1 siyie y2 hI Bhp aia Pe? -: Tr

sla Caiciat. tage

“VABA EESTLANE" on
vabade eestlaste ANd

REV KIREV. MAAILM,

DUSSELDORF — Miljonite dol-
larite vaartuses postmarke va-
rastati Diisseldorfi postinconest,
Postiametnikud.on aktiivselt te-
vovad kahjude véljaarvestamise-
ca pole seni sndmid fapset
summat, aga esialgsete arvestus-
te kchaselt voib see olla 84 mil-
ionit dollarit. .Vargad murdsid.

sisse labi keldrikorral “SUVA ga-

rasan.

WOODSTOCK — . Uurimisel,

mis tehti Oxford County koolides |. Ge aN SRS
7 Ja S.klassi dpilaste hulgas, mis RY ae ia

kdisitles nende suitsetamise kom-
mat, Seles, let | 29% &pilastest
neis klassides suitsetavad, nende
hulgas oli tidrukute pronfsent
snurem. Uurimus tehti 3000 Opl-
lase hulgas. Sellest selgus veel, et
_ pool neist suitsetajaist alustasid
oma komumet juba 5- ja, 6-klassi-
des peamiselt grupikaasiaste sur-
yel ja wudishimust. Kuni 70%
suitsetajaist kasutasid vahem kui
5 sigaretti paevas. Kui moned chi
juhusizkud suitsetajad, sus 43%
polnud aga, kordagi seda. temud.

LOVEISA _.’ goomes asuva Lo-
visa. aatomjoujaama tehnikud
alustasid 7. aprillil ebaseaduslik-
ku streiki just siis kui ue jdéu-
jaaina proovimist jatkati ja suu-
 penevat energiakogust juhiti ril-
wi alektrivOrku, Alul ametitihing
tec] kiill teatavaks, ef aatomjou-
jaam on valjaspool Strerkl ja s¢-
da vGidakse edasi kdigus hoida,

siis aga, ometi otsusiati ka seab |

streikida, Amus koht Eus soom-
lane stretktida ei teh) on Tmaira
jowjaam, ja seHletottu, et sealss
streigi puhul voiks N. Litt kanna-
tada, kuna suur osa joujaama,
energiast eksporditakse ,.sdbrall-
kule maabrile“.

' BERLIIN — Ida-Saksamaal on
toabetud ‘karistusmaéra neile, kes
-aitavad kaagsa maalt pogenejatele.

Seni 2-15 asta vangistusega}.. _ xone
J koor, et Kui me patarel see rak-
xaristatud vGivad tulevikus saada; _ ; B

eluaegse vangistuse. Parast seda,
_ kui autede kontrolli Ida. Ja Lad-
neSeksemaa yvahel on norgene-

nid, on maalt salaja lahisunute |

are hakanud Louse.

-NEW YORK. — UKs unem wut
THs naitab, et 8% Uhendriikide

arstidest, arvult 30.000 on naised. |

Soe ary on aga iqirest] suurenev
ja mOne aasta parast arvatakse,
at juba yeerand arstidest on nai-
sod. Ole poolel naistest om prae-
m1 erapraktika. Sarma uwuvrimus
raiitas veel, eb umbes 67% mais-
doktoreist olid abielus ja. 8%
nist teiste doktoritega.

DURANGO, Fal.

Crosby, laulja Bing Crosby poeg
arretesriti ebasiindsa esinemise
esst ujudes alasti hotelli ujumis-
basseinis ja jookstes ringi selle
limber oleval algi, 39-aastane
Crosby vabastati 300-dollarilise
kautsjoni vastu, Lindsay Crosby
iitles politsel juwures enese {kait-
seks, ef ta Kiisis kahelt basseiml
jwures olevalt daamilt Ramada
Innis, kas neil on midagi selle
vastu Kui ta Jaheb ilma rileieta
ujuma. Naised itlesid, et neid see
et hairi, Kill aga puudutas 4s]
hotelli manadzner], kes Rutsus
‘kohale poilttsel.

HAMBURG — Uks haruldane
Mauritius postmark mis kunagi

maksis ainula 1 penn, miitidi oks-].

jonil: umbes 140.000-dollari eest,
See punane postmark anti valja
1847. Ostja jai anontilimseks.
_ Ainult 11 sellist postmarki teatak-
_ se eksisteerivat.

