182,728. Méédunud aaste.

sige maa <3

VABA EESTLANE” oo |
: vabade eestlaste hag déilekandja 7

BONN — Moodne- sild autode
kiittee jaoks ehitatt ile Reini j6e
Konstanzt juures. See laks maks-
ma 24. mij. marka., Autotee ise
aga veel puydub ja niitid on sel-
sunud, at autoteed iildse ei ehita-

Lies ak

mon peg Bete
es aa
a a : ; wax nd ny: aie
a = = :

o os oe

tagi. Kodigest hoolimata tahetak- |.

| ° ee i. august pidulikult ava |

Kas malestusmargina riilli-

| ile planeerimiskomisjonile? ke |

sib Sak sey’ ajakirjandus

NEW YORE. — Puertoriikole-
sed pidasid oma jaanipaeva (Ris-
‘tija Johannese pieva) plihapieval
Central pargis. Kui 200:000 pidut-
sejat oli pargist lehkunud, tuli pi-
dustuste komiteel palgata 10.000

dollari eest erafirma, kes prahi

pares jaAlle dra koristas.

STOKHOLM — Méédunud aas-
la oktoobris tabas Rootsi maail-
makuulsat laulu- ja-filmitahte Za-
Yah Leanderit verejooks ajju. Sel-

jest ajast peale on ta vitbinud,
haigias. Nitlid, haiglast valjudes

andis ta pressikonverentsi ja tea- |

tas, et .ta tombub laplikult tagasi
avalikust elust. Zarah Leander on
_ osaliselt halvatud ja on sunnitud
kasutema ratastooli: Ta on olnud
laval 50 aastat — praegu on ta 73
2. Varia. oe

| TEHERAN — Teherani Inter.
continental hotellis. laskis Kho-
meini purustade 1,2 milj. doflari
vaartuses alkohoolseid jooke,
_ suures. osas hinnalised mareid,
kuna islami usk keelab alkoholi
tarvifamise.

STOKHOLM — Rootsi roon-
prints Carl Philip ristitakse Stok-

holmi lossikirikus 31. augustil,
 ‘Talituse peab peapiiskop Olof
Sundby.

ZURICH — . Oma, troont kaota-
nud Iraani shabh olf koolipoising
tagasihoiditk, kuid siiski jules,
monikord uhke ja oma vdirtust
tundev, Taagivad tema koolikaas-
lased ja Spetajad. Iraani tuleva- |
_ he rugtpea saabus Shveitsi oppi-
ma 1931. a. 12-aastasena. Tal olf
kaasas arvukas kogu valvureid,
isiklik Spetaja, arst, autojuht.
kaks sapra Kaaslasteks ja huuleta-
ja. Saatkonna toosseis. oli Mo-
hammed Rezani iiliku asendi tat-
tu méistetav, ainult huuletaja osa
pole selge, véib-olla luges printsile
luuletusi enne magamaminekut?.

-  STOKHOLM — Okup. Resti ni-
~ dalaleht Sip ja Vasar 15. juu-
nist teatab, eb nditeiuhina tegut-
sev Mikk Mikiver on -kirjutanud
kirja Rootsi, Ingemar Bergmant-
Je naitleja dir Jarveti asjas. Ta
tegevat kirjas ettepaneku, et Ing-
_ rid Bergmanile filmitédks partne-
_Tiks voelaks Jirt Jarvet, kes on
»mees moutavas Kiulpses eas, suu-
repdrase -tehnikaga ‘kkunstnik*.
Lehes loctletakse tema hitid niit-
lejaomadusi ja vOimeid, Jiiri Jar.
vet ise Saab 60. fi. vanaks.

