. \ woe i . oo, " A a -~, “, . n " ; 2 . ee he ar: vr - Mt te, ae . oe = “ ceed * . : 1 ee Cerra isa ud - ! i aeee te, a Balhae? tga ght pag a fies Het PALS TMRO DT Prat kek ea Face fan? po »MEIE ELUM aT” oy at _ hha fe ach fs - ,OUR LIFE“ - Estonian Weekly Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4N 2R6. Tel. 466-0951 | Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New — Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J. USA. | Tel, (201) 262- 0773, ,Meie Eluy valjaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. ' Asut. A. Weileri algatusel 1950. \Meie Elu" toimnetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2Re Canada. — Tel. 466-0951, »MEIE ELU" konter avatud kuulutuste ja tellimiste vastu- volmiseks; Esmasp., kolmap. ja reedel kt. 9 hm. -& p.L, teisip. ja neljap. kL. hm, -8 éhtul, Juunis, juulis ja augustis laupgeviti | suletud, . MELE ELU® tellimishinnad: Kanadas i a. $43.00, 6k, $24.00, 3k. $15.00. @ USA-sse 1 a. $47.00, 6 k. $25.00, 3k. $18.00. © Ulemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3k, $18.00. -Kiripostilisa; Kanadas 1 a. $39.00, 6 k.$19.50, 3 k. 89.75. USA- sse 1 a. $48.00, 6 k, $24.00, 3 k. $42.00, Ohupostilisa itle- meremaadesse: 1 a. $93. 00, 6 k. $46.56, 3 k, $23.25. | UKSIKNUMBER — 75¢ KUULUTUSHINNAD { toll tthe! veerul — esikiiljel $6.50, ! tekstis €5.50,. i lial aaa --Hapukurgi ajad on méédas Suveperioodi eesti ajakirjandu- sea nimetati omal ajal hapukurgi hooajaks, Asutused ja tegelased olid suvepuhkusele sditnud voi val- mistasid end selleks ette ja midagi tosist juhtus harva. Kuni lopuks juhtusid need liiga tisised siind- mused, mil Vaba Eesti siindmusti- kud léppesid ja algasid okupatsioo- nivdimu juhitud raskemad siind- mused, mis eesti rahvale saatusii- kuks sai, Rahvusvahelises EOlliti- kas neutraalse maana meie stilt sei- sia valid seljas, et olime joupoolest vaikene maa ja aktiivselt véitleva- test suurtest meist ei hoolinud kee- gi, sest nad tundsid hirmu iseenda jiaiuse paraat. 1999.a, suvVI iseselsvas Fest} g . olf mastikult meeldiy suvi. Kuid ohus ‘oli midagi, mis sundis kuulmist- vaatamist teritamta, Aegna suunast -kostis rannapatareide Ghkurapute- yat miirinat, Rohutirtse lendles maastikul rohkem kui tavalisellt. Moskvast kuuldusid poliitilised ni- med nagu Molotov ja Ribbentrop. Eesti Moskva saatkonna vakel oli suuremat elavust. Septembrikuu! oli allakirjutaja raudteevalitesuse direktori Konstantin Steinmann _kilaliseks. Vastuvétu koht oli eri- line: raudteevalitsuge kinnine dre- ‘siin, Kihutasime Tallinnasi Irbos- - kasse, Sealt tagasi Tapale ning Io- _ puks Noukogude piirile Narva taga. Ohtuks olime tagasi Tallinnas. Olime Steinmanniga kahekesi, peale selle dresiini juht, Vastuvé- tuks olid yvéilervad ja Glu. Steinman- niga oli meil juttu tagasihoidlikult. ‘Kuid ali selge, et raudteevalitsuse direktori ileaandekes oli konitrothi- . da mei¢ raudtee labilaske oluker- da, Meie pole kunagi varem nii - kurelt liikunud. Eesti Vabariigi raudteel, pohjustasid sindmused Moskvas ja teispool Eesti-N. Liidu piiri. Pi- dime olema ka omalt poolt valmis ‘gelle vastu, mis ahvardas idapoolt. 