Pet E Ep BSE ea a a ide BEES HB “ele; wba.
“ae vz! hae lige es oadthatal duane cabo sfieri rates stattbe vagy Tabb cag 2c i ite
Lud “ii

Lk.G | i

Juendusi sénaraamaly
“viimases valiaandes

Wastis 1976. aasta ]Opul ilmunud
igekeelsussénaraamatu" = UUs
tritkk erinebh modneti eelmisest.
| Sonavara on suurenenud tildkeele-
uuendite, oskussOnade, murde-,
laen- ja konekeelesénade poolest.
Kirjutanmisviisis Ja. muuteyormides
on mundatusi, paralleelvormme on
juurde tulnud. Valja on jaetud hu-
manitaaralade kultuurisOnu. Puu-
duvad amtiiksete jumalate ja kan-
velaste nimed, Sellest on kahju,
sast ikka ju leidub veel intmesi, kes
tahaksid teada, kuidas need nimect
kirjutatakse.

 Vagik 3 DKEELEUUENDEID,
-osa Aaviku poolt loodud, osa hill-
semad tehissOnad (3.0. kunstlikult
moodustatud}:
AABE (gen. aape} — kirjataht
EBASTAMA —. véltsima, mitte-
tdisvadrtuslikuks .tegema  (niit.
teiduaineid) ——
FELIK — teatavasse vanusertih-
ma kuuluv (n8it. koolieelik)
| EHUTAMA-— ette panema, ette-
panekut tegema :
EIRAMA (IE inf, eiratay —
reerima
ETLEMA (etalda) — deklamee-
vima
FLMING (+1) — esinemis-, eval.

»VABA EESTLASE“ TALITUSES:

ADVE
Raom 291d
.. TBoront |

Rida moodsa aja vOdrsdnu an-
takse osaliselt eesti kirjaviisis:
ANGRAK, BIENNAAL, BIKTINID, postiaadre
BROILER, . DZHTINID, DZHIIP, : Ont. (Ba
HIPI, HOBI, JOBI, KOKAKOOLA, | aks Brice Les AT Oo | | > eer
KOKNI, KOLLAAZH, KAMPING,| [am im | | heade | — fp ait ; . Oo oe : a ) oe mtundi t
LODZHA, SEES jt. : eee zi : 3 | a : | | a
KONEKEELE -sOnavarasse Of] | epee

juurde tulnud JESSES, JOSPEL(f
(jospli, nolk, Kollanokk), KEMPS |fT
(-u, kiimla), KISMA. (kaklus, | Sa
kihmius}, KLUNKER  (kiunkri, | Baga
cleng, simman), KLUNN (vaike)q."
j6mpsikas), TIBLA, VANKA, ViCH- |§
KAT tegema Jt

/RAAMATUI

mig

lime Ivandi — Pargi a
Kuldae tammetirn — Naldendid ja
ettekanded hoorfeie
L. Wahtras — Lilyaklass _
Ravimtalmed, 258 retsepti
Ena Nou — Vasinvett |
| Anna Ahmatova — Marie Under — Reskviem.
| H, Michelson — Skantlikul tee!
| H. Michelson — Noorsootéd radadel
H, Michelson — Hestiradadelt |
Eduard Krants — Lumeliitlased (luuletuskogu) 3.—
Nona Laaman — Mis need ee
: (luuletuskogu)
Estonian Official Guide — |
Paul Laan — Méttelend — Pilte ja pesgeldust
Herbert Salu — Utcopia ja futurolocgla =
Karin Saarsen — Lohengriai lahkumine
oiling’ ikelkeombreid |
K. Inno — Tartu University in Estonia
A. Kubla — Kadanud kodad — malestused
A. Kubja — Malestasi kedusaarelt

