1606) 1980: Usi_ drjest olin Intid tildse tin laagris. bhyala Tut- midagi mis aisa ja mr iHéga sdita. ana puust ‘uuris, sest ist. Me pa- istrned val- averdi-kasti, » ja Koike aaditarvete tu, boomi, Ma andsin r. Me varvi- e taha ni- na. Paadi. | ptimist In- tiriekas val- seal oli ka me yanemad kaisin seal jumas. akvaarium, ni ja kassi- ariumi, pa- ulda peale. teisi taimi- est ‘koopa. panin talle ule vett ja asel ‘nadalal eab talveks alsin purje: neripaadiva in uksinda. Bseljas). maja, mis. seal ainult — raami, Aga kdik need jab minu rs tuleb sei- ip maas. Nit sils ma ma- ab seal mu PAEV mardipaeva, arkasin, slig Hes see paev. ne teada, et. rraad, Minu ja ‘Anne oma- aadii oli ié- gisime man-. ud lépetada adega alusta- SEFi karbid, raha, kul ens 5 kaid, See. - raha saatma niseks. + tulime, sis mis Ghtuks, jactada. Me — 1urist: sisse. — 2 yanaisa ja candiks, Kul § oli ema Ju: polema pan- oH suu lahti, kedagi ham-_ ia maiustusi s iks tiidruk, tisikeseks ja hundiks. Mi- | Joli dige pikk + Mul hakkas suur koer - Anne maius- aksime, vaa- B, mida olime palju, Kodus ; ka malustu- mi. ° htt, iL duskool Witavat inu] onn olla ja Stockhol- Kolm nadalat, adalat. im skaudi- ja ris. ast, USA-t, liast. ESTO pieva- a -sOpradega bre ndidal. Pea- astasin raeko " meV. _ reisisme. Nor- magedest tiles ordides. - nilin just Sigel is oli jarel ai- - sta parast ehk malus reisimi- itavald . palku. RK enduskool Preven Loe en ae eee Seal oli . . am . ho. _ rea ey voy . . i = ah “hn. ‘ca F le an! - . . Le ae ae cee oe he . Lf A ° sprees pteatisee eat F532 EDL An Bre A 7 Sees, A ae aU er] = shi'hh Bae ems ce Rea . us " nas i ire =e Paer =, mi he oA oes, cere oo Cot teem Ln cs Pie = =" Tj . 1 ied . a aay en EEE oP haa RES Pe ES a be] a 2 oan ". . . 1 -_* . ee en . a ee . - . = = - r —= - eh ._ J = re = al he ee we "open op sas Lie . 7 . . uF* -1L . . ee . . 4 ia ee i - a eee era - . . a 7" oe a et - rr pe le ie — heel « = 7 - . Ohh Bis sis L" yo: ! . 7 r P, "on - Pe bar . . "I ees aae! rj ey eee eee oT er ie ' mutt. pe Aan TE “wesilaste i A »Meie Flu“ nr, 48. (1666) 1900 _ Korp! Vironia asutafalitkmete kopu_piirast venndsiuspidu 26 novembril 1909. Esireas, vasakult: K, Maurits, F. Pachn; istuyad: R. C. Behr, ©. A. Zimmeérmann, A: Nikko, F, ‘Kangro, N. W. Link, J. Radtk, BH. Jéudu, A. Ulbe an wv Sit Pa ee ae tate Lr . rt, : opel eetag eer we a . - _ . Pete te echt yeh tat hein Cometh op ithe Ce ee ed oe ee | end ce Ta bow Tiel TT Ee ee iim | pun; selsavad eesreas; J. Ritson, R, Maasen, W. Clement, 0. Uhs, .R. Mitt, IK. Jiirgenson, G. Nurm, 0. Amberg, F. Mitt, J. Korb, E.:Aule, H, Mossa; tagareas: J. Kamar, R. A, Lilienthal, Bh Kuruk, E. Jacoby, I. Llenkampy —O.. Westel, E. Enno, K. A. Margens, A, Kusick, Adi 00 PORATSIOON VIRONIA : K + 80 AASTANE 26. novembril mdddh (5 kaheksa ktunimend aastat sellest kui Vironia vois esimesc eesti rahvusliku Widpie - Ins-korporatstoonina alustada ‘oma ida Tartus, balti