Hamiltoni Festi Skaudi- soprade Selts tihistas 30. aastapadeva — ee _ Hamiltoni Eesti Skaudisoprade Selts tahistas oma 30-aasta tege- vusjuubelit piduliku koosviibimi- ‘sega: piihapdeval, 18. septembri! YWCA ruumes. Sindmusest oli osa - votma tulnud ligemale neljakim- nepealine skaudisGprade pere, kellede hulgas olid ka Kanada Eesti Skautmaleva juktskm Egbert Run- ge ja ,,Rajaleidjate“ gaidilipkonna yanem gdr Ene Runge. Samuti vii- hisid kiilaliste hulgas-Kanada Ha-- miltoni piirkonna peakortertst - esindaja 5. Kennedy ja piirkouna staabist George Lethbridge. Kaiki neid tervitas avasénas H. E, S, 5S. esimees Haérnald Toomsalu, kes selgitas kokkutuleku pohjust ja mé- tet, tutvustades ka kohalolevaid ki- lalisi ning kohalolevaid endiseid H. E.S.S. esimehi, Aleksander Kiibar'at ja Heine Sepp’a .Leinaseisakuga ma- ‘lesiati manalasse varisenud Seltsi 7 eile tiikmeid. Lihikese ingliskeelse sina- votuga pddrdus kéneleja ka miitte eesti keelt konelevale Killaliste poo- le, Parasta avasona esitas endine | ‘skaudipaiss Norman Reintamm kla- -yeril Ravelfi ,,Pavanne of Sleeping Beauty, mis sai kuulajailt tunnus- ’ - fava aplausi. TEENETEMARGID | Ullatuseks asjaosalistele tulid iile- andmisele margid pikaajaliste teenete aest. Selle viis abi skauter G. Leth- bridge, kes méné s6naga selgitas markide métet ning ka enda kaua- aegset tutvust Hamiltoni eesti skau- diitksusega. Teeneiemargi saajateks osutusid skm Arnold Himma, kellele anti 35 aasta teenetemark ja skm Carl _ Aarlahti, kellel olf-25 aastat teeneid - skautlusele. Kuna A. Himma vilbis Lakewoodis séjameeste. suvepaeva- del, stis vditis margi vastu. tema ¥a- ; nem-poeg Mart Himma. . Tervitusteks sai esimesena sdna Festi Skautide Malev Kanadas juht skm Egbert Runge, kes andis iile faleva tervitused ja sama! ajal sel- aitas liihidalt skaudiséprade seltside osaléhtsust meie ‘skautlikus-gaidli- kus t06s. Gaider Ene Runge tdi ter- vitusi gaidmalevalt ja E. L. K.-H. Laskudes rohkem isiklikule.pinnale, ta tastis esile abielupaar Toomsa-. lude panust noorsoo kasvatustids Hamiltonis. E. Runge andis edasi ka asitajaliikme gdr Alice Kullange _fervitused, kes ise tervislikel pahju- seil ej saanud kohale tulla. Hamiltoni Eesti Seltsi Snnitlused - andis edasi sekretdr Leo Saar ja vKotka" lipkonna tervitused ning milesiuseseme andis tile ,,Kotka". majandusjuht skm Max Pertens. Kir- jalikult olid tervitused Hamilton Eesti Vaitlejate Uhingu esimehell August Jurs‘lt ia endistelt H. E. 5: 8. juhatushikmeilt Helju ja Voldemar Riimand'ilt. Samuti clid Gnnesoovia- te huleds asutajad hing endised juha- tusliikmed E. Saarkoppel, A. Him- ma,A.Tombak, — L. Lind ja V. Talli. PEAB PFUSIMA bo Jarenenud peokdnes H. Toomsalu -gnaliiiisis pohjusi, milleks H.E.S§. 