CHICAGO — Kui praégune 6%-
line inflatsiocni norm j&tkub,
siis maksab aastal 2001 praegu-
ne madaltamahinnaline perekon-
‘naauto - $17.160, jttleb Manplan
Consultants sebttavate Chicazos.
Samad masimad tegid veel teise
arvestuse, et semral aastal mak-
sab. Gppamaks erakolledzhis
16.302 dollzrit, tihe magamistoa-

ea, korteri itiir. on 1287 doliarit.

kowus, Keskmine maja maksab
$171,600, piihapievane ajaleht
maksab $1.50 ja pikk viineri-
vorst McDonaldi juures $3.22.

OPE ae ype

‘kord Talinne lukuks |
1938, aastal wue meelelanutushoc.

‘Lindsay kuiundus, mis hakkas 3000 aastat

Vira,

ie be

Tang On juite

lau

Npaie sii Ki

aie ee ees i 7
eee

ol wititd Hive

oe ld is bd Se cay

‘Teisipaeval, 28. apryyy igi? — Tuesday, April 26, 1977

a re

ana navita m hk

Sees Trqandeh uid wae An atid nyees

~Wmub 2 korda nddalas - —
- feisipdeval ja neljapdeval _

am ppd igi a qm pam! Peek PRS Bes * pF ah tp Ramee es ool k=l teri

Suurte solistide asemel poored

New Yorg! kiri i

NEW YORK (VE) — Pakaso
voim on ammu purustatud, lume-

22 |tormid unustatud ja aedades vo-

havad nartsissid, tulbid ja hiiat-|.

sindid. Sirelipungadki néitavad
juba aimataval dievirvi. Pole ka
ime, sest Hirikuu on juba neli
pieva vana ja hevad oma heitlike
ilmatiega saabub sellesse maail-
malinna Yara.

Heidame lith ipilru tagasi sinse
eestiaskonna ‘kultuurielu -aasta
esimesel veerandi, et hajutada
voibolla vehepeal tekkinud mul-
jet, nagu kannaks siinne otelemi-
ne stagnatsioon] pitserit, Kus sel-
lega! Tehakse diigagi palju: puu-
dutame vaid olulisemaid momen-
te, alates kujutavkunstist, kuna

| just ses -ala on meil siin kauni-

Tdnapdevane varemetes Aegna on muudetud suvituskohaks

Eesti iseseisvuse ajal oli Tallinna kaitse raja tud merekindlustele, mis.2asusid Suuropi. poolsaa-
rel, Naissaarel, Aegnas ja Viimsi poolsaarcl. Sinna oli rajatud tugev Kindlustusvoond nii merelt
ftuleya ohu vastu kuj ka hiljem Shuriinnakute vas tu oma Ghutsriepatareidega. Kui teiste kindlus-
—tuspunktide iimbruses elasid ka eraisikud, siis Aegna oli suletud -kindlustuspiirkonnaks cub |
vaid eriloaga paases. Ometi osutus viimases sijas olukord selliseks, et need kindlustused ei man
ginud mingit osa voitlustes, vaid Ghiti ja neid pole parast seda enam iiles chitatud. Selleasemel
on Acenast saanud suvituskoht ja kedumaal imuvas vyiiljaannefe seerias ,Oma silmage" on. theks
uuemaks valjaandeks minekiimne leheliiljeline, aga pildirikas breshiiir ,Aegna“, Selles on antud
_ kirjeldus saare minevikust ja olevikust, eriti aga loodusest, SESh vaatamate DIMA vdikesele masalate
oli see vaga mitmekulgne maapinnalt ja faimestikuit,

Seni on vahe tusivna mis sai
soja ajal Aegnasi,
ne valmimise! jaulis kohalik

sab,- kUll siis murdub vd6ra
voim. Ja kui oma joud ei jaksa,

siis meid aitab Soome hom.”

Neile vanatele radadele viib
sonas ja pildis raamat, kus on Ka
fotosid puruks Jastud eesti tuge
yaimast Kindiusest Rannapatarel
nr, 1-st.

