Rest agised reotsi ajakirjanduses

EVE, KARI JA ILON...

- Viirnasel ajal on Rodtsi ajakirjades. tinti juttu eestlannadest, Peapove
_ juseks on peaminister Ola Ullsteni eesti paritoluga abikaasa Evi, Kes On,
siindinud Talinnas. Temast ilmub tihti pilte ja kirjutusi, aga mitte imter-
viuusid, mida ta kategooriliselt on keeldunud andmast. ,Ma ci ole mittg:
_ pressi-vaenulik,” nilas ta hiljuti Eesti Puevalehele, ,Aga mul ei ole lihisalt
aega. Igapievane (60, majapidamine ja mu mehe uve ameti tottu suurene-
nud representaisiooni kohustused. da kui anda thele iehele jutuajamises

- gtis tulevad kdik teised....“

- 4
Pope roolsi ajakirjadé. lemmik On |
tre Hane ajast Kabi Laretei, kelle vii-
msse aja suured edud uwule heliplaa-
ligz, -moodsa ameerika - helooja |
 Crcmbi iutvustamisega ning. muusi-

kaune aust Bergmani filmis Sugis-

sogdat, talle on toonud, vut kuulstust

Ta oO)

solmas .on  cestlannast
_‘tjadgreni maailmakuulsate soorte-
raamatute iHustraator Ilon Wikland,
keile rGGmsaid: marju sdovaid  lapsi
ngeme iga pdev Rootsi piimatddstu-
e Arla” vatske- ja hapupiima pa:
senditel llon Wiklandi suvise ja tal-
vise kodulinna varvi--ja lasterédmsa
jocosluseza Gunesoov! ning joulw
kearte leiame 1gas suures kaubama-
ios. Kaardi tagakiiljel on liihike root-
si, inglise, saksa ja prantsuskee!ne
kListniku lutvuslamine, kusjuures’
imiuunitakse tema eesti parttolu Ja ko-
cheiinna motinide kasutamust.

EVI ULLSTEN :
Alustamic siis peaiministri abikaa-|
seaa.-Naiste ajakiri Damernas Yarld
iGs hile suure neljaveerulise foto-
we artikh rubriueh all: Just nu", kus-
yuures tsiteerttakse Evi Ullsteni, kes
- oleval utelnud, ct imetleb endise pea-
ministri abikaasat Solveig Falldini,
kes oGlevat jagu. saanud sellest, mil-
lesi.tema (Evi) ei saavat. Autoriks on
ajakirja reporter Helena Klein, kes
tuaneb Evit 17. aastat ia kirjutab
svbraporireed”,
Reporter ttleb, et Evi annaks 1U-
‘caajamise juhul, kui ta keemiainse-
nefima Huddinge -haislas oma katse-
- Kiaasis avastaks midagi sensatsiooni-
“fis, Ent mitte sellest, millised on ta-
‘weedid tema magamustoas voi kuidas
ta valmistab pipardaiud praadi. Ar-.
* tilt autor teab, ct Evi on aarmiselt
iri-il oma sopruses ega tarvita kuna-
gi curjasti usaldust, —
Ometi on Helena Klein ise niivérd
tactitu, et artikli lopus pikait ja
la-alt jutustab-sellest, kurdas uue va-
Htsuse moodustamuse ajal Ullstenide
rifamajas Satras tehti pGhjalikku
remaonti parast' iZ ja poolt aastat,
' kuidas Evi magamistuppa oll. vali-
mid suure varvikireva IGunamere-
-Seare mustriga tapeedi, mida maal.
The -el soovitanud ules panna, kuna
_ sec ,kukkuvat teile pahe” ja kuidas
lovuks.-valiti tagasihoidlik sinihall
muster valgel pohyal.
dasi jutustab reporter vilmmasest
vest Gotlandil, kus Kleinid ja Uls-
‘onid olid naabrid ja kus. Evi paastis
kdigi tuiu , miljoni pannkoogiga”. Ta
faervat ka. slidamest oma titarde
vallatuste iefia oskab naljakalt ju-
-‘tustada oma |etiketi vastu patusta-
Tnistest" minibtri-abikaasana. Vaata-
mata oma pdhmusele; soojusele ja
“-soprusele on -yil teatud kindel puu:
Lumatuse jon! See puulumatus on
magi vallutamata kindlus, Kuhu ei
tga u wus “AMEIE EL tellija aitab kaa
$4 ‘Sisukamale ajalehele,