5. loodi ja sihle, mida asutatud organi- satsiaon bndale seadis, KGneleja toi esile ka pohjusi, mille parast Selts neab edasi ptisima, kuigi skautlik legevus Hamiltonis on vaga tagasi- hoidlik fa gaidid ef tegutse juba paar- -kolm aastat. Pohjuseks on selleealise nooruse puudus Hamiltonis ja selle lahemas timbruses. Kuna aga jérel-- Esto Mutual Fund Ltd. 3. oktoobril aktsia hind $14.27 145 King Street West, Suite 1900, Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131 - kasvu on juba silmage nha, siis pole Gige Jasta Seltsi! haabuda, sest kui fuieb jallegi vajadus, on vaga raske otsast alata, Parast peokénet kuuldi veal Nor- man Reintamm'i esitusel Thumb‘; samait komponistiit kui eei- minegi pala. Jirgnes hubane kaosvii- bimine kohvilauas, mille eest hoolit- sesid virgad H. E. S. S. naisringi’ daamid Selma Ester, Olga Palyveer, Siina, Pertens ja naisringi esinaine Maht} Malberg, CH ka veel teisigi kaasaaitajaid, kes ei saanud kohal viibida, vaid kes olid oma panuse annud maiisvate vditelbade ja ktip- siste ndol, Saalile peoilme andmise eest oli hoolitsenud Regina Toom- salu. Hokkutulek ldppes H. E. §&. abiesimehe, Maks Suit’ ‘Oppatnaee, kestanastervitajaid nende heade soo- vide eest. Samuti tdnas ta trituse korraidajaid ning labiviijaid. Ta an- dis ka organisatsiooni liikmeskonna Gnnitlused tile esimehele Harnald Toomsalu'le, kel tditus 10 aastat olla jarjest H. E. §. 8, esimehe tilesanne- tes, Lopuks kdlas Eesti Hiimn. = 18 Hamiltoni noortevanemat ja gaid-skautjuhti tulid kokku 28. no- vembril 1953 Hamiltoni Eesti Seltsi ajutistesse ruumidesse, 12 Catherine St., et arutada skautlike noorte prob- leeme. Harras Kullango mainis, et suurimaks puuduseks skautliku t06 arendamisel on skaudisdprade seltsi puudumine ja tegi selle asutamise el- tepaneku, mis véeti tihehddleliselt vastu. Esimesse juhatusse. valiti A, ‘Himma, I. Kink, H. Liblik, M. Rand- Ja ja E. Saarkoppel. Juhatus koostas HLE. Skaudisdprade Seltsi Pohikirja, mis voeli vastu jargmisel peakoos- olelul, 7. mértsil.1954, Seltsi esimeesteks ajalises jarje-~ korras on olnud: A. Himma, ¥V: Re- bane, K. Rebane, E, Maida, R. Must. H. Sepp,.A. Lepson,: A. Kiibar! ja alates 1972 kuni tanaseni H. Teom- salu. Seltsi naisring alustas tegevust 1963 Anna Rehase algatusel. See on tegutsenud vaga energiliselt laagrite toitlustamisel ja kdigil skautlikel tiri- tustel. Ta_on andnud suure majan-. . dusliku toetuse seltsilé iga-aastase.. loterii korraldamisega. Palju aastaid on alnud ringi esinaiseks pr. Mahti Malberg, kellete isiklikult ja ka teis- tele naisringi tublidele liikmetele suur tanu selisi poell. Peale Skautlikkude noorie majan- dusiiku toetamise, transportide kor- yaldamise ja iirituste] kaasaaitamise oli skaudisGprade seltsi suurimaks tidks - laagrialade korrastamine Seedriorul, ‘Ehitati laagei k6ék ja. sd6kla. Ehitati maja laagrivarusiuse hoidmiseks. Aidéati kaasa ka Kotka- jarvel enne suurlaagreid. Kuuekiim- _fendatel aastatel oli tegevus vdga intensiivne, sest skauilikkude noorte ary Hamiltonis oli tile kaheksakiim- ne, Seedrioru laagritest vottis osa tile saja noore. Harra ja proua Toamsalu juhtimisel clevates kahes gaidide ja skautide rahvatantsu riihmas oli 58 lanisijat. : Skautlikkude noorte arv Hamilto- “nis on kill kahanenvd praeguseni viiga vdikseks, Skaudisdprade Selts on ikkagi vdga elujéuline ja abival- mis. Viga palju tdnu kéigile neile naistele ja meestele, kes selle seltsiga on kaasa tedtanud selle 90 aasta jooksul. A HIMMA 15. ja 16. oktoobril - .Tom: _NELJAPAEVAL, 13. 