HELM ELLER

en Tey

JOHN

. . . . . . = _-
: . . . . _ =: oe - = ht La 2 athe ft es el “Stuy tl - 1
- =. re to _ as see . . Pie! a lel La 5 4 aa a! ? td BE LD ns te ry Pa ante tia! 5 = Pha ris mote i“ 2 a
rpm eae papi A i A ath a eh ag Ue cea eee Oa ete Bee ciate ope Peart RN ee aad ager Rae mine cle perp ne eee EF
eae Wi ga rh ee uh SF 35 Fert iy oa AP eT et ; . 4 ‘Ar rr Ph aay het rt. orl cee 5 =the pnd pe Set a :
ea ee actin rit ae RT eee REE bet teat CNN rah wos re ect aa yates go Pet Ec a eae Syne es dir Galea et ri Pec

ra
Talal

- cnr
725 Dou
Dre

Ponevusromeadn
Eesti miljoes
 Naisteajakirjas Svensk Dam.
tidning ilmub praegu jdrkude
kaupa eestiaineline pénevusro-
maan ,&kugean fran det fGrlut- |:
na” (Mineviku vari). Romaan il-
mub autor] varjunime all Maria
Linn, Folf Sundi_ ‘Hilustratsloont-
dega

Kuuidavast] on , autorike Bestist

BERERSEEE SB

ayia = “ oo
fepeenad

‘om

RRS S -

—
re

igno- Porkread: 4, Voolava vee heli, 7,
Vahene, napp, 9. Vilets, armetu,
ll. esti, kirjantku eesnimi, 12.

Muistsete egiptlaste jumal,. 13, J6-

96. Monus- varjuline paik aias, 99,
Alluv, 30, Plank, 31. Prantsuse |}
kirianik, 32. Vatksem, 33. ... -sop- ||

Toidure
ran — hildleliik, 34. Saar Kreeka , |

. GERDAMA

 yezas".
‘mulle kiima ,,Aguila Dorada“-t.
. Kui olime Olled alla kulistanud, jai

ausvorm °

KOURIK (-1) ~ raskesti kagva-
iatay laps

LUUTMA (pr. luudan} — valja

 syigema, valistama

LAVIMA — Jabi kaima, suhtlema

- indit, Kedumaaga)

MAALING (a) — maal
-NURMIK (-u) — kuuimishairete-
_ ga laps

OLBAMA, (olvata) — tahele pa-
nema .

OLME — elustu, elukond

OLVANG {(-u) — taheiepanek -

OLVE (clbe) — tahelepanek, olu-

: “kirveldus |

PAKIS (-e) — pisipakk
' PARDLA — habemeajamist00-
Roda
SELVE — iseteenindus
SELVIMA — iseteenindama
SURJUTAMA -—-. kérvale yd
yalja torluma —
SUUME — siidametunnistus
TEISMELINE — 12-19 aastane
ULME — fantastika (nait. ulme-
kirjandus, ulmekirjanik)
MURRETEST on kirjakeelde
tousnud KAAL .(-i, vallatu, ilean-

neiu, kerglane olend), SEMMINA

‘(kurameerima, sObrustama), SOL
(sulistama), SORE
(-da, suureteraline), TUHLIS (tuh-
li, kartul) i.

Reohkesti on OSKUSSONU Kdigilt
aladelt, :

pirit Helmut Busch, kes seabus
‘| Siia if-aastasena Ta. on. abielus
nimetatud ajalcirja tihe toimeta-
aga.

Romaany. poategelane ‘on Ees-|
bist parit Keskealine voimlemis- }-

Opetaja Amna, kes sattus siia til-
dises pogenikevoolus ja kes adop-
teeriti rootsiaste poolt.

gi Saksamaal, 14. Linn Leedus, 16.
Waa — ladina keeles, 17. Ruumi-
jkas, lai, 18. Muinas-rooma juma-
lana, 20. Linn Eestis, 23. Lind,

Toimetusele saadetud
Kirj@ndus.