Muus osas on sagr mooduaud

aastakiimneteca muutunud, see

on metsistunud, seal on 05a
elamuid kadunud ja méned ka
uued ehitatud.
Millegiparast on saare kaart vaca
iildjoontes kaostatud nagu poleks
lubatay anda tapset kaarti saa-
rest ka suyituskohana.
Aepna, Saar on jasaja loppidreu

tagasi meorest kerkima, Praegu
on saare pindala 293 ha, Saare
pealispinng moodustavad sinikas-
hallid aleuriidid Cpudedad peenec-
teralisel settekivimid) ja savid,
mis on kastud 19--12 m paksuselt
moreeni liustikujéeliiva ja -kruu-
saga. Selletdttu on saarel Keohati
head liivaranda, aga palju reh-
kam siiski kiviriihke. Naib, et ku-
ni 1963.. aastani Jasti loodust va-
balt kasvada, siis asuti metsakul-
tiveerimisele. Saare taimestikus
margitakse merihumurit, loodus-
kaitsealust rand-seahernest, liiv-

‘merisineptt, merikanni, koohtu,

soolikarohiu ja nurmnelki. ©
Loomadest “nimetatakse kivi-

ga, rebased ja jimesed, harva.
aga ujuvat podergi saarele.

‘Lindude ary on age vaga suur.

Saar on aastasadade jooksul
kendnud mitut nime. 13, sajandil
olj sel nimeks saksa- ja rootsi-
keelsed Hundisaare -vasted vol

Hundivaéina nimetus. Sellest on]
aastate jooksul sis
| kujunenud pracgune Aegna, kui-

TanVasiuUs

ei veel eesti iseseisvuse ajal kasu-
tati mii Aigna Kui ka Aegna vor-
tit. )

Saar on ajaloo jooksul kunlu- |

nud Tallinn Oleviste ‘kirikukihel-
konnale. Aastal 1297 keslas Taani
kunmgas nietsa maha votta ja
sutt poletada nij Aeznal ki Nais-
saarel. Samal aastal taotles Tal-
‘naistsisterlaste  Mohkli}

a
Heapper gee EERE.

mida peotil
ia kust

Tale loata puid maha votrud.

nugiseid, moni metskits ja -si-

L
klooster saarel raieluba, iid
aastal 1348 oli abtiss sunnéud
teatama, et Kloostril pole seal
mingeid Gigusi, 1409  karistati
kaht laevnikku, kes olid Aegnal

Kuna saar asus: Tallinnast itta
suunduva laevatee 2ires, sis oli
seal ka KV ja XVI sajandil pi-
raate,.méndaaega ka kuulus
_ mererdével Soren Norby, kes
Hansa kaubandusele suurt kah-

ja tekitas.

1565 pidas Tallinna raad Aegna
all isegi relvastatud paati kauba-
laevade julgestamiseks, 157
Tiitistasid saait roots: piraadid.
Veel on teada, et 1539 Kasyatati

‘saarel hobuseid.. 1544, aastel kas-|
valati Saarel, Sus veel vabaveera

olevas jarves kokri..Aegnas oll
Sis juba asukaid, keda kasutati
Aegna-Porkkala vaheliseks posti-
veoks. Postipaad:  meeskonds
kuulus kus soomlast. ja kuus
negnalast.

1689 vattis Rootsi valitsus Tal-
linna raelt Naissasre, Aeona ja
molemad Paljassaared. Siis joo-
nistas maamootja Johan Holm-

berg ka Aegena kaardi, kus on n3-/!

ha, et saare idaosas oli kiimnest
perest. koosney Killa, Sel-ajai oli
veel naha saare keskel olevat
jJarve, mis hiljem oli soostanud.
Metsa kasvas kogn saarel. Wlani-
ke Kohta on maregitud, et need
olid eesti ja roots) pered, kes:

ykuulusid lossi alla" ja pitiidsid

peamiseli silku ja latikaid, kuid
poilumaad neil ei olnud.

Parast .i721.- 4, Uusikaupungi
vaherahu tahtis _Tallinna raac
saart tagasi. Teda rahuldati ai-
nul, Paljassaare osas, kuna Aeg-
na ja Naissaar jdid Viimsi ma-
jandada.