9 ORTOOR, - THURSDAY, OCTOBER 13 . | ; Eesti arst vaivekorras Dr.M. Leesment .., 81-6834 29, ja 23, oktoobril Dr. Reichard 29, ja 20. oktoobril Dr. R. Vanasalja ... 961-6359) Kudas mulgi ldave - Estole? Esto 84 lgheneb ja seile suuriyi. tuste kavas maakondlikud organisai- sioonid korfaldavad teisipaeval, 10. juulil Royal York hotelli ruumides ‘Maakonna Paeva, mis on kohtumis., pdevaks tihiste mdlestuste elustani- seks lapsepdive, kooli, kodukoha vai pdgenike pidevadest. ‘Jgal maakonnal on varutud ruu mid, kus toimuvad vastasiikused ké. lastused. Peale selle esitatakse rah. ‘vustikanditega kaunistatud rdivaid moenditusena, rehvapillide muusi- katja muud. — | Selle péeva ettevalmistamiseks ja sisustamiseks on igal maakonnal oma plaanid kaugelt ja lahedait kil jaliste vastuvdtmiseks, Et neid kiisimusi arutada, korral dab Mulkide Selts pithap#eval, 23 okt. kell 3 p.j, Eesti Majas Esto ‘84 eelse kokkutuleku, kus teemaks on Kudas mulpi laave Estole”. Seal an. iakse informatsiooni senisest seltsi ‘ettevalmistustéddest, kus, kohvilaua iimber istudes ndidatakse valguspilte Mulgimaast ja vanasl ausast Viljan- dist. Loodame, et kéik mulgid vétavad —sellest koosviibimises! osa, samut koik sGbrad ja kilalised on teretul- nud. TTT ve 7 beli-balli nimetust. Skautlikud noor- “Kotkajirve ‘uubeliball ~—619. novembril | | Kotkalarve sal Hinavu 30-aasta- seks. Toronta Eesti Skaudisdprade Seltsi traditsioonifine siigispidu lau- pdevai, 19. novembril Eesti Maja suures saalis kannab seflepdrast juu- | teiiksused . — Kotkajarve kasutajad | | — tulevad seltsile appi hoogsa peo kotraldamiseks. 3 Eesti jalg astus Kotkajarvele esma- kordselt kevadéel 1953, Emakordsel _yaatlemisel tehti ka atsus koha ost. . miseks. Niiid on sellest labipaasma- iust vosast saanud noorte paradiis, kus midagi ei puudu, mis eeskujuli- kul suvitus- ja laagripaigal peab ole- ma. Kotkajarve seisab ilus ainuit pi- deva td6 ja hoolega — usinad tG6- aa kded ja plisavalt dollareid on vaja. Toronto Eesti Skaudiséprade Selts kutsub selleks igal siigisel - kiki noortesdpru, et ise pidurdomu nauti- des aidata selisi majanduslikult. Skaudisdprade siigis-pidy — viima- - , sel ajal Kotkajarve balliks nimetatud, on ks meeldivamaid ja hoogsamaid eesti tirftusi. Noortejuhid kdikidesi tiksustest aitavad kaasa pidu heaks kordaminekuks, Stigismeelealudele vastavalt dekoreeritud sdaali kujunda- vad Rajaleidjate juhid. Rikkaliku pi- dulaua korraldavad PGhjala Tiitred. Poistetiksuste juhtidest Kalevid hdo- litsevad baari ja muu keelekaste eest, Lembitu