Ta on lapsena tile elanud omal

vanemate ja yenta morveamise|

natside poolt Kina ta isa ,,ausa
ja libtsa tédlisena® siimpatiseerib
Eommunjstidete, |
Koos vanematega tihes kivi-
Murrus morvatud Anna vend ja
eestlasest es-eslane olid kooliven-
nad. Virmane muiduei joukast ka-
pitalistide perakonnast..
Puhkusel Sitsillias kehtab An.

1na meast, kelias ta pikepeale tiun-

neb ara omaksete morvari, sdja-

jJaegse SS-mehe Viadimir Krause.

Annal endsl on hingeline kon-
fikt oma roctslasest mehe, kooli
rektori Streniga. Ent” swuriri
mees Valter Kremerile, alis Via-
dimir Krausele, kavatseb Anna
katte maksta. |

-Ta flirdib temaga ia, proovib
teda iihisel ujumisretkel uputada,
mis aga ebadnnestub.. Anna: loo.
dab seda teostada Rootsis Valteri
voi Viaduniri suvituspaigas.

Pénevusromaani intriig ei hei-
da eriti head varju eestlastele.

—_

pevevvvrvevecrverrerrrecrrccs. 3

LAANEKAARE
nr. 3(86) — 1977. Vancouver es-
ti Seltsi informatsiconi biilletia-

‘Inis xkirjutavad B. Tensov ,,Tére

tulemast XITI Laaneranniku Ees-
iti PHevadele’, V. E. S. Emadepae-
va kone ja kirjaldus, Imbi Vee-
mees ,,Funnetest Keed“, O. Oun-
puu ,,.Kui nelipiihna katte tuil', E
Lepmurm ,Ahto Walter, jalajalgi
otsimas", .T. Laanemde ..Filipiin-
laste pulmekommetesi", VES
Rahvateantsu ruhma hevadpidu,
Eestlaste Kondeminium Vancou-
veri, H. Milleri, J,.Sikkali, I. Vin-
ki stinnipdevakirjutised, Vancou-
veri linna plaanid, suvepaevade
kava ja kuulutusi. |

BULLETAAN nr. 4 — 1977.
XITI Ladneranniku Eest] Paevad.
Eesti] Phevade iildinformatsioon,
pievade kava, paevade. liritused,
linna plaanid ja izasugused and-
med neile. “kes neist paevisi ta-

havad osa votta.

+
rt

Nitiic olevat linn muinsuskaitse all,

‘sinna ei tohtivad selliseld kastma-

ARV! KORK

00008000006000006000000000008

lf.

Léksin seina Hires asuva, pika

7 hddveldamata laudadest leti 4arde

ja kiisisin norga hadlega ,,dos cer-
Juan. Carlos serveeriskl

polemisitunne koris vahe vihe-
maks ja me voisime omletid ara
siliia, Tacos’test hoidsime hoolega
eemale. Siis limpsas Kiiv.keelt ja
arvas, et tahaks midagi veel.
Midd, kallis camarada?" |
,Toasti, yanapolss — toast’

_. marmelaadiga.“ Nojah, tosise ing-

lise-kanadalase kombel, kui ta mu-
ne-peekonit ei saanud, siis vahe-
malt néudis ta endale ,,toast’i",
seda_pGhja- ~ameeriklase korvetatud
gajaleiba, |

Ma ei tea, mis ,toast'‘ on his-
paania keeles‘, protesteerisin. See
viis Kiivi lausa vihahoogu.

|, Miks kuradi pdrast ma siis sind
tolgiks kaasa votsin, kui sa sedagi
ei tea“, pahandas ta.

Nojah, muidugi — aga olin ma
talle kunagi delnud, et ma hispaa-
nia keelt vabalt.raakisin? Ne vGtb-
olla nagu veidi ehk mdista an-

tad...