___jhule,": jutustab kunstntk, kes on abt
i!elus rootsi merevae chyitseriga. . Pe-

7
ta i Tae heal
ee "oats UAL ea
sen PT eg Le,

Shee
patent

ahs :

SAS RL SE ee Aaa
Poa SES Cacho ane CTT
ASN SE RA Suer Son ee
Sabheee ha See Pease ete a
7 =!
ai
aah

it tas si, = eat a s
fe oe tah Nh eth ata
a” ys

aN 0
fat! ee

” .
1
; Pes
1 ee, ee
acc a

-SUROPEAN
SHEEPSKIN

COATS ..... at
! WHOLESALE PRICES!

Ladies’ — Men’s.
AS ILLUSTRATED

PBR $475
| MEN'S:
_ 9

f ROB. D573 inten
7 Also Leathers &. Suedes:
MEN'S rs]
Reg. $230 oo.
LADIES’

ee a

GIMPEX LIMITED

| 488 KING ST. W. (at Spadina)

‘ KABI LARETE!

“Astrid

‘kesel tiidrukui:ikindlam ja rahult

_fi{nev osa votta uuest muinasjutust Ju
Ht Thon:

jet sain ‘raamatu pcatiikiviisi illus-
fii treerimiseks, kuna soovisin, et pone-]
Ilvus kogu acg edasi kestaks. Astrid
I, soovib alati, et lapsed. tema raama-
I! tutes olcksid kenad ja et piltide inm-
| ber oleksid mustad kontuurd”.

tigas ,Vennad Lévisiida’ Astrid Lind-
1! ereni kasikirja jargi loonud rédmsa-
1/ meelse, heledate -majakeste Ja ditsva-

‘(te kirsipuudega laste manala, mis ka 20, Metsa poletamise teel saadav wr

t| siidamlik tanu koikidele nendele, kes
Ii kaasa aitasid ,JOéekaaru perekondlt-
ii ku pealelouna® koraldamse| Ja la
| biviimisel.

i! ja esinejatele: pri-d E. Gelzinsile ja
i, A. Nurmsele, gaidide Koorile. ja Juh-
lile hy. G. Mittile, rahvatantsijatele ja|lev, kahtlev. 3. Saksa Protestantlik | -¢
| pillimehele A. Litkile ning pr. L. Aru-| ustiteadlane,
‘| valdile ja hr, L. Paap’ile. Tanu hel-

i] prouadele: N. Valter, ¥V. Lindemann,
{| E. Potsepp, H. Tooten, S. Kolga, M.

: | Varik ja FE. Jaaguste.
Mon-Fri, 9-6 Sat. 9-4 362-0083 | |

{| pistete eest! Olgem koik tanatud!

Lo, ™

‘pase ej kurat ega siidamesober ile |

— Soome kinkeesemete
Tippuya silla, ku: Evi seda ¢1 SOOV. | |

Ajakiri ,Husmodern” peatkirjas- |f
tab oma artikli Kabi Lareteist kisi ||
musé ja vastusega: ,.Kabi Larcte: — |}
milling oleksid ilma lasteta?” Ja usu-|{
ieldava vastus: ,,¥oibolla.parem at- {|
tist — aga milline inimene... Kabist
on suur foto klaveri juures, mood-
sas salliga pluusis, shoti mustris;|
suurratiga iimber dlgade, ,Funnen}
ennast Gige mitmetl ara ,Sugissonaa-
dis”, iitleb Kabi reporter Amelia Ada.
mole. Loomutikult tohiis ingmar |
Bergman laenata. Meie clasime ju
Koos. Ent yahekord minu ja mu tu
re Lindaga el sarnane uldse mitte nk
miga, :