Wei. 2. -katkuepideemja ajal
asutati saarele karantiin, mil-
_ leks ehitati ithekorruseljsj ba-

rakke, mis 1748. aastal kandsid

juba kasarmute nime. |
paar Kannatas kathy. tatty ja! ml
1726. a. oli seal ainult kolim pe
ret alles. See arv vahenes yeolgi,
1770. a, tlmunud Schmidj kaardi-
le On margitud ainult kaks peret.

s2art hakati elavamait asusta-
ma jaile AIX sajand kul
VMS: moisnik wiusasuleie alt-

‘dis tasuta ehitusmaterjalj, 1844
| ja. 1871. a. imunud kaartidele 07
Aegna pohjaosas margitud piirl-

valyvakordont nimetus: 1852. &. p]

yee “hy a4 MEE IPED” 1: teat

aminuc saarel mud sédureidl pea-
le piirivalvurite,. 1907. a. otsustati
Taliinna rajada sodjalaevastiku

baas, sadam oli ette nihtud Aeg-
na Jahedastesse salmedesse ja
‘| Linnalahte. Hiliem leiti siiski so-

bivamaks asukohaks Paljassaar,
mis ehitusiééde ajal: muudeti
mandri osaks, 1911. a kinnites

tsaar Tallinn-Porkkala kaitseliini

projekti ja 1913, a. sai selle pea-
mine tostuspunkt Tallinna tmb-'
ruses Peeter Suure metekindluse
nime,

Siis oli Aegnas juba -kitsa-
rddpmeline raudtee ehitusma-
terjali veoks, mis kulges miil-

messe saare fippu,. alates sada-
masillasi, minnes piki laaneran-
nikut ja poordus the haruga
kasarmute eest labi itta ja tel-
sega kirde suunas.

Todd tehti kuriga. Suurimaks
ehituseks oli betoonist patarel-
kindlus koos - laskemoonakeldri-
tega, Keskse tulejuitimispunktl ja
kahe yoimsa podrleva soomustor-
niga, millest ithte jduti monteeri-

de kaks 12-tollist kalurit, teine
jai esialeul relvastamata, Ehitus-.

{60 edenes ka viilsemakaliibri-
iste patareide juures kui neid
ei joutud lopetada kuna 1917. a,
revolutsiconid Katkestasid tsaarl-
riigi plaangd.

Kaitseliin, mille echitamine laks

maksmna 1913. a. 8.5 miljonit

kuldrubla ja igal jargneval aas-
tal ligt 20 miljonit kuidrapla,
ej tulnud Kunagi kasutamiseic.
Kuj 1918. a. veebruaris saksla-
set alustasid pealetungl ja 24.
veebr, Ghtuks lahenesid Tallinna-
je, siis G61 vastu 25. veebr. Ghiti

Suurupl ja Kakumie patareid ja.

laskamoonalacd Harkus, Valge-
nedes nahti':ka. Najssaarelt ja
Aegnalt. tOusmas musti suitsu-
sambald, kus. Ghiti kindlustusi Ja
gilidati sijavaebarakid, |
. Saarele saabunud sakstased ot-
sustasid daastada uhe BOOMs
tormi 12-toHuises patareis. Selle-
ni siski ei joutud, kuid . saare
lBinecssa ehatati betoonalused
105-mm  rannaksitsesuurtitkkide
jaoks. Lahkumisel purustasid
sakslased veel amakorda senisai-
lmud ehitusi, Metsaalune oll
tiis suurtiikilaenguid, miirsud
sorsid virnas Sadamasiilal oota-
mas. Saksamaale vitmist. Arami-
nek aga tui kiiresti ja varustus
jai noorale Eesti Séjaviele,

(Jargned) °

kesti s60dis. Kunstnikud —.nii

wahe voi palju iui neid siin on: —

icovad: nelja seina. vahel.
Monigi kuustiese randab ka,
eriti juubelite publ, eestlaste
kodudesse,

Erilme menu sel alal on olnud

kujur Adele Wim-Augustase si)- |

mipaitavatel jPilvevermidel"
Naaérikuul tuldi tcime ka Hari-
dusselts; Naisosakonda kuuwluvate

{naiskunsinike t6dde nilitusega,
tmilles oma, loominguga osalesid |

Karin. Aren,  Arville Pustrom-
Uus ja Florida Ilves,

Organisatsioonidest viljaleaim

oli N. Y. E. Naisklwbi. Tema néi-|

Tikuu koosviibimine leidis ‘sisus-
tamist mag: Leonhard Vahteri ak-
tuagalse (ja ftumedaléimelise) etie-
kandega, teemall »,laimene ja tst-

vilisatsioon".

