- . pohjalikku Easitemist.
_ @jakirjanduse veergudel ttlespubu-

--YVABA BESTLANE ieisipdeval, 16, aprillil 1985 — Tuesday, April 16, 1985 _ |

VABADE EESTLASTE ; HAKLEKANDJA

VABA GESTLANE

+

| VALIAANDIAG 0/t Vaba Hestlane, 1955 Leslie St Doa Mills, ol
a - Ont. M3B 2M3 © |

TOIMETASA: Hannes Oia. =

TOIMETUSE KOLLEEGI UM: ‘Karl Arto, Heino Joe, Olev Tréss «|

; | TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
1 3 ekspeditsioon) 444-4832 :

a TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54, _, poolaastas $30,—
i | ja veerandaastas $16.—

-TELLIMISHINNAD valjaspool Kanadat: aastag $68. —, ‘pool.
: aastas $37. —— je veerandaastas $19,— |

Aadressi muudatus 70 c.

— | Uksiknumbr hind 70 co

KUULUTUSTE HINNAD:
_ iks toll tihet veerul: 55. 00, camanie! 85 at

BREE ESTONIAN

- Published by Free Estonian Publisher Lid, | |
oo 1953 Leslie St. Don Milis, Ont. M3B 2M3

NS MN NL

- Armeenia terroristide hiljutine

. atakk Ottawas asuva Tiirgi saat-
konna yastu, mille tagajérjel tiks

| saatko nahoone valvur ‘Sh StLrma:

> fa Tiirgi’ saadtk' alnast ailahiippa-

mise..tagajarjel vigastada, on leid- ©

massimecdiumides
Siindmuse

nud Kanadx

. miseks andis veelgi hoogu terroris-

tide @hvardus, et nad organiseeri- -

| gad swurema sabotaazhiakti ‘Toron-
to avaliku liiklossusteemi halyanii-

seks, kui varem Kanadas arreteeri-.

tad armeenia terroriste yanglast ef
. Vabastata. Sabotaazhiakt jai teosta-
mata, kuid ajakirjanduses ei kirjel-
datud mitte ainuli ahvardust ja sel-

Je vastu kéiku rakendatud tohutut

- Bolitse’ .  julgestamisoperatsiconi,

vaid ka selle tagapéhja —- armeen-
laste ‘sihikindlat ja julma -hivitay ‘
mist Tirgi voimude. poolt 1915...

‘aastal, mica tiirklased el taha tun-
| nistada.

‘Telvovistia canvutasidl aga ‘armiec-
. ttia probleemidele suure ayaliku

| tahelepanu | podramisega oma e€s-
margi —- ammeenia rahva kanna-
tustele ning armicenlastele tehtud

- - filekobtule pithendati ajalehted¢

veergudel palju rummi ning tiurkla-
sed olid sunnitod ka omalt poolt
seletama ja selgitama, tuues selie-
ga unustuse. samblakorraga kaetud
vagivallateod avalikkuse efte,

- Relvastatud. kallaletung ‘Tirgi
saatkonnale Oitawas moodustab
ainult the episcodi nende paliude
terroriaktsioonide hulgas, mis on
yotnud tokutid mddtmed kogu
 maailmas, - Tavaliselt ‘ suvatsetakse
_ terroriaktid suruda vaga kitsasse

‘saamistikka. ning kujutletakse ter-

roriste aiault vagivalla . tegusid
 . sooritavate tiksikisikutena vi y4i-
keste gruppidena, kes tihel vdi tei-
‘sel pohjusel kas vOimul olevate
vezhiimide vastu isles astuvad vol
oma tGekspidamisi vigivailavahen-
ditega teisicle peale hakkavad su-

roma, Kui aga lahtnda sOna terro-

_ ri originaalsest moftest, mis tahen-

dab ladina keeles oudust vo. hir-

my, mda kiilvatakse vigivallategu-
dega, siis voime konstateerida, et
terrori midiste on palju laiem ja
_terroristliud aktid palju mitmepal-
gelisemad kai seda igapdevases

