-leitud: Kivitéériistu, mis.

- rotkem kui. kunagis!

-- Kestel. 1980. a.
_ vorreldes 20.7%. Ka. esimese vee- -

past! |

-- jlmasdjaaegset

7 _ majalappidel juurviljaga.

7; nbade eestlaste ha

5 ilekandi joy

KIREV MAAILM

: “VAXJO — Vaxjé ‘haigle -ilem-
arst Bjorn Lindahl iitles, et alu-

*.miiniumipakendis hoitavad karas- ~

tusjoogid; mahlad, put'viljakonser-

- yid ja Olu vGivad olla tervisele oht-.—

likud, Koik vedelikud, hape ja sie-
_-hape, vabastab ‘purgist
- metalli! Alumiinitim imbub inime-

kallates —

Haruidane foto eestlastest Washingtonis, Festlaste > hinges poolt kor-

se sooltesse. Selletéttu voib alumil- | vaatud Eesti Vabariigi 20, a. vabadiuse ja iseseisvuse pithal Washing.
‘ tonis 19. veehbruaril 1438. Pildit: esireas vasakult Hestlaste Uhingu lae-
‘le voi tinapdeva inimesile vanuses “111 ja maja peremees J, Weir, tema tiitar Mari Alena, Lilly Miller,

nium olla. pohjuseks ajuvigastuste-

esinevaile muudatusile. Arst iitles,
Siiski, et seda ala. tuleb veel palju

“Tda- Aafrikast on
on pool ©
miljonit aastat vanemad, kui siia-
ni tuntud yvanemaiks peetud. Rel- -
» vad leiti nahtavasti 2.5 mijonit .
‘aastat tagasil kasutusel olnud- ma-
. jutuspaigalt, kus nende juuresé tei-
- ti logmade iuid. Majutusala yanus
oO on. arvestatud yulkaaniliste tuhala-

NEW YORK —

. demete alusel, mis avastati kohe

”. selle alt ja mille iga on 2,8 miljo-
nit aastat. Leiukoht on kérvaline
Afari piirkond Etioopia kaguosas.

. NEW YORK — Allmaaraudteede
ja _bussiliinide olukord on joudnud
rahapuudusel kriitilisse olukorda.
Transpordi- ‘juht BR. Ravitch titles,
et kui summasid ei leita, siis vi-
hendatakse liiklust 20% yorra, $u-
letakse osa Hine- Ja. umbes 40 toke-
 akputkat. Albanys kaalutakse sdi-
duhinna fosimist, ‘uid ka erimak-
511 sissopeadmist kust laekuks.
summasid. masstranspordi heaks.
CHICAGO —. Uhe surnuaia mi-
nedzher pakkus tasuta hauaplatse

-. inimestele kes Jastakse | surnuks.

_- jargmise 60 pieva jooksul, et selle-
ga tihelepaiu stunata relvade ohu-

le, Larry Anspach iitles, et ta slis-

~ ki loodab, et tema pakkumisele DO0-

le soovijaid. Matus maksab Chica-

_ ‘0s $1.015. .

-_ “MosKvaL-. N. Liidu arheoloogid
| on maaritlenud Kaspia mere rannal

-° asetseva Derbenti lipna  vanuse,

andes Selleks 2506 ‘aastat. Sellega
on jinn vanem ‘kui wileksander Suu-
re poolt asutatud Aleksandria,

: MELBOURNE . _-. Maailma ko}:

mas katse-tuubis: sigitatud laps,

. jallegi tiitiruk, ‘slindis Austraalias ,
naisele,- kes oli 14 aastat katsunud
oma mehega last; saada. Esimene
selline laps siindis Inglismaal 1978.

 HELSINGI — Soomest emigree-"
rus vilismaile tinavu 3000 inimest
-emigrante
_ tagasi tuli. Felmisel aastal oli see
| vahekord 5500. Rootsi asus oktoob-

Fo a ‘lépuni 10.500 soomlast ja sealt |
oe naasis Soome 8500, : 3

NEW YORK — Kuritegevus tau.
gis tinavu ésimese. -yeerandaasta
‘sama perioodiga ,

randi kestel oli tapmisi 435, Vigis-
tamisi 951, roovimisl 26.557, kalla-.
letunge 7990, ynurdvareusi 52.304,
autovargusi 24,390, vargusi of. 403.