-PARITS — . Prantstismas tuntud
natside otsija 5. Klarsieldt teatas,

et 6. juulil purustati tema auto!

sellesse asetatud pomimiga. Pé-
rast juhtunut! saabus temale kiri,
 milles hoiatati natside otsijat, tea-

tades, et. juudid lipetagu endiste
Ss-laste tagaajamine. Kirjal ol-
nud allkiri ,Odessa* ja sellest
saadetud Srakiri ka prantsuse
pressiagentuurile. ,,Odessa* ole-
vat endiste SS-laste organisatsi-
_ oon. Selle! olevaf Onnestunud pi-
Tast.s6ja loppu saata rida endisi
natside tegelast Louna-Ameerikas-
Se. - a

ets Sec LR
1 SET at _ a or ot Ao r eee
ee a tat i ee i
oa eee = AN sisstoedamneabaesa sail 3 oe
: ee an ny are
’ ange er See

mn
a

SNS
eae

Neljapieval, 19. juulil 1979 — phursday, July 19, 1979

“imub 2 kordanddalas— |
_ teisipdeval ja neljapceval |

SEEEEETY, a eee ieee rr

‘y

: A ee ae SE SEH OS

ee ia

a ; oN .
eg a " 1 a pe a er . ee i fan eats, = te
ate _ a . ar “uh rs ane ve itr eee a at A Sate a m hy ny ih ht a, et ah
+ ah sae bach Se “e ce h re a ad - tarts eT wi Le LLNS alia eee eh a a ae ch grap ta a

=

me

wera SP ERREN Re

{
|
1
I

Ri Tr Rivaneol

<4 a | On ‘iildisett teada, ‘et maa

|} Hii, et plim jookseb

on a : s
| ane

“Laiineramnikcu. esti it Phevade ausiati ka meie vanu suurpidustuste traditsicone. Pildil: nieme mi-
lestusnaelie kinnitamist liikmesorganisaisioonide lipuvarrastesse,

Tana on julty

ba

BT

lier - Ladne-Euroopa reivatééstuse

Foto: Edgar Igarik -

keskus

MUNCHEN — 'Liine-Saksa ,Sdjatehnika“ nimelises ajakirjas kirjeldatakse unt havitajalen-
nukit Tormmadot sinadega ,,Sellel, kelle vaenJasel on Tornado, on halb énn, kuna lennuk votb {¢2-
bada mirklauda viga tipselt iikskdik miljise maga maal voi merel.“ See hirmutav wus pommitaja
on. praegu veel vilmases katsejirgus, kuid seeriavalmistamiseza alustatakse peagi Messerschmitt .

Bolkow Biohmi t6dstuses Miincheni lahedal.

GSamas Honas valmistatakse ka Liane-Saksa armes-

le uhkustunnet stsendavat Leopard fank?. Kratss Maffei todstuses. valmistatakse Leopard HT tiizpi,

mis on eelmise thiendatud villjaanne. Need | on kaks ndidet Miuncheni uuest roliist Liane-Saksa
suureneya relvatédstuse pealinnana.—

Kusagil mitij al LaSne-Eureopas

tei ole sellist tanapievast relva-

Lédstuste koondamisi, kui Baie-
Tis ja eriti Mimcheni iimbruses,
kus t#hisamad ettevctted on:

© Messerschmitt Bélkow Blohm,
MBB, Léane-Saksa sOjavarustuse
ettevéte number iiks, mis valmis-
tab hiavitajalennukeid, ralkette,
helikoptereid ja pomme.

@ Siemens’is valmistatakse elekt-
roonilist séjapidamise -varustust,
nay radarid, rakettide eesmir-
kidele juhtimise varustust jra.
Krauss Maffei valmistab selts-
mele,. valiaspool Liane-Saksa-
maad olevale armeele Leopard
I tanke ja varsti ka kuiremat ja

tugevamat Leopard TI tanki, mi-)
da on juba tellitud 1800 ticki |

ning Ghutorjetanki Geopardiat.

® Alpha Jetlennukeid valmistab
Dornier,

@ Niirnbergis oley Diehli ettevs.
te toodab laskemoona, -pomme,
elektroontkat ja tankide osi.
@ MTU valmistab lennukite. ja
tankide mootoreid.

