hing . li-aastases a0: or ce er be Np Tih, SEE: on mea arta tes) ' oe BE = et ee ested ‘it “ha prin Baie Ete bes vabade eestlaste hédilekandja CER. Pe a a es i ce eR USA politika Balfi r Vélisministri abi asetatt|e cones es Viliskomisjonis WASHINGTON (VES) — Kongressi Esindajatekoja Valisssjade komisjoni rahvusysheliste organisat- sioonide alamkomisjonis ilekunalamine rahvasaadik Edward Derwinski poolt Balti vabariikide olakor- da puudutava resolutsicenite kaign andmiseks, kus seletustega esines valisministri abi asetititja Robert L. Barry. Tema seletused puudutasid Balti vabarilkide vigivaldse -annekieerimise mittetunnustamise poliitikat; Toome R. L. Barry seletused, mis jarjekordselt tOendavag Uhendriikide kindlaksjéimist nen- de. riikide vagivaldse annekteerimise mittetunmusta mise pohitikas, R. Barry vaitis muw uigas: “TORONTO. — Gatario iilemkob- tus on arutusel huvitay protsess, - mis peab otsustama kellele kuulub . 98. april sel aastal valjaloositud — Lotario peayéit 1.278.127 dollarit ja 50 centi. LoteriivOidu noua Onta- rios Londoni lahedal elay James - Naga teie komitee teab, on Usa jarjekindlalt. keeldunud . tunnusta- vad neist purkondadest, siis peo- mite mele onelema . Noukogude _Nichelas, kuid vOidusummale pre-. mast Eesti, Lati ja Leedu vagi- | ametisikutega. geri Ede, kes mainib, et ta el taht-: _ nud oma nime suure loteriivoiduga. siduda ning andis James Nichola gele volitused vdidu valja vétmi- seks. James. Nicholas aga keeldus | raha. arstile Wle andmast ning asi . aks kohtusse. Rahasumma paigu- _tati nii kavaks panka kuni Konus: keerulise ktisimuse lahendsb. MONROVIA — Aafrika ihisuse . Grganisatsiooni konverentsil mal nis Uganda uus president Godfrey -Binaisa, et vGimult k6rvaldatuc. ‘Uganda dikiaator Idi Amin’ Jasi vOimutsemise . perioodil mérvata cocl miijonit inimest. President sitidistas Asfrika uhtsuse. orga _satsiooni, et see ef ndudnud Ami- nit immoiguste austamist ja res- pekteerkmist. GENF . — Austraalia immig Tat- ‘sigoniminister Michael MacKellar, kes yotab osa Genfis toimuvast ‘Viemami pogenike abistaniise konyerentsist, mainib, et Austraa- lia voimude hinnangul on ligemale 200.000 vietnami pégenikku oma nogenikepaatidega ja viletsate lae-. vadega tormisel merel hukkunud. Minister avaldas lootust, et laane- maailma maad votavad vasht sent sest suuremal arvul pogenikke leiavad voéimalusi nende abistamiseks. | | . STCRHOLM — Vaeivald tana vatel, eeskatt Stokhclmis, on ra- hutustbekitay ja .ikeskmiselt esi- neb-.iiheksa Kkailaletungi pievas. Beskatt Pensionarid on chutsoo- nis. Vastavad uurimused on ndi-. danud, et vigivald: Hinavatel ei puuduta pormugi nii palju_.,in- ternseld lahinevid kriminaalse elemendi] v6i narkomaarnide hul- gas, Vagivald véib tabada iiks- _*k6ik keda. Koige ohtlikumad Ko- had Stokholmis on muidugt Ser- gel-City,. Slussen, Medborgarplat- ‘sen ja Tensta. On konstateeritud, et eriti palju on riéévitud pensiondre pirast. seda, kui nad on toonud postilt ome pensioni- raha. Vigivalda kaardistatakse muuseas raalide abil, kusjuures locdetakse hiljem. leida, vastuabi- nousid. ff HARTFORD — Paikesepl ekikkide aklivsus jouab tinavu jdlle oma, -tsiiklis k6rgpunkti, teatatakse -tifeb, ef piikeseplekkide aktiiv- sus havitab teataval midral maa kera osconkihti ja vOimaldah 5ec- ga Tohkemalt ultravioletseid ‘kiiri lib} tungida. - Péevitamisel-suple- misel tuleb seeparast (anavu. olla. eritl eltevaailik, OSLO — Kaugel podbjas iiletds Norra-Yene piirl vene soldat, pa- ludes Norra poolele saades seal noliitilise pogenikuna asiiiili Nor- ras. Ta ol; pogenenud tiksusest Petsehnga rajoonis. Tema kiist- mus On arutusel praegu: Norra just Connecticuti ilikooli _teadjaste poolt. Dr. Michael Viola tenteerib ka Kehalik. arst dr. Me- | valdset ja seadustevastast inkor- poreerimist N. Liitu 1940, a. Selle | politika . tulemuseks on, et meie tunnustame ja jatkame suhtlemuist diplomaatidega, kes on maaratud esindajaiks nende kolme mea vit maste iseseisvate yalitsuste poolt. Eesti, Lati ja Leedu esindajad USA-s kasutavad tielikke dipio- maatilis] privileege ja puutuma- tust. Meie ‘mittetunnustamise poliiti- ka avaldab ennast mitroel viisil. Valisminister valjastab igal aastal nende. riikide aastapfevade puhul |. tervitused nende esindajate kaudu {Balti rahyastele ja valisministee- riumi esindajad vStavad osa nen- dé ametlike aastapievade tihista- mistest kolmes saatkonias. ~~ Meie keordineerime ka teiste USA asutuste {6Gd, nditeks hoolit- seme, et kohtade nimed ja pealkir- jad USA ametlikel kaartidel nii- taks jarjekindlalt USA mittetun- nustamise poliitikat. Meie ptiitame jéada kontakti Balti rahvastega-,,Ameerika Had- ie’ yol ,,Vabaduse Raadic‘‘ nende- keelsete saadete kaudu.. Monda ameeriklast hiirib fakt, et mete tegeleme WN. YVemaga Mesti, Lati ja Leedu kisimustes ja asjades. See lahiktimine hdl mab -vyaiq tksikuid punkte | hen. ola alalt. Kui meie tahame abistada yp pere- | vitatud, mis USA Ameeriklased, kes scovivad kii- lastada Balti vabariike, peavad taotlema Nouk. Vene viisat. Vajadus suhelda NOukogudega heig asjades ei vii meie arvates USA-d mitte ara Balti vahbariikide annekteerimise mittetunnustamise poliitikast. | Noéuk, Liidu poolt teostatud kes- ti, Lati ja Leedu inkorporeerimise tunnuslamine yi mittelunnusta- mine on meie (USA) teha ]@ otsus- tada ja meie ei tunnusta annek- feerImise aktsiconi: Meie oleme korduyalt avaldanud avalikult ama poliitikat mitte tun- nustada vagivaldset Eesti, Lati ja Leedu inkorporeerimist N. Liitn. Ma arvan, et teie olete eriti hu- aidata Eesti, Lati ja Leedu inime- SL. Valisministeeriumi seisukoht- ja vaade on, et meie mittetunnusta- mise politika jatkob muutima- tult ja sellega viliendah ka meic mitictuimusiamise seisukohta, — Edasi kasitas: Robert L. Barry Balti vabariikide USA esinduste kiisimust; mérkides kokkuvottes: Balti vabariikide saatkonnad USA-s jdavad Balti. rahvastele tahtsamateks siimboliteks ja meie ‘nende jatkuy tunnustamine ~ ning diplomaatlike esindajate akredi- teerimine — sellega avaldub sa-. muti USA poolt vagivaldse annek- ette vOtab, et |. atsurssid (tagavarad} tke. seks tegema asjaolu, et meie ei “imu 2 korda nddalas — feisipaeval ja neljapaeval | | Kid samaaegselt pean ka sel. |. | yaata neile esindajaile kui ek-|— sillvalitsuste esindajaile, |Need esindajad on isitud, kes on ametisse maaratud nende kolme riigi viimaste iseseisvate ‘valitsus- te poolt aastal 1940. Nende osa on ka tilal hoida Eesti, Lati ja Leedu yapaduse ideed, Oluline on ka teatada, et need kolm. Balti vabariikide esindajat on soltumatud USA valitsusest ma- jandushikult. Nad on finantseerita- yad Eesti, Latt ja Leedy valitsuste iondidest,. mis blokeeriti USA poolt sii maal aastal 1940. Kuna vilmaste iseseisvate Bes- ti, Lati J2 Leedu valitsuste poolt miairatud