' Rabi jutustab, et abielludes Berg-
maniga jai kolmeaastane Linda oma

wie ie rr:

Mg oe desig

ool _ = =a" =— = = —_

Visa dirigent Gunnar Siaerni kasvata-

da. Ema arvas, et isa juurcs on vai-

kum. Kui aga parast kiilastusi ema
juurde Linda muulus cbaharmoonili.
seks, .loobus Kabi raske sudamega. |.

fdtar on emast aru saanud. ,Linda] Ara kirjula nagu sa raagid, vaid

on .praceu 23-aastane, abielus, 1@|kir jula nagu sa. peaksid raakima,
véibolle on meil just seetéttu nti hea | of |

Kontakt, et me tema lapsepolves mit} Pracoune  generaisioon raiskab
te el elanud koos," hisab Kabi. tooraineid otsekui tuleks, parast

Praegu elab- kontsertpianist’ oma|mejd suur veeuputus.
Djursholrai reamajas ‘16é-aastase -po- : fe

ja Danieliga, kes juba tootad filmr} Televiisor orjastab ainult rumalaid,

tchnilisel alal ja on tihti oma kuulsa|| Tarkadele on ta sulaseks ja ja kojanar
isa, ingmar Bergmani assistendiks. | riks,

Emal ja pojal on eraidi sissekaik] —. . ke |
majja ja nad respektecrivad teine- Koige luhem kriitika surnult sun-

teisc vajadusi uksilduse ja rah Jara dinud raamaiu kohta: Kahju pabe-
rele. oe rist!

Daniel on ema kontsertiuimecde | i : | sk

t6ttu juba varakult éppinud: isesels-}- Mitte iga aigus pole raske, .vaid
vait elama. ,,Mu mélemad lapsed olid vastupidamine ja digeacgne lagasi-

‘soovitud. Mul et ole ka kunagi mite | astumine.

Sit sititunnet nende suhtes Ja ma ei ste
ole neid ka kunagi koormanud tead-{ Kut kellegii- on talenti hea abielu-
misega, nagu oleksid nad minu kar- jmees- olla, siis pole tal enamastt

‘Vaari takistanud. lima lasteta olek-] nud talenti.

sin vaid poolik inimene, samuti ima : 3 ae

muusikata.” - Mees, kes kirjutab- memuaare, ta-
{hab ennast Gigustada. Kui naine kir-

TAN WTLAND — juiab memuaare, sils tahab ta Kalte
ajakiri Roster i Radio-TV -intervju- maksta. — aot

eeris hiljuti kunstnik Flon Wiklandh,
siindinud Paabo..

Samal ajal luges Astrid Lindgren
televisiochis oma raamatut ,Mio mu
Mio eestlanna illustratsioonidega.
»Astrid aridis-muile mu esimese (66!
joonistajana”, jutusiab [lon Wik-
Jand, kes Rootsis sai pohjaliku valja- |.
Gppe reklaami-, raamatukujunduse
ja skulptuuri alal. Tema ema on tun-|/
tud ‘eesti kunstnik Vida Juse Londo-
nis. ' | 7 . . |

Ma laksin Hhtsalt Raben ja Sj6-
gréeni kirjastusse monede’ joonisius-
tega, Olin just saanlid oma esimese
lanse ja mul oli vaja toad. See oli 25
aastat-tagasi, Astdid Lindgren oli
just kirjutanud oma raamatu ,,Mio,
mu Mio", Saingi todd seda raamatul
ilustreerida, Clin tésiselt hirmul, et
teen kéik valesti, Aga Astrid jal ra-

rekonnal on neti tilart, kes cma tih-
ti on inspireerinud. ,,On ulimalt po-
ba Kasikirja staadiumis," jatkab