NEW YORK - — ‘Kerterite ‘hinnad
New Yorgi heades rajoonides hak-.
' kavad muutuma | _fantastilisteks..
_ N&it. maksab niiiid 2, -toaline kor-
ter’ Lineoln Plaza juures $3000
_ kuus, Central pargist:lounas. iiks
 kahe magamistoaga korter maksab

oe - lsegi koguni $7000. Kuus.

NEW. YORK: — Rikers. Islandi

| | ; vangilesaarele Ease Riveril ehita-

takse 600 uut vangikongi, et ara
mahutada sijiidim@istetud kurjate-
gijaid,. kelledest paljud ootavad
_ praegu ,,Vvangi paasemise jarjekor-
Kongide ehttamine thheb
maksma 5,8 rnilionit, Missuguse
. summa eclarveamet heaks kiitis.

- WASHINGTON. — Peagu. pooled
| “Ameerika majapidamised kasyata-
sid mdsdunud aastal’-monel ‘mia.
ral voi tales. ulatuses oma vajadu-
seks jourvilja. Viimase kiimne 41a8-
ta jookstl on selliste kodu- farmeri-
:- te arv stlurenenud 9 miljoni vo6rra
kuigi pole veel saavutatud II maa-
ftaset,. mil 46%
. ameeriklasist varustasid. end ‘oma

ja kingituste

Olly a. Morg ja uhingw a dr.
Johnson.

Maimu Usia

Kilde mult lainde

“Varakult 1981, a: alul oli juba
otsus kindel, et meie tauljaspere
yOtab osa XV Laadneranniku Eesti |
Pevadest. T.. E. Segakoori abiesi-

mees, Vaino: Sibul hakkas energi-

liseit organiscerima sditu ja koori

~ keskel k&is ringi . kiisimusleht, et

kes soavib osavdtta. Huvi oli suur;
kuna ‘oleme eestlased ja_ tahtsime
anda mieiepoolset | panust Eesti
Pievade kordaminekuks ning iiht-
lasi veeta puhkust itusas 144nes.

Meie sSidukavatsuse tidis levis
ja koori. tuli juurde mitmeid utisi
lauljaid,. samuti -
moned | lauljad teistest kooridest..

Algas stis hale ,,{uupimine™ ku--

na uues lauluvibikus oli 12 laulu,
Paljud" kiill juba lauldud, aga ka
paris wus, ning. lauljaspere oli ka.
klillaltki muutunud, Meie innukas
‘koorijuht. Uno Kook. nboi kurja
vaeva, et sOnad. saaksid seigeks Ja
kilaksid jieed viisid, millised ikka
kippusid svajuma" mOnede hil te-

Flihmade. juures, Tuli téita ka neid: :

pauke", mis tekkised valesti hinga-
“Mise puhul, Lisaks olid veel mé-
ned jaulud mis T. ©. Segakoor pi-

di efavitsiliselt ettekandma,. samutt

-VYancouveri kirikukontserdi laulud.
/ Agg. pidavat veerema ruttu ja.
ii see oligi: Juulikuul 23., 24. ja
25. kuupdevadel suundusid: sdidud
lennukil — Ahot ule
‘JAdnde!:

Olin 24. juuli. eTupis. Lend - On-

nestus hasti.ja Vancouverisse jOu-
“des sooviti meile kui parmeenlas-.
te“ grupile head puhkust Seattles
ja cestikeeles head O6d". Killap
stjuardess kogemata unusias mie
rahvuse Sige nime.

~Vancouveris olid meid vastuvot- .
mas dr. E.. Ruus ja tema eénergifine
abikaasa Aet Ruus, kes oli. meile
organiseerinud ussid. :
Peatselt olime B. Cc. ‘ilikoolt
korterimajades.

