VABA BBSTLANE teisipdeval, 20, nepvembril 1984 — Tuesday, November 20, 1984

, -VABADE EESTLASTE HAALEKANDIA. -

VABA GESTLANE

_VALIAANDJA 0/U Vaba Eesilane, 1955 Leslie St. Dalya,
| "Ont. M3B 2M3 |

-TOIMETASA: Hannes Oja :

 TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jée, ‘Oley Thass

TELEFONID: tonmetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutworg,
- ekspeditsioon) Ad4 AgaD

TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas $30.— |
ja-veerandaastas $16..— |. |

_ TELLIMISHINNAD: valjaspool Kanadat: aastas $68.—, pool-
aastas $37.~-—~ ja yeerandaastas $19. —_ — 4f

Aadresst muudatus We —

Sksiknumbri hind 70’c.

| KUULUTUSTE HINNAD:
| tks toll ithe! yeerul: $5, 06, esikilljel $5. 50

EREE ESTONIAN

Published by Free Estonian Publisher Ltd. .

~ 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3

ae so asm A HER

~ Range kokkuhoiupoli tke

‘Parast Kanada parlamendis vue *

‘istungjargu avamisel peetud trooni-
Kinet ja sellele jirgnenud finants-
ministri Michael Wilsoni majan-
 duslikku aruannet on paljudel ka-
nafalastel tunne, et wus yalitsus on
_ hakanod kiiresti horgutisi ara vii-
ma nende ces olevalt peoianalt
ning piitab kalleid toite asendada
liktsate ja odavate roogadega, Va-
‘Hitsusel ja finantsministril on ome

feguviist Gigustamiseks ka kaaluv.

pohjendus — k6ik kallid toidud

on ostetud vGlgu ning viimanc aeg-

on hakata ‘kokko hoidma ning lei-
da vyoimalust. seniste kergekdeliste
__Fotlutuste drastiliseks piiramiseks.

Finantsminister Michael Wilson

mikkatikult andmetega ja statistilis-

te arvudega varusiatud k0One, mis
Kuulutas. kadu Kanada senisefe Iah-

tise kde finantspoliitikale, teoh.
- kahtlemata kaasa suure pidrde-.

 punkti Kanada maJjanduselu kor-
raldamisel ja sellele unte stiundade
ja eesmarkide andmisel. Kui konr-
servatiivide juht, praegune peami-
‘Nister Brian Mulroney, | valimis-
' kam paania ajal pidevalt toonitas, et
konservatiivide eesmargiks on v0i-
mule tniles hakata piirama Kanada
vilijaminekuid= ning |
| praegust suurt defitstiti, mis ulatub

34—35 miljardi dollari piitidesse,

siis' jattis ta -lahemalt selgitama-
ta, knidas kavatseh ta oma suure
_ tilesande ja cesmargi juurde asuda.
Asjane troonikone ja finantsminist-

ii Takitus. t0id siin teatava:selguse

; i maériflesid pOhilised sihtjooned
| _— wus yalitsus leiab, ef Kanada on
elanud ule jou ning viimane nef on
hakata kokku - hofdma ja_rihma
_ pingutama, et vahendada riigi ecl-
_arves. eksisteerinud kroonilist Suur

aoe le

puudujaake.

Kui paljud kanadalased lootsid
viimastel parlamendivalimistel suu-
re héailteenamusega vOimule tul-
‘nud konservatiividelt senitundima-
.tuid imevalemeid Kanada. praeguse

 najandusliku kriisi ja t6éprudase-

-’ fahendamiseks, iis saayad nad
nud kindlasti petiumuse osalis-
teks. Konservatiividel ei ole taga-
taskus Joodetud véluvormelit ning
selle asemel hakatakse rakendama
yan klassikalisi v6tteid, mis taot-

levad ‘riigi valjaminekute kérpimi-

seks raudset -kokkehoidu, tulude
fostmiseks, maksude (Ostmist, ja

(OOpruduse vaste vVoitlemiscks era-

| algatusele vabamate kite. andmist
ja selle tiivustamist,

_ Finantsminister Michael Wilson
eesmiargiks on wute abindude ‘ra-
 kendamisega ktirpida riigi jargmise
aasta eelarves pamdujaaki 4,2 mil-
 jardi doffari vorra, See on suur
summa ning loodetud kokkuhoiu
saavotamiseks ja riigi tulude tdst-
miseks nOutakse igalt kanadalaselt
_vajalikku panust. Nii néiteks tds-