sakslaste ja iilikooli valitsuse: “yastuseismisel. Eesti Uli épilaste Selt-— avalikku tegevust. Seda sti polnud véimalik J&bi vila, Snnes- dus Vironial Riia_kosmopoliililises Ja enam: liberaalsemas Ghkkonnas. . Yolleaegscle eesti tihiskonnale oli ‘Vironia asuiamine tahtsaks stndmu-. ja jarelvalvet teostas ‘yilistlane Karl - Ipsberg kes juba enne Vironta amet-. likku tunnustamist oli Riia Polyteh- nikumi l6petanud. Uheks Estonia sil-- ‘mapastvamaks kunstiliseks juhiks | nii s6nalavastuse kui.ka ooperi alal pus. TARTUSSE =!" seks. Tarius siirdusid eesti soost Uk opilased Eesti Uli6pilaste Seltsi, kuid Rigas puudus oma rahvushik akadee- miline organisatsioon mis oleks. uhendanud seal Gppivaid eesti soost iuionilasi., Juba astiamisele jargne- vatel aastatel koondasid asutajad dikmed- Vironiasse enamusé Riias | Gppivaid eesti akadeemilisi noori, Sa- ” mal ajal kristalliseerus Vironia vaim- ne pale sugavalt rahvuslikuks. Sage- dasie kéne- ja vaidlusGhtute, kedu- mau valmuelu jaleimise. ning eesti ‘ahvuslikest’ iiritustest. osavdtmisce- ov ihuli haljaks see moOk. mis hil- jem suunas Ruas majandus-, tehni- ist Ja péllumajanduslikku, haridust sianud mehed kodumaa tcdpollule, kuigi suur tsaaririik . pakkus’ neile J mekiimne annetatud Vabadusristi, . ‘langenud vironuste | austamiseks paigutati hiljem konven- di saali marmor-malestustahvel, ku- hilgavaid Karjaarivoimaiusi Ja pal- mi rikkalikumat tasu kui nad seda lodumal vaisid Toota. Vironias S22 cud kasyatus-ja itksmeel ning sdbra- tooselu, mis veel tanapdevani mcinomustab vironlaste -tegevust, s1- dus nerd lugevalt nende kodumaaga, : MAJANDUSLIKU JOU KOONDAMINE | . Kaesaleva sajandi algul, olid koik suntremad majanduslikud ettevotted hestis balti sakslaste kaes. Sellele cmiafanduslikule tevdimule astusid vasiu meie réhya. suurkujud, Tartus Jaan Ténisson ja Tallinnas Kons- pide Litdu tédst, mille ellukutsumise — Enne Esmest smaailmasoda . tihene- sid vironlasie read tublisti, andes meie kodumaale hulga majandus,, tehnilist- ja pdllumajandust Oppi- _ nud mehi. Sdjaolukorra. tottu aga evakueeriti Rita Polytehnikum 1915 aastal Venemaale, kus korporatsioo- ni tegevus Moskvas piirdus vaid seal Gppiva vironlaste gruppi ‘kooskdi- —anistega. 1918 aasta siigisel Riias taas. alustatud Oppetodo loppes aga, varsti enamlaste ‘pealetungiga meie kedu- maale, mil puhul vironlased otsusta-. sid iiksmeelselt in corpore osa votta Vabadussdjast. Paljud nendest nai- tasid filesse eceskujulikku vaprust ja teeneid. mida kinnitab neile iile kol- Vabadus6jas hu olid raijutud nende sangarite ni- med kes Vabaduss6jas langesid, — Parast Eesti—Vene Rahulepingu allakirjutamist alustas Vironia oma _tegevust Tartus, Muutunud olustikus jai Vironia struktuur endiseks ning pohiprinisiibid samadeks. Wlikcolis. 