»Wengade Cavisiidameaa" oli nil,

Poikread: 1. Tuntutm eesti maleta
‘ja. 6, Ameerika vadeiuht eelmise sa-
jandi lopul. 1f. Hifjutt surntd eesti
vaejuht. 12. Ruumikus. 14, Linn Ru-
meenias. 15. Muistne keel,. mida ka-
sutatakse veel praegu. 16. Mang. 17.
| Rizk Aasias. 19. Tulemagi Euroopas.

Nagu teame, on Ilon Wikland saa-

filmis m@juvall esile -tuli ja laste dismaa. 21. Plotski. 23. Tuulehoog.
meeltele sugugi hirmuiratavalt ei] 44. Kala, 26, Mitte kerge. 28. Apetiit,
mojunud. Raamatu ja filmi tegevus 29. Paabulind, 30. Suvituskoht Eestis.

4| toimub ju suurelt osalt parast méle-|33. Keha looga moodi tastes ja taas

sirutades edast liikuma (naiteks lib-
lika réoviku kohta}. 37. Kaunvilj, 33.
Festi fuuietaja. 40. Talveséiduk. 42.
Eesii VabadussGja sangar. 43, Kijsi-
sona. 44. Muistne riik Taga-Kaukaa-
sias. 46. Jenissei lisajigi. 48, Mitme-
osaline heliteos iihele- voi kahele
instrumendile, 49. Poolsaar - Aasias:
50. India naisluuletaja ja naisliikumi-
se juhte sajandi algul. 51, Kuulsa la-
hingu Koht Teksases.

ma verna surma. (EPL/KS).

TANUAVALDUS

Toronto Eesti Naisseltsi juhatuse

Eriline tanu ceskava kocstajatele
Piistread: 1. India osatiik, z, Kohik.

evangeelse vabaduse
: | | eestvoiticjaid kiriku ja iihiskonna
dekdelistele loteriiks. annetajatele | clus. 4. Naisénimi. 5. Loomaperekond
dipiomaat. 7. Viljatera. §. Maakgore |.
osa. 9. Eritatav aine. 10. Sdimusona.
Tanu kiipsetajatele maitsvate suu-!1f. Meie tuntuima muusikategelase

jeesniml. 13. Elbe ltsaj6gi, 18. Pir.

7 E. Naisseltsi juhatus : kond. 21. Mitte parem. 22. Jégj

—

1 2 nal Fi iw 4, ar a a HF Be oe cae “et a
J 1 i i
. . ae (0 i .

- NELJAPAEVAL, 21, DETSEMBRIL - THURSDAY DECEMBER 2
| saonapapannsanaaazannmnanASBSOPADIDESASIAARRADORS
--ROOMSAND aerial JA
HEAD UUT AASTATE
crmememewontca RENEE POUL ase RMGIERIEE :
DESIGN PRODUCTS
Spetsiaat ari

» Oc Hat 584 Nonge St: 468 7212

AONE Ae Plog dicks, 88,0 Danis ath Aue abe ago!

fe Tau
jie Ge ate era eeael Hf

Radgitakse eestt keelt,

Ekberg Upholstering Interior

128 Manville Rd., Searboro
fel. 755-9154

MOTTESAHVATUSI

ancan

naiklaste sugukonnast. 6. N Vene |-q

Taga-

*

r

_*~

ja murdmacsuuskade

ee —_———
.