7 teti Kanadas koheselt bensiinihin-

dasid 2,4. centi Hitrilt, samas pro- |

| portsioonis .téusid ka kiittedli hiv- :
nad, Riigimaksp suurendatakse ka

Shu- ja raudteesdidupiletitelt ning

samuti tGusevad  todtaoleku kind.

fustuse preemiad,

Korvuti tulude murentenioet

‘wihendada.

antod |

toimub: viiljaminekute Karptmine.
Nii vahendatakse CBC-le antavaid
toetusi 85 miljoni,; oOlit0dstustele
maksetayaid lisandeid 250 miljoni
ja VIA RAIL’ ile fubatud summa-
sid 93 miljeni dollari vérra, Isegi
riigikaitsclised kulntused saayad

‘sure aadrilaskmise osalisteks, ku-

na yalitsus kavatsch neid vahenda-

‘da 154 miljoni dollari ulatuses. See

karpimine tundub. teatayal mairal
kontroversiaalsena, kuna peaminis-
fer Mulroney toonitas valimiskam-
paania kestel. pidevalt, ef Kanada
rigikaitse on jietud liberaalide va-

Vitsemise ajal unarusse ning et tema
-ecsmargiks on Kanada
_ lodgijou ja relvastuse tostmine aja
‘kohasele tasemeie, - .

sojavae |

‘Wheks kdige poletavamaks kisi
museks valimiskampaania ajal oli
teatayasfi f60puudus ning konser-
vatiivid Iubasid votta vdimule iul-
[es tarvitusele erakorralised vahen-
did tuhandete uute tédkohtade Joo-
miseks, Finantsministri kénest nah-
tub,. et valitsus. ei kavatse raken-
dada uute tookoehtade Joomiseks -
faialdasi: kulukaid eriprogrammie ja

pirdab ainult 1 miijardi dollari-

Suuruse  sUmImNA reservecrimisega

uute tO0kobtade loomiseks ja tree.

ninguks, TGGpuuduse likvideerimi-
ne jadb eraalgatuse hoolde ning

oma mzjandusfilosoofia selgitami-

seks mmainis Wilson, et riigi defit-

siidi -vahendamine tekitab usalduse

ning usaldus omakorda on selieks
peamiseks teguriks, mis loob eel-
dusi uute t0okohtade loomiseks.

_Tundub, ef. m6neti sbapopulzar-
ne konservatiivide kainé ja range
kokkahoiupoliitika on ainsaks véi-
maluseks pracgusest majanduslikust
umimikust vialjapaisemiseks, kuna

. senine laiakdeline kulutuste tegemi-

ne ja ilejGu elamine oleks riigi
viinnd pankrotti. Yalitsusel on

tegemine, kusjuures tuleb Kéne al-
la ka senise universaalse sotsiaal-
progranmmi revideerimine, Univer-
saalsed toetused holmavad teatavas-
ti ka vanusekindiustuse pensioni ja

laste abiraha, mida saavad Kana-.

das vOrdselt kGik — rikkad miljo-
ndrid ja. vaesed Iasterikkad pere-
konnad. Esialgsete kavaisuste ko-

haselt ja4b siiski puutumatuks iil-.

