=: perekonnaga erekondzdera Kai -Heinar, Endel Ruberg ja ujumisOpetaja ja treener Mai Kreem jagasid auhin-. 4 a fi ig eg aa rts Seaeent a ‘7 ee ee ee ee ee gota Loa, ™ ee ee Pol pa ie ae feat wir ohce . Piaget wer VABA EESTLANE ‘neljapiieval, 21. augustil 1989 _ Thorsday, August 21, 1920 . 4 epee’ ee ed obit ae Fa ee, oy Pe ee oppesi Suvekedus tehii tésish 1660 eesti keele je rahvuse cialhoiuks ‘Reede ohtul, 25, augustil, toimus Jéekidru suvekodus lopupidu, Joekaara suyekuninganna ja prints! valimisega, Suvekuningannaks yaliti Ingrid Kivi ia prinisiks Paul Pede, Jiekiaru saal oli sel puhul dekoreeritud egiptuse mottividega — seintel rippusid snured ,,maalid piiramiididega, munmiatega jne. Laupaeva hommikul algas asja- de pakkimine ja draviijate sotami- ne. Kell 12 paeval koguneti lipuvil- jakule, et langetada lipud ja kinni- tada, et fanavune nell nidalat kestnud mneorte uljas- tegevus on kdesoleval suvel l6ppenud. Olgugi, et kdesoleval aastal oli pajju rahvuslikke simdmusi ja kok- kutulekuid, mille téttu naisseltsil oli voimalik suvekodu uksed ava- da ainult neliaks midalaks, ei aval- danud see halvavat moju suvekedu fegevusele. Toronto Eesti. Naisselts oli suve- kota juhtideks valinud inimesed, kes olid véimelised ka lithema aja jocksul xoostamta rikkalikn cegevuskava ja gee. ka labi-vii- ma, mida véisime kogeda nida- taloppudel ja valguspeol. Lipuvaljakule kogunenud lastele. titles lahkumissonad juhataja Mar- tin Jogi. Ta pani noortele sudame- le, et Mad Kunag: ei unustaks Jae- kasrut. Ta tanas’ ka Kasvatajaid hea: koostoO eest ja iitles kiidusé- nu k6Ggipersonalle ning naisseltsi juhatusele, eesotsas naisseltsi esi- raise Helju Novekuga. Juhataja Martin J6gi, spordijuht erialade instruktor du ja diplomeid jargmistele kas. vandikele: Parim naissportlane ol Valja Reinsalu,’ parim | -meessportlano Raimond Leps. parim noor nais- sportlane Leili Lukas! ja. parim noor meessportlane Andrus Kiimg. Ujumises olid parimad: Kia Pubm, Thomas Qlvet, Valja Reinsalu ja Rric .Luiker. Parimad Kaievipoja tundjad olid paremuse ‘farjekoreas yarg- Vaikeste tared — Maia Linask, Peter MeConnan, Kalev Kaup ja Toomas' McConnan. Keskmised tidrukud — Elie Paumée, Pia Met- sala, Monika Leili Lukas ja Kai Rannik, Suured tiidrukud.— Siiri Oder, Maimu Pa- lumae, Ingrid Kivi, Juta Metsala, Silvi Pirn, Tracey Girolami, Tiina Lomax ia Leena Valge. Keskmised - poisid — Peeter Roose, Eric Li- naks, Andres Nurm, Tonis Veen- pere, Andre Kiittis, Thomas Olvet, Andres Kurviis ja Erik Kiitti. Suu- red poisid — Eric -Luiker, Karl Konze, Rein Lomax. | | Parimad laskurid olid: Titarlap- sed alla 11 aasta: Tiina Pedel, kes Saaviias atupeakonsul Iimar. Hein- soo eriauhinna. Poisid 12 aastat ja _ alla: Marcus Silmberg, kellele an- netati E.K.N. Kanadas auhind. Poisid kéelt vaba-klass:, Paul Pe- de. kes omandas aupeakonsul [l- mar Heinsoo eriauhinna. Tiitarlap- sed Kielt: Maimu Palumie, kes sai E.K.N. Eanadas eriauhinna. Laagri parim laskur-toelt oli Mar- cus. Silmberg, kes. omandas H. La- fer & Co. Ltd-riindauhinna. Poistest cli kdelt laskmises su- vekodu parim laskur Paul Pedel, kes omandas Besti Sintkapital.Ka- nadas randauhinna, Parim laskur kaelt oli tiidrukutest Maimu Palu- mie, kellele annetati Helmut Jaa- Suste