els tahetakse tunnistada, —

 Tavaliselt el radpita sellest, et
.; terroristlike tepudega ja ferrori ra-
‘kendamisega ef saa ainult kakkama
liksikisikud ja vaikesed lOdgign:-
pid, vaid sageli ka valitsused ja s6-
ja: ajal séjavigede tlemjuhatused.
Meil tarvitseb-ainulé meenutada se-
dla terrorit, mida- Stalin harrastas

Noukogude Venemaal kommeanist-—

liku korra kehtestamiseks ja Veue-
“maa poolt annekteeritud rlikides
rahva yastupanu murdmiseks, Mil-
fonid inimesed néaljutati sornuks,
saadeti tapakeldritesse v6: kittidita-

_ ti Siberisse sunnitdGle, See clukord,~

mis Eestis 1940. aastast kuni Sta-
lini. surmani~ 1953, aastal. valiéses,
oli tiielik terror Selle ' sina kiige
 siigavamas mOffes, Terrorit kasutas

ka Hitler teiste rasside elimineeri~

miseks ning terror valitseb ka La-
‘fina-Ameecrikas ja feistes maailma-
 murkades, kus  kemmounistiikud
lGdgliiksused Uritavad elanikkonna

‘hendust.. Pealeet antakse sellistele

mecdiumide

ferroriseerimisega yOimiu teyOtmist
ning kus neile antikemmunistide
poolt. vastatakse samaleadsete, vote-
fog. :

(rerres oli laialt levinud ka Tel-
se. maailmasoja ajal, kus tsiviilela-
nikkonna hulka kitlyati vastupann
murdmiscks hirmu ta Gudast sunr-
linnadele kontsentreeritnd Shurtin-
nakutega, Seda votet kasutasid nit
Saksamaa kui ka tema vastased
ning nende terroririinnakute hulke
uuluvad ka Jaapani linneadele Hi-
roshimale ja Nagasakile heldetud
aafompomunid, mis sundisid Jaaps-
ni alistuma, Terroririinnaku obhust
sooritasid - venelased 1944, gasta
mirtsis ka Tallinnale, lootes ‘selle-
ga norgestada eesti rahva vastupe-
nu kommunismile, Sdjalise tegevu-
s¢ raamides rakendatud. ferrorit
nieme ka praeguses Lraani-[raagi
sOjas, kus mdlemad pooled on asu-

_ mud vastastikku - Jahtisei@ inna

pomntitama, iiritades sellega vasia-
se vastupanu norgestamist, Omaet-

te peatiiki terrorisdja ajaloos moc- —

dustavad N. Liidu julmad hivitus:
operatsioonid isivillelanikkonna

vastu' Afganistani rabvustaste sel.
roo murdmiseks,

Kui vaadelda pirast Teist maail-
masdda aset leidnud terroristlike
aktsioonide pikka Ioetelu, siis nde-
me seal mitmesugustel pohjustel or-
ganiseeritud ja ellu viidud aktsieo-
ne, Nii méngisid terroristide jou-
gud tahtsat osa lisraeli rigi asuta-
misel, kuid oma maalt vilja aetud
palestiinlased yastayad seilele oma-
poolse terroriga, eriti lennukite kaa-

perdamisega ja pommiatentaatide-.
ga. Terroristide jOugud tegutsevad
Léhis-Idas, Hispaanias, LAine-Sak-

samaal, Ftaalias, Pantsusmaal, Poh-
Ja-lirimaal, Ladina-Ameerikas,
Kesk-Ameerikas, Filipiinide] ja mu-

jal. Suur osa neist. opereerivad de-~
mokraatlike rezhiimide kukutami-.

