| (Aigus tk. 2) |
-muudatusid ja et septembris oleks

vOimalik hakata lopudokumenti

-_redigeerima.

_Luksemburgi delegatsiooni -
~ juht,

| saadik: Laurence O'Keeffe
fides, .
_ - tligid, kes kirjutasid alla Helsing:

__ Kokkulepetele ja teevad nao, et.

nad ei ole sellest midagt kuulnud,
loob usaldamatuse Ghkonna Eu-
rpopas: ning avaldas loctust, et
vene revolutsiooni 70.a. juubetiks:
vabastatakse ka kéik poliitvangid..
Pranisuse delegatsiooni juht,
saadik Gilles
footust, et huinanitaarkiisimustes, .
mis on peamise tahisusega Vini
-xonverentsil, jOutakse kokkulep-
Nee.
| Saksa Demokraatliku Vabaritgi
delegatsiooni juht,
Steglich, tervitas -mdéningaid
- Léane pdhimdtteid ja avaldas loo-
tust, et Helsingis alustatud pro-
fsess jatkub Vint lopudokumendi
vastuvotuga. - | |
— Ameerika’ Uhendriikide dele-
gatsioonl juht, saadik Warren.
Zimmermann utles, et USA talgib
suure huviga, kutdas Noukogude ©
‘Lilt’ rahuldab  tatarlaste  diglast
— ndudmist, tagas! poodrduda nende
- ajatoolisele kodumaale. Krimmi.
-Néukogude Liit peab samuti
| Afganistanist: valja viima oma.
okupatsioonivied. Ta tervitas
- neutraalsete. riikide Austria ja
Shveitsi delegatsioonide uut ette-
panekut, mis puudutab humafii-
- taaralaseid kiisimusi. Edasi.saadik
Zimmermann kisis: mida me
- gotame ja taotleme Viinis?
 Aisiteks: Helsing ja Madriidi

taotluste ja eriti inimdiguste osas

peavad toumuma -jarelandmised,
mis oleks tdeliseks prooviks.
mdistele “Glastnost.” Kaotada ter-
min ,.salastatud (66°
ne! keelamaks. inimestel lankuda
‘Noukogude Ltidust. Tuhistada
need paragrahvid nodukogude
- krimuinaalkoodeksist, mis lubavad

inimesi arreteerida nende veendu-

muste parast: Keelata tervete ini-

-meste,. kes julgesid kritiseerida

aoukogude susteem), paigutamist
‘. nsithhiaatriahaiglatesse \ ning
—lOpetada raadiosaadete segamine,
koos vastava tehniliste seadeldiste
 demonteerimisega. _
. Feiseks:. ‘apudokumendis pea-

_ peamised Ida ja Laane vahelised |
-probleemid. Kolmandaks:
-parast. Viini konverentsi tuleb
pidada teatud arv kohtumisi

-feemadei, mis puudutavad peamt-

st ja aktuaalseid kusimusi.

nermanna kutsus N. Liity’-tles
astuma jargmisi. samme, et
—yunvents TY fas, oleks loplih ja
orodul Rule W AIG. |

~ ¥ abastaye oms vanglaist
i iimevangid. |
_- Vubastage need, kes tahavad

“asutada oma Gigust ja jankude

mhaalt”
| Vabastage need, kes
soovivad jaada ja t66tada inimdi-
ucte nimel.

— Vabastage need Kodanikud.
tes osoovivad feada. © muillest
“Qissuated rdagivad. See punkt
su. dutab ki Mart Niklust. -

| > Vaoastage oma Vint 1aheta-

rie dwegatsioon kammilsaist, et
“ <° Saaks -esitada ettepanekuid.,
lel Si dl Koes kdlas plasnosti-

* ee xeoud: Litdu delegatsiooni
bd aidik” Yurl
cOnavius kritiseeris Laant <elle-
tAtast. ef ei Snnestunud - (ddd —

- et olukord; kus. teatud:

Curien.. avaldas ©

saadik: Peter -

damist

suadik Luben. Petrov.

Ku ettekaa- -

«dust
vad olema:selgelt ara margitud —

Kashlev oma .

YD braaca + sg

VABA EESTLANE tesipval, 25.4 gusti

Buroope J ulgeoleku Ladneranniku Eesti

— (Algus ik. 1) |
hed tervitused kippusid lubatud 3.
‘minuti asemel kestma palju
kauem, loppes tapselt. Oli ndha,
et elise asjatundja. kasi oli
mangus! Oli. liks ilusamaid
aktuseid, vahemali allakir-
jutanule. | -

-Registreerimislauas oli vahete-

vahel vaikne paanika, kuna nagu
ikka, tekib -niisugustes: kchtades
ummikuid ja muidugi stis, kui on

kdige kiirem. Aga kuidagi saadi .

hakkama ja usun,. et kik kilasta-
jad said’ diged piletid, diged
nimesildid, . Giged andmed jne.
Suur tanu kdigile, Kes registreeri-
mislauas t6dtasid- — médned 15
tundi . tlma nausita, sodgita’.ja
hinge tombamata!+6nn ‘et ameti-

Uhingud midagt sellest ei tea!-Suur

tanu hugelté6 eest, mis. seal tehti!

