uksteisest lahutab. ALN. . I... : Iga uus ,,MEIE FLU“ tellii je aitab kaa Sa sisukamale ajalehele, | ek eA WEEE deswehri . | Heinz-Oskar: Vetteri vennastuudlus! tanucl | Maran Udo Juuno. Kiri Soksamaalt - KAREMEELSED AMETIUHINGUD _GEISLINGEN (,Meie Flu kaastédliselt) — Neil piievil Hamburgis peetud ametitihingute Hidu iilemaalisel kongressil v6eli vastu rida resolut- |Sioone ja esitati ndudmisi, mis vaatlejate arvates vihjavad ametiithingute kasvavale kursile pahempoolses suunas, Nit néuti vGtmepositsiconi oma- vate suurtidstuste, pankade ja kindlustusseltside rligistamist. Otsus vGeti {padev hiljem tagasi.ning likati edasi jirgmise erakordse kongressini. See ndudmine kuisus esile vGGrastuse avalikkuses kui ka ametiithinglaste mdé- \dukates ringkondades ning paljastas ametiihingute pahempoolsete seltsi- meeste” tegeliku pale, Edasi nouti 35-tunnil ise tétnddala vabariigi suuldi inim@iguste rikkun- sissescadmist tédlistele, kusjuures|ses pohjendusega,. et radikaalide 4G—42-tunnilise t6Gn8dala juures ning kulud jdaksid toGandjate kan- da. Ka noutl: {65listel e 6 nadalat pal galist puhkust aastas, lokatudi kee- lustamist. ja ametiiihingute maitse jargi -koostated haridusprogrammi. Kiirioosumina esitati néudmine Bun- vabadust. Saksa avalikkus ci vétnud selletaclist tribunaali tdsisclt. - * Umbes 50 tundi kestnud rank vib- masadu, kus kohati langes kuni 200 llitril veti ruutmeetrile, kutsus esile Reini lisajigede iile kailaste t6usmi- se tagalarjena suurima suurvee ka- iastrooft kdesoleyal sajandil. Katas- troofist oli tabatud peamiselt Edela- Saksamaa ——sraskusplirkondadega Karlsruhes, Stutteardis, Hetlbronnis, iudwigsburgis, Rasiaitis ja Mann- - heimis. Maanteed ujutati‘iile, mistét-. liu katkes liiklus mdneks. paevaks. Autostraadal Karlsruhe ja Bascli va- hel véis solta mootorpaadiga, kuna paadi kitlu all oli poolicist meetrit vett. Surma said kolm inimest elekt- leiléékide tagajirjel Weujutatud ma- jaxeldrites. Uleujutatud purkonda- ces on hivinenud kevadkiily pdldu- del ja: aedades. Paljud viinamar jals- ‘tandused on saju tagniarjel uhuted ndlvakutest alla, Suurfed kahjud on. ae maanteedei ja hoonetel. -Viimaste linus seselsvas Eestis, olt see lause andmete kohaselt hinnatakse kahju- veel rahvaparasem Ja. tabavam. | de Kogusummat ligt miljardl mar- | _ oe 4 gan Sotsiaaldemokraaiide juhtivamad Liiduvalitsus on Jubarud Kahin. poliitikud eesotsas idalepingute arhi-} kennatannd pollumeestete kitret ja tektide Willy Brandti ja Egon Bahri- mitteburokraatset abi. Suurvee tane- ga nimetavad 1972. aastal kehtesta-| jairjel kokkuvarisenud heonete ees tud radikaalide dekreeti eksituseks, tasuvad kindlusiussellsid. Vee alla veaks ja poliltiliseks vardjaotuseks, | j2anud-autode kahjud kannab auto- ehkki dekreet pandi kehtima -sotsi-| kindlustus 80 protseati, aal-libcraalse koalitsiogn! enda poolt. | Oo te | Vastavalt radikaalide dekreedile et] yoeta rigiteenistusse, samutt oma valitsuse teenistusse kompartel Ja natsipartel aklilvseid liikmeid. Nitud. on see dekreet kujunenud vahedaks relvaks soisiaaldemokraatide jarel kasvu — ‘noorsotside — vastu, kes lidpilaspélves