1939.9. suvi kodumaal ei olnud enam hapukurgi periood, Suvi oli tiis ahvardusi, oletusi ja kartusi, Olime millessegi sddatumas, mille kohta puudusid seletused Toow- pealt voi Kadrioru lossist, ajalehte- ie toimetustest, sijavagede peas- tagbist. Oli 30. august 1935. Saatsime se! Shtul rongile £, Ajakirjanike Liidu euvekiilalist, kes oli Liidu juures veetnud kuu aega, nagu see oli valja kujunenud eesti ajakirjanike rahvusvahelises labikdimises, See oli poola lehe toimetaja koos abi- | Selle ajaloolise séidu- kaasaga, kellega olime veetaud ili sad suvepaevad Kosel, Tallinnas, valjasbitudel merel. jargmine hom- mik tdi.teate, et Hitleri vaed alid tunginud tile Poola piiri ja sdda oli alanud,. Poola vaeosad olid kahe nidalaga havitatud. Meie poola ki- laline oli kill teel koju, kuid kas ta . sinna kunagi joudis vGl mis temast ja ta abikaasast sai on taénaseni allakirjutanule teadmata. On tunne, et sellest pievast peale on eesti rahvale hapukurgi paevad muutunud iiha pingsemateks pae- vadeks. Poliitilised Tallinna ja Moskva vahel kujune- sid iga pavaga kriitilisemateks. Sundieppega olime kohustatud andma Moskvale sdjavdelised baa- sid, Punased iiksused tankiroomt- kutel voolasid ule piiri Eestisse. Kremli séjalennukid lendasid meie kodumaast dle ja maandusid meie lennuvalijadel, Ainuke rédm oli kui mOni neist maandudes purunes je lennuvalja dare} abitult vedeleme jai. Vaikisid kiill Aegna merepatareid ja isegi rohutirtsude parved olid ‘lépetanud oma suvise dlelennu. Kuid asemele tulid tanavaile haisu- pilves sOdalased, milliseid eesti ranvas vaatles valise rahu ja. sise- mise masendusega, Pealinna taina- vapilt hakkas muutuma kiiresti. _ Kadusid politseinike univormid, nende asemele tuli miilits oma kie- lintidega. Rahvas hakkas tagasi- hoidlikumalt riietuma, et vahem silma paista, Markamatult, d0var- jus, hakkas uve vOimu ajujaht ini- mestele. Ainult kuuldustest sai tea- da, kes on ametkohtadelt kadunud. Siis kerkisid tanavaile peipsita- gused quasi-todliste joupud ja marssisid punaste lippude saate] Vabadusvaljakuile-miitingule. Pu- naste soomusmasinate kaitsel tehti siin ,,todliste revolutsicon", gam- . muti demonstreerides Teompeale, austati Pikal tanaval Noukogude saatkonnas pesitsevaid volmume: hi, marsiti Vana Patarei-vangla ette ja vabastati vangid. Siit marsiti Kadrioru lossi juurde ja terrorisee- riti president K. Patsi. Meil puudub dokumenteeritud kirjandus tinageni nende siindmus- te kohta. Peame seepérast kirjute- ma ildises laastus. Kuid kiesoleva suve paevade mododudées véime konstaieerida, et maailm ei tunne enam suviseid hapukurgi paevi ja naljud iihiskonnad elavad edasi murelikus .thiskondlikus pinges, nende hulgas ka meie. MM CM - MASTERCRAFT PAINTING & DECORATING Liti-Eesti firma Soodsad hinnad - 30 aasta oraktika ———_—_Hen stage $39 2538 KUTTED ja TORUTOOD. ROLAND KULLIK 275-1280 DODGE CHRYSLER LTD. PaO LAWAENCE AVEN UE EAST, SUAR BOROUGH, ONTARIO Parl ah (AT BIRCHMOUNT! TED (TIT} PODRA SALES & LEASING REPRESENTATIVE CHRYSLER “DODGE | K GAR EXPO J SALES 751-7787 (CODUNE 640-7893 u a a a ia ae Dea 7 : ee Pe pete tet ep ete te ey ee wae 1 i re -diqes t= bagye poe . gc gil m1 iE es oe gic slindmused: Ve oo : 7 “ ree ve _ . ; oo * : -" reais . . 