seks, teostades tapmisi, rdévimisi
Ja pommiatentaate, saades selleks

kommunistikelt riikidelt oma toe-
(use. =

Knid krvuti | nendega on ka
gruppe, kes teguisevad lddines rah-
vuslikel motiividel, iiritades teiste
riikide iilemvOimu yéi okupatsioont
alla p2inutatud ralrvastele nende di-
guste taastamist ning neile enese-

— maaramise oiguse andmist, (sa

neist vastupanugruppidest. soorita-
vad terroristlikke aktsioone kodu-
pinnal nagu niiteks iri Vabastami-
se Armee ja baskide iseseisvuse
eest vOitlejad, kuid ¢eised soorita-
vad oma’ akésioone ja yditievad
yodral territoorivmil, pag. Seda
teevad armeenlased.

lea terror on hukkamdistetay,
kuna selle all kannatavad peaaegu
alah inimesed, kes ei ole milleski

- suudi, Kahtlase. yaartusega on ka
teistes maades rahvuslikel motiivi-

del ieostatud terroriaktsioonid, mis
dratavad kul) ajutist tahelepanu,
knid nis ei too probleemidele -Ia-

aktsioonidele sageli kehalike massi-
ja kommentaatorite
poolt valetdigendus, mis on tingt-
tud. ajaloo imittefundmisest ja
sitiidlastiikide poolt levitatud pre-
pagandast, Pealegi kutsub iga ter-

roriaktsioon esile vastuterrori nage

eee eee eet be ots!

" nt
1 7 Crh

— caer ee REESE SE 1."
Heep Re. Sareea eeeatiernee neat:

majas. _

. vz ;

"Komentar

-_ Kodumaa ja eesti. .
| tihiskond Kanadas

 Vaba maailma eesti iihiskonna

enesesailitamisvéime ja akthivsus
hiirib’ Noukogude Liidu vGimume-
hi, sest nitkaua kui see kesleb on
neil yoimatu havitada’ Eesti rah-
vast, Kuna avalik aktiivne terror

eesti. pagulastihiskonna vastu on

poliitiliselt ebasobiv, siis kasutatak-

se teisi meetodeid selle tasaliilita- —

miseks, Uks neist on aeg-ajalt ko-

dumaait rahvuskultuuriliste grup- :

pide siia saatmine, mille sihiks on
meie Omavahelise solidaarsuse loh-

=. tumine.

Venelaste] on vaga selge, et ko
_dumaaga tegelemisel oleme enam-
vahem k6ik sentimentaalsed, oma-

des tuideid nagu kodumaa-armas-

tus ja fugumdamine kodumaag eest-

laste vastu. Kut aga monel lisan-
dub nendele tunnetele ka naiivsus,

i oto: 5. Dabkus

. kodumaait,. kelledel on aimult siis |

7 Valvsust VERSA sissefungikatsete vastu : |

UEP-84 raames toimunud séjameeste iiritused olid edukad

‘Kanada Eesti Voi ditlejate Uhingute Liidu esinduskogu koosolek toimus  Jaupiieval,

30. miartsil 1985 Toronto Eesti Maja klubiruumis. Esindatud olid koik Kanadas tegut-
sevad Eesti Viitlejate Uhingud (Toxonto, Hamilton, Montreal j ja Ottawa), isiklikult oli
kohale ilmunud 29 liiget j ja kuus osavotjat volituste kaudu. Kiilalistena olid kohal Ees-
ti Vabadusvé itlejate Lilt, USA-s esimees kol. Y. Hanson ja sama keskuse liige R.

Tralla.