Malev on aastate jooksul spetsialiseerunud loteriide korralda- misele, Kotkajarve bDalli loterlid on ‘iihed véilude-rohkemad. Kelle] on Gnnetik kasi, see voib ballilt lankuda terve varandusega. Endastmdaisteta- -valt on pidul ettekanded ja tants. Moddunud ballil nautisid piduliséd hoogsaid tihislaule. Nonda siis veel kord — varuge ‘Jaupdeva, 19 novembri ahtu r6omu jaoks ja tulge skaudisdprade pidule. Sellega kaunislate Katkajarvel! He- listage Bruna Lindrele — telefon 421- 5541 — ja varuda Javad oma selts- konnale. | 4 Uus tribtiiin ™ J6ekdaru staadionile Noorsooto6 Komisjon xorraldab EKN tuludhtu: loterii Reedel, 28. okt. ki. ‘Eest] Maja suures saalis Eestlaste Kesknéukogu Kanadas (EN) tulu- Ohtu, nimega Viinakuu-dhlu! . Huvitavaks ja osavoturohkeks kuju- neb kindlasti FKN NoorsootGd ko- misjoni poolt korraldatav.Jolerii rik- Alike vditudega. EKN 166 ja vabadusvaitluse toe-. tamiseks of oluline k6igi rahvusli- kull motlevate eestlaste heatahtlik Kaasabi loterti heaks kordamine- kuks. _ Palume Kaiki eesti organisaisi- cone, drisid ja eraisikuid annetada kinke-esemeid loterli heaks. Teie panust oodatakse ja vOetakse tanuga vastu EKN biiroos Eesti Majas. EKN NOORSCOTGG KOMIS}ON Uleskutse kéikidele eestlastele, koikidele nendele, kes Eesti Vaba- - riigi iseseisvust vadramatull oma elidameasjaks peavad. 4. jJuuni 1984 on Eesti Vabariigi sini-must-valge riigilipu, . v6itluslipu sajas slinnipdev. — your ew Cat fot all its worth. [15% HINNAALANDUST J | KAASMAALASTELE. | | ". “MKBige paremini véitleme Teie o a) AIR APPLIANCE SERVICE i PARANDAME hiilmutuskappe la piiite — igat lid Wt 31 aastat toédpraktikat yr Tel, 533.9334 — Peter | Vahetatud pildiallkirjad Meie Elu“ nr, 40 esikiiljel aval- | datud EGMK ja ESMK aastakoosale- Ku piltide allkirjad on eksikombel vahetatud.:- Kotkajarve 30. aastapde- va puht] malevate poolt tehtud kingi- tileandmise fotc alla on satiunud ees- ti skautluse 76 a. juubelimargi ava- mise pildi allkiri. Selle alla omakorda on triikitud kingi tleandmise foto -allkiri. Palume eksitust lahkesti ya- bandada. auto roostetamise Vastu. . kacutaiakse g teuelik 9 patandiga B keites ‘curiista gatentecrtud B rooate ooautlbe © FZiapart'i wus a wast tiiligte pookt. auto ostul. | Proven around the wortd : On 6 mililon venicies. | Ziebart APPEARANCE & PROTECTION SERVICES Aa. vestupidavus " Isikiikult viin auto dra ja : tagastan. | Helistage: Matti Karuks. : 1-898-5672 ; 0383 Yonge St. 5. Newmarkeyg i — thtekuuluvustunde _ Nagu varasemadki juubelid, kodu- maal 1934-ndal aastal ja (eelkdige) Vabas Maailmas kakskiimmend vyiis aastat hiljem, leiab seegi kindlasti laiaidast ning vadrikat tahistamist. Meie riigilipu sajanda siinnipdeyg kiinnisel, lahtudes erapooletu ja ise- seisva Eesti Vabarligi jétkuvat okp- peeritusest, patriotismi ja rahvusliky tugevdamisest kdikide poliitiliselt ausalt méllevate eestlaste hulgas, kutsume tiles nel. janda juuni nimetamisele