25, JUULL

. Parast. hommikus6dki hakkasime gig aset Haggeit Halts sObgisaalis.

kohe timbrust vaatama, Avastasi-’.

aga nr.-I4,. toob hoopis tagast ja. ~

nii ‘ta oli kOikjal Vancouveris, mit-.

te nagu Torontos, et ainult tiht
numbrit, meeles pidada, Nr..

bussijuht vits meid kuhugt alla in.
na ja .nditas kérvalolevas ‘tanavas
seisvale punasele: bussile. See buss

oligt nagu Gray. Line Tour's Kus,

lutustulp.

Valisime twuri 4 AY. 1 ja slime
karmed. suure bussi teisele’ korrv-

_ sele ronima. Meeldry tlitarlaps an-
dis seletust, ét Vancouveris on 1. cir

miljonit. elanikku ja. need suured
puud mida néeme, on blue ‘Spruce

(sinised kuused) jme. 0
Meid sdidutati edasi piki-randa

kus oli litvarandu. tavalistele suvi-
tajatele ja ka neile, kes atmasta-

vad alastikultuuri, Ndidati’ Stanley

parki ja. Gastown’i, kus on veel .
iiks vanaisa: kell, mis t0Ctab auru
jOul ja ajab auru valja. Peatusime
VanDusen'1 botaanikaaias, et. imet-
leda ‘filli ja kulutada raha s6S¢iks
ostmiseks.. Naidati.
veel i8htsaid chitusi ja Laane-Van-

-couveri uhkeid ja hinnalist. maju.

Pdrast ringsOitu vaatlesime. iu-

> said vaateaknaid ja itks kaaslane
hakkas vaéga ohkama, n&hes ime-.

ilusat  pitsist pluusi, Abikaasa

1a ndustus ostma tingimusel, et seda
pluust Kantakse ainult paljal kehal.

littusid ajutselt.

-teenistus.

‘sinitaeva 7

g0ajust
iméed ja sinitaevas mOnede valec--

me, et buss nr. 10 vib meid Tinna,.

28, SUULE

Peeter A, Speek. Teises reas Alma

(B.S. pluus: osteti nadal hiljero, iin-
gimusteta)! |

Ohtuks oli meid kutsutud Yan-
couveri eestlastega © sOprusChtule,
mis peeti Peetri kirtku seltskond-
likkudes ruumides. Oli niéha ja
kuulda palju r66msaid kohtumisi,
Tegime ka lauluproovi koos koha-
pealsete lauljatega.

‘Linda Kook andis ie vileese.

kingituse ja lilli Aet Ruus‘le, kes

on nii palju ‘head -teinud T. E. Se-

gakoarile. Hiljem oli rikkaltk koh-
vilaud. Eriti meie napsasime lOhe-
kala: vajleibu ja. mustikaid, mis
‘olid suured nagu piidlaotsad. Need ;
olid toodud eestiase mustikatalust,
mille. omanikud on Mart ja Aino
Pungar. -MustikapOO0sad  olevat

kOrged umbes. 4 ‘Jalga. Marjad no-

pitakse masinaga ja. valistO0joud
teostab pakkimise ja valja saatmi-

ge, Turustamine toimub Vhendrii-

kides.

26 SUULI © . oo

Varahommiku} kibtnal-kabing]
jalle kohvrid kokku. Hommiku-
so6k.ja buss vib meid alle Peetr
kirikusse,- Kohe — on -, lauluprooy.
Kell 10.30 afgas pidolik jumala-
Kirik olf rahvast  tulvil
ja inimesi olf isegi kOrvalruumides.
Peale jJumalateenistust oli alle
kohvifaud ja jalle need kiusatusl-.
kud mustikad: .

Varst algas sdit Seattlesse —. 2
bussitait torontolasi ja 1 vancou-

-yerlasi.

Maastik oti ilus ja lopsakas, ‘ku-
na l8nes on palju sademeid ja
ka talvekuudel. Taamal

te pilveriingastega, Lihtsalt naudi
ja imetle kui ilus on maaiim!
Seattlesse .. saabudes — asusime
Washingtoni’ ‘ilikooli elamutesse,
Rahvast aina saabus ja varsti mec-
nutasid. need k6rgkorteri hooned
mesipuid, © kus. meailasteke olid

 eestlased.