_ Pan tostada, por favor, séno-
ra?‘ tegin ma proovi. Ja ennae —
ia Sai aru, ja kipsetas meile paar

staph dass, eT RR La ae: Pate Rie ya
an ae ra De ; me nO

ju ehitada, kui nditeks Acapuleos-
se, Ohk olevat seal vaga selge ja

+knumus paliu vaiksem kui-Acapul-

saialdiku Kui aliiid sellele yeel pi-
sut sinki juurde saaks? Kuidas cli-
gi sink? Jambon? i, see oli prant-
suse keeles. Kuidas on ta nispaa-
nia Keeli?. Jamon, baaidatud : hha-
mon!

,Un poco de bhamon, por favor,
senora!‘*

Ja saimegi kupsetatud lelpa sin-
gigs!
- Siis tinasime perer ahvast, mak-
sime arved ja asusime jalle teele.
Niilid vurasime cise magedesse.
Kahel pool tousid k6rged “kaljud..
Tee keerles nagu.uss petide vahel.

,»argmine peatus on Taxco!"
teatas meie sohver, Taxco, see on
vana Mehhiko kaevanduslinn. Haal-
datud nagu eestiparane task.
Seat Kaheb maantee otse Mexico
City peale. Olevat chitatud selle
prantsuse soost keisri Maximiliani
aial, ‘kui see macedes suvitamas
kais, Mehhiklased lasksid ta hiljem
maha.ja kuulutasid end vabarii-
giks. Aga see oli jalle teine lugu.

Taxco asub korge!l Sierra Madre
miagedes.. Olevat asustatud 17-dal
sajandil kellegi prantslase poolt,
kes seal oli h6bedat leidnud: En-
nem olnud indiaani kila nimega
Tiacho, voi midagi sellesarnast,
Seda koe seletas meile Luis.

eos. Seal olevat ka iiks hea hotell,
kus vOime God veeta, kui vaid soo-
vime. Nimi olevat Posada de Mi-
sion ja tema, Luis, saavat seal va-
na tutvuse t6ttu hinnalandust, en-
dale ja oma hoolealustele. Nii at

‘kui harrad soovivad . .

»Arvasin, et laheme otse Mexico
City’sse‘', protestisin mina, ,,Sa ilt-

lesid }X, et sinna on ainult 300 mii-

ian
,,o00) Kilomeetrit, senores.

Aga |
magedes, Seneres camaradas, on

soitmine vaga aeglane, kuskil ei}

Saa stita tle 3-40 km tunnis.
See on vahemalt klimme tundi, se-
nores — see on vaga vasitay. Aga
kuidas. soovite.”

Ta nais pisul solvunud.

,Ara mossita’, patsustasin ma
talle . Olale, ,eks vaatame,
saab. Kui vasinud oleme,
ddmajale, Kui ei, slis pressime
edasi, * |

,,Pimedas", teatas Luis Jose Ma-
ria, ,on magedes sditmine vaga
hidaohtlix. Peale selle on ming au-
tol ainult tiks tuli — teine poles
eile Abi. Kui la policia meid ihe
tulega naeb, ei lasta ‘meid edasi
sdita,“

Kus see. la volicia Slis sul on,
urisesin Imina, ,,pole veel siin me-

jgitell tinteg? néinud?'

Ja nagu ndiduseydel, nii nau

imber maenurga keerasime, oligi

politsei tee-blokk pGiki ees.
Vaatasin ringi. Kahel pool: kas-
vasid palmid ja nende .vahel gli

tihe vasa. Kaks politset mootor-

raiast ja Uks vagun-auto olid just

nit teele asetaind, et neist aunutt

on a Ve 7 LIA rIaQ EMG ye ny ree hie a Te ani PS cr recrs
7 _ 1 . aoe a ‘ . ue a oe at . a . m _ A: . .
' nies, wpe el OT ate re ar sy ap

POSTIPOISS.

yetes.

Piistread: 1, Metsloom; 2. Su-(f
sulane, 8. Pealmine kiht, 4. Alko- |}
holsed joogid, 5. Leiyavili, 6. Kuju ||
Vanas Testamendis, 8. Riik .Aatri- |}
kas, 10: Nafsenimi, 13. Auraha,, 14. 1

| Muhameedlaste pitha’ kivi, 15. Mit-}|

me Hinna nimi USA-s, 19. Laks lah-

91, Kelm, 22. Tegelane romaa- 3

nis ,.Nimed marmertanvil", 24.