1 nn oT a SCT le a ee a Ve Seat aiba | hh a 1 _NEUAPAEVAL 2. jvuLI wn - THURSDAY, JULY 2 The Times“ kirjutab Kar! Linnasest LONDON — Kar! Linnase valja- andmine KGB kitesse takitas ary). kaid sénavitte briti pressis, yoa ivdemkohiu samm laiab lldisalt hukkambistmist, kuigi ej Igidy noid, kea tésiselt kahtlekeid Linna- se kohta N.L. poolt esitatud stiit,. gude tdelisuses: -Tahelepanuvggp selt vatab asetleidnud stindmuge kohta sina inglise péevaleht , the | ‘Times avaldades (23.4.) jubtkinja » Grime and Punishment in Eoto- nia“, mis juhib avalikkuse tihele panu sellisa ,,digusemdistmige tilekohtusele tihekilgsusele. Times’ ' juhtkiri vaidab, et USA ‘kohtuministeerium {Justice Depart. ment}. ei aktsepteerinud N. Liiqu - poolt esitatud siliidistusi Linnage de- ocorteerimise otsustamisel, See asutis uuris seda iseseisvalt, valmistas ise siiiidtéendava materjali ja leidis sella olevat kiillaldase Linnase valjagnd- | .miseks. Hiljem ndustusid sellega ka USA kohtud. Edasi: USA kohtuministeertumi pahi- matted on meie omadega samad Need on samad enamikes maailma kultuurriikides, mille hulka N. Lit e kuulu. Kul ameerika Justice Depagt- ment titleb, et see mees on silidi, siis vaarib see aktsepteerimist. Kut ai- nult N. Liit itled seda, siis pole sae | hea kiillalt. | Edasi seletab juhtkiri et sellisod valjanGudmised kujutavad endast poliitilist relya, millist nouk. valltsus kasutab, kui see leiab selle olevat endale sopiva. Nii vdib ta ndidata, of USA osutub fashistide varjupaigaks ja et nduk. valitsus on see, kes veel hoolib {1 maailmas6ja labi tekitatud Kannatusist — iiks vahestest emot- sioonidest, mis seob rahvast ja valit- : sus. Kirjeldades esti Vigivaldset liit- mist'N. Liiduga ja sellele jargnenud saksijaste invasiooni, leiab juhtkirja autor, et Linnas nais olevat iiks pal- judest eestlastest, kes sidus oma saa- fuse sakslastega. Loetelles roimi, mida Linnas olevat korda saatnudaii N. Liidu kui ka USA Justice Dept-i andmeil, itleb autor, et need old hirmsad roimad — kuid samal aja, samas piirkonnas ei Jeidunud ainut ks suurvdim, kes sooritas samatac. lisi roimi. Autor jatkab: Eesti, Latija Leedu langesid Staliri tahvaste’ politika ohvriks — eufe mism,. mis tahab vétta inimestet idee, et nad on rahvas, Ligi neli prot senti Eesti rahvast — , kodanlased' — kiiiiditati Siberi ja Kesk-Aasia sunnit0dlaagritesse ja eksiili, mis toi. mus tavalise brutaalsusega. Ka Katoni metsas toimunud poola ohvitseride massmérva tagamite oli rahva juatkonna likvideerimine, jat- kab juhtkiri. Ka see oli Natsi-Nouk. pakti tagaidrg. Sddrase miiaratu _inimhulga kiitiditamine ja hukkami. ne vajas vaga palju sOdureid ja ame- tiisikuid. Edasi: Kahtlemata on N. Liidus palju 67. aastaseid, kes sooritasid samataolisi rolmi nagu Linnas.- Kui Eesti, Lati | Leedu ja Poola oleksid veel iseseis- vad riigid, siis oleks neil tdielik 4 Gigus nouda N, Liidult selletaoliste isikute valjaandmist. Veel enam — Kui N, - Liit tunneb huvi nii kaua aega tagasi toimunud kuritédde karistamise vas. tu, siis poleks tal vaja oma puridest kaugemale vaadata, — Markides, et Moskva vdirnudel ‘leks vdimalus avastada veel paliju. sid elusolevaid Stalini massimérva- reid, samal aja! kui nad siitidistayad Ladne-Saksamaad (propaganda mot. tes), et see ei tegele killaldaseit ep. diste natsidega, lapetab autor: Ametlikult méistab N. Liit hukka stalinliku mineviku niisama kui seda feeb Saksamaa natsistliku mineviky- ga. Kuid N. Liidus pole aset leidnud midagi, mida saaks vérrelda Ausch. witzi valvurite: protsessidega 1969- ndatel aastail Saksamaal. Tollal lei. dunuks véel kiillaldaselt