Chtul oli tutvumisdhtu, mis lei.

a7. TUULI

‘Hommikusdok - oh vipa hea: ja
see kuulus- GOmaja juurde, Pdrast:
tegime toakaaslasega vaikese ting- |

19 ‘kaigu. et Umbrust tundma Sppida.

Hiljem tegime vastavad recistree-
rimised ballile ja rahvapeole séit-
vatele laevadele,

Kell 1,30 paeval algas ildsega-
koori harjutus ja kell 3 avaaktus.
Laulukoor esines rahvardivastes,
Aktus olf asjalik ja kiire — tervi-
fused, kOned, palved, Jaulud ja 4i-
pumurkide kinnitamine. |
jaid oft palju ja juba sisendas mee-
leolu, milléks meie kdik.olime Ees-
ti Pdevadele iulnud, |

Ohtul kdisin vancouverlaste teat-
tietendusel. - Mangiti- A. Ounapuu

tiikki ,,Nuta voi naera‘. Oli vaga
kergesisuline, kohati naljakas ja

tOesti selline nagu pealkiri Uleb,.

| ‘Paeval:- oli vaimulik. kontsert
Osavott veidi. kasin. Vaga meeldiv
oli solist Marilee Plaks. Ohtul pee-
ti sddurite ja sOprade Ohiu. Afeus
venis, Meeldivad. ettekanded noor-.
telt, Rahvast oli palju ja tantsuks
oli hea. orkester mis sobis ka
skeskmistele™. | ;

29, JUULI

— .

|. Kadrioru kk
Riiklikus Kunstimuuseumis" tema:

‘ki tunda; et

Osavot-

Kell 11.30. algas ithendatua koo- -
ride proov. Tull. harjuda’ teiste ’

=n

Hugo Valteri —
malestusrond . _
Oma eluajal oli Huge Valter ak-

divne miltmes: eesti orfanisatsioo-

nis. Eriti stidamelthedased  olid
talle eesti keol, rahvatants ja
skautlikud noored. Selle tig eilasi-

yiimiseks on jabkunw: perekond

avanna eesti panka arve. » Hugo
¥Yalteri malestusfond 74470, mil-
jele voib sissemaksusid teha. noorte
toe hiivangeks. .

Balti institut
vahendas Talvika

naituse Tallinnas:
_ STOKHOLM — Samal ajal kui

- stokholmi Festi Majas avati Jamt-

landis eluneva: eesti kunstnik Her-— |

mann ‘Talviku nAitus ilma kunstni-
ku kohalolekuta, totmus. Tallinnas
lossis “ asuvas -

teine isiklik naitus kunstniku enda

-- juuresolekul, kes kodumiaal: dihtla-
si tahistas oma 75-ndat: slinnipde-

va, ! |
Stokholmi  naituse oli korralda-

nud Eesti Kultuurikoondis,. Taflin-—

na-nadituse aza VEKSA, Valiseest-

 lastega_ Kultuurisidemete. Arenda-

mise tihing Balti Enstituudi eest-
yottel, nagu
okupatsioont xultuurilehes ysitp 12
Vasar.

‘Arvustaja Mat, Levin
kunstnikule. kOrge hinde:
eust avatud, tunnetele’
kunsti on tore naha. 2
ja leiab Rootsis eluneva kunstniku
juures kokkupuutepunkte Eestis

_Niisu-

-sihitud

elavate kunstnike Peeter Ulasega

ja Peeter Mudistiga. .
Nagu EPL. kuuleb, koosnes- nii-
tus osalt Eestis leiduvatest: Talviku

 t06dest, osalt aga tema- poolt  1i-
hikesele turismirecisile kaasa vGetud .

uutest té0dest, mis olid valja pan-

dud ainult tema kohalviibimtse aja.

jooksul, kuna ta nad fahkumisel

‘kaasa’ vOttis. aia

Sibeliuse coper |
estettekandes

. 1896. aastal tuli . novembrikul
Helsingi Linnaorkestri -toetuseks
korraldatud ohtul esiettekandele
Jean Sibeliuse. coper ,,Neiu vangi-

tornis’, mis ol lacdud sama aasta

suvel, Kuid' seejarel vattis heliloo-
ja selle 166 tagasi deldes, et ,meit-

valia tulgu ning keelas kategoori-
liselt edasised esitused. Alles oma
yiimasel eluaastal andis ta mdne-
vorra jarele ja leidis, et ‘ocoperit

-.yGiks ,,ette kanda kontsertkorras,

iliustratsioonina ménel loéngul''.