Munsikatiselt kaunisias Shtut ,

necr eesti pianist Kanadast,
Sylvia Lillep,

Kitiniakuu khuibiéhtu toimus EHes-
ti ja Leedu vabariikide aastapie-
vade t#he all, kavaga Ida ja
Kesk-Euroopa ikestatud rahvaste
kunstnikelt. Lilian Esopi Kandle-
mang ja Jaan Kuuse deklamatsi-
conic olid eestipoolseks kavapa-
nuseks.. Litlased panid vyilja
fldtidikunsiniku, leedulased et-
leja ja ukramlased ihGpilaskcori.
Peakéneiejana toimis ~ukraina
naisterelane Mary Dushnik Ter-
vistussOnu titlesid E. V. konsul

Aksel Linkhorst, EREKU esimees | ti

Iimar Pleer j. t. See ikestatud
rahvaste Kckkutulek kujunes rah-
varonkeks, meeleolukeks ja sdp-
Tusi Sivendayaks siindmuseks,

Naisklubi paastukuu ‘kogune-
mist sisusias praktiline loeng
»lestamendist ja selle tahtsusest
Tanapgeval", mille pidas digus-
teatilane Heikki Leesment juu-
nior. Igati paslik teama vigisi
vananema kippuvale eestlaskonna
eramikule!

Veerandaasta korgounktiks ku
junesid loommuikult E. V. 59. aas-
tapéeva dramérkivad  tiritused.
Need said alpuse N. Y. E. Nais-
koori kontserdiga Valdeke Kang-
TO juhaiiusel ja orelikunstnik Me-

ta Noorkuke kaastegevusel Lex, |

ave. kirikus, Toimus ka tavakcha-
ne diplomaatiline vastuvott, kus
kill Inilaline ‘huikab Millalist, ent
kus ,,omajnimestel" on hea ja hu-
bane oleskelu. E. V. aastapdeva
akitus tombas Armeenia Kultuuri-
keskusse saalitéie rahvast. Peab
mddnma, et nende aktuste ime
on aastatega pohjaldcult muutu-
nud, , | |

Sindmuste kolender

Kui vanosti pit ilntingmata
pakkuda korget kunsii ja ra-
kendati tippsoliste, siis kaldub
raskuspunkt nid noorte rah-
yalikim laadi iWesastumistele. _
Gaidid ja skaudid, noortekoor ja
-orkester on niiiid sellele stind-
musele peamised toomandjad.
See on ajavaim, mis end diguste- ©
bult peale suxub. Muusikaliss ka-
vas On peaaegu alati Tobias —
voi Tobiased, See on nacu ,fa--

men" Idrikus. Nij oli see niitidki.
Silvia mangis hart Rudolft, Pau-
li ja Heleni téid, Ja Maaja, Kelle-

ta on heopis raske. abi saads,

juhtis -mitut koori — eraldi ja

lihesEcor -——- ternperamentselt na- .
gu wkka. Uudisena esmes publi.
kwe Katrin Rutiskne-Veski Koos
oma verivarske abtkaasa Erikuga,
N.Y, E. Meeskoori abifuhataja- -

‘fa, ‘ja k6las Schuberti ,Marche

Miljtaire’ neljal kiel. See oli ka
aktuse kdige ,s6jakam‘ number;
muu osa kavast hdlmas isamaa-
list’ ja ‘kojuigatsuslikku heliloo-
mingut.