dine: tervishoiukindlustus.
Vatitsuse wus majanduspoliitika

on saanud kibeda kriitika osaliseks

sotsialistide ja liberaalide parteide
esindajatelt, kes stitidistavad. kon-
servatitve valimiskampaania ajal
lubaduste mahamatinises,
eriti teOpuuduse vastu voiflemisel.
Kuid kKonservatiivid ei lase endid
imsclt netidest arvestustest mOjuta-
da, Leitakse, et. feist teed pracge-
ses olukorras ei ole, kona Kanada
on peatselt olukorras, kus loviosa
riigi sissetulelkutest Jaheb yolaprot-

‘sentide maksmiseks, Ja mitte ainnlt

konservatiivide parte liikmed, vaid
iga kainelf motley kanadalane saab
lopuks. arn, ef alternatiivi ei-ole —
laintamine ja UlejOu elamine ei vii

mifte -ainult iksikisikuid raskustes-

se, vad see voib vita ka niigid panke
rotti,.
KOA

4 tustodle",

Eesti maa ja armsa eesti rahva

| koigist vabadusist vabastamise 40.
i aastapieva puhitsetakse siigise li

| bi nidiva hoo ja aplombiga. Parat A
dide, pidude, aktuste ja koosolekule iE
pearohk on vilenurgalisel kroonl ff,

fl kiisul pandud ideoloogilisele ,,selg¥.
sest eesti rahvas ise Boy:
7 tunne piihitsetayast vabastamis; :
1 mingit rédmu, Viie-kuukiimne-:g_,'-:"

| ust kogemusest neid vabastz ed:
f ja nende vigevaid kangelasteg, sid

kiillalt hdsti, veelgi vanemad or ise
vabas Eestis elanud Ja teavadifcul-

das vahadus valja naeb. Nooftele

un nad sellest joudumooda jutusta-
nud. aga kui peaks leidumagi pois-
se voi tidrukuid, kes kuulnud ei
ole, siis ndevad need vabastsjate
jdreliniijad oma silmaga:

vad igapdevases elus igale cestla-
sale aina jalgu, hairivad koigi elu
ja ajavad koik vihale. Aga nende

=== jsrelpolv, praegused valitsejad, iile-

mad ja nende lapsed, noored vene-
lased —. see on raha teine kiilg ja
selle naljad on sedavérd slaavli-
kud, ef naerma ei aja.

Mihklipieva ajal sai viie-aasta-
seks Tartu itilitpilaste ametlikult
recistreeritud organisatsioon NOOR
TARTU, kuhu kuulub peale ajaiao-
tudengite, keda Opetatakse mark-
sismi leninlikult himaras kijiinia-

valguses, ka Joura, bioloogia ja isc-. -

gi filosoofia tlidpilasi. Nagu vana-
vanemad tsaart seadustes auke
avastasid, kust [abi pugedes said
legaalselt tegutseda sisulf lausa
rigivastased grupid, nii on ka po-
japojiad néukegude vene shovinist-
likes dekreetides osanud leida sel-
liseid norka kohti, mis vdimalda-
vad 1) éppida rohkem kui. opeta-
takse ja 2) feha vastupidi kui -kis-
takse. Noor-Tartu klubiohtud Piis-
sirohukeldris on ammugi keelatud,
aga pohikirja jargi voivad nad ot-
sida Ja korrastada voi korras pida-
da progressiivsete kultuuritegelas-
te haudu, kainistada. kedulinna ja
se[le muistiseid jms. Siimboolse
supervasrtusega kinnismuistiseks on
kujunenud letinant Julius Kuperia-
novi haud Raadi kalmistul, Kitiinai-
fle sttitamine selfel pole muidugi
voimalik  organisecritult’' — selle
vastu on teise poole, vahbastajate
porganid™ liga valvsad ja vage-
vad. Aga selle vaimu alal koidmi-

seks, mis neid kiliinlaid sitidata.