Neid tingimusi. tiitis Helsingis
kdesoleva jaanuari lépul Sodme
Raadio siimfooniaorkester _tihes

koori ja sélistidega, kina loengu

osa taitis  valjapaistva Sibeliuse-
tundja. prof. Erik Tawasistjerna
kavalehctekst, mille ta enne kont-
serti.ka ringhddlingus ette luges.
Esitainisel leiti, et 40-minutisel
- lithiooperil pole lavashansse, kuna
selleks ta.on liiga naiivne, sest
scomlase Rafael Herzhergi. libret-
to feemaks on. tiitarlapse paiisemi-
ne karja lossiiilema. ktitisist tanu
dilsale ‘noormehele, “Muusikalise .
teose paljudes loikudes.olevat siis-
Sibéliusest ydoinuks
saada.‘ka soperikomponist, kuna
,Neiu yangitornis’ olevat © tulvil
varskeid ja vaimustavaid meloodi-
aid, mis olevat Sibeliusele omase
vermimisjaljendiga: pikalt ‘hoitud
heli ja ‘seejirel kiire laskuv kiik
on peaaegu tema impressum, iks-

Helsingis juhatas seda huvitavat

,uudisteost’ kompetentselt scome ‘4

dirigeerimiskunsti : vana meister
Sibeliuse vaimees Jussi Jalas.

‘koorijuhtide juhtimisel. Kell.4 oif

--faulupidu, Lava avar ja akustika.
-haruldane, .
-maalastele oli see omaetie elamu-

Ladneranniku * kaas-

seks niha nii patju lauljaid, T. E.
Segakoor esines 2 lauluga Uno

‘Kook’ juhatusel, jérgmisteks - esi-

nemisteks olid solistid, naisvéimle-
jad ja rahvatantsud. Igatiks tegi-
oma osa hiasti ja rahvalt kuuldus,
et kdik olevat vaga meeldiv olnud.

 (Jireneb).

7 o ja .uskuma, et needki

wENSYV oo

selgub arvustusest
“annab £.

. Arvusta-_

“Iimub 2 korda nédalas —~
_ teisipdeval ja neljapaeva! |

| Rlin Rivanool

tuhamarikus maale jguad,. siis
on seal monikord mii yaikne, el
_koérvadel hakkab valus. Kontrast
linnakaraga, kus igasugu miiri-
natd ja hadli on nii palju, et neid
ena ef oska eraldada ega kuv-
legi, om mii suur, et hakkad
karima omaenese siidamelioke
voiksid
vaikust segada ja teha miihinat
‘ja miirinat nii ittearugi palju.
‘Aga siis takkad kewl ja
kuulatama,

|
q
o
on
a
o
a
hy
|
a
|
|
5
a
|
a
Oo
|
-)
|
oO
|
=
|
-
+
|
LT
|

-igahommikune “lindude  vidin,
sandub pidikesepaevadel _ peagi
_yeel mesilaste mahe sumin.
Jah, ja lisaks tikub siisesitikas
_kah veel oma pitinat otse kérva-

tud ahtusel rodul ja ei viltsiks
end enam Jiigutadagi.
Oja direst kostab konnakrook-
sumine, George — see koige
suurem ja sellepdrast on taille
nimigi antud — laseb “ithe pika

|

vad talle mitmelt poolt ja veidi
voi plikakesed. Noh, nad libtsalt

‘kes see muidu otse armastusya-
Tinaga  badles sedasi Georgile
- vastama. tikuksid, Ja et. See

fe kahtiust. Ligemisest. tema
suurt ei hooli, oma silmaga:ni-
- gin kord, ‘kuis tiks vahem vend
miatta pealt George nina ‘peale
kukkus ja see ta otsemaid alls
-neelas. —Jah, eks ta ale - — selli-
he on elu. |
-Konnakrooksule jargneh rohu-
. tirtsude viiulimang, aga seda po-
le alati, selleks peab thin olema
soe ja sddelev,
 Keéigist kéige kawnim aga on
— ojavulin. See on isemoodi suur-