6ppivate seltsivendade enamuse - moodustasid Tartus majandus- ja 6i- susteadust Sppivad tiliépilased. VGe- ti akfivselt osa. Eesti Korporatsioo- algatajaks 195 aastal oli Vironia. Sa- mal ajal jatkati ka suhteid teéiste iilj- ' Gptlasorganisatsioonidega, Jatkati 1i- bikdimist Eesti Ulidpilaste Seltsi, kui lunlin Pals koos nendega ihinenud - sit haritlastega. Nii rajati Tartus | ak veld hijem | ka Yalhinnas whiste- reliscd kre jit-asutused, —Kubu: sits hukkas koonduma eesti rahvuslik ka-. pital, tole asusid Geore Westel mitmel korral majan- ‘lusminisiriks,:: Peale eestlasie mia- tandusliku jou koondamist eesti kre-. ~ Nende rahaasutuste juhtimi- Riias majandusteadus- . konna Jépetanud Vironia asutajad ostkmed* Eduard Auje, Artur Uibo- “pun ja Georg Westel, kelledest kaks csumest Eesti Vabariigi algaastail olid Eesti Panga: presidentideks ja vanima eesti akadeemilise, organisat- siooniga, keliega Vironia asutajad | liikmed olid loonud s6bralikke suh- — teid juba enne sélle sajandi algusi so. enne Vironia amethkku tunnus- TUst. | Hiljem, seoses kérgema tehnilise Oppeasutuse loomisega 1936 aastal. TaJlinnas, loodi Korporatsioon Viro-. nia Tallinna Koondis mille litkme- _ teks kujunesid endised Tariu Ulikoo- dtitasulustesse, -hakati hoogsalt ka _ asulama= ntl eestlastele uldkasulike kut ka craettevoteid, millede. asuta-. Misepa on tihedalt seotud Vironla isulajate ja hiljeny Vironiasse vastu- wGetucl Hikmete nimed: Meie raha- —usufustesse koondatud kanital aitas Ka, selle sajandi esimesel aastakiun- nel, finantseerida Estonia Teatrima- ia ja ka Kontsertsaali. suurehituste libiviimist mis kujunes itheks silma- Daistveks rahvuslikuks siimbooliks- iseleadvuse © kujunemisel, raakimata veel sellest kultuurthsest ‘iahisusest mida seal lava- ja hell- kunsti alal viljeleti. Estonia Seltsi ju- hatuses nieme taas Vironia vilistla- — si eesetsas “Artur Uibopuu, Georg Westeli ja Karl- Mauritsaga. ‘Estonia li Keemiateaduskonna tilidpilased ja need kes Tartu Ulikeoli iilidpilastena sooritasid Spinguid oma igapievase “606: korval Tallinnas. Nagu Vironia Tartus, vottis Vironia Tallinnas ela- valt osa kéigist Tehnikatilikooli iili- Spilaskona tiritustest akadeemilistel, seltskondlikel ja sportlikel aladel: omades sealjuures parimaid suhteid kdigi. teiste Tallinnas tegutsevate akadeemiliste organisatsioonidega. VABARIIGI EHITAIAD - - Vabariigi paevil rakendus Vironia rohkearvuline vilistlaste pere oma- riikluse ja selle majanduse tlesehi- . tamise- tddle. Paljud Vironia asuta- jad ja ka hiljem sisseastunud litk- med — Eduard Aule, Karl Tpsberg, Oskar’ Amberg, August Kerem, Ju- ‘han’ Raudsep, Nikolai Viitak; Georg Westel, Leo Sepp, Anton Teetsov, Peeter Kurvits ja Kaarel Selter — On ministritena osa vGtnud meie Va- teatrimaja ja kontserisaali ehitamist bariigi Valitsuse tédst. Viimased viis oli Virenia vilistlane ‘Hanno Kom- ja tilesehitustdds. orp! Vr jubal> - pidustused Terontos | -Korporatsioon Vironla tihistab oma 80. aastapieva kdesoleval nici — lal Torontos. Neljapdeval, 27, nov. toimub Vana-Andrese kirikus pidu-— lik Jumalateentsius ja laupieval, 25. nov. Ki. 2 p.