Kahel lennukeid valmistaval et-
tevottel MBB-l ja Dorieril on
oma lennuvéljad Miinchen? lihe-
dal. Mélemad on ka osalised laia-

ulatuslicus rahvusvahelises koos- |
t66s. Dornier valmistab kerget |

Alpha Jet-lennukit Koos prants-

| ashe Dassaul ilkompaniiga.. |

Prantsuse. poolne ettevéie hos-.

litseb lennukite viljaveo- eest.
Muuseas on lennukeld mitiidud
ka Louna-Aafrikale. | |

Suurim etteyote MBB, Messer.

schmitt B6lkow ja Blohm valmis-
tab eriti tinapdevast Tornado-
lennukit Koos inplaste ia itaallas-

tega. Tornado] on piérduvad tii!

vad ja kaks mootorit. Sel on vi-
ca Stuur tegevusraadius ja see
votb kanda vordlemisi raskeid
pommikoornaid ning rakette. Li
saks see lendab kiiresti ja auto-
maatpiloodiga madalas kéyeguses

radarl eest varjumiseks. Sellisena |.

BEE peiseb OM2 ef&SMaTremi sil ga-

NEW YORK -- Suuremate ku-| | vale Venemaale.

ritegude ary New Yorgis on kas-
 vanud-aasta esimese nelja kuuga

622% vorreldes sama ajevahemi-
kuga 1978. a., teatatakse politsei-
Valitsusest. Suurema osa kurite-
 gudest moodustavad . roovimised,

 Mmilleks esitati 24 612 iraebust, mis
nditab 11% t6éusu. Mitmettitk] Ic-
ritegude ary oli nelja cuuga
fama
ajavahemikul. . sooritati - 172.032
 kurit6éed. Allmaaraudtee!: swure-
hes kuritegevus 24. juuniga Kope-
nud nadalal i76 juhuni -vd orreldes
‘165 Juhuga, nial varem..

| ,

.kolme maa koostéékompanii po-

Tornado lennuki valjaveoga
le veel alanud, ara Seda siiski Ico-
detakse teha. Oma rigid on Fubs
tellinud 800 lennukit.

Kuid varem valmistatud rakette
on miitidud igale poole maailmas.
Tankitorjeraketti Milaniat.on vi-
dud 15-esse ritki ja Roland-raket-
ti niidati 4sja ithel s6javaeparaa.
dil. Brasiilias. Tankitérjeraketti
Cobrat vaimistati eriloaga ka Pa-
kistanis, ‘Tiirgis ja Brasiilias. In-

dia ja Pakisteni vahelises sdjas

rit® te aE

kasutasid madjemad. vaertised |
pooled MBB tdstustes tehtud
relvi. :

Uuemad rvaketid om. tentud
kocstiuds prantslaste ettevdttea
ja neid mittib ..Buromissile” nime-
line miitigikompanti, mille-asu-
koht on Parilisis, Liane-Saksa. va-
litsus on kava katsunud piirata
Télvade mitiiki valjaspool NATO

{liitu kuuluvaisse rilzidesse, kuigi
suur allveelaevade ja muude s5ja-

jaevade miitik Iraanile niitas, et
seda poliitikat véidakse mutta.

Aga Lidine-Saksa valitsuse va-|.

rajasem. liin ef ole. takistanud
MBB sarnaseid iiritusi koos
prantslastega organiscerimsst
ja relvadega kaubitsemast.

