salir VABA EESTLANE reedel, 6. juunil 1986 — Friday; June 6, 1986 ~ JOEKKARUL | miiie suvila Tel. 239-6590 ET. YALVEARST -_ he COREE DUNS aamases ee aah ~'NADALALG PUL | fessstaetas ttn ae i or me : rs n 7 “ aoe : wie ee t = \ 1 u vo ' ' : a fs eee ! ' ot a _* o ra ! ' a on i ! . 7 _ 7 f unis See cera ' tate eter otra 1 ae ty! hsbestat hh : " 1 nt ine the in: ' ' : fot be we ja 8. fuunil : Rater thinset tt ae trast Pert (Sg eee es thee ma : : Post ete ans a vatgaeat cs a abl Cror oe ee ole . wa eee a nn ee at, 1 ee ve a a rr = . al i) Wy Rueben tee on 1 ue aes sta ae! Tare ms ie naa ane an a a, 1 : —s way be us oy “ vee iy EERE - ea ' “i a peter W i at ae ane mene Sean he Soe SE I Oe ee ee rR Sr is sf ait ia ae : mle R. Vanaselja, tel. 92 L777 3 : x 14, ja 15. jounil _ | dr. M. Leesment, tel. 481-6834 21, ja 22, juunil dr. A. Rebane, tel, 461 6383 28, 29, ja 30. juanil ard, Marley, tel. dal a7 -ELEKTRIK - Sisseseaded, uuendused ja p dused elumajades: VOi ettevd Halling 762-915 — Litsents nr. E. 1044 Kitsendatakse diplomeatide litkumis? ida-lddne vahel Wome ALSAONEVEUEGLANLUE UE ENLEUEHEPEGLPL WE KATUSETOOD, ‘IDA BERLIIN _ Kom munistii- kud valvurid peatasid Ladne-Saksa- _ maa saadikud, kes. olid Berliini . _Ladne sektorist minemas itta. ¥al- -yurid: hoiatasid USA diplomaate wltest priirikontrolli eeskirjadest, mis hakasid kehtima 27. Ida-Saksamaa tdi esile - uusi ndu- deid, mis liitunute joudude arvates voivat vahendada Léane oigusi. .Berliinis. . _ Ida-Saksamaa ‘wued nouavad, et diplomaadid peavad niitama tollipunktis passe, kui nad. lahevad iile ida-liine piiri. Seni-oli . neil vaja naidata vaid diplomaadi mail, kui eeskirjad- ae Slufamase scoe sa cane mite aa . a3 pr aee siete cipbca “ns eee at it Selisececceieeete sue ,.Leelo” segakoot lavlmas 4 lnjasel kontserdil, Soome raha devalveeriti HELSING! — Soome Pank de- valveeris Marga vilismaist viirtust 2Se-pa, Setlest oll Juba pikemat ae- ga raagitud, kuid vitmase touke an- dis Norra otsus kaesoleval maikuut oma. krooni devaiveerida (2%, De- _valveerimise eesmark on ekspordi : Toeta allkirja andmisega , vaatleja staatuse noudmist. Resti Vabariigile URO’s . Laanemere kolnnuras. . _— (Algus Ik. ay 4 | Kas: selle mate: on hirmutada Rootslaste. voimalused suhtlemi- seks on vahenenud Laanemere’ ruv- mis... Enne oli iihiseks. suhtlemis- _ Keeleks saksa keel. Niiid on Ees- tis vene, Rootsis ja Soomes ingli- se keel. Ka. ei leidu’ Tallinnas ei. -Soome ega-Rootsi diplomaatlikku — esindajat, ka pole N. Eestis -valis- _ saadikut, kuigi on oma valisminis-- | teerium. Bestis on moned roots: _keele valdajad siiski olémas, soo- me iilikoolides on praegu 4—5 eesti -keele Jektorit, kuid Tarta iilikool aga ej vaja scome keele lektorit. | Kiill on intensiivne koostéé hu- manitaaralal saavutanud . rahvus- vahelise taseme. Laanemeri on neid riike kun IF maailmasdjani fihendanud,” sdja jérel eraldati need, kuna N. -Liit rajas sinna ra- | “kettide baasid. | G0-ndai] aastail hakkasid © ’ olud. | ' sliski paranema, hakkasid kul- -tuurlisikud. vilismaadega™ suhtle- ma, mida vaadati ebamugavuse- ga voimude poolt. _ Tinu soomlasile