randavhind. Piidlikumad eesti keele radki- jad olid vdikestest tiitarlastest Alissa Puhm, v&dikestest poistest Andrus Kiik, keskmistest titarlas- test Elle Palumée,~ keskmistest paistest Erik ‘iitiis, suurtest fiu- tarlastest Renee Attemann, suur- test poistest Paul Pede. Kéige Roose, Trina Late,. ~Veenpere, . Hedda Lada, Mervi Koop, Merike Lainevoel, berg ja lipud . hhtimni helide saateil. réakija oli Heikki Sillaste ja koige eeskujulikum kasvandik oli Maimu Palumie, Ka neile awnetati auhin- du ia diplomeid. Peale auhindade ja diplomite jagamist péérdus Toronto Hest Naisselisi ,hing, Heljo Novek, laste la Jastevanemate. poole ke- hega, milles ta eriti alla ‘rtipsutas, ef Joek#srul tehakse tosist tédd eesti keele ja rahvuse - avaldas T.E.N. juhatuse nime! té- nu koigile, kes on oma abistava kde ulatanud ja kaasa aidanud su- yekodu korraldamisel ja noorte kasyatamsel. | Lépuks andis esinaine traditsl- coni kohaselt malestusesemed tle faremistele suvekodu tegelastele: ‘Martin Jégi, Anu Pirn, Jaan Virve - Veenpere, Mai Kreem, Endel Ruberg, Kersti Lt nask, Kai Heinar, Anita Niitenberé, Ellen Valter, Maia Lenk, Ingrid Kiitt, Vivian Oder; Heli Paas, Lit- da Roosipuu, Peeter Kivioja, ivar Kangur, Martin Tamm, Elve Palo, Polli, Kadri ' Maimu Purje, Susanne Keolga, Endia Schaer, Joh. Saégi, Valter Schaer, Joh. Kolga, Elmar Pot. sepp, Helmut Jaaguste ja-Mikk Jd- | ae | Lipp-paivuse pidas Endel Ru- : langetati Eesti _ Keli kolm parast lounat ‘oli 60- tegijate ja vaevandgijatele korral- datud pidulik l6unas65k, kus puhi- — ti sObralikku juttu ja arutati Jée- 'kShru pdevaprobleeme. -alahoiuks. Ta meet, ene “1 ee oe ee ete ees ve ee . . oie oe oe 1! ee” nfs a f ut if L or = aa re r . the pe ae or Ey: Tees RES Ei aes %: ee Pita 1 noored vilikbigts ‘Vasakcutt: ell ul Pede, t Christina Greenbaum ja Susan Valvur. > | Kumgla' i sent ae fs ae rea Roe ee Fs wey we x he a ae : yllja- sOidust véttis osa ka Lea Siivik-Kiik Baltimorest oma laste Elvi ja Andrusega, kes on pal Koos id. + {thi Toomas Metsalaga parempoolsel pildil, ,Kungla” suvepéeva »Kungla. suvepievad ja vilja- oli KOetud, kaidi saunas ja saUl- soit kotraldati paar nidalat tagasi nast tormati otse Mustajée jahe- Cooper’s Fallsi perekond: Marleyde. dasse vette, kust slis kisa ja kilka- suivekodu maé-alale, Olid imellu- mist kostis kaugele. | sad ilmad ja muidugi aitas see . Muidugi oli Ghtul ka loke. Lau- paljiu kaasa, et valjaséitu vis Ind kélasid poole S6ni Torontes. igati Gnnestunuks lugeda. Méngiti hdstituntud ,,Posititvsete meesti vorkpalli, badmintoni, jalutati nii- eestvedamisel. Piihapdeva parast- sama metsas ringi, otsiti isetege- léunal rutati koju meeldivate mi- vust. Ohtu-eel, kui saun kuarmaks lestustega lusast niadalalopust. © oodus oli endistele eesfiastele rohupoeks: ‘Dr. Inno Salaseo huvitay ioeng kodumaistest ravintaimedest éodunud neljapaeval avas Tartu Institaut koos Metsaiilikooliga ecloleva hooajalise ioenguteseeria dr. Inno Salasoo loenguga ,,Ka- vimtaimed"', Ligemale poolsada hevilist ‘jalgisid huvitavat loengut, mis oli keemikust doktori asjaarmastuslik korvaliiin, aga professic- naalselt. korge tasemega WUTIMUS: : Balti Lil fidu kolm..... = (Atgus ik. 1) | Et Néukogude Liit noustub rahvas- | te enesemaaramise Olguse