Nit kaua kui. Saksa-Pranisuse
Milligilihing asetseb Pariisis, ai-
lub see ainult Prantsuse seaduste-

ie. }

MBB on enne k0ike' arengu-
kompanii. Sel on Euroopa suurim
tehniline-teaduslix  tootearenda-
miskeskus Ottobrunnis Miincheni |
l#hedal. Seal tédtab 4600 insene-
ri ja teadlast. Uurimist6éd tehalk-
se suuremalt osalt maksumaks}s:|
te Kulul: ktisirnuses on Kaitsemi-

Neiljs oo as
Miiss!‘ ? 126 dollarit maksab sae
nukk-"
ad. Kuid selle eest see hiitiad

papa-mamma, roomab mébda tu-
ba ja teeb isegi mihkmed tiis."

guid see maksab ju rohkeyn | |

kuj chine beebil® |
', Vormalik, kuid selle valmistea-
mine on ka palju keerulisem,"

mx

dames ja: Julie on oinud juba
viis aastat abielus. Nad on ni:
TY-haiged ja istuved ‘kogu oraa
vaba aja TV ees. Uhel p#eval 44.
heb TV-aparsat Eatki. James on

nisteeriumi tellitud wurimis- jal|

areneutac.

MBB on Loosties eurcopaliku |
Airbus-projektiga ja plaanitseb |;
muu liulgas tanapdevaseid liiktus- |f
vahendeid nagu eriti Kiiret mag-]}
neetrajal liikuvafi rongi, mis ar- |}
yatakse korvavat tulevikus raud-|!
teed. Kuid ka 6huruumj tehnika |}
arendamiseks on Kasutatud toh- ||
kesti energiaallizaid. Eitevote on |G.

ehitanud suurel arvul satellite.

Kuid MBB on edukam olnud slis-
kj] varustusalal. :

Ettevéttel on nelja miljardi)
Saksa marga ulatuses tellimisi, ||

Pooled neist on raketid.

Me valmistame ainult kaitse-
relvi,"* kinnitavad ettevétte. esin-
dajad. ,.Me ei produtseeri tildse.
riinnakrelvi, ega midagi sellist,

millega voiks vallutada maa-ala-|

sid; Me ei tee-niiteks sOjalisi liik-
lusvahendeid ega tanke.“

Uus superpomm, kus on suur
kereosa.ja sees ligematult yalk-
seid pomme, rakette ja milnisid,
mida voib kasutada eri viisil tan-
kide. peatamiseks ja torjumiseks
you lennivaljade havitamiseks, on
iseenesest siiski kaitserelv," Gel-
daikse MBBE-Ss. |

inimesed on vaesed. Makse
nad sellepirast suurt ef mak-
Sa ja paljudele farmitocdetele
peab rik omaltpoolt veel juur-:
de maksma, ef vaene talumees
ikka knidagi Sraelatud -saaks.

Mele maakodu. naabrimees
peab Jehmi. Ts. soddab, joodab
ja liipsabki neid masinateza.
torusid
pidi lehma seest otse kulme-
tusse ja sealt voolikuga auto-.

if .paaki, et saaks linnarahvale -

hopsastj kattetoimetatud. Leh-
mj on talumehet viiskimmend
vo] sada — kes neid lugennd
on, kuigi igal elukal on laudas
oma latter ja. nimigi. Hiljuti
ehitati faudale juurde veel
‘suurte, laiade. akendega wus
tiih ja sinna saab Sits. vasike-
tele uus tuba.

Aga nid off talumehel kar
|} japoitssi vaja, kes suvel lehmad
1 laudast kaugemale karjamaale

ajab. Saigi tihe koolipoisi, kes
algul seda karjuseametit tisna

vahvasti pidas, aga siis jorise-

ma hakkas:
PIKE. maa, ei viltst.
paliu kondida.* |
Eks ta ole, lehmal neli jalga,
marsib selle maa isasti ara
ja et tal sealjuures mitmed
liitrid piiuna ka veel. Kaasas
kanda tuleb, see ei loe midagi,

NOs

I 7
| karjapoisil aga ainult kaks jal-

ga ja katsu sa nendega...—
Talumees sai asjast ule nil,

et ostis poisile mootorratta.