A. EKBERG

Soprus 5 kahe naise vahel on vande- -
now kolmarida vastu.
| *
Onne parimaks. vormiks on “viihe-
noudik onn.
| fe

Ka raamatud Kannatavad suuru:
sechullusiuse ja titltehaiguse ali,
oe oe,

_ Raamat on kultuuri- ja tolmukand-

x

Kul vaadata kuidas meie aja! avas-

latakse seksuaalsust, paneb imesta-]

ma, et inimkond pole m6ned- sajan-
did varem juba valja surnud,~ —

Demokraatlikus riigis’ alluvad ko- |
darikud iseenda iahtele. See pole)
herge Orjus. . |

te .
Gr vie ihtne kirjutada palju hu-}

moristhkku, nit et lugeja peab-nage- |

ma kurja vaeva sellest arusaamiscks. |

x

 Hauakaevaja kaevab haudasid ‘Sur
nutele, idapoliitik clavatele, .

Kogunud NHETS ©

-NADALA RISTSONA

Foc

Kaukaasias. 29. YVankri osa. 27. Gigs}
lane, 20. Kostma. 30. Suletud xii, et
yooras sisse ei saa. 31, Muinasjutu-
ling kuju prantsuse ja inglise litera-
tuuris. 32.. Kesk-Eestis leiduv - mar-
mor. 33. Saksa tiitel. 34. Targem. 35.
Riik Euroopas. 36. USA-+s eksisteert-
nud kommunistlik thiskond eelmi-
set sajandil, 39. Mast kaardimangus..
4). Suur territoriaalne haldusiiksus
N. Venes. 43. Veeloom. 45. Teda (luu-}
les). 47. I] MaailmasGja aja) valmis-
{atud vastumurk gaasisoja puhuks
piihend):

LAHENDUS

“TWO Lp PEL Sp REY
Cy LY Ty TIMMY, “6¢ “BULLY “9¢
oxeUOY “GE WERT pe “UA “EE “BU

2st "62 ‘SMY 'ZZ “SITY “GZ “Sytay te
ese ‘TC CLF ‘ST a]eesy “CE “UeMIOY
Ty HUNG. “OT “SUNY “6 PET *g BAT
1 MIP “9 NST Bag “g “aU ‘y apey
“AECA ‘Z EeISY “T peasisng
“OUTSET TS NPTEN OS
eyBIEW ‘6 ‘VeCUOg. igh “URxeQY “op
“eig ‘pe PUN fp TU er ATP
‘ssOTM RE PQA, CLE “BUESyRA
‘og eSHOT “OE NBA “67 “NST “BZ “Ose yy
g7 TACBABN "be THEE? “PRITA “TZ “SIV
q7 UUld “6T TEL LT “PIE “Oy “eUIp
ey ‘CT BSPPIQ "pT ‘StuBAY ‘ZT. “aueq
aq ‘TT Stn 9 ‘Sla3E TE Spearpog

wr:

!
. : k
Wi

1
eS Ee eee

| kedgitrepi - poole ruttaval-
ji sdadrsaabaste ponisudes vastu ‘kénni

fitee laudu. Sdarsaapad olid sellal iga
ihunivormi ijahutamatuks osiseks ja
i] kuivord pcenest nahast need olid, ja
'| kuivord kortsuliselt voi silédalt need

_‘|seid nagemata moistatada, kui kar- }

‘leni kitindisid postiljonid, need aad:

\lauale poetas.

yey TE OIG “TE ‘sMINT “Og "eum |

Pedestri Joan

Aes oll orna téé teinud ja Ants pi
di enescle tunnistama, et ta oli va-

| “naks Jaanud — iiha sagedamini ta-’ olna vanematicga ¢

bas ta ennast vaatlemas kaasaja
siindmusi labi méddunud .aegade i
niku ja tombamas parallecl: olnud
ja oleva yahel,

Ja Eut siis postistreigt oht jalle al-
vardamias oli, ei saanud ta oma mat

| teid Jahti kirjakandjate kiiljest. Kuid
Nile tema praeguse lopsakalakalise
| ‘kirjakandja la. kumasid talle vastu

labi malestuste udu tsaariaegse pos-

| tiljoni habeme- ja vuntsivdssa: kasva-
| nud nao. ahmased kontuurid.