raken- damise kiismmuse ile diskussioo- niks kOrkide rahvaste suhtes, kaa- sa arvatud Noukogude Liidn pitri- des elavad rahvad, nagu see on selgelt valjendatud Helsingi lopu- akti kaheksandas printsiibis. ~Baiti Lit Kanadas taielikult toe- tab vadismunistri algatust lua par- jamendi valis-.ja riigikaitse komi- tee juures ametlik elamkomitee: _iniméiguste kiisimuste je Helsingi kokkulepete rikkumise jajgimi- seks, - | Senine parlamentaarne grupp ei olnud selleks ktllaldane, kuna sellel ei olnud:-ametlikku ise- loomu. | See allkemitee peaks ja#dma ala- iiseKs ja mitte Uksnes piitdauma eeloleva Madriidi |konverentsi et- tevalmistamisega. Pikemalt Kisitati Balti Liidu J. S—g! margukirjas ka Balti ritkide kon- Suite kustmust Kanadas. andes uksikasjaliku iulevaate Balti kon- . | piitidlikum ja parim eesti keele oe | ) 7 Ohtu avas dr. V. Soots, futvusta- nesid kadakas, tamm, kastan, - des kauget Kilalist, kes tuli siia parn. Koik need on olnud kunagi Stokholmi Eesti Pdevadelt, oli pa- eestlastele ja vOiksid olla nitiidki, ‘Niguliste kirik avati RIK lastega me 1 r ‘a i . =a um iy 2 n a wy . ' IL * wi ~ ‘ht = ia 1h = / a 4-5 ac Fa al d+ 1: “ rH _ . t a Pres “a. == wr | aipetea 232") RAPA eh 3 SINULE JA F, 71 wee a . Per a ra so “a Sy ag be eee a ge BD ja LINDA . r oe a ee tr meg bar | 7 eT) . a ' - “7 1 ST a ee a pe ee a t a. 1. mos - . eo Te 7 uy . 7 ae : tei aesesng ttt a we ; khunstimuuseumi ja kentsertsaaling Ph tee nena Ron Gee As ce eae Sane een - Le ee ori Se i Stee Se aha R me rf UES ES oe é a eae in mt Ar pla nee 74 pean art oe es a Ule veerandsajandi noudis ,,umi- kaalse ‘arhitektuurimélestuse"’, Ni- guiliste kiriku restaureerimine, mis kuulub niilid Eesti riikliky ehitus- _komitee arhitektuurimalestuste al- la. Teatava tseremooniaga ja ar- vuka kulaliste juuresolekuga avati kirik, kus peagi avatakse keskaeg- sé kunsti muuseum ja kontsert- saal. Viimaseks sobivust niitas 15. juulil toimunud kontsert, kis an- sambel ,,Horius Musicus’ ja Tai- linna Kammerkoor andsid esimese kontserdi. Fsimesel kontserdil olid: kuulajaiks need, kes aastatepikku- se tiga'on clu tagasi andnud _ lidsele hoonele“, millest séda jit- {iS vaid varemed parast Tallinna . Kaks kulaitst - Brasiiliast ¢ Stokholmi . ESTO, * Vasakcul Rita Latii-An- -dersoni Rio de Janeirost ja Alide Slet-Saukas Sao Paulost.,. rasiliast Mokholm 10-le STOKEBOLM (EPL) — Estole soiinad kaugete kiilaliste hulgas oli kaks daami Brasiiliast. Alide Sict-Saukas (kadumud Eesti konsuli Saukase de) elab Sao Paulos, on majandusteadlane ja omab téds- tuse, mis valmistab tekke ja patju. Sao Paulos on u: é Need on kogunenud koguduse um- oer, mis tegelen ka rahy usHku £00- - Te 300 eastlast. | | Endine konstilaat on sealne eesti ely keskus, osalt tGitatakse kecs atlastega. Hiljuti korraldati | S40. Paulos ‘emigrantide oliimpiaad, kis yOis- teldi nii kehakuituuri kui valmse kultuuri aladel..Sao Paulos on | muide palju, segaabielusid. | FOL THLOT 7 COBPORATION mE aALTOA 1052 RINGS TN RD. sneen NT car yey TT a aie Ty ,! wal ba - al, L i 7 7 a sol . . ™ - Ay " aT < : ; 4 . Ink “ ‘, F ‘ . " -—4 % i . 1 Pal “2 : i : ia : _ . . 1 1 ry a te . : . 1 at my cy rp = n7) H . r’ te 1 i raat tT , fe ee, a iis - -, rt Pye a | fn : * Pa a ee ed ! . . 