Nitiid siis scidab karjapoiss
lehmi -ajades mootorrattal,
koer joriseb korgal ja asjad
saavad aetud. _
Lehm on kallis loom, mak-
} sab mituiuhat dollarit ja kui
tiks metsa ira Eadus ning. hil-
jem surnult leiti, siis maksis
kindlustiusselés talumehele
kactuse tdies ulatuses vilja
niisuguse pararraafi alusel,. et

valk 1éi lehma surnuks. Muidu.

‘dikest ega miiristamist sel ajal

kill ¢i olnud, aga ju see valk

 Siis selle Gunetz Jooma kohal
vigurdama hakkas ja ta kknida-
fi tiles leidis.
Muidugi, kui: sefline liipst-
Iehm siis kord vanaks saab,

na Iooma liha ei taha heamee-
lega keegi ja taleb. odava hin-
tia eest Gra anda, Aga neil ta-
humectstel, kes sivu kasvatavad,
laheb kill hasti, sest. tapama-
jas: pidi paika pandama mitte
ainult sea ha, vaid ka kondid,
nahk, sorad, harjased ja kotk
muu; nit ef elajast kaduma ei
pidanud minema mitte midagi
muud, kui vaid sea kisa. Selle

Ulikoolide Vepetajaid

Washington . State University.
Fullmanis, Wash. lopetas magist-
tikraadiga Toomas Kabin Root-
sist. Ta erialaks on rahvamajan-
dusteadus.-USA-s Oppis ta keks

jaastat idpilasyahetuse ase

mis toimub Lund: . iikooli-

Washmetoni osarligi tilikooli a,
hel. Lundis oli ta lépetanud iii-
kooli. majandusteaduses, millele

-| Jargnes miilid magistrikraadi saa-

vutamine. Toomas Kabin on hu-

-|vitatud tiéle asumisest USA-s,

pels votab raamaty ja hakkab].

tugema. James vaatab seda su-
Til sitmi! pealt ja titleb siis:

;Mis? Julie, sa oskad fugeda!"
Tonis Tousik naitab killalisele
oma kodubaari. ,Jumala eest!"

\noiatab killaline, .selles pudelis

on qu mevutl alcohol! Kes sellest

~ Hea Iciill “ vastah Tris rahus-_

tavalt, ..Sii8 ma pakun seda ainult | :

pimedatele . -
f |
Apteeker: _ .8oovite tutikepulb-
rit kohe Rease votte?”

kuid ‘selleks peavad avaiiema im-
migratsioonivéimalused. -
University of Connecticut iépe-
tas bioloozia alal BS | kraadiva
Virge Ann Kask Wilhmanticust.

Ta erjalaks on bioloogiline illust-

\ratsioon. Tédtama .hakkab ta

Biological Scien¢es Group't juu-
res, jatkates tihtlasi Spinguid ma-
gistrikraadi saavutamiseks. Te-
malt iimus dsja erialane kirjutus
yNature Conservancy" aprilll
numbris. |

Jask Pedak, kes dipl. edasidpoi-
jana seisab. Marylandi Ulixooli
teenistuses, lopetas korgema e
kursuse kraadiga Master of Com
mutity Planning. Magistri diplom

énnetu, kaéib métida tuba ega gs. Ostja: ,Muidugi! Voi arvate, a lanti iile piduliku tseremooniaga

ka midagi peale hakata, Julie 1Sp-

sendan lutikad sian

- 3). mail Baltimores, Jask Pedak

Fa

‘supelbassein kat"

ej saa tast pesaecu- midagi, va-.

Vaesed maainimesed —

kasutamiseks pole veel midagi
méistlikku letutatud. - .