Ta nagi ennast vaikse poisikesena

emaga kahekesi nende tohutusuures.
| | kédgis. Kui siis akki Guevarava kaeb-

lik kdaksumine vaikuse katkestas ja
Ants killalt karmas oli, sai ta akna
juurde ¥eel enne, kui vedru jéudis

-flraske jalevdrava kinni lajatada, né-

gemaks Jassakat kogu ile avara Que
raskete

Whe mundrikandja sari kalsid, selle
jdrele vols juba ilma auastme tunnu-

gelt redelipulgalt- saabaste kandja
‘part oll.

Tulija - sidireehetc : susutusaste
lodtspillidega ndis paigutavat ta just
sclielc pulgale tsakese tsaari ustava:
te sulaste pikal auastme-redelil, mil-

ressi-lugemiseks piisava kirjaoskuse-
ga ametmehed, keda loodus oli dn
jnistanud jalgadepaariga, mis killalt
|tugevad paevast paeva Lrampima nil
_ [hast mododa kivisillutist, kui. plank-
jkénniteid ja takjaist
Imuldseid jalgradu. | |

Sonumite toimetamine kauguste
taha oli alati paclunud rahva métte-
lendu ja kul sGnumitogja isikut pole

alati. just timbritsenud Sangari ore:.

4ool, stis on ta vahemalt olnud theks
alati-oodatud kujuks ja teretulnud
| kiilaliseks. -

Mis aga Aritsusse puutub, sis lau-

|Tud postimehest ja lood postitalda-|n

idest ja. tiltsangidest polnud kunagi
suutnud tema nooruslikus fantaa-
| sias romantika Gisi puhkema dratada

inii kaua kui sOnumitoojal kehastas

jsee mehenassakas, kes hommikuti
kGdpiuksest koputamata sisse vajus,
miitsi peast kahmas ja silmi kobg1
| Kaugemas nurgas kuldraami sees rip-
puva Lydia Koidula pildi poole suu-
nates risti ette loi (keegi polnud vae-
vunud talle seletada, et see ikoon

| poliud), ja siis ,Postimehe” viimase-

numbri ja mu posti — kui seda juh-
tus olema — sGnatult ukse kérvale

Romantikat postiljoni vistidis, kel-
He keelestki ta aru ei saanud, oli Ant-
isu meclest sama vahe, kui iikskdik
jmillise jooksupoisi tulekus. Pealegi

palistatud

‘laste lokkide  koonlast,

SCS kambrikeses —selles varias kooll-
majas. mille Kartuse all Anis koos
alas. Posuljont te-
cevus lukustatud ukse taga | olf vat-
landanud aga koolipoistes delektiiv
instinkti ja peagr selgus ettevatiikw
postiljoni modus operandi. Umbri-
kud, milles tundus olevat raha, var
muud. vadrtustikku, ‘kisti lahti. Raha
laks sortija tasku, muu kupatus kil
dudeks rebitult august alla. Sortija-
le sai saatuslikuks vana koolimaya

salnitaarseadmicte primitiiysus, KUN -

puudus jooksev vesi, ‘mullega asitocit
deid minema uhtuda. :
or :

Oma pika cluea valtel oli Ants puu-
tunud kokku mitme maa kirjakand-
jatega. Tinapieva sonumilooja siim-
boliks on temale aga Kanada meil
manni Quebeci valjaanne, Kes umbes
yecrandsada aaslat tagasi oli tks
alandlikuvditu tecnistusvalmis amcl-
mees, kelle suurimaks norkuseks
nais olevat halvastivarjalud agarus

joolraha norimisel piihade - puhul.