meie iga- aasiaseks rahvusptihaks! Lehvigu igal neljanda! juunil oky- pantide poolt vihatud ja tagakiusatud Eesti Vabartigi sini-must-valge igi. lipp — eestlaste vabadusunistuse stim: bolina! — sajandeid oma saatust irdtsinud vaikerahva alistumatuse sumbolina! ' Stokholmis, 5. septembril 1983. a. Organisatsioont.,,4. JUUN]" juhatys 7.40.6. ioimub:,, eestlaste. Joekaaru Eesti Laste Suvekodu slaadioni ehilamine liks 20. a. tagasi ; Maksma tile 5000-nde-dollari, mis on. 4suur summa kui arvesse véitu, et 4 suurem osa annetajatest ja ehilaja- jest teenisid alla tihe dollari tunnis. Kdesoleval aastal ehitati staadio- . file wus tribiiiin, kuna vana puupos- lidele ehilatud hakkas juba kédune- a Téa tegid vanad veteranid: E. Pot- sepp, B. Randaljov, Bob Marriolt, V. Kdresaar, $. Laaniste, G. Uueson, R. Rannala, L, Esken, J. Kolga, ¥. Hir- valt, &. Tuslar,'E. Plirsalu, E. Loo Ja iéjjde organiseerija VY. Salurand. Need noortesdbrad 16éiasid sfaadio- ni] 45] (8Glundi, mitmed neist 90 tundi. Kui arvestada tunnipalgaks 10 dol... siis ainult palgana oleks tulnud valja maksta 4510 dollarit. Kui ar- vestada 8 tundi tdGpdeva pikkust siis kulus ehtlamiseks 56,3 pdeva. joekdaru: peolt osteti materjaii 2300 dollari eest ja puumaterjali 2000 dollari vadriuses kinkis sama helde isa, kes kinkis ka tiidrukute larele katuse katmiseks vineeri. Xokku cleks idainud triblilini ehitamine maksma ligemale 9000 doliarit. Tri- bitin on 430 istekohaga. : Nagu katuse katmise! nii ka tri: ~ biiini ehitamisel andsid oma panuse endised JOekddru kasvandikud. Sini-Must-Valge all Esto ‘84 annab meile suurepdrase vdimaluse Eest: riigi ja rahva saavu- tuste ja saatuse tutvustamiseks mit- te-eestlastele, (ks parem vdimalus selleks on Eesti rahvuslippude ali toimuv vaba- dusndudluse rongkdaik, Rahvuslippude all maailma sidametunnistusele, ndua- me oigust, nouame okupatsiconi-va- eede valjatombamist meie isade maalt ja nOuame vabadust Eestile. Majandustikuks abistamiseks, Es- io ‘94 Eesti Rahvuslippude muretse- miseks, -korraldab Toronto Eesti Voitlejate Uhing laup.,.22. oktoobril algusega kell 7.00 Ghtul Toronto’ Resti Maja suures saalis lObusa koos- viibimise, miliest loodame kaasmaa- lasie rohkearvulist osavditu, Puhas- tulu ldheb tatelikuit eelpoolmainitud gistarbeks. U. TAMRE JOHN E. SOOSAAR, C.A. Chartered Accountant Sulte 1802, 181 University Aye,, Toronto, Ontario, MBE 3M7 Tel w BAD 0099, . kaputame .Meie Elu“ nr; 41 (1754) 1982 Harri Kivilo ja Robert Vellend rullsuusalamise meistervoistlustel Toronto E. T, Seton pargis, Foie — H, Raigna - Eestlased rullsuuskadel — Viimase paarikimne aasta kestel on suusatamine arenenud nii, et seda saab teha ka siis, ki puud on dehes ja lilled dilsevad. pellist suu- satamist nimetatakse rullsuusata- miseks. Suuskadel on ratiad all ja nendega vaib kiiremini fliikude, kui votstlus- murdmaasuuskadega fu. met, Rullsuusatamiseks: kasutalak- se asfaldiga v6i semendiga kaetud