kisib, ei ole iikski ,,organ’‘ ega
aparaat™ yoimeline. Tanayu mitk-
lipaeval olj Kuperjanovi 90, a. siin-
nipdev. Et, see juhtus olera just
40. a. - vabastamispidustuste korg-
paevil, siis kutsuti kahtlased ajaloo-
6pilased enne mihklipieva kokku
,idecloogilise profiilaktika mit-
tes. Politrukid esitasid neile peale
muu ka seniste Kuperjanovi haual
kdimiste ja muude fashistlike huli-
caansuste ajaloo, tuletasid meelde
1982. a. joululaupHevaseid ,,vastn-
tustundetuid elemente ja nende
-kurba saatust (10 eksmatrikulatsico-
ni), 1982, a. siindmused pidid Rek-
toskoobi arvates olema viimased
ja Jaama selleks, see on temale vi-

fa tahtis, sest naitab, et tema KGB

yeelgi kayas: suuremate kitsenduste. on ,,massajad’’ likvideerinud. Kite-

vaatuse mottes, aga mitte rektor
Koohi graafiku jarele, soovitasid
heledamad pead Sppejdudude seast

hulgale tudengitele mihklipievaks |

Tartust hoopis ara kaduda. Kuulda
oli, et Kuperjanovi hayal poles Siis-
ki palju kil. nlaid.

Kogu selle NOOR-TARTU jutuga
taheti ainult taust maatida teisele
ja tésisemale jutule vene poiste ja
lilidpilaste ‘-gevusest organisatsioo-
nis, mida «ad ise NOOR-TARTU
nime imiteerides kutsuvad NOOR-

Melodaaja Rossj. Peale fhvyardus-

kirjade ja mérede eestlaste peks-.
mise ning. tapmise (ikka kambaga “P |

tihe iiksiku kallal) panevad nad en-
da kontosse huiga sititamisi. Ava

nemad ei siiiita kiiiinlaid kangetas- -

te ega kuituuritegelaste haudadel,
vaid sitiitavad kirikutorne, mungew-
miesemeid, featreid ..-. Ors ideo-
loogia jargi nad arvavad sells ole-
vat kattemaksuks eestlastele -kul-
tuuri eest, mida meil on, “aga nel
el ale.

Kui.40 aastat tagasi vaprad eta-
lintikud kotkad’ WNiguliste kiriku
(ja palju miud) puruks pommita-

sid ja maha poletasid, siis slasid

nad... selle fashistide kaela- ales
biljera hakatl kasutama vormelit
avis sojategevuse kaigus'', Atoul
nouwdis venelaste Sojakahjude }in-

. damise Komisjon. saksiastelt Nigu-

liste torm asemele Rubecki Maria

_. kiriku torni, aga kui selgus, et see-

Niguliste kirik pirast pdlemist,

gi oli ,,sdjategevuse kdigus havi-
nud, nouti dollareid; Kas nende-
ga vol mine tea millega ehitati Ni-
culistele toesti uus torn ja — oh
tehinika imet! — tosteti terves tikis
leningradi ehitusmeistrite poolt va-
nale kivijaocle peale. Mitte kauaks:
Aasta pirast Moskva  oliimpiaadi
kummardus venelaste tehtud torn
lle vana kivialuse paris kéveraks
— polemise tagajarjel. See sutita-
mine oli Noor-Venemaa -esimene
suur mehetegu, Yoimudki olid iilla-
tatud: ja Iubasid karmesti wue tor-
ni ehitada. Juurdiuse tutemusi ei
avaldatud: vandaalideks olevat
osutunud voimumeeste eneste Y0-
sud. Rahvale seletati-segaseid lu-
gusid jingist keevitamisest all ki-
rikus (see oli juba sits muuseumiks
tehtud) ja sademeist, mis sealt

‘tiles torni ,kukkunud’. Aga torni-

ehitus algas kohe — ja 40 aastase
vVabastamise pidude tanstal kadu-

sid viimased tellingud une, toepoo-

lest ilusa torni fimbert. Taastami-
ne siindis meie oma eesti kunstiloo-
laste juhatusel. Forni kiviosagi Inb-
jati valgeks ja on toesti ilus. Et sa-
mal ajal joudis lépule Tallinna te-
levisioonimasti? demonteerimine,
siis on Tallinna siuett taas hea ja
korras, valja arvatud see vaike ilu-
viga, mis tal juba sajandi algusest
saadik on — Aleksander Nevski ka-
tedraali sibulad. Kahjuks olid meie
Vaba Eesti juhid liiga pikaldased,
Peeter Suure kuju voeti kill. Vaba-