1 Si Heed ne kae hepa " ee _- : ca rly rh a Lytle : an . rn on a Pr SAE =7 ae ne Rita Litti-Andersoni elab Rio de Janeiros ja tédtab biiroos. Suuriin- nas on ainult u. 10 eesti perekonda, kes suhtlevad omavahe! seltskond- likes ragmes. Brasiilia kiilaliste. snuljed 7 Estost olid vaga head. Nad tundsid end ligidal koduraaa. le, -paljude eestlaste ja sini-must- valgete Jippude nigemine tekitas harda tunde, | ‘tumiselt suursugune ‘rahvas. af t a4 ‘Oien aasmaataste teenistuses | Selle firma juures kinnisvarade agendina. 50 kontorit torantos ia {ouna -Ontarios. VICTOR LIBE TEL. KONTORIS: 694-3336 KODUS: 2815912 Tabs at at 7 ia ake F A o Re fan detarentan ns r a 2 Peete Urner pal be id: 1 haters eat PA a i : te : mag aan : : eed ber ed ee suurpommitamist venelaste pooll. poolel ta on kaasa’ t6dtanud Aust- | | | Otam aU , raalia Eesti Seltside Liidu ja EELK. kuhu. eestlased kogunevad Kes ESTO’ It balijaist Kotas ‘RANDME-EHTE? _ Leidja f44-4611 Vaiksemaid REMONTTORD majade juures: elekter, torad, puutédd jte. - ‘Helistage — J. METUSI 225-2233 rtst seda Metroo kursisel Gotlan- vaga suurteks abilisteks tervishoiu dil, viibis Lapimaal.ja tuli ntiid alal, enamuses niiliselt preventiiv- ‘fektoriks Metsatilikooli, ravina, Stia kuuluvad ka kask, fe- palehed, paakspuu, pihlakamarjad, kanarbikutised, sookailad, leesika- ja pohlalehed, mustikas. br. I. Salaséo Gppis keemiat Uus Louna-Wales'i iilikealis Sydneys, . kus lOpetas Opingud doktorikraadi- ga 1963. a. Ta on toétanud: puidu, vetikate, vere ja pddsastaimete keamilise vurimise alal. Praegu on ta éppejGud -sama tilikooli orgaa- nilise Keemia osakonnas, kus tege- leb raspkanarbikuliste wurimisega, Hoopis tihtsad ravimtaimed. on palderjan, paiseleht, négesed, ubaleht, | heinaputk, maavits, raudrohi, soolikarohi, kuna mit- med omaaegsed rahvaravimtai- med on leitud tanapiieval vaiga murgised olevat, nagu ristirohad, hundihammas, meelespealill ja kassikapad. | Moddunud aastal veetis kuaekuu- lise appepuhkuse kilalisproiesso- Tina Oregoni tlikoolis, kus muu- - hulgas -uuris kanarbikuliste jehe- Loodus on oinud endistele eest- vaha koostist. lastele nende rohupoeks, kus gene- ratsioonide pikkused kogemused on antud vanemailt Jastele'ja militid teaduslike uurimustega Gigeks Osu- tunud. | Parast moningaid kKlisimusi jarg- nesid pildid vAustraalia loodusest, mis andis esimese mulje mandrist, oma tlle teadusliku t66 karval ta on Austraalias Metsaiilikooli asufaja ja selle esimese nelja kursuse juha- taja aastail 1972—75. Ta on Eesti . Ulipilaskond Sydneys asutaialiige ja esimees (1956/57}. Rahvuslikul largmisteks peopdevadeks. Léapuks dr. ¥. Soots tanas dr. 1. Salasood suurepdrase ettekande eest, mida osavotjad kviteerisid an- lausiga. | Sydney Jaani kogudusé juhatustes. Aastast 1970 peale kuulub ka: Aust- raadlia eesti ajalehe ,,Mele Kodu*. ioimetuskelleegiumi. Botaanika on sella korval asjaarmastusliku staa-_ usega, Ohiune kava. koosties. kahest Teallinnea Peapost- osast. Esimesel poolel vaatles ta kodumaal olnud ravimtaiml, tel- kontort esimene OStl | sel poolel niitas diapositiive avant Austraatia loodusest, yiimane oli: gi Invitay kohtumine jargmise ESTO-83 asukohamaa loodusega. Tallinna uue oeapostkontori ehi- famine, mis ej néi kunagi yalmis Ta: uurimus baseerus paarile va- saavat. Ometi jGutl 15. juuliks nil — : ‘Temale teosele, miliest tiks lcetles kaugele, et ayati. selle ehitnse esi- pommomouccses, Ta alustas puudega, kuuse ja man-. maanteel ir. 3. Esimeseks valmi-. , eae ae a esrae Ce iiga, mil eesti rahvameditsiinis on nud osaks oll peapostkontorl ope- Bestlased olid hasti ritetatud ja lai- 6 if - i as ae seen or 31 Bey at F i Pea A F a 7 as, ae , |) me i. Pt held Ba, CLL a! . ae . m - apa pt len rl ye Ee Ms aa PB : ie fas gages aah a t Fr ora re 1" — se : ma mae air ee ee, Me pra ae ae! a is pares a re re = ae is “3 r ee ir fee Pre i. ee fa HES rae a " ¥ Siva : r “ee Festi ettevote YONGE MEMORIALS LTD. 2044 Yonge St., Toronto, | Ont. NaS 129 (Davisville & Eglintoni vahel) 487-2147, Ghtuti 447-1206 | Nigul Virro- | tne t a _ aS Zeki mestis 125, teine’ 175 ravimtaime. mene jark. Uus hoone. asub. Narva olnud uskumatult oluline osa. Jarg- ratsioonisaal. | Ire. ee LE a In l=... wal J ‘ Lr: 7 mare a 1 A ares SMR BRL atl “MARK 1 T. “MANKIN REALTOR 26708 Yonge St. (at Lytton Blvd) Toronto M4P 235 Kinnisvara osto vol miliigi korral helistage | TOOMAS MANKIN, tel. 487-4477, kodus 447-2007 | VE: Tee eral oth scat 1a ppherdctA Eee ek rte Spt ron le sy ' tamine on olnud nagu Tallinna ehi- sulite diguslikust olukorrast. Ka- nads. ei.ole kunagi de jure tun | nustanud Balti rtikige annekteeri- mist Néukogude Liitu ja or ker- duvalt seda ametlikult kinnitanud, Ka on Balti konsulid korduvalt tunnustatud Kanada parlamendi- poalt. Sellega tihenduses on leogi- fine, et Balti ritkide konsulid -sei- ‘savad. ka Kanadas ametliloyi _avaldatavas diplomaatiliste esin- duste nimekirjas. Praeguses_ trii- kitud nimekirjas on avaldatud ai-- Hult Leedy anpeakonsul, kuna hil- jem. Kanada vélisministrite poolt aktsepteeritud Eesti, ja Latl au: neakonswlid selles puuduvad, Balti. Lit palub fungivait, et kok Balti rukide konsulid oleksid avaldatud Kanadas asuvate diplomaatiliste esinduste nimekirjas. Méreukirjas suhitakse rahelepa- nu ka seliele, et juhul, kut toimth - Kanada valispolitika uldine ana- litiis, siis ei tohiks see -piiruda ai- nult sisemise aruteluga vélisminis- teeriumis ja parlamendis, yaid et slis toimuksid ka valis- ja | riigikaitse komitee avalikud is- tingid, kus Kanada valispoliiti- _ Kast huvitatud ringkonnad Saal. sid anda oma esildisi koos vasta- vate selgitustega, | Kultuurilise ja. tehnilise labikdi- mise kiisimuses juhitakse tihele- yanu sellele; et kui Afganistani invasiooniga ihenduses on tehtud Néukogude Liidu suhtes mdnin- said piiramisi, siis ei tohiks see pirduda aimult, Afgamstaniga, vaid’ peaks rakendatama Nou- kogude Liidu suhtes uldiselt, et valjendada. opositsiooni Néukogu- de rezhiimi vasty Balti riikides. Kultuuriline labikiimine Noukoeu- de Liiduga senise!l kujul-on iihe- kiilyne ja seda peaks revideerita- Margukirjas juhitakse veel tahe- lepanu valisministrile vie rahvus- grupi (Kesti, Lati, Leedu, Ukraina 4a Valgevene) keskorganisatsiooni- ‘de poalt esitatud péhjalikwle esil- . disele Noukoeude Liidu dekoloni- seerimiseks (The Decolonization of USSR), mis tuleks Uhmenud Rah- i vaste (UN) kaudu votta rakenda-. } misele. Selle Klisimuse kisitlemi- seks soovitakse valisminister -M. McGuiganiga uut. kokkusaamist.