Poliitiliste geeniusic turguiamisel on

‘ini valgu on. Roige peruunad nende
hulgast on veendunud,. et . sitndida.

kok teised peavad imetlema. Kuna
enamuik, kanadlasi liga lhtsameelsed
on selle te mdisimiseks, sis on lar-

oma siidamed ja riigi lackad ning
maksavad valuraha o.n. bailingvalas-
tele, 5.0. prantslastele, kes ‘veidt ing-
lise keelt ténkavad. Nif on evolutsi-
cont tecl sin maal postiteentjaist
arelatud iiks eriline sdjakas suguha:
ru, kelle liikmetega Mibikdimine toi-
mub ainull kirjapil u kaudu valisuk-
ses. :

Uhel piihade- celsel hommikul, kui
Ants oli erakordselt kauaks magama ~
| jaanud, aratas teda uksekella karsi-

tu helin:

-Esiku ukse- iimmargust ruutu ‘ik

tis sama-limmargune Einsteini-vur-
rudega négu, umbriisetud kuldKol-
| mille Kuki
balanssis kirjakandja vormimits,
nagu hauduy kana oma pesal.

Alles ta streikis Ja juba julgeb
tulla jootraha nuruma" , mdtles Ants,
kit kirjakandja enese osikusse nifra-
tas sclic asemel, et lihtselt kirjad tal-
le katte ulatada. Ta ei scovinud haid
pit, nagu Ants arvas, vaid iitles kisi
laiutades oma vintske prantsuse
akisendiga:

»ouperti, sliperii® _piitidis siis vec

midagi enesest valja’ pigistada bai-_

lingvalismi valusid trotsides, kuid ef

saanud hakkama.millegi muuga; kui

veel the kolmanda ,,sliperiiga’.
wtdili?, imestas Ants, kes.atles eile

| Ghtul oll. pikhkinud viimsekui lumeti-

ba.konmitee betooni karedalt pinnalt.

Ja sellega. oli jutuajamisel kahe —

Kanada kodaniku vahef Lapp. .
Polegi nii hullud need. kirjakand-

naistis Kogu see protseduur olevat jad. Keelt Kull ei oska hea, nie, hea

rohkera postil} joni {2- Koidula omava
Jhelince asi.

Ukskord juhius aga miidagi. mis |
|Antsus igasuguse lugupidamise pos-
_ | tiljoni vastu havitas. Tuli ilmsiks, et
i sellest
[postkontor toimetatud oh, e3 plisa-
inud Antsu postiljonile ja ta oli otsus-

‘irjade’ sortimisest, mida

tanud tema katte usaldatud kirjad

2 ivéel korraks tile sortida. Oma_,abi-
;postkontorr’ ~— kui seda nii tohbiks

nimetada — Idi ta lahti-iihes vaga

|ebatavalises paigas — publiku vaja-
jduste rahuldamiseks madratud vaik-

meclega tahaks seltskondlikkn. jute
lajada", métles Ants,

Kui ta oma silmad asjasaadud kir-
jade puntralt idstis, nagi ta labi ak-
na lopsakaid lumehelbeid rahulikult
alla langevat. Maad kattts. Orn rik-

kumata lumevaip, kui mitte arvesta- ’
da kirjakandja tuléku ja mineku jal
gi ja iihte kukkumise ja jaluletous-

mise rabelikus paljaks . plihitud
Klaasjat kohta trepiesisel kGnnitecl.

IImselt oli lumesajule celnenud ]aa-
vihm. -

liperiil

Noukogude ‘chitustédline Matvei
Massurikov.saab natshalnikult kasu,
kaevata. maasse stigav auk. Kuue
tunni jooksui on auk valmis. Parast
IGunat kasutab natshalnik augw jal
le Kinni ajada, et maa jaiks. tasa-
seks, Ajanud mulla auku tagasi, kur-

‘dab Massurikay:

:Muid er mahu-auku sisse.” -- _
. ,oa igavene totakas!“" sdimab nais:
halnik. ,Qleksid pidanud siigavama
augu kaevama: "

te

lehes teate oma abiellumisest jarg-
mises sdnastuses:
“Wana jGujaam jlle Kdigus

ow

sOjalugusid ning lopetab:
,On sal veel midagi kusida?”

ki neid teis) Shdureid

te

Harra Akiline ldheb itlearri ning

utleb muujannale:
»Lubage mulle 17 gladiaatorit.”