Péletasid muistsed eestlased. maa- Vi
harimisel, 25. Hobune, 27. VAaga — 7}

prantsuse keeles, 28. Pikaliolev, 31.
tks nn.. vaikestest prohveutest.

RISTSONA NR. 935 LAHENDUS |}

ad: 1, Pint, 5. Jaks, 9.
‘}Erm, 12..Prii, 13. Arev, 14. Nei, 15. ||

Poikread:

Puit, 16. Relv, 17. Nunn, 18. Suvel,
19. Ronk, 20, Kes, 23. Tan, 24. &i,

34. Astuge, 35. Pesukaru, 37. Alal,
54. Aru, 41: Uri, 42.
ma, 47. Ali, 48. ‘Laps, 49. Haay. 53.
Les. o. Lale, 55. Arne, 95. ‘Tva, a7.
Laid, 58. Sent.

Piistread: 1. Ppp, 2. Iru, 3. Nii, }f
4, Tits, 5. Jérvamaa, 6. Areeni,.7. ||

Kell, 9. Enno, id. Renn, 11. Mink,
19. Riita, 20. Kaap, 21. Brie, 22.

Sats, 24. Sss, 26, Lause, 28. Saura-||

seq, 29. Oulu, 30. Ogar, 31. Nelli,

33. Jki, 36. Raspli, 40. Um, 42. él \

43. Oley, 44. Lisa, 45. Aaaa, 46,
Ahas, St. Are, 91. Ann Be. Vet.

vaga aeplaselt sGites ja veidi vin-
gerdades mada oleks saanud.
Mulle tuli mu registreerimata tuli-
rely meelde ja peaaegu oleksin la
tagasikétt auto almast valja viru
tanud. Aga siiski torkus minus mi-
dagi sellise Koleda teo vastu. Mu
sida ei lubanud fulirelva niisama
lihtsalt krazvi visata, See oleks
nagu vaenlase ees relvade maha
panemine, Hei, pea kinni -- Meh-
hike politsel polnud ju loppude 16.
puks minu vaenlane?

,Cojones .de -puereo!*
Luis, ,asasinos de policia!”

Séimas Guerrero osariigi polit-
seimehi seamunadeks Ja assasiini-
deks.
| Vail, companeros!*' sisistas siis
meile, jas ma seletan!* -
.Kaks kalifee-piikstes ja laikivais
sdarikuis politseimeest, suured
Colt-piistolid vO6l ja nekkmiitsid
simile timmatud, seisid mel! tee]
ees Nad nigid toesit assasiinide
moodi valja, mustad pikeseprillid
ecs.ja Ghukesed mokakabemed ila-
hyuitel kaardumas, kéed puusas ja
plistolikabuurid laskevalmuit jahiti
ndobitud.

Alto! htitidis tks neist maan-
iceriiiitleist i tistis kie nag

yangus

iuli teiselt poolt ja riad vaatasid
antio-akendest sisse. Kolmas mees
nojatus vastu vagun- -autot, moned
sammud eemal, automaat-karablin
hapletult tile kasivarre.

Turistas, seletas Luis, bee!
Acapulcost. Mexico City’sse.*

pasaportas, por favor, hoidis
iiks politselmeestest oma kiie val:
jas. Fahtis mele passe naha,

Qisisime oma dokumendid valja.
Oli ainult loota, et see Guerrero

. : rr LJ ee ee ee ee, a i
aera eesapel abet es see, SANT eae meats eye
1 1: : il > . : _ e a : a : hs Jt es
' ' :

Pole, 45. Asu- !