diplomaatiline kerpus ich Balti esindjate jatkuvusest ka kémelda. Balti . Kahanevad, eriti maksab see leedulaste jubul. vitheneb aegade jooksul, sis tu) esinguste rahalised yes. &§ Balti esindajad ja ka asjast’ huvi- | : tatud eraisikud on arutanud esin- damise jatkuvuse ja sellega seo-- ses olevat majanduslikku. problee- mi viimastel. kuudel. Vaated neis ktisimusis vajavad USA valiisuse oisusi, mida praegu ei ole veel teh- tad. : ee Robert L. Barry avaidused: vas- tavad tapseli nendele deklaratiiy- setele seisukohtadele, mis ta aval- das mOnt aeg tagasi Washingtonis Balti rahvusgruppide organisat- kondade Uhendamist, kes parine- | teerimise mnittetunnustamise: polti- | sioonide esindajatele, Ke abistasid ii Ani Mérvarite valjaSpetajateks oid vilismagiased KAMPALA — Palesttina Vabastemisarmee PLO, sama histi ‘iui ka tiks salaparane ameeriklane kuulusid Idi Amini vilismais- fe abistajate Iuika, kes aifasid diktaatorit ynidada tieval oma | terrorirezhiimi Upandas. Neil on keskne osa Amin! kutseliste tapjate véljabpetamises ia relvastamises. Sellesarnaseid teateid on paljas-;ta tanud Amini. salajaseks ja usaldus- likuks tembeidatud arhiivumater- ial, mille Tansaania ja Uganda iik- sused said kitte, kui nad valluta- sid Kampala moédunud kuul. Kuid ka uksikud pealtnagizad on hakanud réikima Amini kahek- sa aastat kestnud terrorivalitsu- sest oma ftahelepanekute koha- |. selt. : Ideoloogiliselt usta segane kamp valismaaiasi on omait poolt aida- nud pidada Amini vGiniul.. Dikta- tuuri algaasiail olid abistajaiks juudid ja inglased, hiljend = tufid. nende asemele palestiiniased, Now- kogude Liidust tulnud venelased ja ida-sakslased | | - On olemas ‘ka. téendid seilest, et inglise, ameerika ja keenia efte- votted teenisid suur) semmasid, miiiies’ Aminile ugandalaste. terro- riseeruniseks vajalikke tehmilisi vahendeid., | | kohtuministeerjumis. Nouk:. voi-| . mud, kellele pégeniku saabumine teatavaks tehti, esitasid Worrale | noude 19-a.. pogenenud soldati yiljaandmiseks. Pégenik titelnud, et temale' on Noéuk. olukorrad muutunud valjakannatamatuks, misparast ta otsustahud juhust kasutada. ja pogeneda. STOKHOLM — Juba: mud su- vel touseb 'Rootsis helistamise hind telefoniautomaatidest. Mii-| _ nimuumtartif on senise 50 OGri ase- mel diks kroon. Selle eest saab kolm nn. Markeeringult kaugeké- ne puhul ja iga jargnev kroon an- nab vils markeeringut. Poljuseks Amini tShisaim vilismaine biit- lane oli Palestina vabastusorga- ‘nisatsioon PLO, kes omapoolsest citamisest hoalimata vittis. ose kardetud riikdiku uwrimisteim- konna tapjate viljadpetamisest. PLO dpetas vilja ja organiseeris Amini ihukaitsetiksuse ning saatis Ugandasse Spetajaid, kes vdtsid isiklikult osa vangistustest, vangi- de plnamisest ja ka morvamisest, jotustavad eliu jaamud kannatuste asalisad. Uks Amini ‘uurimistoimkonna | kiiest: pogenema padsenud vang, Apoile Lawko, réakis, et kuus on munhulgas see, et aastas ]6-] kiimnest palestiinlasest olid v&lja mufakse felefoniaut omaate umbes 19 miljoni Kroon eest. opetamas us} . tapiaid-noorsodu- Tariifi | reid, kes olid tavaliselt rabalaisse . tastmine ei puuduta 10-60ri auto- | riietatud sudaanlased vol uganda- maate, milliserd on Thigis lumbes lased. £006. =" Neile anti harjutusteks _vange, kellel tuli kGrid Labi l6iga- ole ee a eoeune pit ee : = il a4 el ' 1 a tat _ geletas ta ja jatkas, ef, Wurl- | mistoimkonna