teinud akhivset ,rah- varinnet” koos kommuinstidega ega pase. scetGttu riigiieenistusse. K6- las peagu paradoksina, et vastavalt dekreedile ei padseks riigiteenistus- se sotsiaaldemokraatide liider ja sot- sialistliku internatsionaali president Willy Brandt ja SPD-fraktsioonijuht liidupdevas Herbert Wehner. Mole- mal on kommunisthikud noorusena- tud hinge peal. uukoolide sulgcmiseks Hamburgis ja Munchenis. Ameti uningute delegaatide fulka oli itm: palsad jaaks samaks kul == pilratakse elukutsevaliku tulnud treipingi tagant, vaid ulikeoli euchioonumili. Ka- tekib. kusimus, kas ametiuhingule [idu esimehe moni aasta tagasi Saksamaad kiilas- naukegude . amettiihingute | natshalinik Sheljepinile polnud pal- jas vormitaide. Sheljepin oll teata- | vasti’ varem noukogude KGB ile-| maks, Kui Gnnis Tamimsaare veel elaks, | sits ta kommentecriks kongressi Al | | bu kandi kortsimehe sdnadega:. Wanged mehed need amctiuhingy omad...“ Tammsaare raginatus, mis Maikuu keskpaicas saabus Ida. Saksamaalt kaks -tr ansport, vabaks- lastud patlitvangidega’ Laane-saksa- niaale.. Kogusummas padses vaba- lalmamise parast. ,UDR" et lase endiseid poliitvange ldiinde humanitaarsetel, vaid ‘irilis- tel pGhjustel. ,DDR" ja Saksa Liidu- vabarlik on kokku leppinud lahtilas- tavate vangide arvus ja hinnas.. Iga laande saadetud vangi eest- maksab liiduvalitsus kindla hinna vastavalt dtihingut: Best | Uhing, Eesti Giimnaasiumiopetatate ce > < sat < SESS H Foto - — Th ummer | Eesti Opetajate Keskihingu | tegevusest Hiljuti toimus Stokholmis fest - Opetajate Keskuhingu néukogu koosolek, mis kujunes mitmelt sel sukohalt pddrdeliseks. EOK senise ndhikirja kohaselt moodustasid EOK korgeima organi, noukogu, Xolm Rootsis tegutsevat eesti Spetajate Algkoolipetajate Vhing ja Eesti Kutsekoolidpetajate Uhing. Vahepeal toimunud koolisiis- teemi ulatusliku muutuse t6ttu tuli ka meie Opetajate Uhinguid umber kujundada, sest koolitiiibid alakoot ja kutsekool on kadunud ja asenda- tud uute koolivdrmidega. Vastavalt sellele moodusiusid Eesti Opelajate iia tetsteks Uhing ja Besti Keskkooli- ja Gum- naasiumidpetajate Uhing,. kuna Eesti Kutsekooliépetajate Uhing likvidee- rus. Vastavalt toimunud muuttistele | muudeti ka EOK podhikirja, 1978, a. tegevuskavas on olulisemate punkti- dena oma haalekandja valjaandmine Tartu - Opectajate’ Seminari suurjue beli. erinumbrina, iihendusepidamise jatkamime EOK-sse kuuluvate dpeta- jate koondistega, selettada vasiava — madevuse. saumist cesti taienduskoo- lides tdtavaile Spelajaile, kellél puu- dub Gpetaja kutsetimnistus, korral- dada sel stigisel Gpetajateniey thes - viduliku koosviibimisega Tartu Gpe- tajate Seminari 150. a, juubeli tahis- tamiseks ja osa vOtta Opetajate rah- vusvahelisest:(JFTA} kongressist Lu-_ xemburgis, Juhatuse poolt esitatud 1977. a tlegevus- ja kassaaruanded kinnitati,-samuti EOK eelarve, tasa- kaalus kr. 10.000:—. Juba varem, aga ert! viimasel EGK juhatuse. keosolekul off est mees H, Rajamaa teatanud, et ta ei soovi jada EOK esimeheks. EOK uueks esimeheks valiti Stokholmi Eesti Kooli rekter Henno Kirikmae juhatusitikmeiks Johan. ‘Ungerson (abiesimees), Prul Laan’ (sekrelar), Enn Saluveer (vdlissek- retir), Meemo Miéelo (sekretaride abi), Marje Tui (laekur), Wiilham Muld (aekurt abi}, Letda Sule. (arhi- yaar), ja Herman Rajamaa ‘(ametita liige), Herman Rajamaa valiti néu- dusse 125 isikut. Umbes kolmandik ! kogu tihisel haalel Eesli Opetijate neist oli oma karistuse kandnud voi Keskiihingu auesimeheks. : vahemalt: poole sellest. Enamus oli' siittd! mdistetud pogenemissatse, pd-| iiles ehitanud tilemaailmse eesti Gpe- gonemsexs kaasaaitamise voi pTligi| tajate keskorganisatsioonl — Festi H. Rajamaa on organiseerinud ]2 Opetajate Keskiihingu — ja on ol- nud -selle juhatajaks ning tcimeta- nud selle hddlekandjat 27 aastat. Revisjonikomisjoni valiti Anne-WMla. rie Asker, William Grossthal ja Ail: da Marand, | Koosoleku pul toimunud kaas- isiku: elukutsel sele kyalifikatsioont viibimusel Wis eclmecs tervilss ja ta- Nuid nouavad’ sotsiaaldemokraa- le, Labildikes kasseerib- Ida-Saksa- ‘nas ustava: koostoa eest kauaaegset did Selle dekreedi kusiutamist v6i vahemali lddvendamist. Egon Bahr rimetas dekreeti cemaletGukavaks ja|toodud-andmed on esitanud ayn Skandaaliks, mis kuuluks Otguse jar-| jandusele Aktiongemeinschaft 1 .|¢i priigimdele. Partei vasakaar Ru- August’. a |dclt Schofberger lelab, et dekreedi-| =. | : | - ‘Kk AK partei, Poliitbiiroo koosseisu ja _ va on tabatud sotsiaal Idemokraatide partei sudant. F a PP a Viimase kuuc aasta jooksul, mil! : _ cadus v6i dekrect jaus, on 1,3 mil —MUUGHL © joni riigiteenistusse taotleva kandi- ETIPL AAT daadi hulgast tehtud usaldustest! ws po pent 13,000-ndete isikple, kellest rapilt. | obiNBAYU OED” i006 on tunnistaiud kélbmaluks riz] Hind $7.50 + Si.vGi omavalitsuse tecnistuse jaoks. | ke see Selektsioon on kutsunud -esile}- . oo maaratu jamendi- pahenipoolsete| KOKARAAMAT hulgas. Fanuvu kutsutt Frankfurdis | er! kokku nn, Russelli tribunaal, raillest | aRetseptide kogumil’ | Hind $3.50 | VOttis-osa punaseid Saksamaalt ja! . | naabermaadest. Toomulikult 1 plu: | Postiga teltides lisandub saatekulu. dinud seal ka Lenini ordeniga ,aus- tatud® punane kirtkhdrra dr. Nie-: moller ja teisi samasse kategoorias- ' Se | kuuluvaid kirtklikke vaukand- jaid". Tribunaal mdistis Saksa Liidu-- aMeie Elu" talituses 938 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 3, af | 7 Ont. miiiigimake 7% | Konumenta atideda Ede, y, nukuvalitsus iga laande lastud po- juhatusliiget Hilda Marandit tema . Hitvangi eest 40.000 D-marka. Ulal- juubeli ja pensionile siirdumise pu-. Rul ulz tades vaikeseks danutilieks | falle kimbu Jill. Urea ciakiri Eesti heidukitest Ungari - kultuur-ajakiri: Torontos, Krénika” (uuni, 1978 on avalida. nud prof, Baraih Tibor: iélkes ja Soksa ar- -tikli ,Hajdu telepesek -Esztorszag- han ungarl sGijaaadiisse kuuluvate j heidukite esinemisest Eestis 1582—_ 1638 -Poola-Rootsi revisjonide and- meil, Heidukid olid palgasdduritena angazheeritud ‘paljudes Euroopa - Guekondades. Nende esinemine ka Eestis on ungari- teadusmaailmale esmakordne wudis. Artiklis Ilciab mirkimist, et Eesti -heidukite otse- selst idreltulijaist tiks perekond elab praegu_Torontes.