A. Kubja — Palukesed

426 Ik. +- 64 lk, fotosid

L. Lumiste — Atlandi akaal

L, Lumiste — Killad kiilss —
| A. Voram — Ristsdnad 1 -
A. Vom — WRistsonad
/ A, Vomum — Ristsinad I
A. Yomm — RistSinad IV

-E. Uustalu ja R. Moora — - Soomepoisid

Leho Lumiste — Alamuse Andres — biograati-
‘Tine jutustus kirjanik Oskar Lutsust —

Anis Vomm — Minu hing duutetusicogu)

Bess.

met
i

SERRBSSS

EK, Eerme — Surnod laevad ja elavad

: milestused

 K. Eerme — Paevata pievad ja dita did i
1 §. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga, Kars ja-Erzorom

J. Pitka — Ratustimed -

A. Kabin — VYatm je mould

| RAAMATUID LASTELE:

T. Tamm — Need. teod sitiidistavad ig

} Urve Keruks — Kodakondur (ulenaskogu)
95. Aral, 27. Missioon, 32. Aitaja, | |

Lr

BSSSESSSa

Kalevipog —- Oppe- Ja tédreamat lastele |
| peta mind Ingema I — (Gppe- ja fitraamat —
| -eelooliealistele lastele varvitriikis)

|. .Gpeta mind lugema 2 -—- Oppe- ja té8raamat

esti keele Harjutastik I

t
1
|
. |
it
|

osariigi politsei kohalike Magia-]

meestega pundis ei.olnud, sest siis
oleks mete laui tauldud. Ka -hotelli-
arve: maksmaia-jatmise pirast
-ivOlvad nad meid kinni-pidada ja
hotelli-teenrile ptistoirauaga puhe
k6mmutamise eest yOime kindlasti
mitmeks kuuks scolaputkasse ran-
naia — el calabozo, por favor!

.Mispérast‘s tabtis mlilid see po-
litseiniku-harra teada, kes meie

}passid. oli Wie vdinud ja neid tera-
selt silmitses, ,,ei sdida hirrad tu- |

ristid bussiga, y6i veel parem, len-

taksoga, kas see ei lake _mitte
yaga keallike?*

,,Harrad on rikkad gringod“. Se-
letas Luis, -siima pilgutades, ,feate
kill, knidas fringod on, compane-
ros? Nad ei-oska oma raha kuhugsi |
panna. Kui te neid: palju ei ttilita

quilat valja, kes voib teada®* :

Muy bueno". Liles BOLSS, aga’

hea. Kanadalased mulle-meeldivad.
Americano’d mulie eriti ei meeld,
aga -kanadalaste vastu pole mul

midagi. Eriti kui nad on jukad |

mehed ja ei ole kitsid.“
Ulatasin talle. ‘Sajapesose.
54 dollsrit,

do Guerrero! Saludos amigos! ** ;
Et see on vahvate Guerrero osarii- |

viseks. Ja ma tegin liigutuse, nagu
Kallaksin tequilat korist alla.
Poiss astus sammu tagasi, siis

siis tuli-jalle auto juurde.

»ruhas formaliteet, senores —'

palun avage oma hagaazh, -palun
avage oma autokast — Acapulea

seg ey (eM, PA er ete

eelkcoliealistele lastele varvitrlikis) —

kond, meil on oma kasd! “

Niislis ei pdistnud sellest “alt-
kéemaksust midagi kasu olevat.

Aga raha ta meile siiski tagasi ei.

andnud.
‘TOmbasime oma kohvrid -kotid

‘jlahti. Luis liks ja avas Volksi ni-
‘has asuve pakikasti. Nad turbnisid

vahe ringi, aga muidugi ei leidnud

nad midagi. Isiklikke lAbiotsimisi_

el tehtud. Viibati jille teele.
Buenas viajes, senores!* soovi-

(ti. Head reisu.
nukiga — miks peaksid nad séitma |

soltsime edasi. Mul jooksis lit

jhigi mddda ‘lilgi alla,

Pala sa neile andsid?*' kiisis

ity,

yada. peesot', iitlesin: mina.
Luis oli vaikne, ei teinud haditki.
»Miks nti palju?“ imestas Kiiv,

, | ,Vilektimnest oleks aidanud. -
voibolla teevad teilegi pudeli te- |

, O11 See liiga palju, Luis?