yanemad koosseisu liikmed seisid karval relvad kiies. Esimesel harjutuspdeval katsusid | noersodgrid | | woksta. tavaliselt _mitema Kuid’ nad -peeti siiski kinni - _toodi fagasi ning sunniti vangi tapina. - Nende’ har jutusie juures “olid pa- lestiinlased néuandjaiks. Teine tahtis Amini surmamasina kalgushoidja oli Frank Terpili ni- meline ameariklane, kelle Pariisis aseisev ebtevéte viis Ugandasse mitmesuguseid plahvatusain, 'd, luurevahendeid ja. relvi ning an is valjaSppe luuretaimkonna agenti- dele spionaazhi ning sabotaazhi os- kusteks, selgub Amini arhiivist.. imselt ideoloogilisel pohjusel | 1i- das Amin oma teenistuses ka sot- sialistlikest maadest tulnud. ndv- andjaid. Ida-Saksamaa, kes on ydl- nud osa julgeoiekutiksuste: saatmi- sest Angoolasse, Etioopiasse ja Mosambiiki, saatis oma asjatund- jaid Ugandasse, et valjadpetada riikliku . luureasutuse koosseisu raadioseadmete ja juuremasinate kasutamises. | Uks ldanemaine diplomaat oleval kindlaks. teinud, et ida-sakslasté. nduandjaid oli palgalehel 1975.—77. aastall. : Méddunud aasta kohta. pole sel- syst saadud, kuna Amini suhied Néukogude Liiduga jahenesid. Amini 20.000 mehe tugevime ar- mee koosnes suuremalt osalt 1ou- na-sudaanlasist palgasGdureist, sf muti nuubia ja ruanda emigranti- dest, Nad said suuremas osas oma relvad ‘sotsialistlikest Reaktiivhavitajad ja scomuststyd transportmasinad iksuste veoks plid peasegu KGik N. Liidus tehtnd. |PEN-klubi koosolekust, | nimetatakse nistri abi Charles Dunean. Valge | Maja suurte vGimupiiridega staabi- |. tilemaks nimetas president oma. | Hamilton Jordan. rlikidest. |Luulefaja Aleksis Ran- || ntl aktivne SuVInG fegevus Luuletaja Aleksis Rannit lendas | 2. Juulil Ateenasse, kus ta sealses | iilikoolis esines esteetika, kone- ressil. Sealt ta lendas ©. juulil edasi Pariisi, véttes osa Prantsuse kus ta raakis Eesti PEN-klubi organi- satsioonist ja-tegevusest. 14.. juu- lil lendas ta Parisist Ric de Ja- nelrosse, 44-ndale illemaaihmsele PEN-klubide kongressile. oli Festi PEN-kiubi = amethkuks delegaadiks Asta Willmann. Nagu juba on olnud mitme eelmise kongress]- puhul, tuli neil ka see- kord kibedasti voidelda punastet PEN-klubide ‘yastu Kesti - PEN- kiubi staatuse sailitamiseks. Carter puhastab | oma valitsust | WASHINGTON — President. Car- teri puhastusoperatsioonide raami- des lahkusid Uhendriikide valitsn- ‘| sest. tervisholuminister Joseph Ca- jifano ja riigivarade. minister Mic- hael Blumenthal. Califano asemele nimetati tervishoiuministriks seni- ne majutamise ja linnade véilja- arendamise minister Patricia Har- ris ning Blimenthali asemele seni- ne Federal Reserye Boardi esi- mees William Miller. Omalt kohalt lahkub ka Kohtuminister Griffin Bell, kelle ulesanded votah tile se- nine kohtuministri abi Benjamin , Civiletti. Kindlaks valitsusest lah- kujaks on ka energiaminister Ja- mes Schlesinger, kelle asemele praegune- kaitsemi- senise abi ja usaldusmehe poliiti- liste kiisimuste . alat 35-aastase Mainitakse, et president noomis viimasel valitsu- se koosolekul Uhendriikide saadi- kui Liitunud Rahvaste . Organisat- siconis mustanahalist . Andrew Youngi, kelle. positsicon vaatama , sellele on aga kaljalsmalals hand: | lustatud. Brasiilias peciaval ‘Rongressil | at ee A a e Asja Toronto Eesti Majas foimunud Tallinna Festivali i ajal oli i mafe keskmine saal muudetud ,,Musta kassi nimeliseks