. Eestt Paevade jooksul toimus ~

mitu pidu:-Milvi Puusepp Olt pea-

peoperemces — peremees ikka ei

saa Oelda, moodsas  viljenduste
ragastikus peaks vist . leiduma
»pereisik’’. Uks= kdik” kuidas

Sellega ka ei oleks, tanu. kuulub’

Milvile, aga ka Uno Kaltas‘ele.
kes hoolitses. SGduridhtu: eest, ja

_—— .

Viinis tépetada ahtajaliselt.
samas lubas aga parandada laane

_ajakirjanike todtingimusi NGvko-
gude Liidus ja -tujetas . uuesti

meelde et, nOukogude pool soovib
inimGiguste: Konverents! korral- -
Moskvas. (Markus:
Moskvale vaga tahts. naidata oma
rahvastele, et Laas. toetab nouko-

gude seisukohia inimGigustes, ms |

holmab ka rahvustikke kiisimusi

N6ukogude Liidus.)

—Bulgaaria délegatsiooni . juht,
avaldas
lootust, et septembris alustatakse
lSppdokumendi redigeerimisega. .
Ungari. delegatsiooni juht. saa-

‘dik André Erdés oma kones nous-
ius. et inmmoigusi tuleb parandada |
aga samutl ka

- ajakirjanike
W6tingimus: ning tuleks samuti.
parandada koostéod rikide vahel.

Taamatute kirjastamise alal.

Vatikani delegatsiooni juht, Dr.
Michele Cecchini arvas, et’ (60
Viinis on olnud positiivne.. KOrk .

-delegaadid on saanud avaldada.
lisas; et

oma seisukohti, ning
sidametunnistuse — ja usuvaba-
tuleb rohutada ka- Hopp:
dokumendis.

Rootsi. delegalsioon: juht.
saadik Curt Lidgard avaldas: ka-
hetsust, et II faasi osas ei ole
Viinis joutud kokkuleppele ja
avaldas optimismi ka selles. Au

| - tahtsas kiisimuses.
Oma kone ISpus, saadik Zim-

Rumeenia - delegatsiooni. juht,

—saadik Trandafir Cocarla.- kes oli. -
‘lenaaristungi viimaseks oraato-—
riks, kritiseeris omakorda neid.
riike, kes Kritiseerisid Rumeeniat,
“et viimane, GorbatSovi visiidi ajal

Rumeeniasse, ei.andnud kiimnele

valisajakirjanikule sissesoiduvii-

Sal.

- Euroopa Julgeoleku ja Koostéa |

Konverentsi pressiruumis, Aust-
ria Centris viljapandud Eesti, Lati

ja Leedu- infomaterjati pohjal

edestas koflmapaeval 22. juulil

. Raadio Luksemburg kelle raadio-
saated levivad ule kogu Maailma,

. President Ro:ald Reagam prokla-
matsiooni Balti Wabaduspaeva
kohta ,ja kurikuulsast Molotov-

| Ribbentropi paktist Ja selle taga-

jargcdest.-
Furocpa Julgcoleku ja Kosta

konverents alustab oma neljandat -

toSfaasi 22. septembril Austria

Centris Viinis.
a -HEIRAY H. TANN

ee ee ee acuboag ide

_korraldas

 Aitah, Mare —

ate x

teistele kes kaasa’ aitasid ja ‘Kelle
abita poleks pidudest saanud

peod.
Uks ° kdige raskema koorma

‘kandjatest oli Krista Tanner, kel

lasus vastutus poe, moenattuse,

“kasit66ndituse ja tont teab. veel

mille eest:. Krista lahendas kok
probleemid enesele omase
sihikindluse ja huumoriga, J@

oskas ka leida enesele vaarikaid.
abilisi. Uks selline, keda et saagl

kiillalt kiitason: Mai Veemees, kes
hoolitses- poe cest mit, ef paar

pjeva-enne Paevade algust oll tal
maja miifidavat -

kraam)
l6puni tais, et koli vdi ise: valja.
Kes kunagi on poepidamisega te-

gelenud teab, milline hiigelt6d see

On ja erili nlisugune _maarahva
kauplus,. kus olf kOike muua.
Moenaituse koostajad | ja- Kurya

vaeva-nagijad olid Ellen ja Linda
Kallas ja, kasitGGndttusega kaua

ning intensivselt ametis olid pro-

uad Rannaoja ja Rodina. Neile —

kdigile-suur ta@nu! -- 7
Teas . Tanner hoolitses ja

~ vastutas kunstinaituse eest ning

miiis neid kunstitéid, mis olid

‘miuiigile dntud; Teas valvas
" naitusesaalis kogu acg ja ei saanud
ise millestki. muust osa votta. LEP

nowab suurt ohvreid — suur tanu
Teas! |
_ Tegelaste- abiliste nimekiri on

nit pikk, et see juit ef saakski otsa.

