ad
ee

eta re A eB ae bee ln Bie ASE Lot

oe dhingeih He Baa thes i

VABA ‘EESTLANE teisiptieval, 15.

5. apni 1980 -- Tuésday, April 15, 1980

VE

me a ee et Ty Se a _ .

Kes véitsid moodse
voimiemise meistri-

heh, tar, |
nha ke"

are
ae -Las

Collingwoodis, Ont. toimusid on-
tario moodsa vdimlemise meistri-
_ voistlused. Kahepdevasel véistlu- |
sel fuli I klassis esikohale Lisa
Sinclair (St. Catharines) 21.10 #8
. punkti, TI klassis Adrienne Mark : °
. (Kaley Estienne) 22.75, III &lassis Be
Lynn Takinaka {Kaley Estienne); &
31.60, meistrieelseie klassis Janet |
Davis (Arabesque Club) 3320 ja;
meistriklassis Jana Lazor (Kalev:
Estienne) 45.65 punktiga, = )
Kalev Etienne vdimlejaist tuil.
iildkokiuvottes seitsmendaks Kat-
hy Tihane 30.55 punktiga, Monika |
Eder oli punktidega 33.10 teine ja
susan Himmel 32.20 kolmas.
Individuaslajadei: 3 :
_ RONGA rutiinis olt teime Monika.
Eder 16.55 pupkiiga, kolmandat
... Kohta jagasid Kathy Tihane ja Su-
sat Himmel 16.25. |
HUPPENOORIS oli teine M. Eder
16,75, K. Tihane oli viies 15.70 ja.
|" §. Himmel Ines: 15.65.
- NUIADE rutiinis jagasid esimest
‘kohta K. Tihane ja M. Eder 16.50,
teisele kohale jai S- Henmel 16
punktiga. :
LINDI rutiinis oli teine M. ‘Baer
16.70, Kolmas $. Himmel 15.65 ja

K. Tihane kaheksandal Kohal 15.15 Dr. Arve © gang ire 60

Br. Arvo Albert Sauks pies Kasvay pere ‘sundis maha iatma
28, mértsil oma kuuekiimnendat| ajutise t6Gkoha ja otsima kindja-
slinnipdeva. Ta négi imavalgust mat tulevikku Kanadds ja nii sag.
1920. a. Harjumaal, Risti aleviktis, | 3 bus ta abikaasa ja kahe pojaga Ha-
apteekri pojana. Peale alg- ja kesk- | lifaxi 1951. a, joululaupieval. Juba
hariduse omandamist J. Westholmi| mOnit naddal hiljem astus ta Onta-
Poeglaste Erahtimanitaargiimnaa-|rio provintsivalitsusele alluya yai-
siumis, Tallinnas, astus 1938. Tartu, muhaigia teenistusse Penetanguis-
Ulikooli arstiteaduskonda. Okupat-|henes. Sealgi pidi i66le sekkuma.
| sioonide, sdja ja majanduslike olu- | Oppimine, esiteks Ontarics. prakti-
ide téttu vottis alustatud stuudiumi seerimise Oiguse saamiseks ja tei-
lopetamine tavalisest. kauem aega.|seks vaimuhaiguste erialal Laine
Soja puhkemisel ja vditluse kan-| Ontario Ulikeolis, Londonis. Sppe-
| dumisel 1941. a. suvel’ Tartumaa| 0d vois lopetatuks lugeda. 1956
piiridesse aitas noor tudeng kaasa{44staga, mil sal provintsis todta-
| Toomem#e haiglates, Tartus, s6ja-| Mise Giguse ja eriala tunnistuse. |
| haavatute ravimisel ja viibiss ka} 1964. a. siirdus juubilar North

= AA

Tai,
egg,
neki

. my oT.t
ry

‘se rr w_oit. 1
eae pe Gp
7 rs i Cs

earn

metemirke, Nidal hiliem toimus Kalev Estienne eliitrithma harjutus6atn, kuka olid kutsutud kake
‘tublit kaasaaitajat, kel ef olmud demonstratsiooniShiul aega-mirkide vastu. votmiseks, Lia Vilna-

miele ja Dagmar Pajosele andsid nende mérgid ile tiitred Karen ja Tiina, kes kuuluvad ‘mélemad
eliitgruppi. Pildil vasakult Karen Viinamiie oma ema Lia kiryal, Kaley Estienne munusikaline saat-

ja Eske Luksepp, Dagatar Palos oma titre Tina ga. Pidalilcale momendile jarenes lithem koosviibi-
mine... | | Foto:. Vaba Eestlane.