-.duse platsilt maha (seda tegid kco-

lipoisid), aga Toompea ,,sibulate“
mahavotmise file ainult vaieldi

Noor-Venemaa ahvardab olla kar-
mem: vue Niguliste terni on ta lu-
banud maha pdletada kaks pieva
enne ,,pidulikku‘‘ avamist. Niisugu-
seid (terroristidele tiipilisi) . kirju
on saanud mele Tallinna ajalehtede
toimetused, kultuuriministe@rium ja
muinsuskaitse | valitsus. Elame,

satraabid voi pojad vandaalid, Ju-

ba restaureerimistéide aja] piitid-

sid noorvenemaalased ahvardus-
tele reaalsust lisada sellega, et aas-
ta tagasi iiht ehitusmeistrit jahi-

VENEMAAKS, nende keelemurdes:«Pussst tulistasid, kut seé oma too-

kohale oli minemas. Pauk oli kuul-
da, jutt levis, juurdlus tehti. Pro-
pagandistid seletasid, et laskja oli
hull, aga Noor-Venemaa vottis teo
hea] meelel omaks. Kui eelmisel
talvel Draamateater pilema piiji
pama just entie kauakestnud re-

mondi lépetamist, Siis vottis Noor-

Venemaa sellegi roomuga oma

kangelasteoks — olevat. olnud hoia-

tus, et drgu ‘ikka ‘eéstlane tehku
teatrit. Ja irgu kaigu ka kultuuri-
looliselt nil tihtsas kohvikus kui se-
da oli Tartu , Werner’ — ka selle
polctamine mineval aastal lanssee-
ris Melodaaja Ross] enda teenena.

Niguliste torni pdletamisega

vordvidrseks vGib see metsaliste
organisatsioon™ lugeda Roeca al
Mares, Vabadhumuuseumis siitida- |

tud ja mahapodlenud Sagsi-faani ta-
tuhocnete havitamist. Need hooned
olid sanimad eesti taluhooned muu-
seumis, parit XVEY sajandist ja

nin kinnitavat,

Kommentaarid

Voib-olla huvitab?

AJAST MAHAJAANUD
AMEERIKA!

Ameerika UhendriiXides on prae-

” pugi veel kehtiy omaaegne ,,must

nimestik’’ kommunistide kolta, ke-

da piirilt tagasi kihutatakse. Selli-

seid on Kanadas 3000! Nende hul-
gas oli ka Toeline Auvaarsus P. E.

‘Trudeau. Ta kanti nimestikku 1952

ja kastutati 1954. a. Pohjused pole
teadia.

See operatsioon obi dirmiselt
erandlik, tavatliselt on nimestikust

kustutamine keerukas protsess, Isik —

peab avaldama, et ta on pogenik
kommunismist, Ta peab temulega
nditama, et ta on
kommunistliku ideoloogia vastane.
Seda koike peab tdendama viis au-
viarset tunnistajat. Protsess vorb

kesta aastaid ja maksta mitu tu

| hat!

NS iat ~

pin oN
mi cae

originaalsed. Teisedki Vabadhu-
muuseumi hooned-eksponaadid olid
juba hensiiniga ile valatud, aga
neid ei joudnud ,,kultuura-rossjet-

sid‘! sitiidata, sest tuletérje saabus

liiga ktiresti. Sassi-Jaani taluduel
andis kontserte Ja tantsis turistide-
le ansambel ,,Leegajus“. Ohtul,
millal hooned siiiidati, andis ,,Lee-
gajus’ kontserdi parajasti ,,Esto-

nia kontserdisaalis. Kogu loost po-
le avalikku informatsiconl antud, ei

polemisest, et poletajaist. Aga rah-
yas teab ja rdagib ning isegi Le-
ef rahvas on sure-
mati :

Muuhulgas teab rahvas sedagi,
et Estonia teatrigaali remonti ei

 juletavat lopetada, kuna Noor-Ve-

nemaa dhyardanud saali kohe ma-
ha poletada, kui remont idpeh.