-aktus Harbour Castic hotellis. | sm tit - -" an wet a 7 re eee Lowe =e i= = = hom :— ™ 4 . are -LAVALINU JA LINIKUID (ka joulu motiividel} SOHVAPATIU VARRASTEL KOOTUD SALLID 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. MAK 2R6 (EESTI MAJAS, 11 KORRAL) Eestlaste turismi- ) reis piiblimaadele | Kilastage MELE BLU" - MITMESUGUSEID SOBIVAID OULKNKE HELIPLAATE Pe al OT a ee re ay el Fy er eet ee ge EESTI VARVIDES KUUNLAID HOBE JA KULD EATEID -: KERAAMIKA VAASE _. MAALE (raamitult ja raamimata) | _PUUST KINKEESEMEID ‘SAUNASEEPE JA TARBEID ~ RAAMATUID fae. Co Riidmik USA ja Kanada. eestlastele jargmise turismireisi mis kestab 13 ' pdeva, Ule 300 eestlase on varemalt néist reisidest osa votnud, Seekordne turismireis halmab Am. —"Taani ja kuulsa kaljumaestikku raiu- tud’ajaloolise Petra lina killastami- =; se. Jisraelis killastatakse kGik? taht-~ samaid linn ja patku, mis seotud , ristiusuga. Edasi lendab turismigrupp Egiptw . Sesse, kus kolme paeva jooksul kis — jastatakse .Kairot, Memphise ja Sakkara ajaloolisi linnu, Kaamelid viivad turistid ka suurte Giza piira- miidide juurde. Uhise perena lendavad USA ja Ka-.. | nada eestlased New Yorkist valja. kolmapdeval, 6, mail, 1981, a. See on . kéige ilusam aastaaeg Kesk-Idas..Tu TM ce Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused ja teatamendl-paranduncd on tulumaksuvabad. Annetaja soovid taldetakse. EESTI MAJA, 958 Broadview Ave, Toronto, Ont, M&K 2R6 — nendest olid meic Vabariigi aegsed -majandusministrid, Kelledest peaile Kaarel Selter’i koik on meie Kod ‘maal ka tahtsat osa etendanud eesti panganduse tilesehitamise tods. Kaesolev liihikene wlevaade ei saa muidugi haarata koiki neid alasid mida vironlased.on edukalt viljele- nud, Samuti ei taha see ka alahinna- ta Vironiast vanema ja temast noo remate _ tilidpilasorganisatsioonide tihtsust eesti rahvuslikus vditluses Kull tahab set aga mMeies pealekasvavale ja Wlikoo- lis 6ppivale noorusele meenutada st - da, mida iiks grupp meie vanema pélve haritlasi suutis teha, vdties omaks iihised ideaalid ja koondudes sellega iihiseks rahvuslikuks jouks. 30 LIGET Parast Teist maailmasdéda on a lige male sadatuhat eestlast paisaiud pa- gulastena mitmesse maailmakaarde. Restis tegutsenud iilidépilasorgantsat- sioonid on samadel pohimotetel, na- gu kodumaalgi,. jitkanud oma tege -vust. Nende crganisatsioonide olu- liseks tilesandeks on alati olnud St - vendada oma liikmete tsamaa-armas tust ning kasvatada neis iseteadva -vaba eestlase seleroogu. Mehisus, jul gus, ausus ja tookus on selle Kasvaitl se suunajad. Need omadused on isi- ku iseloomu tugevateks taladeks igas _ kohas ja igal ajal, olgu see siis vOOr- sH voi kodumaal elades. Enne meie kodumaa vallutamist ‘punaarmee poolt oli Vironia likmete arv 445, Nendest piidses paguluss¢ _ 172 liiget. Vironia 80-ks aastapaevaks on vabas maailmas Vironia liikmele ary kasvanud ligemale 300-le, nendest | H2 