llmar Reames
80-aastane

Agronoom Jlmar Raamot thi

’ Kekkonen ikke
‘SuUusatamas

Tanavu stigisel, 3. septembril
tartub Seome presidendil Urhe
Kekkosel. ta 80. aastapdev. Presi-

dent kais mdédunud ilestGusmis-
ptihade ajal jalle oma kaaslastera
Lapis, Saariselal suusatamas,
Kaaslased olid Lapi ldamevanem
Asko Oinas, kaevandusnduniid
Kauko Rastas ja Olavi Jaakkole
ning toostusnoumik Kauko Maijala

Kesknoukogus. |

koosseisus tegeles Leningradi ja! vaimuhaiguste} osakonna juhata-

Volhovi rinnetel, kust téi kaasa}jaks. Kauagegse eduka arstliku te-
idamedali 3a Haavatumirgi. .

HOGAN PONTIAC BUICK LTD
348 Danforth Ave.

a - |Kohuseid ja tousis Hihikese ajs - Jarelkasvust, kahest pojast ja
G.M.C. vesauted jooksul IRO Emigratsioonikeskuse | tihest tiitrest, on ainult kdige Va:
3 meditsiinilise osakonna abijuhata-| nem poeg, Toomas, jarginud isa ees-

kujule ja on praegu Toronto eest-

head kordaminekut veel paljudeks
aastatels!

_L, KOOBAS |

koik siny raha?

— Ki, selle 50ise ainult. Ma
-{miiusin hommikul oma aahkjaki ja}seks ttelda.

sain kakssada, Mul on Kiillalt veel| — Sa-void olla muidugi paris
|Paha omas toas diges rahataskus.) Sige oma arvamises. Aga kui ma
da mul on ka muidugi Soome ra-|neid sulisid veel néen, siis tom-
ha ja veel muud miiligikraamigi. |ban neile vastu négu! :
Kisimus ei ole rahas. Aga see on| — See on ju hoopis eriasi. Aga
nittid porgu moodi niisugune pd-lseda tuleb teha siis ainult nif, et
himdtte kisimus, Kui otse politsei-jei ole. tunnistajaid. Kill ma tulen
nikuit ranaketi dra tOmbavad ja|sind nii heas asjas aitama, lubas
ge") | vargad ainult irvitavad korval nii, | Lindsten.
mat (ct neile ei saa midagi teha. Otsustati Minna tagasi Svidubis-
| | — Ma saan sinun pGéhimdtteist|/sé. Konstaablil tuli vaid minna
} ‘aru. Sul on taiesti digus. Aga see{oma tuppa teise rahakoti j}érele.
#. on sellegipoolest triasi, kes sul on! Lindsten tdi omast toast lauareser-

thee xeon } f.: & vale seda ameti-abi-sita rutsuda, yvatsinoni piletid. Oma toast helis-
Puhast valet sisaldav vorukaelalugu