Luis ainult nohises. Pidin talle
klilge toukama ja uuesti ilisima.
enoe kui ta hadlt tegi.

\iina olen ainult vaene peon, :

mis tean mina“; pomises ta siis.
Mis viga. on, companero?* —
Hi midagi — ma olen ainult

;Vaene peon, rumal taksojuht —  .
Kahek- | Mulle vGivad harrad igat asjat ette

i valetada,“ :
Para vosotres"* titlesin, para |

pravos amigos de policia de Eista-|lest sa raagid?

Hi maksa tagasi ajada — jauul-
(Sth Kull kuidas see seanagu polit- —-
fi politseimeeste jacks, teie ter. | seinik litles — harrad kanadalased. |
Niistis ei ale harrad tildse eestla-
ised, nagu’nad mulle valetasid.“' |
|. Nui nii, mis siis niitid?
laks pidas sépradega pisut nou.t. - 7

KOS sulle valetanud on -— mil-

' (Jérgneb)

es ee ae

= =," _
meee ‘ oh oa
a AE ee ee ee arr

on marthuaana- -smugeldajate piir-

" ae
petra To

o
eal.

t
sso ee
a

we Se

a
cas

1 ne

ATs 7.
uk

eee) ee ee

ree tt l 1 aa,

3 ' 4 a ae at eee arc eet
1 Woes .
mer ereeTe pan

er in, ee en eal _

eye ee es

Fale ties.

a!
e —— . er
a oe 1 Bee oat hy Vics

Pa
Fedele Seat! Soe

sae STL TT".
ee ee

a Te .
whe

. - kane . oe
was oS eta tue pear eso ed

sep ia

ug.

Lg

1 "
een ta ‘=

. sate ok
1 he Le :
aN J |

=e eee
ae yrs
aoretal 1, no

pat Sh

1
bane _

a

fate ile
pila

a,
sre tae nett

Be
” aie Ee

a

Lit i ae lt 7 cS

pone aR et
i a ee

at 1 : erat ! I a : . i ! oF F =
. 1

= Tee £
bo _,- a .7*e
i here aire Le eT

Suitsurainie
45 sulisay

. tid muna,

|. t] peeneksg
bulat, hakit
korral natul
Suitsurdii
jdigata vill

. Serveerumis

ribad, pealeds
nendele

maitsestads
ketshupiga,
tele ja kau

. yohelisega,

Serveerid:

Keet spargiim
Keedetud

 SGigata Chu
‘Jud: Igale

sparglit ja §
spargli Ole
Vaagna une

jeviilad ja
da salatiich

tulisalatit.
ta ka suits

: Kartutisalat |

6—7 kartu
s] kapparel

matiseks rij

sinepit sool

coe -Keedetud

rida ja kuul 7

: sada maitse
litega, tikelly

ritega, Serve
kalatoitudeg
Hapukoore
da ka majo
gatud pooleld
‘rédsa loo

valmistamisl :

kastet (OLik#i

_ @& 36 minu
| jouaks imb

Kiiin kala-
1 pakk (4!

-kalafifleed.

tus on pak
maks ‘jahtuc

Selle roz
6—7 keede
idigata neec
hakitud tilli

—tud sibul, .s¢

rahe kahvli

; tades kart
_ fet. Suurema
‘dele panna
— dehti.
 kartulisalat
| Majoneesiga
_b5elt maitsest
pa. Silmale
 puistame he

Pikuti

kitud punas
tumerohelist

. Turulauku.

| Abjus, praety

Kui arvegt}

_' Istkule, . sits
1 kg Broileg
 Ttumkana. Hi
kana ttikeld
apa mii -iluss

bukeldatud k

-~ lub ca 300 ¢,

asemele peal

 vOi teisiti

+: 7 me molemilt@
mE