Koosoleku avas KEVUL-u esi-
mees K. Tori, tervitades koosole-
kust osavetjaid. Milestati aasta
jooksul. surma ]2bi jlahkunud kaas-
voltlejaid,.. KEVUL-u ‘endist . esi-
meest major E.-Koivi, asutajalii-
get ¥. Kumarit (molemad Montrea-
list) jt. Koosoleku juhatajaks vali-

ti KE. Tori ja protokollijaks A. King-

sepp.. Mandaatkomisjoni- nimetati
J. Kirsipuu ja V, Lillakas,

USA eest Voitlejate. nime] tervi-
tas Y. Hanson, avaldades heaci-
meelt selle lile, |

et Kanada ja USA eesti véitleja-
ie vahel.-valitseh eriti tihe side,
mis on tugevaks alustalaks kogu
eesti organiseeriftd sojaveterani-
de hikumisele.

Soomepoiste Klubi tervituse andis
edast oF Ruberg.

 ‘Tegevus- ja mejandusaruannete
seeria avas K. Tori, msinides et
Ludu juhtkond oli eriti tihedalt seo-
tud UEP-84 organiseerimistoddega,

eriti sojameeste iiritustega -nagu
‘séda olid VI Eesti Sdjameeste
Kongress, soduriontu, sdjainvahidi-.

fle vastuyott ja teised aktsioonid.

Need iirifused ja aktsioonid viidi- oe,
.Vabadusvoitlejate

tabi Koosté0s Liidu liikmes- ja

teiste eesti. sdjameeste organisat-.

sioonidega. Liidu algatusel ja Ha-
miltoni ning Toronto EVU-de kor-

me naeme seda Lihis-Idas, Ladina-
Ameerikas ja mujalk ©
Nidib. téendolisena, e¢ suur osa
l#anemaailmas orgauiseeritud rab-
vuslikest terroriaktsioonidest toimu-
vad pOhjusel, e¢ demokraatlikus
maazilmas ei omistata killaidast-ti-
helepany yOoraste okupatsioonide
aila heidetud rahvaste kannatustele,

Ja kuna siin nende saatuste vastu
Auvi ei tunta ja abi- kusagilt- looia
ei.ole, siis haaratakse abitust oly-

korrast vilja padsemiseks viimase
kieparast oleva vahendi — _terrori
— jrele.

Liiinemaailma ajakirjandus, tei-
sed inassimeediumid ja poliitikud
saaksid omalt poolt palju teha sel-

leks, et elimimeérida léanes rahyus-
‘iikel mofiividel teostatud vagivalla-

akisioone, Niikaua kuk seda aga ¢i

tehta, niikava kui Uhinenud Rah-

vaste Organisatsiooni pohikiti ene-

‘sem@aramise Oiguste t0otamisega..

kOigile rahvastele jab ainult tithi-
seks paberilipakaks. ja niikava kui
NN, Lit Helsing: kokkulepete tait-

miscle Wibelt vilistab — niikaua ti-
feb ka laanes tulevikus arvestada

orjastatud. ja allaheidetud rahvaste =
abistamiseks organiseeritud terro-
ristlike. aktidega, mis ei paku raé-
miu nehde teostajatele ega Ea ataki
asukoha maale, kuid mis on ‘para-
amatod, .

KoA,

raidusel teimus Seedriorul (15.
sept, 1984} perekonna-dhtu, mille

raames tihistati kodumaalt lahku- |

mise 40-ndat aastapaeva ja KE-
VUL-u 30-aasta tegevuse juubelit.
Liidu juhatus ja liikmesorganisat-
siconid on taotlenud iiksmeelset ja
tihedat koostidd ‘teiste eesti orga-
nisatsiconidega, kes taotlevad sa-
mu sihte — eestluse. sdilitamist ja

 Westi Vabariigi paadstmist N. Vene

ckupatsioonist. Liidu - _patronagzhh
ali on EVU-d 1ibi viinud korjandu-

se eesti sOjavigastatute toetami-

seks ja raskustesse sattunud kaas-
voitlejate abistamiseks,

Liidu majandusarvande  esitas

la¢kur ¥. Lillakas.

ja ka eelmise aasta laekumisest.
Kuna kulud olid eelarvest timmar-
guselt $200 madalamad, siis loppes
majandusaasta ainult 250-dollarise

puudujddgiga eelarves- ettendhtud
790 dollari vast.