Siberi ja Kesk-Aasia vangivalvureid, et nep. dega {dita siiiipinke. Loomulikult ej tule midagi taolist kine allagi. Seda vadrib meeles pidada, kui N. Litt kunagi jaile tahab end naidata sajan. di Keskel toimunud ideoloogiliste | moérvade kaitemaksjana. _ JUUBITARI REAGEERING Barbara Amiel Kirjutas ,,The ‘Tj. mes'is’ (24.4.) oma tundeist seosps Karl Linnase N. Liitu valjaandmise. ga, Allpool tiksikuid valjavotteid te. ma pikemast kirjutisest. Méédunud teisipzeval paevauug;. seid vaadates virvendas mu silme eps Vana mees, 67-aastane Kar! Linnas, keda New York Citys suruti alltosse (ks detektiividest asetas kde ta mit. sile ja vajutas seile kokku, kui tg _ Vvanamehe pead nagu monda liieg tdis turukorvi autosse liikkas, Nagin Linnase nagu: Ta silmad olid Nagy nurkasurutud loomal ereda valgyge | -kaes. Ta pea kdikus edasi-tagasi jg | ma nagin ta suud liikuvat valge leh. viva prohvetihabeme all. Teadustajg | Utles, ef ta olevat hiliidnud: Juma) L . a rad it “ Aaa Sill ee I," eee | ee . ’ . . r a ns eat : =: ow ied Tee . " . a = ra: ae or aa mir Baa: aes 4 Ek vd rt vee a a Lae CMe ed ef PTE RSMa er? Tie REL eee ee F rary etal a grvae ps: Byatites r ess & r - . i =r ; -hut 4 vl aypruc.c 7: eo ca rm Poa soot we nt mbt T: a pe me a ay yh: na Oe ite | a . : 1 que ' _ oun, . . on H . wabtoa, " wr . Woe, . . . a too peo wine ' - . ._* aia tne i _ x. : a er Loo 1 1 1 . . dnnisiagu Ameerikat!" Feate, ma nutsin . | Algul mu reaktsioon habistas mind, sest clen juut ja Karl Linnas on siitidimdisteiud nats. Kattemaks on mulle alati tundunud Giglase emot- sioonina; arvan, et voiKsin paljakasi kigistada mone silidileitud natsi.. | Kuid: mu osavotul Linnase vastu ei ole midagi tema silil ulatusest... Ta véis olla eesti rahvusiane, fanaatili- ne kommunismi vastane, keda kal- gistanud kommunistide jubedad hir- muteod eestlaste kallal. Kui tema koostéd sakslastega cli seoses isa- maa-armastusega, sifs annaks see tal- le osalistki kaitset talle esitatud siié- distuste vastu — kui talle ofeks antud voimalust endakaitseks ... Niiad saadeti Linnas surma. Tege- likult nditavad ameeriklased, et maailma Karl Linnased kuuluvad inimeste klassi kelle suhtes on ail- right, kui nendelt vdtta kdik need inimdigused ja juriidiline kaitse, mis on nende konstitutsiooni ja vabaduse pohialuseks... Kas me oleksime lu- banud mone kommunistlikes hirmu- tegudes siiiidistatu valja anda Natsi- Saksamaale? Mis meist on saanud, kui leiame, et méne inimese vdime heita huntide katte ja saata taielikult ebadige siisteemi vdimusesse. Sellised aktsiconid kahtiemata ai- tavad meie ténapaeva suurimat vaenlast — Nouk. Liitu. Lépuks on N.L, see, kes rGhub rohkem kui kahte miljonit juuti, N. Liidu praegune soov, aidata laant natst-sdjarcimarite tabamisel, pole mingi ime: suured baltlaste ja ukrainlaste rahvusgrupid ladnes teavad nOuk, reaalelust pare- mini kui keegi muu ja pole imestada kuisovjetid piiiiavad neid teha vastu- meelseiks ja saata haiba kuulsusesse. EESTI HAAL" Teised ehed a Restlaste dilemma USA valimistel - Uhenduses ajaliselt jarjest lahe- neva USA uue presidendi valimise- ga. (1988) on USA eestlas- kond teataval madral dilemma ees, ,,Traditsiooniliselt* on sefle enamus olnud avalikult vabartik- laste parteid toetav, mia aga niiid ilmselt seotud suure kriitikaga seo- sea eestiaskondajailidse