votadki, mis vdidakse scome kee-

— siteks ei ole sinult yGetud|tas ta ka Leale. Titdruk vastas ko-
passi ega muudki asendamatnt.[he. Lithtkese kiisimiste vahetamt-
A | |Ega see raha kaotus ni suur eilse jarel lubas Lea tulla vomaltkult
| olepi. Kuid oieksid ka ise nendega |Kohe OOklubisse. Lepiti kekku, et
— See ei olaud vOinud mingil tundsin ithe. See Oli just see, kes|kogu 66. leemes, tundide viisi ie {Lindsten jitab uksehoidjale puet
rauul viisil taskust kaduda, kui et oli soome keelt raikinud kuulamisel, Samas peaksid. ary |Lea jaoks.
need mehed olid selle varastanud.; — Kui tiidruk niigi fotct, seletas|andma sellestki, kust sa selle 50-| Soome keelt ridkinud venelane
selgesti oli see faskuvaraste tegu, ta, et slin ei saa midagi teha, {lise oled saanud, kuna sinul ei ole} Ja teine tumedanahaline meestest
xui vahegi motlema. hakkasin..Mees on teatavasi venelane. Titd-| valuutavahetamise kviitungi. lahkusid saalist, kui Lindsten ja
Need istuvad veel praegugi kolme- : tuk teadis mehe kaaslasigi, ka| -- Ja kui need sulid vOetakgesi | komstaabel saabusid. Teine musta-
kesi saalis. Ma laksin nende juur- need olid venelased. | kinni; siis see on kindel, et raha-jnahalistest istus sliski edasi laua
de ja tegin larmi. Noudsin ‘raha-; —~ Ma iitlesin, et mis pérgut see kotti nendelt ei leita. Kut nendel | #4res. ‘Tulijal nihes lahkus mees
kotti tagasi, aga need teesklesid siia kualub, olgu kas voi kirgiisid. ‘olekski 39 rubla, sils millega sa|kiiresti WC s
__ teadmatust ja olid -koguni haavu-. Niilid tuleb kutsuda politsei ia me-|téendad, et need sedelid on just| — Nitiid, then tallo jarele ja po-
nud. Siis tuli simma see tilemkel- hed tuleb kinni vétta, Ega ma ise | sinult saadud? Ja kui mehed kao- [rutan talle, teatas: konstaabel.
nergi ja kasutas mind tasa olema. ‘ei saa neid slin hakata arreteeri-|vad politsei tulles, siis sing ise| — Uksi ei lahe. Ma tulen kaasa.
Ka see ej tahendanud midagi, et ma. | oleksid aitajate kiiiinte vahel sel|Tal véib ofla kasvOi puss varru-
euadistasin meni vargalks. -- Aga ildruk vaid kordas, et/ajal kui neid otsitakse. Kui neid | kas. Ja sitta Jaad sila maale aas-
mitte midagi. ei.saa teha, kuna /jiildse ctsitakse, téendoliselt nad taktimneiks, kui keegi neb ja tun-
— Kui ‘see-psia el parandanud, need on venelased. Ta ej ndéustu-|vaid cotavad. et nad kuidagi mut | inistab. sid nowkogude kodaniku
‘ulin ‘siia Tnturisti leti fuurde sele- nud politseid kcutsuma. Anna sina | viisil satuksid ametimeeste. kitte. objaks. Laheme knos ja laheme:
: tama, et nitlid vajaksin véhe ame “niitid néu, kuldas siia ametivoime| — Kuule niitid hea mees ma ar- | nil, nagu ei JAhekski koos..
| timeeste abi. See tiidruk oll eest- | saaks tuua!  '{¥an;, et selle cecti tiidruln viide Mehed tousid seclaselt j ja vad
dane. Ta otsis vaélja palju fotosid, ] . —~ Ega minagi niiiid tijesti tap- | oli paris Sige inti ta seletas, et siin rikalt lauast ia lahenesid rahuli-

neod Ouk. Mina lehitsesin neld ja voib leida miilitsaid ligag! kiires- Or venelased. See on nilid see cesmirgile. Tumedanahaline oli

eer es Pee, | er ee la
rr ECarerraar os cola Ca Eos a
: _— . — be te Brey 7. 2% ms . “aco a = oe . ln Jae 1 1
ee ee i GL alt ta ee ae ana we, aA "yO _ ee ' . . rr
". ee See . 1 1 “2 " we = t a

. !
" nue ot

hha or au 1 = mee

a , th a:
a
L 5 ie ae ; uaa A
= _ 7 aa nt ul. awe ae pa AN 1 a
aes apaarae Lea Se i ee ia OS HH a AS SN s

Ft * m : = aoe a atest = © ace rad thas Ms Pas an a er ae ‘ake: os i . ‘-, an le " hs Ss a

° ; i “7 arent ct Fa ee “4 a ere nae a =
voistlustel. ae aie re cis eS WW

‘ = : eh " 4 = :

‘Kaley Estienne tihistas bitjati oma » juubelit, Sel suhnl “Jagat naljadele Keasaattsiatfe I kuldseid - tee-

tas 4. martsil New Yorgis oma | ~ «Hilja Treumuth j io Viivi Piirisiid
80-ndat stinnipdeva. Ta vottis Hesti {.