Suurimaks iiksikkulutuseks - cli
3500, mis anti ESTO’S4 pidustus-
tele toodud sojainvalitdide soidu-
kulude teetuseks, |
‘Abistamisfondi
Kanadas laekus $255. Kui viimast
kaasa arvestada, siis oli.tegelikult
lopptulemuseks nelja-dollarine ka-
pitali- kasv, Revisjomkomisjon oma
aruandes, mille esitas H. Teder,
kiitis Liidu arvapidamise heaks,

- thisjirel nii tegevus- kui ka majan-

dusaruanne kinnitati ihe? hidlel.

tHemaailmse Eesti Vabadusvoit-
lejate Keskuse tegevusest infor-
meeris keskuse esimees A.. Jurs,
kes oli Ka ESTO’S4 Peakomttee Lit-

ge ja rongkiigu korraldaja. Ta ta-

nas kaasvoitlejaid tihusa kaasabi

-eest rongkdigu libiviimisel. Eriline

tinn kuulus aga V. Rajendile, kes

sOjavigastatute tolmkonna juhata-

jana’ temale usaldatud iilesande
edukalt labi viis. Kuna tiks rahyvus-

_ gripp séjakurjategijate jalitamise

sildi all ka meie rahvusgruppi riin-
dab (nuiliselt N. Venest saadud di-
Tektiivide kohaselt), siis on esita-
tud selgitus — ja protestimemoran-
dum Kanada fideraalvalitsusele,
Jirgnesid .sOnavétud Kanada
Eesti Voitlejate Uhingute esinda-
jailt: Ottawa aruande esitas R.

on kokku kuivanud, kuid on stiski
jatkatud tegevust mitmel rindel. E.
Ruberg, kes oli Monitreali iihingu
esimeheks kuni Hsjamoéddunud ite-
gevusaasia lopuat, kasitles sealset
tegevust. |

Montreali tihingn tegevase oma-
paraks on olnid viimaste. aastate
kestel tihe koostot
gkautide iiksusega, skautide suu-
remaid tritusi kui ka. sdiavete- |

tamisel on ,
teas: ,,Eesti vabadusvoitlejad Tei-.

| Aasta jooksul
oli laekumisi 1257 dollart ulatuses,
mis oli tunduvalt parem eelarvest

Piirvee, kes mainis, ef liikmeskond.

kohaliku

sioone on teostatud iihiselt.

Hamiltoni Uhingu aktiivsest tege-
vusest andis H. Lember hea tle-

vaate 6-lehekiiljelises tegevusaruan-

des, thingu liikmed vétsid osa 34-st
ritusest valjaspool iitiingu sisete-
revust, millest ESTO’S4 korval oli
tahtsaimaks Seedrioru , Suveharja"
pidustus. Esimees .A. Jursi toime-
: valmimas mahukas

ses magilmasdjas‘. Eesti sdjain-

validide heaks korraldatud korjan-
‘dustest (kaasa arvatud korjandus

CEP-84-le  tocdavate invaliidide
soidukulude abistamiseks) laekus
ronkem kui 4000 dollarit.

Toronto esti Viitlejate Chingu
tegevusaruandes esimees U, Tamre
markis, et tegevuse peamine ras-

‘kuspunkt keondus UEPde raames °

toimunud séjameeste iirituste libi-

vinmisele koostoés .KEVUL-u ja
. telste tihingutega, kuid lisaks selle-

le jitkus juhatusel energiat iile
20-nele iritusele kaasaaitamiseks

voi otseseks -korraldamiseks, Kor-
raldati laskevdistlused noortele (25, -
, veebr. 1985); Uhingule soetati wus -
lipp ning kavandati ja veti kasu-

tusele vormisark suvel kandmi- .

seks,

‘Bune tegevuskava ja ‘eelarve
juurde asumist -otsustati KEVU

likmemaksuks jatta endiselt pool-
téeist dollarit igalt (iihingute) liik-

melt,

K. Tori pool! osttatud tesevuske.

va 1985. aastaks oli tldiselt vahja-
kujunenud rutiini kohane, viljaar-

vatud punt 6, mis kolab jaérgmi-

. elt: -

» Lilt korraldab Pahja -Ameerika
mandri eesti sijameeste suve-

paevad ning tahistab samal ajal .