ei tunta maail: mast eraldatust. Scomlased on ehi- _tanud kaks hoteih, mat aga ¢i tunta eestlaste seas roomu {oojana, — | Alles | sambteil tulla Reotsi. See jiikumi- ne kulmineerns 1985, kui kogu Es- tonia teater esines iihe nadaja Stekholmis, saades suurt taheiepa- nu. Sellised kiilaskdigud on toimu- ‘ud Balti Instituudi-ja VEKSA va- ~- hendusel. Kodumaa. teadlased on votnud osa instituudi konverentsi- . dest. Kuid vastukiilastused on ol- nud vahesed ja ainult Tallinna, kw- na Tartusse ei sdavat jdada sealse _. lennmuvalja Jaheduse tottu, Milita- rismiga on seotud ka Tartu ilikeo- nS ie] a Muuga sada-— 1970 voimaldati kunstian- . we dat soodustamine ldande. mis on: juba korge Soome valuuta tottu kKanna- tanad, Marga vaartuse alandamine vOivat aidata kaasa turismile, ‘nis ‘on olnud raskusis vilmaste siind- muste | t6tte radiouktiivse kiirgusega. SECOSES | li isoleeritus. Sealsed eestlased tun- nevad habi, et nad ej saa kutsuda | | ¥aliskulalisi, | ‘eestlased — ndukogude Patriooti- . - deks? vaid peavad kaasas kandma ideoloogilist ballasti- N. Liit kasutab Balti alasid ofen- shiviks Skandinaavia vastu suuna- ‘tud rakettidega. Pohjalas tuuma- relvi ei ole. Eesti seisab USA tuge- vaimate ‘tuumarelvade sihiku ees, mida- pohjustavad noukogude tuu- marelvad Eestis. Kolgest hoolimata on tinapdeval raskuste kiuste koostdprojekt kul- tuuri ajal. Toimub elav eesti kirjanike (eos: te talkimine, Jaan Krossist raa-. - voimalikust Nobeli- gitakse kui | daurtaadist, Eduard Tubina muu- Sikat -esitatakse sageli, Neeme _ §arvi, Eri Klas juhatavad. orkest- reid Rootsis, Lennart Merile an- i. 28. mail Helsings Wtikooli all doktori tii tel, | Soome kirjanikud killastavad Ees tit, ka on kodumaalt kirjanikel voi-. , mahisi Soome kiilastamiseks, nagu . eesti koorijuhid on saanud voima- lusi soome kooride juhatamiseks. Sel aastakiimnel on palju riigitud Balti maadest, seerunud. Elatakse lootustandvate kultuurivahenduste olukorras, Kul- tuuri ja poliitikat ei saa siiski tei- neieisest eraldada, esikohal on ik- kagi inimOigused ja vabadus. Kopenhaageni Tribunali . ja Lad. nemere ristlemise ajal olid kasutli- ‘kud: eestlaste ajaleolised sidemed. soomlaste ja rootslastega, Meil on. pagulasil ja kodueestlasii, Soomes sopru. tundetoonilise ‘elemendiza, mida. pole motet ajahinnata. Liihikeses diskussiconis tdiendati moénda aspekti, kuni Tartu Instituu- di sekretér dr. E. Arwja-avaldas tinu kaugelt tulnud ‘kiilalisele, kes jargmisel | paeval” soitis edasi AABS'! konverentsile. USA-sse. Ta on) Cec Pd -ambitsiconile, Nit ma ‘vahekord nende- maade massimeediaga on stabili- “tt ie Dr. Arvo Neidre Texasest jutustab oma fugu “ Aastate eest oli see massiline, kuid jatkub niiidki, et noored ilikooli j ja erialatreeningu lépetanud Kanada ars- tid asuvad Uhendriikidesse praktiseerima, Seda pandi pa- haks, ef riikliku juurdemaksuga koolitatud personal lahkus maalt, kus. arstidel oli kiillalt tegevuspol-. du. Uks niisugune Uhendriikidesse - asunud dokter — Arvo Neidre —- jutustab selie loo. ‘agapenie. | Dr. Arve Neidre tédtab Texases. | ; , San Antonios. Juba aastast 1976. Cue eR pe a Olles alguses