VabadussOjast osa vabatahtlikuna |
Soomusrong nr, 2-1, Lopetas Soija-. | 4

ooli lipnikuna. Eestis tddtas tad  Tellimist votah vastn .. Vaba Eestlase talitus. .
ménda aega Uhinenud Pollumeeste|} Raamatud saadetabse valja Los Angeleaist.
ja Viikemaapidajate Kogude pea- |= Isc CTP PCP PR FEET

sekretarina, Temalt on ilmunud
, Malestused“* I, mille teine osa on |
iimumisel, Ta on olnud palju aas-.

taid Australia Besti Seltside Li-!! - MAARJAMAA kirjastusel ilmunud

du esindaja UWlemaailmses Eesti]

| gevuse tittu on ta North Bay's tun. tdGtavas keeltekoolis laupaeviti Op-
‘Tetsfon dris: 461-3561. . ‘Rahu saabumisel leidis - ta tee |tud ja lugupeeiud isiksuseks. pida Ka eestl Keelt, Kaks opilast, :
: po Ingrid Meipalu ja Kati Trou teevad ||
: | : Heidelbergi, kus jitkus elwiiieval-|. Arvo Sauks on olnud mitmel pu. og ae :
PONTIAC | ‘dami teenimine.. vaheldumisj | hul skautide ia gaidide laasrite seda glimnaasiumi lopuaimena,
- BUICK _ |pidamise teenimine-. vaheldumisi / nul skautide Ja gatdide laagrite’ars- |
J _ LE e : : Oppet6dga sealses iilikoolis kuni)/ Wabi andjaks koos abikaasa Mai-
PHOENIX: _ _ 11950, alguseni, mil saavutas dokto- ‘moga, kes neil pubhkudel on raken-
TIREBIRD - —_ ri diplomi. 1948/49. ‘Oppeaastal oli)danud oma kutselise 6e oskusi. arstike
‘SUNBIRD : | Heidelbergi Eesti -Ulipilaskonna Dr. Arvo Sauksi nimi on paljude- Akadeemiliselt jeu ‘juubilar
CENTURY | | esimeheks. le tuttay mitmete pstihhiaatriat ja US Liivikasse
ACADIAN Oo Doktori paberid taskus, asus|vananemist . kasitlevate loengute Sdbrad ja tuttavad soovivad hu-
SKYBAWE \ta thitma pogenike laagreis arsti|kaudu. | oo

moorikale ihu ja vaimu  arstile

ti, lei hakatalse atstina, _arvas 'siinne Paasikivi — Kekkose lita. Sa 1]
Lindsten. — Aga eriasi on, kas teed viiksema vea, kui lased asjal
seda maksab teha. Kas nad viisid jolla: Nii palju kui seda sildamesse

les selle ‘Olukorra iseloomustami- ;

-sutlst langes selle asemel hammas

otse' paris. politseifotod. Meeste ‘selt-ei tea, aga Kill siin vabariigis;ei maksa midaci teha, kung culid kult orienteerudes hiidaolukorra

‘Nr. 23.

= PL a l

_ ILMUS

EDUARD Ri IGA, graatik ja maalija
‘Toimetanud ENDEL KOKS, ERIC PEHAP ja ARNO VIHALEMM

Monograafia ,,Pallase' kunstikooli \opetaned kunstnik Eduard
Riiga Spinguist ja tédst, kelle eluted vaatluse kirval tusakee
ésile ka kunstikool ,,Pallas‘‘ Sppeasutusena ja eesti kunstnike

_ ettevalmistajana, Raamat on kerge ja huvitav Ingeda ka laiema-
| le lngejaskonnale. .

= .

Hind $10.00 (postiga tellimisel lisada gc) . -
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES

e Be ‘Hanne Kompus’ e
“2 || sKUSTUTAMATA NALG KU NSTI

: Ld aT -. JARELE... oo
Hind $11. ——, saatekulu 85 ¢,

| Miitigil »vaba Kestlase“ talituses

La! \

Te De a ed ae

inglisekeeine kokoraamat

Cooking Estonian Style”

_—— + — = pe Lk .
.

a

430 retsepti * Hind $8.80 + $1.20 saatekaln, kokku $10.04

.
ee * ae 7 a es

raamatud miiiigil Vaba Eestlase talituses

Jiri Uinotsa ,Bestlaste lepingud vOorastege xm
Hihemat aega kaitsel Janeda joo-| Bay vaimuhaiglasse, kus ta vahe- © Austraalias. Inst | _ Root. | f sajan |
D AUL TTUS nel. Sama aasta oktoobris liitus| peal on tOusnud selie - psiihhogeri- : ee “a ng “itadan ent oe Tp Uku Maasing ,,Udu Toonela jéelt"
Kesti Julgeolekuitksusega, mille|aatria (eakate vaimuhaizete ja}e°° ‘Oe

. | ogy , rT i ext
les gitmnaastumi Il6pueksamit. | [ , Par dele Pyydes
Austraalias on vOimalik riigi kulul|f} ~—-»PO**Y estoni — eesti tuale antoloogla itaalia keeles 6.30

_ Kalja Lepik — Death has ‘a Child’s Eyes -

_ §alasoo ja Salo — Vilis-Eesti perioodika
V. Salo — Riik ja idrikud |
Anfihrung zu der Etnischen Sprach (Esimene katse. .
eesti Keele grammatika ja sduaraamata koostamt-

laskonnas juntud praktiseerivals | _ seks H. Stabli sulest aastal 1637) .