Ristteelt edasi on see. talu-
nik, kes kanu peab. Tal on Ka-
nade jaoks fimatu pikk, kahe-
kordne ja punaseks varvitud
hiarher ja nutid hakkas ta sin-
na kérvale teist ja veel suure-
mat.iilesehitama. Hoone taha
kaevati laj ja stigav auk ka,
mille jarele maz Aadamale oma- |
meelest arukalt kuulutada vai. - 2
,Nde, ehitatakse kanadele
_Vastuseks
sain:

»Miis sa poborast jutta ajad,
see on ju hoopis sénniku- ehk
virtsahoidia.“

wih soo! Age see minu mite
pole sugugi nii piorane, sest
rikas mees véib teha mis tahab |
ja kui meeldib, siis kanadele
suplustiigi kaevata ka. Kanad
ei priugi end siis liiva sees
sopsutada. ja véivad ujumisegi-
ira éppida, kui yaja. Ja kui siis
linnalapsed siié miida soida-
vad ja kana naevad, on hea |
véimalus neile selgeks teha, et}
munad ei kasva | mitte poes
karbi sees.

' Uks teine naaber ille kasva-
tah maisi. Hga ta niiid tigu-
poolest meile naahber ei ole,

-elab palju miiJe eemal suure

7 FP

maantee Adres, aga Ins naib
oleyat joukas mees, siis tuleb
ikkagi naabriks lngeda. .

No jah, temal on keset mai-—
sipéidu pikali vilja sisse Jaetud
sirge Jennurada, mille ta tal-
velej Iumest puhtana hoiab.
Enamasti on seal raja otsas
liks vaike Cessna fennuk, aga
yvahest on kaks tiitkki ka, Ej
tea slis, kas teine on pereproua
“jaoks, et kui vahest vaja minna
linna oste.tegema kui meest
kodus ei juhtu olema, vi mis. |
—Ega maksa nitid kohe arva-  }
ia, nagu oleks meie ka maa-. $
rahvas, kelHel oma.Iennuk on, |
ara Selle eest on meil jalgratas-
ja muruniitja ja pealesi ei ole
meie mitie vaesed maainime-
sed, vaid hoopis auvitirsed.

_finnahiirjerid. Samasugused on

meje sobrad-tuttavadki ega
ole nende hulgastki tihtki, kel-
lel jennuk oleks. Kui ka oma |
tutvusringkonnast pdéhjalikult |
otside nit kaugelt kuj aga sun-
dad, siis ej ole isegi tuttavate
tutiavatelgi oma  lennnkit. j .
Lihtsalt ej ole, ej seda viikest a
Cessnatki mitte.

Aga neisthi ci. kuulu keegi
yaeste maainimeste kilda, vaid 7.
oleme koik keskeltlabi auvaar-
sed ja edasijoudoud linnakoda-
nid, a

on Kirjutanud artikletd USA aja
lehtedes ja ajakirjades, olnud |
iikooli ajakirja peatoimetajaks,
pidanud Bestit tutvustavaid Joan. .

‘guid, vélab osa eesti tihiskondii-

kust tegeyusest ja on korporatsi-
oon Rotalia tegevliige.

Clarkson tehnilise instituudi 16-.
petas BS Kraadiga Marcus Vaska, .
Diplomitdé -oli kirjutatud teemal:
Triidiumi porfiini koropleksid:
kiired reversivsed reaktsioonid
vinsugaasiga lahuses ja tahkes
olekus". Ta jatkab Opinguid bio-
anorgsanilise keemia ja home-
geense katalitiisi aladel. Lopetaja

on prof. dr. L. Vaska poeg.

Browni tikkooli Providences,
RI, lépetas BS kraadiga Hetkici
Uusial (EUS). Ta. t6dteb ijuba -
Kent County haiglas, R.L. Siigisel
jatkab ta Spinguid. arstiteaduse
alai,

Allegheny kolledzhi Meadvilles,

‘Pa. lépetas BA Kraadiga inglise

keele ja filosoofia. alal Magna
cum {aude Linda C. Romanenke.
Lépetaja oli épingute ajal selles .
-/koolis Alden Scholar. Esimese -

-| kursuse Gppis ta Theil trolledzhis,

olles seal Deans’s Listil. Ta jatkab
opinguid samal kolledzhis magist-
rikraadi saavutamiselks.