Noor-venemaalaste tegevus teeb
punastele ametivdimudelegi pisut
ebamugavusi — aga teiselt poolt
sobib see histi nende eneste sala-
jasse, aga toeliselt eksisteerivasse
venestusprogrammi, See tundub ve-

ne shovinistidele tGhusa lisandina
neride Baltikumi timberrahvustamit-

se peameetodile, eestlaste ja Jitlas:

te valjasuretamisele vene liha mas- .

sjlise pealevajutamise teel. Sellele
lihale enesele, vene meheie ja eri-
ti naisele pole aga tikski tema va-
litseja (nende hulgas on viga vihe
venelasi) suutnud selgeks teha, mis
on kirjgoskus ja mis on kultunr.

Seetoitu on venelase arusaamised

tddst, laiskusest, vabadusest Ja va-

- bastamisest hoopis udused ja nil-

sugustenagi hoopis ‘teistsugused,
kui ithelgi teisel: rahval.

| Oma 60. aastat on need punased —

shovinistid pittidnud veenda, et just
venelane teostab proletariaadi
ajaloolist missiooni* maailma va-
bastamiseks, aga venelane saab
sellest nij aru, cf ta peab kogu
maailma vallutama, Hariduse puu-
dulikkuse ja loomuparase andetuse
fottu usub tanapdeva vene neor, et
tema kuulub pélvkonda, kes selle
missiooni teostab. Aga kuidas, seda
tela teisiti, kui venelane kogu oma
ajaloo jooksul on teinud? Ikka var-
suse (eriti korgtehnika), riévimise,
tapmise, péletamise ja havitamise-
ga... Teadvuseni, et kogu nende

kéitumise ,,liikumapanevaks jouks*
on alateadvuslik alamuskompleks,

ei joua nad iialgi. Ei isad, ei pojad.
See on eestlasele suureks Johutu-
seks, Noor-Venemaa voib teha pal-
ju pahandusi ja ebameeldivusi, aga
valja suretada meid ej suuda sélle
efa muusuguse totra terroriga ei
suur-, Vaike, valge-, must- ega- pu-

_navenelasest vabastajad mitte iial-

gi. |
‘ ALK.

\VABA EESTLANE”

on valvel eestlaskenna.
iildhuvide eest! = -

NYT 19, 2

ANTLAPARTHELD ON
SUURMOOD! :

Rahvousvahetiste Oliimpiamingn.
de komitee (JOC) direktor Monique

Berlioux andis enne Las Angelese |

minge televisiooni-interyjnu. Ta
kaebas kibedasti, et ritkidevahelise
politika sisseloomine mangudesse
hivitab kauni motte uldsusest{, va-
bast spordist ja vanaaegsest ilusast
traditsioonist. Ta kahetses, ef Nouk.
Liit jai eemale 1984. a, mingudesi,
Ameerika provokatsiooni parast
i980. .aastal,

Kisimus, miks I[0C keelab L.-
‘Aafrika sportlaste osavotu, mimutis
(lirektori vaga dgedaks: ,,See on
hoopis teine asi, Seal on apartheid.

Nende osavott ei tule kéneallaigit™ |

Ja tost. Ohimpiaadile ei Inbatud
L.-Aafrika Vabariigi sportiasi, e1
ajakirjanikke, ei reportereid ega
televisioonikaameraidki!. .