teistegi Ida-Euroopa paritoluga rahvus- gruppe hairinud siindmustegs. USA eestlaste ajalenes ,, Vaba Eesti Sina“ ilmus olukordi lahastav kir- jutus mottevahetuse. korras vaba- riiklaste valiavaadetest ja vigadest j. Jatakase sulest, kus miargitakse . muuhulgas jargmiat: _, Vabariiklaste praegune valitsus easotsas presidendiga ja asepresi- dendiga laheb ajalukku oma suurte, niihdsti valis- kui sisepoliitiliste vi- gadega, Presidendi naitlejalik iledla- naerutus siin midagi ei paranda, pi- gem kisub olukorda halvema poole, Jattes kOrvale Reikjaviki ja suur- skandaali relvademiligi ngol [raanile kui USA polisvaenlasele, eisaa keegi kustutada siseriiklikke viltulaskmi. sj, _ majandusclukordade halvenemist, soc-securiti olukorda ja ile 100 valitsuse kérgema ametniku eetikakriisii, Nende hulgas kohtumi- nister Meese'j juba teist korda juurd- luskomisjoni all olemine ja tema sii- gavalt ja uskumatult inimdigusi ja di- gustunnet fildiselt riivav samm Karl Linase valjaandmisel venelastele, et need saaksid teda iile paarikiimne aasta tagasi valetunnistuste alusel seljataga tehtud surmaotsuse pdhja) morvata. See on silmapaistvalt erand- lik Giguskdsitlus kogu maaiima Ot _gusriikide ajaloos. Kas me seame konelde aldse 1 min- gitest vabariiklaste valjavaadetest USA ja kogu vaba maailma saatuse ~ tuhtimisel 1989.a-st alates, ilma et see.partei koheselt ausalt ja kindla- sonaliselt tunnistaks viimaste aasta- ie poliitilist saamatust ja nditaks, uidas suhtutakse senistesse raske- ‘tesse vigadesse ja nende tegijaisse, kas fitkub koikide Ida-Euroopa emi- srantide Teise maaiimas6ja ajal oma maad ja rahvast kaitsjate cigustundetu tagakiusamine voi on parteil silma- piiril isikuid juhtivatele kohtadele julevikus, kelle skaala digustunde, vastutuse, eetika ja iildiste teadmiste — alal oleks juba ette kindlalt toestatav. Ma usun, et seda ktisivad enne hadletama minekut mitte ainult mil- jonid immigrandid Ida-Euroopast, yaid ka miljonid haritumad ja suure- ma teadmiste- ning intelligentsiula- tusega sobrad — ameeriklased, Kaa- lul on USA ja ta rahva rahvusvaheline ‘maine, kuid otseses ulatuses ka terve maailma saatus. Sest vabariiklaste jatkuvat' fe Le ary 6. OO a Y aah x “EE .Meie Elu' nv. 27 (1947) 1987 TORONTO EESTI UHISPANK 958 Broadview ‘Ave. Toronto, Uhenduses on Joud Ontario M4K 2R6 Kinnisvara laenud 3.25% laitctiiud laenud alates 10.75% Informatsiooniks helistage 465-4659. Pank avatud esmasp—raedo 10:00-3:00 Teisip. ja naljap. ohtuti £:30-8:00 Kuld ei hiilge iCanade rahva kiicltlamised nai- fevad juba pikomat aega, et peami- nister Mulroney on Kanada poliiti- lisest fassaadist konservatiivee osa talelixult eamaldanud, mille titty riig! potiitiline raskuspunkt on va- junud viltu vasakule, Nii kaugele, at viga suur ary kodanikke ei oska vahet leida kolme erakonna vahel, mis omavahel viistlevad, at alle koige sotelalistlikum. Tiihimik konservatiivaes servas pole madalseis kahe korgpunkti vahel, Viimane parlamendivalimine andis, vaga valei pohjendusel, Mul- roneyle viga suure enamuse, mis nitid on langenud allapoole 30%. Aeg on kiips. Tiihjus otsib uut siin- di. Kanadas voib tekkida néljas po-. liitiline partei - sinised konservatii- vid ilma progressita punasele poole- le, Seesugune arenemiskiik peaks _ olema meile meeltmédda, Siis teaxai- me, kejlele hdédletada. Yue