Toronto - Koondises, millega vir mase 12 aasta jooksul on {ihinenud 70 nooremat liiget. Horporatsiaon YVironia | asutajad liikmed yétsid oma lipukirjaks — Uhisus, . Opilasorganisatsioonidega, leidis tehnilist ja majanduslikku ha ‘ridust saanud meeste asjalikus mot -_ lemisviisis. SeHe fuures on aga 162 | madarmastus ja meelekindlus olnud ~ alati vironlastele suunanditajaks. Gl- Bu see eeskujuks.ka meie pracpt ilikoolis Gppivatele noortele. VE Kindlus, Ausus. Siindides vodral pinnal, Rijas, ning kasvaces . tolerantses vaimus koos teiste ui sqavulas _ Vironia oma kipsuse mis valjendust — .Fismireisi iildhind on § 1379. See ka- “tab Jennukulud kolmele maale, iga- pdevased ringreisid, 1. klassi hotel- lid ja sGdgid. Kaasareisijad peaks end registreerima paari lahema.kuu jooksul, Uksikasjalisemaks- ‘infor- matsiooniks ja reisikavaks palutak- ‘se kirjutada aadressile: Rev, H. Riid- mit, 783 Arton Lane. Port St. Lucie. | ma , : Florida 33432. USA, : SEVTEOSGECOUAUUNTTOONSTGMOCSUAAEEHUL SEOULQEFAG UREN | duhan Simonsen juhib 10, novembril léppes USA-s Rah- vuskomitee uue esinduskogu valimi- ne. Kéige esimeste andmete ailusel, mis seleusid New Yorgis, juhtis saa-. dud hidltehulgaga ERKU senine esi gg mees mag. J. Simonson. Temale jarg- nesid Yio Anson sojameeste ringkon- nist, siis noor nditleja Urmas ‘Kar- ner, ERKU majandusala juhte Harry Must j.t. Ka Lakewoodi' valimisring- konnas, kus paljud kaisid istklikalt val.jaoskonnas hidletamas, oli esi- ‘kohal J. Simonson, siin jargnesid tal- le ERKU juhatusliige ja gaidide te- gelasi Gilda Karu, hambaarst-kirurg. Maano Milles, E. Yallaste, H, Verder }.t. TAIENDUSEKS 7 - »Meie Elus 13, nov. iImunud tili- kooli lépetaja Talvi Maimetsa pildi allkirjale palutakse lisada: Talvi Maimets, siind, Orpana. . TE. Maleklubi juhatuse andme- tel oli mdGdunud tegevusaasta edu- kam eelmistest. Klubi. korraldusel toimus. 11 turniiri ja. malekursus - noortele. Turniiridest oli 1 valkma- les & kiirmales, vanematele maleta- jatele Paul Kerese Furniir” ja noor- ‘tele Nikolai Kiittise Turniir’. Nahtub, et méddunud aasta tege- vustuhin jatkub, sest oktoobrikuu . Maledhtul olf koos jalle hulk male: __ tajaid ja pealtvaatajaid. ~§él Ghtul peetud kiirmale turniiri (2x10 min.) | _yoitis esmakordselt A. KGresaar, Kes -Saavutas 6 voitu, Teisele kohale tuli- L. Joselin 4% p. ja kolmandat ja nel- jandat kohta jagasid J: Jarve ja V. Puna (4 p.). Tumniirist . vOtsid osa vee jargmised maletajad: A. Loorits, V. Pikkand, P. Smeelen ja E. Talve. - Valjaspool turniin mangisid maleta- jad E. Sarnak, A. Traks ja x, Soo ‘dor, Toronto Eesti Maleklubi kavatseb igas kuus korraldada tihe maledhtu ja jargmine toimub Toronto rer Majas 27, nov. kell 7.30 Shtul. KGik malehuvilised on teretulnud. AEG. Kansmialastele histi tuniud noor Planist Tiina Mitt astub Jaérjekord- selt kuulajaskonna ette iseseisva kla- verikontserdiga 7. dets, Kontsert tol: mub Eesti Kunstide Keskuse Kont- sertbiiroo