Sonakunst on neil aictustel juba
aastaid vaeslape osas ja kellelgi .
-| Korraldajaist ¢1 cle-nagu meeles-
Ki, kuxypalju ilusat on meie poeec- .
did ioonud rahvustunnet perbu-
tavatel teemacel, _

Konekunsti rakendamise vdi-

maiusi oli aga ohtrasti Kasuta-

 tud ja nostalgilis! voi tegndele
 «tiivustavaid sénavétte mitmeid.
Praost Kiviranna oma avapalvu-:
S&S meenuias Kesti saatusras-
Keid aastaid, KE. V. esindaja pea-
konsul Eimst Jasitson puunduiss
pohiliste iniméiguste  kiisimust * .
ajaloolises perspektiivis ja prae-
guse USA presidendi Carteri yas-
tavaid seisukohti. Hoogsa ja sisu-
tiheda kone pidas Rehvuskomitee
abiesiriess. mag. Vaike Cugus. Ta
meenuias vabaduspievi Kodu-
Restis ja nende harrast pidulik..
kust, mil lehvisid siniimust-val-
ged lipud. ja tétati aktustele Mbi.
lumeséralise looduse. Hestlane ei
lasknud ennast murda ega mitiii-
nud ara oma hinge ka ajaloo tue.
mehallis lootusetuses. Ka niilid ei -
toh me unustada, et pSgenesime
vagivalla east, millise sammuga
meist said vGitlajad vabaduse ja.
inimdiguste eest, Kui vaikib meie
hidi, k6lab surmakell Kodu-Ees.
tis, Meie pohivaenlased teevad
éoik, et meid vaikima ja unusta-
ma panna. Kurjkavalalt ptititakse
meid Kilustada ja meio ihiskon-
Ga lohikuda. See on aga iihteaepu -
ka tunnustuseks meie tOdle, sest
muidy ej ndeks nad suurt vaeve.
Mis On siis meje saavittused?
Oleme maailma: foorumil elus
hoidnud eesti nime. Cleme siitits.
nud ka oma keele, plihitsedes ka
oma vabaduspieva eesti keeles,
hoclimatia sellest, et oleme yOor-
sil elanud iile 30 aasta, Meil on -
ke oma organisatsioonid, Koolic -
ja rahve. poolt valitud esindus. 3

Meil on kontakt Ameerika va-

litsuse, presidendi ja poliitiku.
. Sega ning oleme Ameerika Hij-

le kaudu lihenduses oma kede-

maara,
Meie, amecrika eestlased,” €l ole
Vaikiv sugupdly, vaid véitleme
Innngiguste ja mete kodumaa va.
baduse est, Pealahing seisgh
meil alles ees. Meid cotavad ka.
suured iilesanded eeloleya Eesti
Noorte Aasta, ja skaudi-gaidide
maalimalaagri tottu. Ja
1380 tulevad 1abi viia III tE Pér-

vad. ,Need.on suured tilesanded

ja me lotdame, et msie nooren -
generatsioon vealgi alstiivsemalt
neid iilesandeid aitab tiita, sest

Sis vOime julgelt delda | Kestj
2, seisad lootusrikka Tilevyiku. 16-

| vel" sest su lapsed pole unuste-_

® Reedel, 29. aprillil kell -8 6.
Tartu College'is EUT 1. mai vas
tuvott.

nud sind ning vabaduslil) on eda-
Si antud. uuele generatsionnile
hoidmissks Ja Eatismjseks™, Utes |

4 Vaike dugus, -

Do Laupaeval., a0. 2prillil kell 4|
p. 1]. Monarch Park koolimajas
Kanada Eesti Teatri esitusel H.
Raudsepa komiiddia iMees kelle
Kees on trumbid",

® Laupieval, $6. aprillil kell 7.36
0. Hamiitonis Royal Connaught
hotellis Hamilton] Eesti Segakoo-
ri ja Hamilton Helletajate kevad-

Rr eAT AMAT PRR BE ST Tt ore Ure Te i ee
o_o ois wept . one Lo 7 oF

Tema jnnukat Kone katkesta-

sid korduvad aplausid, kuns.
. tlle pohituum oli yaimustust-

sisenday ja akuutne. -

Parast. Gnnestunud aktust siir-
dusid paljud sellest osavétjad
Eesti Majja ctindmust pithitsems.
Maja kaficus keldrist ketuseni he
liste Chtutundident

KT