partei loomine pole kerge. Vaja on ideid, vaja on initsiatiivi, vaja on juhte, vaja on raha ja arvukat, kéikumatut toetajate gruppi ning palju mitmet sorti abimehi. ® Meie Elu" 21. mai number tdi kolmanda lehekiilje allnurgas 50- realise ilevaate iihe tihingu 10. aasta- paeva aktusest. See tagasihoidlik ar- tikkel vis jaada lugejate enamusele markamata. Sama néhtamatuks kui on see tthingki, mille nime meie ka- lendrites mérgitud pole. Ometi on just see itihing kGdige otstarbekam vOr- relduna k6igi teiste voitlustihingute- ga. feline Pravda’ Venelannast refusnik, Rénate Les- nik, keda Gorbat8ovi kiilaskaigu pu- hul Pariisi kohalikud kommunistid peksmisega haiglasse saatsid, gest ta tahtis Gorbat8ovile kiisimusi esitada, andis senini valja prantsuskeelset ajakirja ,,Siin Moskva". Selle kahe- méttelise nimega lehe sisu koosnes talgitud valjavotteist Noukogude Lii- du ajakirjandusest. Tolgitud artiklic kasitlesid peamiselt vene sisemaa- lisi tésiasju, milledest valismaal saa- da olevates ajakirjades tavaliselt ei raagita, Vastuseks hiigla ldjale noukogude desinformatsioonile ldanes, otsustas r. Lesnik niiiid endist ajakirja im-. f°" P rae te ja teatakse kuidas uut parteid asu- berristida ,,Teiseks Pravdaks"’, mis ilmub alates 5. veebruarist igas kuus, avaldades. teemalisi vaéljavdtteid Noukogude Liidus ilmuvast ajakir- tandusest. Selle ,,Teise Pravda'' sihiks on pal- jastada noukogude propagandevot- teid, niidata tGelise elu palet N. Lit dus ja néidata millist pilti annab noukogude ajakirjandus oma rahvale ldiineriikidest. Seda kodike sealsete artiklite alusel, selgitades vajaduse korral kuidas teatavaid andmeid tu- leb mGista, Seega on ,, Teine Pravda" téhenda- ~ tud informatsiooniks ja hoiatuseks kdigile neile kes on huvitatud olukor- rast selles kdige suuremas maakera- lises impeeriumis. See ajakiri peaks tooma selgust ka neile kes veel prae- gugi usuvad, et kommunistlik siis- teem vdiks tuua lahendust vahba maailma ja nn. kolmanda maailma sisemistele probleemidele, ,,Teine Pravda" piitiab olla vastukaaluks N. | Liidu informatsiconibiiroo poolt laialt levitatud valeandmeile ,,N5u- kogude Etiitidide", ,, Uute Aegade’' ja teiste sarnasie propagandaorganite labi vabas Lijdnes. VAATLEJA PARIISIS epee mc EET Viimaste aastate ,,poliitika’’ ja ,,voi- _ mete’ ulatus on andnud idamaiselit’ kavalamate ajude juhtimise alla paa- senud Kremlile juba niiid otsustama — kippuva tilekaalu ja tahenduse ile- maailmses. vallutusvéidu suunas. Kaalul on & maailmale saatuslik- ku 1999-le-jarenevat aastat.” t See iihing on SEEN (Society of Eastern European Nations). Uhingu viartus seisab kiiilaltki suures inim- arvus, kes rahvuslikult innustetune omavad tihise sihi, tihise niude ja kes on vahetus [poliitilises ja geogreafi- lises kontaktis oma vaenlasega. Globaalsed antikommunistlikud ja antibolshevistlikud uhingud vehkle- vad mitmes suunas - suunaihtluse kaotanult, kaob nende lodgijud. Vaiksema Jiikmearvuga Uhingute fbalti jm.j kaal on Itiga vaike, et vajalikult nahtavaks saada, SEEN on dige. Kéigil liikmesrah- vastel on tiks iihine selge vaenlane - Moskva. Kuid SEEN vajaks tilesko- handamist, Jaiemat tutvustamist ja toetuste leidmist— vaga paljude teiste antikommunistlike Ghingute arvel. See lculd ei hiilga. mida keegi ei nae. ? Probleemile optimistlikult