,eie motlete vist gladioole?" ki

sib miiiijanna.

vleil on igus. Gladiaatorid on ju

Keskkittte S00 ojenduskehad. ‘

New Yorais eluney Robert Hig-
gms, kes juba 68 a. vana, avaidas aja-

- Isa jutustab: vaiksele nojale oma

,Ainult seda, isa, miks oli vaja ROM

| lamba“

Uks t6usikucmand teiscle:

Mu mees- on spiritistiks haka-
nud."

| dra tee valljagi, " trdastib teine. :
| Minu vanamees trimpab ka selget

piiritust. .

Shotlane .vAljudes viinapoest Ku-

kub libedal jaal, Toustes tunneb mi

dagi nirisevat mooda .kiilge ning
méileb — peaks see olema veri,

has (adineriikides | én ka pithasid

lehmi olemas?"

»PChimotteliselt kill. Nad on kas
hejalgsed ja elavad Kremljs*

',&US ma olen?” kijsib meclemiir- .

kusele tulnud joobnud autosditja.
_,Toas number 13," iitleb ‘sanit¢ar.
»On sce hatblatuba , VOL
kong?" .
Ww
Desarmeerimise konverents Viinis.
Noukogude delegatsiooni ikmed
veeretavad konverentsisaalj
puuri, kus magavad tiksteise korval
Karu ja lammias. Brezhnev kiidab:
/Vot siin on vene Karu ja shveitsi
lammas. Niete nutid isegi, et rahulik
koeksistents ida. ja laine ‘Vahel on
volmalik.®.

Ameerika delegaat imestab:

Kuidas on see volmalik, et kane

bole lammast dra sé6nud™

»¥aga lihtne,” vastab Brezhnev.
talle iga hommikul ue

Anname

_- ee ee = a me tof, ree aa . .
u EFI wa 1: oe iT Fras eee
eet 4 om oar 7; i] cI r At ray - " iar . 1"

-_Meie Elu” nr. 5f (1506) 1978

iit Pont ea
=

1
ete Le be he ere
= eee IE

r 5 7 3; om my ir. Iz a ad oe eg ee

ta aga valia kujunenud klassileadlt-
kuks ametmeheks, kellele kKoeu maa- -

‘prantslascks on itks vagilegu, mica

dameelsed riigiisad Ottawas avarud

vangl: |

Taud--

“Tar losy
» poses, fee
enh Fs a

ie a

2 wee
Seat er a ee

Waser ree Tg
aS era

a ey

hater Maa

re

ee

Ste eal

pee Ps
a ™ =

er
has Aber ana

Pal

ede Ae ae cde
are ae eae

ea

beter taa’
F OF at

ow eerie ES, | Saas Soe el IPE

Sore ood

Se pal ee a er

Sr SS ae

Soo: ee i ee te ae
t
c oe

= = ee vo -.

a
7

— . _— ee
"a a inl an | Lpai> ow _o
- a “we —. . -" oo
ae 1 . php er ee ee om

Foe

ror

= = r ue 7
a: h =. "1 eyo ry
. eo | —

eo

ae | LT

ba ES
rey ae ea
Pe alba

se

Hr) teen .

Li ute oe!
Fo, ee
ER re oe ork Ae nae .

es |
“s ih

ie te
es tT tl te he a
. 4

oh as le a ee
JE ee ele t e ee
ES a ee

- ™ I
wp Aer eh
og F

= i
See I
Feere ore ‘1

meget ed 1
= 4

CBE AF '
one eo,
—_—

ee stan T
‘=
ah .
ait
uu .
me

2
Sr ad

st
=r

a ee ee
= 4
“—
-J

»Meie Elu" nr. 51 ¢

‘=
ge a .
. r

‘Eesti ke

OR PLY!