Koéikidele suur ja siiras tanu! ja

— ‘mitte kedagi pole SunjuUTcs UNUS- |
tatud.. Aga ikkagi tuleb tks ja

teine jalle meelde,kes saatis korda

-midagi isedralikku. Naiteks Susan
_ Muld. kes  suureparaselt -seadis.

kokku ja Koordineeris rahvatant-

—~sude kavad ja-esinemised.. Vaik-

vortsid
tanu.

sed lapsed, .,Saasea"’.
kotkide sudamed. Suur

Susan, hiigelt66 east.

Talentide “soaree leest hoolitse-

sid Maret Kivisild ja Mai Swan —,

jallegi irks: Uritus, mis kaib’suksee
hinnangu allat Suur tanu tele:

Kes veel? Nimekirt ef saags ot-

ikkal tuleb meelde . keegi,
kellest ci saa médda minna —
Gieti ei saa kellestki-médda_ min-

“na, Kardan, et snski juhtub et
-keegi. jaab nimetamata. mis ‘on
‘taresti kogemata ja tanu kaasabi

eest e1 ole vahem stiras. Niaiteks
tuleb akki- silmade ette teatrieten-

dus — aitih Laine Naab ja kogu
teatritrupp — naitlejatest lavakor-
rastajani! Mare Eilau. kes mijis ja -
foteriimiiliki, . mij et.

tautas peolised  pohjalikult ara.

kontserd! peaaegu otsotsaga kok-
ku. Edna Vink aitas levitada

 raadio kaudu informatsiooni LEP

kohta, Rudolf Oram Kelle dlul

ie ata . , aT ess hate at | ! ay 1"

white PL ee
os teak Pe ra = nt rates
a, = ae he

ats Baas 3 tit ps?

OtSast -

-kdigile.

sellega saime

Saksa ja N. Liidu sodurid parast “008 vallutamist.

oli ‘kontsertjumalateenistus. a

Suur aitéh kdigile, nimetatuile ja
nimetuile. .
' Keda rahan siiski veel eriti esile

-tésta, on’ perekond Loo! , Meie

Vaimu Varasalv'* on-osa eesti
kuituart dokumentatsioonist, mil-
le sarnast pole vist kusagil. EOLL

peakoasolekul tehti ettepanek mis.
ka kiideti heaks jaadvustada seda’

ettekannet videolindile, et ka 4el-

sed keskused ja eraisikud saaksid .
~enesele muretseda. labilike ecest

maalikunstist, koos asjalikkude ja

-kohaste kommentaaridega ning
reljeefseie taustaillustratsioomde-

ga. ,,Suur. tanu!’* on vahe selle

[OO ja valmustuse eest, mis et-.
tekandesse on pandud, aga minu -

sOnatagavaras puuduvad

. yvolm-
samad valjendid.. |

Eriline pOhjus on ka tdnada

ko1k: noort Rein Stamm, Liltan.

Olljum, Marka Naab, Jaan Kem-
bi jt. kes kunagi et keeldunud katt

kiilge lé6mast kui vaja: Liisa Do-

bereiner, kes korraldas spordias- |
ju, ja paljud paljud teised kes t6m-
~ basid, |

likkasid, tGukasid.

vedasid, .

Nimetamata et saa atta

_ Rahvapeo meéeskonda — eesotsas .
Mart Kiss ja talahemad admiralid-

Harry Jaako ja Peeter Linde. Ifm

tégi koik vageved ettevalmistused -

ja kallid seadeldised - dues

ulearuseks, aga katastroof-plaan
t66ias sliski ile ootuste hastt. Ma-
jas oli kitsas, aga kdik mahtusid.
ara, oli-soe ja kuiv. Suur tanu |

suure 166 eest! Et ei tulnud valja

_fagu me k6ik soovisime — c'est

ia vie!

Ma peaksin midagi nagu 1 iitlema -
- juhatuskolleegide: kohta.