kohvik-restoraniks, mille seintele kimstnik Benita Vomm oli maalinud stiliseeritult snuri: - musti kasse. Uhe sellise musta kassi all naeme ,,Killapoiste“ laulu- grupi liiget ja kontrabassimangijat M. Ahermied koos Miss Tallinua susan Suit’iga, Foto: Tommy Tomson _ Skonoomikas hinne kaks N. Liidu vestemehed sarjavad tihti tédstuste juhatajaid ila pla- | neerijaid majandusely vadrnahete pohjustajatena, kuid neil on kee fegooriliselt keelatud naeruyaaristada. parteid; kes kogu selle N. Lii- dus valitseva hiiglasliku techuvabohu pohjustajaks. Ailpool toome WN. Liidu veslemehe L. Medvedovski veste, mille pealkiriaks on nOkonsomikas hinne kaks". | stuge, selisimees tehke suitsu. Kuulsin, et ofete va- rustamise alal ass. Just. tele ta- haksin usaldada kullaltia delikaat- se asja."* dUurl Stepanovitsh, olen tahele- patiu ise!" _ , Oelpe, kas teid rahuldab meie taodaete valimus? Arge kurustage, iitlen teile ise: ei rahulda. Ei teid, mind ega tarbijaid. Kas tuli signaaie?' | VYeel mitte, kuig loodan, et ti- leb. Niisiis, varvus on enam-vé- hem, valiskuju kéib kah, kuid sisu, nagu Geldakse... Whesdnaga, tu- leb otsida. Midagi uut, originaal- set, algupiirast. Mide teie arvate?“ »Esialgu mitte.-midagi. Ootan juhtnocre." ,Nondaks, on ettepanek kasuta- | da toodete valmistamisel elevandi- luud. Saayad tugevad, elegantsed, | kaéepirased." ,Kust me. nit palju elevante saa- mer | , Mileks meile elevandid? Vaja on rende luid, Gigemini — kihva.” Nelia Baarileti ees istub mees ja 14l- Iutab: »Mis te aryate, milleks ma. siin joon? Ma joon ainult puhtast , ahastusest!" Mille iile sa stis ahastad?" wet kekteelid on: siin nit hir- mus kallid!" od | - Mees l&heb arsti juurde ja pa- lub end steriliseerida. Arst Kiisib: ,Kas s6¢ on tdesti teie soov? Kas olete selle asja kodus ka poh- jalitult [Sbi arutanud?" , | Miees: va taiesti selle poolt ja ka lapsed olid hadltega 18:4 -vastu —sefile ‘poult,-et meie perekonnas ef tohi anam lapsi stindida."* Petshkin, : juhi kohale. Jaa! Meie oleme. naise- ,oeda niliid kiill. aga kust: kibvu saaday* - - AMinge raamatupidamisse. Teile on antud Jdhetus Jakutskisse. Soi date hiljaaepu avastatud mammut-_ tide surnuaiale. Mammut.on ju te- gelikult sama mis elevant, ainult et valia surnud.' Vabandage, Juri Stepanovitsh, uid’ elevandiluust esemed teevad tootmise meeletult kalliks.“* Kaks, Petshkin! Okonoomikas saate kahe! Mitte tootmise, vaid- hinna. Need on erinevad kategoo-— riad. tthest kihvast saame aasta- plaani jao selgastigajaid.“ Juri Siepnovitsh, aga. kingalu- sikad!s ? Elevandiluust setjastigaja-- ga ei sobi kokkn tavaline kingalu- ikas," _,,Tubli poiss, Petshkin. Te hak- ‘Kate Juba moflema nii, nagu vaja. iTeate mis? Kusagil seal Hhedal kukkus maha Tunguusi meteoriit. Korraldage otsimine. Kingalusi- kaid hakkame valmistama meieo-_ rlidis oievast rauast. Trudeau ej kavatse faandude OTTAWA — Kanada endine pea-' minister ja praegune opositsiooni juht Pierre Trudeau andis Oitawas pressikonverentsi, markides, ef ta. kavatseb jaada liberaalide partei Trudeau kritiseeris praegust konservatiivide valitsust, kipnitades, et peaminister ‘Clark: laheb vaikselt mOdda kGigist tdht+ satest ja olulisest ixisimustest. Ta atakeeris Clarki ka lubaduse pé- rast lisraeli pealinna iilevilmiseks _ Tel Avivist Jeruusalemma,. kinni- tades, et see oll ainult valimiskam- paania trikk, mis ei avaldanud. soovitud mdju Kanada juutidele.