‘tuks teistsugune siis, kui vaid
viheseveeline . allikas  ojayett
foidab. Sits on ta vulin vaikne,
-- tanulik ja lauley.
 -Ojaaares: Jookleb teerada ja0
poole ja timberringi on sonaja-
lad ja koristamata mets; kus
oksad sootuks mitut sorti ja ise-
| moodi hidlt teevad, ‘kui: sealt
moni metsaline Kibi rabistab.
Skank ja koopaoray-groundhog.

yootoray-chipmunk ainult sabis-
tab, rehane voib minna nii, et
el kuwlegi; jines samuti, kui aga
tulema juhiub hoopis naabrime-

elevant,

| Mevadcel kuulsime mitmel kor-
ral, kuid hommikukoidul’ ojaia-

dis. Nagu mootorsaag, mis vedu
ei vola, Vol moni muu mootori-
ga alatéomasin, mis kiima. ej
taka minna, Kuni‘ iihel hommi-
Kul silpsasin labi kastese. rohu
paikesetousul seda asja uurima.
Ey olnud mootorit: ega masinat
oli hoopis .armuhaige teder- ko-
duneva palgi otsas tiibu ripsuta-

Ja pealivaatajatki. tema sellisel
ajal ei karda, tiivad -aina viba-
mas kul stardimootoril.

3]
a |
1 |
ao
Ht
|
a
a
|
|
a
a
a
a
|
u
+
0
GF
LF)
o
id
o
a
=
|
a
|]
F |
a
|
|
iF |
|
|
a
a
|
a
|
|
|
|
|
=
=
@
|
c
|
a
a
a
7
|
|
Li
oO
|
0
2
a
.
Wd
aq
«|
a
rs
T
1 |
a
&
|
1
o
|
|
|
|
+]
aj
EB
a
|
|
|
a
EB
”
a
E
=
A
”
a
1]
a
qi
a
a
|
a
o
0
o
|
|
+ |
Ls
Oo
Lr
o
p
1
LE
1 |
Lt |
Lr
Lt |
LF
|
|
i)
-
a
a
a
P|
|
O
|
LT |
o
A
a
a
a
a
1
st
i
r
|
|
a
a
+1)
g
a
=
L
a
|
| J
|
|
z
F
a
z
z
a
|
a
a
a
|
|
a
oO
F
i"
*]
|
L*
"|
0
a
A
I
a
i
|
T
U
a
i
i
a
|
a
‘Hl
a
a
|
a
o
a
a
a
|
a
Fl
|
n
o
on
a
-
=|
m
o
nm
a
|
_
a

. Juba: paikese ‘usu ‘ajal algah

vilistamine ja. sidin, sellele Ii .

lesta Hares ajama. Eriti, kui is-

krooksu bassih#alega ja vasta-

kibedamini altihialsed' naised

George imeessaost on, selles po-

“rohukorsi
nendegi hialt voib aimata- voi. +.
- méelda voi tunnetada. .

yee ja vihmajirgsel ajal ja soo-

- Tahevad hoolimatu kobinaga,

he koer, siis pragustab sce ‘magi

res keegi mootorit’ startida piiti-

- mas, omal kohevil krae- kaelas -

aa eee

ia iled

| Kui varahommiku! voi ka’ oh. —

Pilveis pdevade vitmakrabin
ja tuulevihin on jallegi sootuks
midagi mitud, Aknaruite peksa-
vad vibmatilgad meeldiva taga-
sihoidl:kkusega, garaazhi plekk-
katus aga poriseb kui irumm,
Toapodningul. lippayad Sanial
ajal oravapojad. See on paha l- -
gu, Sitgiseks on nad suuremad
fa kolivad ehk vilia,: slis saab .
ridstaalused - hoolega kinni topi-
tud, Viljas puuotsas on nad iis-
na vaprad Jigitulijaiga pahanda-
na,. Viskavad kibigagi, vaata, -
of oleks sulle vastu nina fennu- |
tanud!