erapraksise korval Ka F er a by a éppejoud kohalikus-dlikoolis, on ta | niitid SppetdGst loobunud ja omab § hasti sisset@dlanud. erapraksise. Dr: @ Neidre eriala on ortopeedia.. ja te- 2 ee . wee o™* ete | = ™ z ma kitsam spetsialiteet, on stieroo @ as -kirurgia, Ta on -Onnelik, et valis Sige Ree: kuna nii tal. on véima- ome “Vik. iihiskonda meditsiiniliselt . tee- a e nindada oma! erialal palju paremi- ::3gie ni kui oleks olnud Kanadas. Samal Bae: ajal on ta. majanduslikult paremal Se selle tee, jarjel, kui seda olmuks stin. ‘Arvo Neidret. maletatakse To- - _ rontos vaga hasti. Ta oli hundu 3a oe skaut Toronto Kalevi lipkonnas. Ream hiljem teguises hundujuhina. Kesk- fut qa litikooli-aastatel. olj ta. aktiivne a ja populaarne sportlane. Spordi-lii iinilt [htudes valis ta ka a oma arsti kutse erialaks ortopee- & die — spordiarsti eriala. ‘Ta lSpetas arstiteaduskonna Toron- - to Vlikeolis 1970 ja. ertala valjadp- pe 1976, Ulikoolist viljudes. ei olnud raul mingit vOimalusi to6d jetda oma erialal, jutustab dr. Neidre Suhike- sel kohtumisel isa 70.. siinnipdeval. Mulle pakuti t06d Sudburysse, Pi-. ka Gppeaja l4bi tcinud noore arsti- na ei vasianud see sugugi minu. laksin Uhendritkidesse ja kohe IGunasse, kus -oli suur heade arstide -puudus. Tervishoid ja arstiabi ei ole ai-. nult poliitikute ja bilrokraatide asi. -Arstidel on selle juures ka teatud ja vaga oluline osa. Kanadas prae- gu burokraatia segab meditsiini a see tendenis levineb ka Uhendriiki- des, kuid asi pole nii hull. kui siin. Ka. seal kehtib teatud } medicare’, kuid see on arstidele vabam, _ operatsioonide hind seal on kolm korda korgem kui siin, Igasugu- ne arstiabi on Kallim. | Dr. Netdre on end Texuses sisse- _seadnud ja ta ei arva, et ta kunagi stia tagasi tuleb. Tal on oma ilus kodu ja perekond, poegz 12 ja tii- tar 7, Aga sun on ka omamoodi | | Arvo Neidre : -{Ore, naeratad ta ja me peame eda- s| Arvo isa. Harald. Neidre suinni- pacva. | Heino Jie _ — ee __ st OSD OOS OCPD DOOR OR GOZ DOO" KATUSETOOD Tel, 293. 2128 — 773- 2014 Teeme ust ja parandame vant nit iinnas kui ka suvilates, . peaoacnpavscoovcseeesucsoanvsvecencen: Muidugi -asja teine kiilg on, et- —— VAIPADE & MOOBL! PUHASTUS | SEINAST-SEINA JA LAHTISED _ ERIK LOKBIK ~ 447-9834 ot CELE MEL Jalta konverentst 40. meditsiiniline . m looming. | | Za protestidemonstratsiooni. Mee bane'is olid kohal vaid eestlased L. me Kruusma, Linda Kindma, Ille Us-— pees cinski ja §. Vihermie. -Sydiey's : eae Hh | e ne Foto: Vaba Eestlane (AUSTRAALIA UUDISEID - ‘Sydneys toimus milestusmissa aastapaeva puhul, millele jargnes protesti- ja rahvakoosolek Sydney. raekoja saa- lis. St. Mary's katedraalis: oli’ Syd- ‘ney Eesti Kroll-Simmul Eesti lipuga. Ta ko- | Seltsi esimees Tit neles ka rackojas ja Saf suure ap- lausi osaliseks. Canberras ‘toimus Balti’ Néuko- ccmage, 81 Australias poolt. korraldatud — cee Balti Piev, kus oli. kGnelemas pea- ; Ministri abi Lione! Bowen: Balti Noukogu Austraalias esimeneks on ‘Septembri ldpul toodi Sydney Eesti Majas lavale Erika Maliku operett .,Tohtri armulood™.. Ope- _ J aak Peeda. 