_ eesti rahva -voitluspaeva 10. au-
gustil, nagu otsustati VI Eesti
Sojameesie Kongressil Torontos
1, Jualit 1984, a,

Punkt 2 ‘viljendab . kindlalt KE-
VtL-u (ja -lhingute)  poliitilist

toekspidamist: ,,Ei-tunnusta N. Ve-

he okupatsioonivGimu Eestis, el
sultle temaga ega nende poolt siia
saadetud funktsionaaridega. Noua-

_me okupantide lahkumist Eesti Va-

bariigi territooriumilf, nagu see
kindlaks méaaratud Tartu rahule-
piiguga.” 3 :

¥.-Lillakas esitas 1985. a. eelar-
ye, WHS on tesakaalustatud 705 dol-

lariie, K. Tori teatas selle paeva-

korrapunkti all, et Liidu yjuhatuse-
le saabus 73-dollariné toetus -_Mag-

da. Spirka-Vaarilt, kes sellega toe-

tas meie vahadusvoitlust ja mi-
lestas oma venda — Jeitnant Kari
Vaart. i

| Esinduskosu kinnitas iiksmeelseli

siis voib neist monikord saada

a *. teadmatud _tédriistad +Noukogude
Balti Veteranide Liidu aastakoosolekust osavbtjad 9. snirtsi latlaste Dangava Vanagi |

Liidu propagandamasinaie.
Kahju on noortest kunmstnikkudest

yoimalik valjaspool: esineda, kui
ametivoimude poolt vangivalvurid
kaasas. Olgu neile teadmiseks, et
meie hindame korgelt. kodumaa
eestlaste piiiidlusi rahvuse ja rah-
vuskultuuri siilitamiseks: ja Hést!
nime prepageerimiseks yailjaspooi.

Igal vastutustundlikul | kanada
eestiasel on selge.meie iilim ecs-
mark ja siht, mis on eesti rahva
enesemdaramise diguse taastami-
né. Kuna oleme etniline ja geoe-
raafiline iihik, mis on tuhandeid

aastaid vana, on meil selleks suu-

rem digus kui paljudel riikidel kel-
lele Uhendatud Rahvaste Organi-

| _ _ Satsioon on hiljuti iseseisvust taot-_
ranidele siidamelihedaseid akt- |

lenud.

Meie eesmirgi taotlemine nouab
aga enesesalgamist, ohvreid ja
selgroogu, Kui tahame kodumaale
Uldse kasulikud olla, siis peame
hoidma igasgugusest tegevusest,

mis kaljustaks meie valisvoitlust.

Noukogude Liidu ametvéimudega

‘suhtlemine kutdyb kaktlemata sin- .
‘Tha kategooriasse. Ka nende oma

Katuse alla laskmine on moelda-

matu. Kui.meie hulgas on naiiy--

seid idealiste véi eneste arvates
eliiti, kes e1 tunnusta neid toekspi-

‘damisi ja eesmirke ja kes arva-
vad, et nende kohta ei kai ildised
siis teeme
oma parima, et neid figele teele —

iitiskondlikud nouded,
seada. -

‘Meie eesmarkide aktiivseks taot-
lemiseks ja ka endi -kohustuste
aeg-ajalt meelde tuletamiseks on va-
litud Eestlaste Kesknoukogu Kana-

das. Vastavalt valimiste statuudile

on kGikidel Kanadas asuvail eest-
lastel yéoimalus selle organisatsioo

ni juhtimiseks. Peame seda meeles .