Kaks
aastat kestnud ettevalmistused.,

alatasa koosolekud, telefanikon-

a ai

aoa rat id ot giMte

Peet ga PoP ere ee = he 1 _.
. ™ ee 0 aca . -P PR elag  B, ae i cpl

_ Siidamest tinu teile-

Olipuudus
‘Nikaraaguas

MANAGUA (AP) ~ Nikaraa-

sua vatitsus teatas, et riigi Glita-
gavaradest ei pilsa aasta lOpuni
ja et Glipuudus vob negatiivselt,

mojustada rahupuddlusi | kont-
radega. : |
Asepresident Sergio Ramirez

_kutsus sobralikke ja Nikaraa-—

-guat toetavaid riike ules abista-
ma Nikaraaguat oliprobleemi
Jahendamisel. N. Liit, kes
méodunud aasial rahuldas 40%

Nikaraagua aastasest élivajadu-—

sest, on keeldunud ekspordi
suurendamisest.

A “DN r rte

|, WABA EESTLANE”

, |. naan ‘
on vabade eestlaste haalekandja,

i MEM bee | aL eRe | a | | | | cy '

faktid. puhapievased ja dised
labiraakimised. kods muretsemi-
sed, rodmud,
uilatused — k6ik fatab loomulikull
jalgesid. Me ei. ldinud- kordagi
omavahel falh. ainuuksi see on
vOimas saavutus, Mis tegi selle
kamba ntisuguseks nagu ta oli. ja
ikka veel. on. on vastastikune
respekt. ja arusaamine. Vaheke

halvemaks. Aga ega ma kutma et
hakka. Poles: suurt midagr Oc

peale selte, ct on maailma pain ,

_kamp!

Lapuks. soovin
‘Kaskla'te uus'EOLL ja 19. LEP

esimees},edu ja indu — ja had |
abilisi! — 19. LEP labiviiniiseks, -

Angelests.

1989. aastal Los
Qleme kindlasti tulemas'

MATTI KLAAR-

18. LEP esimees

zi e

“ Ease bitte eS a

Ton Eae

ieee rene

pikes

ares
meet)

prone See! ee

achat a ee
of Penaecr t ce

u es ms a mo

, 18. Ladneranniku Eesti Paievade avaaktusel luges komitee e esimees s Matti Klaas ette Vancouv eri

linnapea proklamaisiooni nimetades pidustuste a a ,, Hest Nadatals
Me awe: yee a3 me if

ee
meee agi ta kehaa 4

pettumused ja

 astumiseks, kui

huumorit ej. teinud asa sugugi

Valdur-

0 cere ria pee a ori c . i} a ee re
Peed eat ae ene el tes poi rear eeraaat tes ea
red eet anal aa oe ; ps ran mune —,! ne . “nr . “a : = .

pa
oe
aC eres Is pro
Shh. wr a : ~

Foto: A. o)}2

Nr. 63

Nats-Saksanq

23. augustil 1939

Juba qastal 192!
mehelise saksa armee
Berliinis ettepaneku n

Seeckti plaanis oli Sa
sOjalist tugevust tuas iiles
kasutades selleks Néukogu
rifoortumit Ja toormaterjal
kordne Noukogude Venen
Néukogude Littu siis veel J
kult ei eksistecrinud — pa
jaga noustuvat. Jaanuaris :
tal saadeti oberst Nicolai,
maailmasoja aecgne Saksam:
feenistuse ilem, Moskvassd@l

sondeerima. Seega samal al

Venemaal veel kodusoda
Eestiga just rahu oi: solmitg

 mistusid mdjiemad maad j
Jargmiseks sGjaks, |

‘Miartsi keskpaigu palus
ametlikult. Saksa sdjall
abi punaarmee .dmberoi
rimisel. Seeckt moodusta:
‘sOjaministeeriumi juures
pi, metle nimeks sai ,J
gruppe R(ussland).“ Ain
gé usaldatavamad ohvits
ka =moningad alam
 Mdarati sinna gruppi —
neist oskasid hasti vene
Seitsmendal aprillil teat:
kogude suursaadik Bertini
Kopp Trotski'le, et tal on.

_ nud kokkuleppe raamkav

tootada, mille fargi sakslasi™
daksid N6ukogude Venes
keid, allveelaevu, ~kahu
mirske. Suurtééstused Biol
Voss, Albatross ja Krupp e

. sinna oma vabrikud.., Kc
~jekt tuleb pidada kdige sia
Amul Lenin

saladuses ,
lahemad kaastddlised vou
lest teada |
Lenin kiitis kava heaks
oktoobris lepiti selle iile ke
firma Junkers ehitab lenn
se Fili linnakeses, kahek®
meetrit Moskvast. ,Sonde
R° andis Junkers‘i- direkta
liitilise ‘ garantii nende ee
peaks a!
kuks tulema. Samuti ga
nende esialyne eelarve, m
Kuuesaja. miljonile Saksa
Junkers ei kirjutanud t
Uhelegi lepingule - all
1923. aastat, kuid j
martsil 1922 olid saksa
rid ja tehnikud Fills t
rast suulise Kokkuleppe
mist, :
On raske -uskuda. et
metatud ,,Weimari Vabar
lnitikud asjast midagi el te
ammult von Seeckt‘i lahem:z