~Reedik Willem Wilmanni ,,Vaimid“

H. Saln — Eest{ vanem kirjandus

Blaise Pascal — Mitted
Antonio Possevino — Kiri Mantova hertsoginnale 2.10
_ Arno Vihalemma —~ Kunstnik eesti kirjanduses ---< 2.1
: Aarand Roos - ~~ Jautide kraningas Tellinnas

ee eee Ee

just pissuaari ees kui soomlased; — Ara sina selle varustuse pi-
sisse astusid. Mees. katsus tulijaid|rast muretse. Siinne reahvatervis-
tundes kiresti.libistada end seest(hoiu seadus annab mehele tugevad
lukustatavasse WC kappi. terashambad, lohutas Lindsten,
Konstaabel oli kiirem. Ta haa-| — Mida selle raipega nillid teha?
ras mehe rinnast kinni ja sdnagi|KUsis konstaabel koigutades ikka
iitlemata suunas oma rusikaga 1éd-| veel vasaku kaega kuue revadrist
Bi talle nakiku nil: et ninajuurika kinrH hoitavat: meelemarxusetut
juurest ‘ruuldus selgesti murdu- | meest.
mist, 7 Oe — Paneme sinna WC kappi. Toe-.
ma nmittamicoe: . line piitikaristus. | a
Oma rultamises konstaabel e
olnud tildse ‘soamud kindlaks ‘eb. Chiselt t6steti taibuta mees WC
kas oli kohal ‘ka ‘teisi. inimesi. istmele, Ulakeha ja pea asetati
L&ddu ripnes uimasena ikka tema} Vastu nurka. Palg toetus semale
site vahel. | | Joonistatud rahvusvaheliselt tuntud .
_ Oota vahe enne kui wuesti vie | Vemeaimelise kunstiloomingu vas-.
resti kindlaks, et WC kapid olid |¥eevast, lkati uks Kim,
tiihjad, jai siis uksele valvesse ja + Peaks saama veel Iukugi kin-
teatas: i, et meest kohe ei leitaks, mir-
—~ Ei ole kedagi, hakka aga, la- KIS konstaabel. ~ Oota veel vahe,
uma. Mina pean vahti, et kedagi |™* lahen sisse Ja panen luku kin-
éi tule.” | ni. Aita:siin mind tile ukse tagasi.
| Suurekoguline konstaabel oli
Konstaahel ei aergu- | . nae , gy aay:
|tust. Ohver oli vajamud listergu gust paasenud Lindstent abu ule.
aga. hirmust tumm. Hirmsa jouga se a eondonst OF sake eel ;
soomlase rusikas raksatas uuesti. 1d Ja MODeSUBUSCIC SaksaXee"
Mees oli valmis. Ta vajus kokku sena tunduvaid sonu, Soomilased
kn taskunuga ja oleks fima kons- olid siiski juba pesukausside juu- |
taabli hoidmata pérandale lange- eb Koiges aus ise till feel
nud. Selle -asémel Janges sinna es) Pe sees KUL SISse Ci)
. | POuetaskust plastikiimbrik, mille ‘ety ge )
peal oli Scome reisibiiroo. nimi. . Kealt. Riletue nditag Lindsrenie
— Abaa, leidsingi oma tagasi, tit-]{ohe, et mehed olid Eestile Whe.
les KOnstaabel ja téstis timbrikt | mast Sakea poolikust.. Kaks meest
ies. Ta hakkas- tostma taibu ja liksid pissuaarkausside juurde,.
vitae Race alan an, ts in War
no . oli In mees =.
loofusetu, sest mehes ei olnud jal-

+ tolevasse,

'gegi selgroost. Lahti vajunud|] Saksiased niisid juba vihe korgi
peale olavat astunud, aga sliski
vahe. :

‘porand ale.

— Sulil Jaks kaduma restorani

varustus, tides konstaabel rahuli i-

{Jéreneb)
iralt, —

a a ed

- ee lel