lahene- - des eeldame, et SEEN muutub popu. - laarseks ja kGik liikmesrahyad ak- tiivseks — siis sealt kujuneb wue kon- servatiivse partei tuum vi selroog, mis annab aluse, vOi vahemalt hoo, uue konservatiivse parte! loomiseks Kanadas. Seesuguse siindmuse eelduseks on omakorda, et ihingu liikmesrah- vad ja iga individuaalne fiige digest! hindab oma Ghingu vaartust, muutub iseteadvaks ja uhkeks oma ihingu voitlusvéime pdrast. Seesuguse siind: muse eelduseks on, et kanadalastes siiveneb arusaamine [palju todd!), et SEEN on vaga kindlameelne ja kon-. geTvatiivne inimgrupp, millele voib loota ja mida vdib usaldada. SEEN peab taielikult lépetama kontaktide ja sOpruse otsimise ‘mul- roonidega’, nendega pidude pidami- se ja neile kGnetoolj pakkumise meie aktustel, Kanadas on kiulljaltki haid inimesi, kes cotavad ja otsivad, kes pole poliitiliste parteide Idastuses. Kullalt on neid, kes péhiliselt kon- servatiivsed ja kes meid ja meie prob- leeme Gigesti mOistavad - teades, et SEEN-i véit on kindlustus Kanada vabadusele ja tGelise rahu saavuta- misele, Kellega kontaktida? Vastus on lintne - alustame mane himega - Peter Worthington, Paul Fromm-Kenneth Hilbourn, David bommerville, Bob MacDonald ja kas vGi Maple Leaf Ballard ja Giler's. Pocklinton... Oletan, et SEEN-i ju- hid teavad rohkem ja paremaid kan-. didaate kellega kontaktida, keda ké-- Nelema kutsuda ja kellega tuleviku- plaane pidada. Kill seal leitakse juh- tada. Parteid, mille kaudu meie ak- liivsed noored Kanada -poliitikasse astuvad. _ Kuidas on sellega, SEEN? Kas va- jatakse ettepanekuid? Kuld ei hiilga tolmu all. HEINO RICA "DARRELL KENT REAL ESTATE LTD REALTOR 268 Jane Street, Toronto, Ont, M6$ 322 Olen teie leentstuses ktnnis- Varade Ostu vor muug: puhul Metro Toronto ja Ontario ulatuses. @ Tasuta hindaminae @ Hupoteek- | Esindaja LIVIA HOLMBERG kKodus 233-6482 kontoris 766-4088 Male Ryu ih Stockholmi naosas toimuss juunini, mis loam tiliste, ithiske siindmustega Esimese maai ned Laine tea qi Rein Trageper neles Teise ma ti mobiliseerit Liidu poollt, Toive Miljani tuumareiva-v sitlesid niiidis Avatseremc Oli Balti Insti Larsson, kes votus tervilasiim des eriti Balti¥ laste poole. _ jérgnevalt Stockholmi li iRahvuslike suursnadik A Rootsi Viilist varemali mit ge olnud tihel estonia” t ajai martsis 1 linna vastuvéd lis, Sundbom nendi teadlas vatud Noukos mia, teadusli koolide esinc bariigist, lag dinlooge Bal aastaist 1900 OE oli He had mitle avy froofi suunas ka ajastu, mig mirke ennusi hivingu jare dik. Kone lq Rootat huvi riikidega ej ol praafilisest 1: loolistest ja dest, ‘KULASTUS Stockholm§ fessor Staff saksa keelvs laiahaardelis kumi-huvi hoidmist", Temal enc musrikast k Tartusse nin laslab ta Rite ' nagi ,,Rools linn". ENSV Teg president p kaneles ingi juhatavalt, at te kommuni keskkonna om — rahvuslike -k . duseilohien rligi taha, lis Liidu tinap restroike' al said tingimusime demetcks". ‘i linna kui , cag KRIJITILIN largnevalt Taagepera kes teataves ciation for th tic Studies) saldas ka kr arvel, mis p lesse, Oleme le vusvaheline pole aga m potiililiste vi Laénes, kes dust, Ndaite jatkuvat vag polijtitised valget pit peamiselt m - Professor tsusega paral mistega leg sust ja titles siste balti | kiusamis! de poolt *’ Nende ho iupidine, lise tihiskonnad aegseid bal teadjasi on nimetas 30