“ Ameerika Ratastocli-Oliimpia

‘tthingu noudel ef Iuhafud L-Aafri-

ka kolleege osavétia Seitsmenda-
test Ratastooli-Oliimpiamangudest,
Ei méinmud seegi, ef L-Aafrika
meeskennad olid mitmest rassisi!.

TY

KENNEDY JA REAGAN
SALVADORIS!

_Satvadorlased on tanulikud Rea-
ganile, kes neid toetab. Nad seal on

ka teadlikud opositsiconist Kong.

Tessis, millega Reagan peab heitle-
ma, ef salvadorlasi ajdata.

Kolonelleitnant Jorge Adalberio
Cruz! sai riigipealt loa, nimetada
oma vdeithik Ameerika presidendi

feria Anti-Terrorista Reagan.

Selle pataljoni mehed soovitavad
kommunistide!l head eeskuju jalgida
ja oma vaeiiksusi nimetada neid-
toetajate nimedega: Chris Dodd;
Teddy Kennedy, Steve Solarz, Jane
Fonda.

SOF, okt, $4

KAS KANNATADA VOI
KOLIDA?

Uks USA panel on esitanud Kong-
ressile tinayanime muutmise ette-
paneku — anda Noukocude Liidy
saathonnale nus aadress: SAHHA-
ROV PLAZA.

Senaator Charles Grassley, selle
motte algataja arvab, et iga kir,
mis siis nelle tulebh ~~ .meenuiab

sovjettidele vabaduse noudjaid dis-

sidente! Kongress on cttepanekuga
noustiuy.
For. Star, 29, 9, Rd

UUS KURITEGU —
RASSIVARGUS!

Ralph Stebbins, Stocktoni linna-
nounik itleb, ef ta on valge. Koha-
lik neegrite juht vaidleh ja arvab.
ef Stebbins on petis. Ja niiiid nece-
rid nowavad, et valimised saaks
fihistatud, kuna va¢a paljud hiale-
tasid temale arvates, et ta on nee-
fer, aa

. |

Stebhinsi siinnitunnistuse jarei ic-
ma isa ja ema on valged. Stebhins
ise, heleda nahaga, punaste juuks-
teca, siniste silmadeca mmees, kin-

_. Hitah, et siinnitunnistis ef tahbenda

midagi ja kwigi tema neli dde ja
liks vend on valged, samuti méle-
mapoolsed vana-vanemad, —- sits-
ki — tema ise on erandlikult —
neeger! | |

(Jirg Ik. 8)

Reagani jargi — Batallon de Infan-

NAG

44, ja 25,
dr.

=e ja z, a

dr, “4,

iT.

.
ae =| a 2 —_-.
.

Moreen :

Neegrid
aryas, et &
Manta o
lovi!

stebbios

- kultunrselt

tiliself —
a F

-KAKS TAH

Ungaris
vera Mich
agastaks vz
Vietnami s
nal, teksiig
vad patric
teksti kahe

Suski,
kolme ku

POLE NAN
ET VALE

‘Aleksan
hoanis kar

~ $6 agitatsi

tnise piira
oma meg
mise peal

wl Ob
HiKS rap

TOL To
Tatjana
marekord
jooksus.
5000 meet
droog-test

Tavalis
histab sp
mmincorih
ajaks.

Kurdas
kahtlus, ¢

rast — ill

UWLEKONE
ONNELIKE

Kolm i
seda tais
vo vaike, &
mehed ¢
meeklis om
voit, kung
gfajarjetul
Vara-Seat
fis labivi

Kuus
miuutis cay
kolm hin

Naised
iu hoone R
om . miter
monstrec i
takse sci

- Ona die

banda. Se
tuleb va

The {
KOIK 0}
| ,Meic,
koieil o

hall? te

fetel jo
— on sts
soovime
on Thal?
set ral
halh’?**
Vastan

 omecnutahe

kes wih
horgutsy
ki joevodl
Karge
hath?

 kauaks !
-- hatha’? *s

TES Silice
lata --- tl
Mis s¢
on ones
ia sees,
mitmret: 4
diktatat
klasside §