eelolevatel valimistel,

EESTLASTE KESKNOUKOGU

juba varem Liidu juhatuse poolt

Vastu voetud kaks KEVOL-u pohi-

Kirja muudatusettepankut, |

K.’ Tori téstis iiles kiisimuse

_Ubenduses N. Eestist Kanadat kii-
lastanud punaturistidele . osutatud

Vastuvoti osas Vancouveris, Kuigi
vastuvotjaiks oli ainult osa seai-
sest eestlaskonnast, kuid see [6i
sligavaid morasid seni tksmeeles

tegutsenud Vancouveri eesti rah-

VUSZTUpDi. -

Kusimus tekitas elavaid sonavat-
te, kusjuures vois. margata, et

kok osalejad pidasid niisugust: .

vastuvottu. eesti pagulaskonna
seisukohalt yoties kahjulikuks,

. Arutelu seisis selles, et, kuidas ees-
ti sojaveteranide tundeid ja seisu- .

kohta Kanada eestlaskonnale sel-
geks teha. Lahenduseks oli resolut-

sioon, mille esitas R, Moks-ja mis.

vast voeti ilhel hidlel, Arutelus
osalesid veel H:.Teder, A. Jurs, Y.
Lillakas, .. Pirvee, H. Mandel, A.

- Woode, HH. Kore, ¥. Raiend. (Aval.

dame selle eraldi.)

Parast Uhist lounasdéaki . jaitkus
algatatud kiisimuste- ja- labiriaki-
miste osa, Kol: ¥. Hanson’ andis
lilevaate aktsioonidest, mis on kii-
gus USA eesti sijaveteranide or-
ganisatsiooni algatusel. Valusa-
maks probieemiks on sdjastitidlas-
fe kildd . sattunud kaasvditlejate

kaitsmise kusimus, tha selgemalt
kerkivad esile faktid, mis téenda-

- (Fiirg Uk. 3).

KAN ADAS |

20, ja - 7
dr. T

an ja 2

Uus iu
ranguss

“MOSK

| Gorbatshog®

ranceid al
koudlike vi
lega on ta

_konnast, Jz

tud partei

— landati kal

ametnikky
kraatliku

— Uks svar
sashtanis §
téine parte!

oma vOimull
parast.

sel oli k

te plirkon

kanud hao
tHitma,
ON. Litde
ef nad ool
miste Jame

_ftenikmed
uhelt parte

niliidsete yv
tava pole t

vad et nec
ritud Mosk
jamoeldud
nistustele.
sioonidega,
vole veel j
line mimes
nadasse. .

Atuleeski sé

imber, kus

soovitasid I
da samme

alitsusasu
le saaks +
se kimpaa
sojameche 5

ode, él | meic

tegevust sel
laldaseks.
sid sana:

M. -Pihiak.
Tedder, Y. &
Moks, R.T

'* Keoosalek

has Toront

eu juhatust _

ret, selle k
roldamise ¢

| Besti hum

RESOLLE

Noukogud
Eesti maadiy

‘iile 40-ne a

tamiste ja

yaad vencla:

morva mei
ne muittlub
vusvahelise
nustatud in
yon alikul
KGB om
kaudu on 1
laskonua 0
nende hive
on olnud n
vendamine
kudega, Vag

| jaks olf ka

tegelaste”“ ¢

-kund tadasi gz

laste . SHUITC TE
Kanada
Lidu esindu

‘koosolekul 3
dis, et mooc

VERSA (K6
sissemurruk@
ithiskonda 1
vastureaktsl
sioonide poor
Endiste
me, ¢¢ koik

-ganisatsioo

deklareeriks

liste, xkultug

sildi all feo
sele vastu j
mel KGB hy
est,