korraldusel ,Hart House" suures saalis algusega kelt 3.30 pl. Tiina lépetas Toronto Kuningliku Konseryatooriumi 19 aastaselt A.R- C.T, diplomiga kontsertpianistide klassis (First. Class: honours). Sama aasta sugisel alustas edasioppimist Toronto iilikooli muusikafakulteedis, samuti kontsertpianistide klassis, mille lépetas juunis 1979 , Bachelor of Music in Performance". kraadiga, Jargneval siigisel jatkas 6pinguid ~ Western ii tilikeolis, London, Ontarios magistrikraadi saavutamiseks -Kont- sertpianistide ja Muusika Literatuu- ris. Tiinal on veel 2 eksamit soorita- da, et neid magistrikraade saavuta- da. _ Noor Tiina Mitt on esinenud tile 40 korra kas iseseisvate- kontsertidega --y6i solistina nii eestlaste kui muulas- . - te iiritustel. Tema esinemised on kéi- ge rohkem olnud Kanadas, kuid ka USA-s ja samuti Austrias, Rootsis ja Saksamaal. Euroopa esinemised on _toimunud peamiselt neis raamides. . kul jatkas Opinguid 1975, 1976 ja 1978 a. suvedel, to! korral ihtlasi vattis erikursusi ,,Hochschule Mozarteum" -Salzburgis, Austrias prof. W. Wolf ja prof. Carlo Zecchi meistriklassides, Koigil kolmel suvel valiti teda-ka esi- nema 10 parimaga ‘épukontsertidel kuuisas ,Wiener saalis. Torontos 2 suurimat esinemist olid — Lawrence 1976 aastal kuulsas St. Centre Town Halls. - Viimase 10 aasta jooksul on Tiina Mitt saanud paliu, esikohti muusika- -Voistlustel on tema andekuse ja too- kuse tunnustuseks on saanud 16 kor- | oxo Val, 466-0958 Foto — Peeter Leyden da stipendiume, Senini ni oma or- tajate kui ka vdistlustel on alati hinnatud Tiina diget tuanetust J. §. Bachi muusikapalade-esitamisel. — Ka eeloleval kontserdil mangtb Tii- na J. S. Bachi kéige raskemat ja taiuslikumat helitédd Goldberg Va- riatsioone” Alljdrgnevalt on Juhikene seletus selle virtuoosliku J, 5. Bachi kunsti- tOOst. J. 3. Bachi geniaalsus ilmneb sel- les helitéés. Iga variatsioon on raja- tud eri teemale. Iga kolmas variat- sioon on kahes osas ,kaanon'is” kir- _ jutatud, kus helisuhted suurenevad. Selle pala teine osa algab 16-da va- riatsiooniga,. mis on kirjutatud prantsuse overtutri stiilis, mis lép- ped animeeritud fuuga taoliselt, Glen Gould on Gelnud, et Bachi ,,Goldberg Variatsioonid" on muusika, mille! ei ole algust ega l6ppu, aga seda heli- ' iocd uhendab haaray kunst ja muv- stkaalsus, See muusikaline suurteos on pia- nistedele eriti raske, sest originaal- selt of] kirjutatud _,,clayicembalole’ (2-he klaviatuuriga). Niiiid klaveril ette kandes nouab pianistidelt kérget tehnikat, kuna kaéed kiirelt nootide vahetusel peavad Klaveril sagell risti mangima. r Kava teises osas tuleb ettekandele Kaljo Raidi Capriccio” ja 2 F. Cho- pint pala ,,Barcarolle’ Op. 60 ja ‘Scherzo B-Mallis Op. 20. . Zz: (St. Georg’ ja Harbourd tinavate nurgalt jalutada Harbourd tanavat méida idasse kuni esimesed tuled, seal on vaikene tee kus on ka autod | pargitud ja vasakul poole] vélvi alt labi minnes on ,,Hart House").