2am rett oli juba kiimme aastat tagasi luvastatud opereti ,,Ajalehepoiss” |, pohiainetel. Muudatused olid teh- ae Seeeeees tud naitlejate olemasolu arvestades. ome Juurde oli lisatud wusi laule ja me tantse, Opereti libreto, koreograafia kui ka muusika. on the inimese re balietitrupr kilaskaigu Austraaliasse korraldastd Bolshoi pubul i Brisbane’ ja Sydney cestlased koas ukratnlastega: ja isegt austraaltaste- Bris- olid kaasas . austraallased, eestlasist A. Jurs. Tiina Taemets, Viktor Us cinski ja Hillar Taemets. Detnon- streertjad kandsid plakateid, kus nouti inimoigusi Eestis ja venelaste valjaminckut, | Melbourne Uhistu best Maja” peakoosolek totmus septembri !0- pus Melbourne’i Eesti Majas. Ko- hale olf tulnud 17 dhistu liiget, ou- da esimees Arnold Mikkor tolgit- ses Kui absoluutset usalduse aval- cust hikmeskonna pooll vO) Tble- fikKe dkskdiksust uhiskondlika te- 6 PeVisE Vast, Aruannetest selgus, et “méédunud o£ lepevusaastal oli Eesti Maja valja -uiritud = 30-el korral; -neist 10-4 korral eéstlastele, Vecl selgus aru- andeist, et Eesti’ Maja. tlalpidam- seks kulub. keskmisett. 276 collartt nadalas, Uhistul on hoiuscid, 16.90! dollarit. ning koos kinnisvaraga va — rasid-kokku $103,278. vidirtuses. Uhistu juhatus 19&5—k6, tege- eau kujunes jargmiseks: est Mees - Arnold = Mikkor; abiesi- mees — Sven Kivivali: sekretir — Edmund Taves, abisekrelar — Roa Ole, lackur — Enn Tammark {2 7 abilaekur — Johannes Meltsar, ; uued fa narandamine. 7 Soome ehitajad | Veli Salminen 492.] Metro licence 2422. HHT Agnes Steinberg | elust lahkununa Oma kodus, New Yorgis, le nuna iiksikuna elanud maa nik Agnes Steinberg. Surn: male saabunud . ootamatult tavasti siidameataki tattu. .Jahem sébranna'elab Wyan Mich,, kus ta’ praegu viibi las, Tema tiitretlitre kor jéanuks “kadunud arvatava ‘ka vilmsele puhkepaigale ne. Viimane elab aga Montz Olles eluks kodumaisei! -ette valmistanud kunstilise dusega, jatkas: ta ‘oma. ky rastust ka siin maal: Om leems ta aga hea moemaits tidtades riietusémblemise ; na joukatele ameerika per dele, mis kindlustas temalea diku sissetuleku. Oma erialalise etteval tottu. kunstialal, kuylus. kunsinike kutseorganisatsioc poratsioon Artise liikkmesko ‘dugoslaaviale - Vallaantu moistet mahalaskmisele Jugostaaviale. vilja anti aastane Andrija Artukovic ~SOjagegse Kroaatia sisemi anti Jugoslaaviale viilia mo dalad tagasi USA pooult, o: -tud surma mahalaskmise Ha BE maailmasoja ‘ajal Soorits muste eest. Artukovic, keda nimetall kani lihunikuks“, on- leitud siidi 1942. a, toimunud kute massimorvas, kui 450 olid deporteerimisel konts oontluagrisse 1941 ja katte: jugostaavia partisanide 1943, Suiidistuses peeti tec tavaks koas teiste kroaatia dega kuni 900.000 tsiviik sGlavangi surmamises seats malaagrite vOrgus. Torontes on kroaadid nud mitmeid demonstratsic maotsuse valtimiseks, denic des USA Konsulaadi_ ees tuhandeliselé. ee ee ee Dk eet EMT a Saale sotta 75 mith, galloq niga sure adto, R.V. jn Ehitage ja. installeerige hg hustatud bensiint karborm Sobib ipale:. sOidu-, veowm R.Vle. Inf. snatke oma agg postmargiga dimbrik: Thray RO73E King Geo! Hwy, B.C. V3T 2X6 | ee tira be Se Le A dt