Tubadesse on jaatiud yanast
-ajast ka veel itks isemoodi hid- =
litseja — kriuksuga voodi. See -
peabki sina alles faiima, taeva 3.
parast, argem uuendagem neid. 2
kdiki, fitame kas voi iihegi neist © 5
“milestuseks!. Ragiseb ja kigi-

seb, kill ta lugematuid paivi-
did ndinud’ on. Sellist malestust

ta sliski elustada ei suuda kui.
oli = sabisev-krahisey: olekott
varskest sitgissaagist vanaema
talu podningukambris, kumer ja _

kummis aluskott kui Munamdgi, ©.
Sellist ei saa enam kuskil efa

: ) _ kunagi, ef ole olemas sellist Igh-
peavad naissoost .clema, sest

nagi. -

- Tulepraksumine ohtusel lak:
kel on jillegi isemooti haal, Ja -
méelge, kaks. pollubiirt jooksid

tuleasemelt iile mu varvaste kui 3

kaks Sametist tutsu. Haalt. nad
ei teinud. Aga on muudki, mis
ei teegi. haalt ja ometi Acura .
suve juurde,
Paike ei tee. hidit, ei ole koel- |
da: sedagi, kui jaanipornikad su-
vedél oma tulevarki teevad, vot’
‘paevavalges sitikad ja ‘putukad
pidi. ronivad. Aga:

Ja siis tuleb dkitselt ja ‘ovta- |
matult kuskilt siit vOi sealt ko- ©
‘vakdla muusikat raadiost; TV-st 2
voi heliplaadilt ja jée peal pd- —
ristab keegi paadimootorit ni,
et maailm miiriseb,

-Vahest ma tahaksin, kuulda
heinasahinat, sellist, mida teeb —
vikati vuhin Wabi Jangeva robhu, |
ieti on see vist silimepiia, sest
sellist vikatiga niitmist nouak:
sid mele aiaaarsed, ojaservad ja.
nalju.muud. Aga teate, mu. Fi.
kat, mille kasutamise linnalap- =.
sena siin maal kill ara oppisin, -
on nii niiri, et hundinuiad, oha- .
kavarred ja jimedad takjalehed
ta chk veel ikka labi votab, aga
peenckorrelisele rohule ¢i tee

midagi muud, kui paneb vaid- |

kummardama ja faseb. rahtis—
uuesti tiles notkuda. 7

Ma ei oska vikatit teritada =
ega luisata. Selle eest hoolitses’
alati Aadama “hea isa ja tema .
surma Jarele 15 aastat tagast ei.
ole mina leignud ‘hingelist, kes |

mu ausat -eesti-moodi . vikatit -

lniskama tuleks. Miédurind su-
vel Umutasin paljude heade Iu-

, badustega jutukese sellest ajale-—

heski ja usknuge vai ei.— ei: =.
saanid sellele ainustki vastust!
Ja mu vikat on téepoolest nit-
vi ning vajab luiskamist. Ka_
see luiskamisetéo kunlub suviste.-

: ius ate hidlte hulka.

UCL LEL Oeics ci ere eit tT erat tr

| Estra Vali-Toompuu heliplac?
EESTI LAULUD"

“Charles Kipper - klaver

Naija.
_ Sheff. vallandah teenistuja. Vil.
mast korda taille palka katte andes

vaatab ka kahjatsusega leenistuja-
le ofsa ja iitleb: 3

Mul on Sepoolest kahju, al ‘ma

teid pean vallandama. Teie olite
minule’-alati. tdépselt’ nagu minu

poeg — sama fanamatu, sama laisk :

a sama hooleti.“

dale elukaastast

| Miiigi Toronto Eesti t Malas 4 Abistamiskomitees.

| ie —
Keegi naisterahvas valib éndale
kauplustes vdga kaua. kiiharat, La-

~puks katkeb miliijanna Kannatus Ja
fa itileb:

+, Aa tele mees oleks valinud en-
hiisama stture -
hoolega nagu tele pragu: kiibarat,
sis, ma. kardan, oleksite praegi

veel vallatine. 6: