_— laevali | } vabade eestlaste ha ilekandia _ “PRIM, Tirimiaa -—- Kolm relvas- tatud meest niippasid autost vad- ja ja avasid tule pulmalistele ithe katoliku kirilu ees, haavates peig- meest, briti séjavie ohvitseri ja kaiht: korvalseisjat. Peigmees vil- di hajglasse, Kus tehti operatsioo- nid @a ja kGhuhaavadele. Kaiks. | & noijst, kes. ofid. korvalvaatajains jdanud pildistamise juurde, said 1? kergemini vigastada. Pruut Jac- queline Johnson minestas ara ja vigastamata. PANAMA CITY — Panama ore. . sident. kindral Omar Torrijos tt- foes, et ta ej kavatse kandideerida enam presidendi kehale, Kui ta valitsemise aeg lipeb jargmisel; kuul. Torrijos mains sliski, et niuigi ta ei kaendideeri riigipea ko- hale, jaab ta edasi rahvuskaardi komardiriks. Ta vottis vou Panamas tile. sdjalise putshiga 1968. aastai. — | NEW YORK — Laiskadele new- _-yorklastele on neljas 6. ave. sucr- Sris pandud ametisse erilised miitijannad,. kes -socritavad ari. kunde eest sisseostud. Selle ase me], et ise ring jooksva, valida a passida, teed seda tele est nn. personal shopper. VANCOUVER " ,|Pens ionat kisib, - (CADADIAN SCENE) — _ Alijirenevait toome ara vas esitataise vyansduspensioni. {Canadian Pension Plan. — GPP) ametnikele. ge tihedamalt Kitsimus: 49. aastane: Kanada kodanik kolib 0 esse. Kas ta kaotab ome, | pen sionid? | Vastus: Ei CPP pension laulud valjamaksmisele ka, valjaspool Kanadat, Pensionisumma aga ole- neb sissemalksu.. suurusest. Kuid OAS pensioniga on lugu pisut keerulisem. Taispensiont sa2mni- seks tuleb konealusel isikul taga- si tulla Kanadasse Uheks aastats, at sada legaalse residendi staa- tust. Kui ta seda ei tee ja oleta- des et ta Kanadast labkudes oll legaaine resident, peab ta leppi- (ma (uues. seaduse irele) osalise pensioniga, ~ kBesoleval juhul 31/40 taispansioni summast. . Kiisimus: Ma gooviksin CM pensioniiga vecta vilismaal. Ras | yalitsus saadab miuile, Kanada, pensionivalia valismasle jirele? | Vastus: jah: Kanada valitsus | spadah teile pensionitshekid val- ja. kogu maailma ulatuses kut te | olete vajaliku aja Kanadas elanud ja teil on éigus Kanada riiklikele pensi ionisummadele. - | Kusimus: Kanadas on tile kel- me miljoni immigrandi, nendest Pikaajaline umbes 500.600 on kaotanud oma, Hlievabritaate. tédliste streik Briti| endistel asukohamaadel s18Se- Kolumbias loppes. Provintsivalit- | makstud pensionirahad. Osa nen-| SUS aga teatas, et SHemiitigi “‘ko- dest sissemaksudest tuleb kirju-j. had ei hakka emi: ikohalike tOs-| tada korstnasse, kuna kanada rll- tuste dlut miiiima, kui Ameeri- -kast Imponieeritud dint om joo- dud. Streigi ajal imporbteeriti ju- ba 200.000 Kasti olut, kuid tile 500.000 kasti on juba teel ja seda _ tellimist ei saa, annulleerida. Tava- liselt tarvitavad provintsi elani- kud 35 miljionit pudelit aastas; kolmandik sellest dcuumadel sure- kuudel. Importeeritud: Olle osa sellest on veerand aastasesi: dlle- hulgast. Sellime on olukord .kui Kanadas on miljon t68tut ja va liskaubenduse iilekaal tohutult elLEuAT k VICTORVILLE — Vanim ini- mese jalajéig, mis Kunagi leitud Pohja-Ameerika ajaloos, ndib kuuluvat, perekonnale, kes jalutas labi puuvillapdésaste Mojave joe _ kallastel umbes 4300 aastat taga- si, iiffevad teadlased. Mésdunud nédalal avastati 54 jalaialge, mis kuuluvad kahele taiskasvanule. ithe] on need suremad kui teisel. Need on sfilunud kunagisel soi | sel pinnal. -Need paljasjalosed inimesed jalutasid louna ‘suunas, vottes yahetevahel prkemaid _ samme,-et hoiduda veeloikudest. UES neist on ‘kaotanud. libedal pinnal tasakaalu ja on. Tibisenud mudas. MIAME — Mel Fischer, 56-das- tane kanafanmi pidaja, on maa- ima Onnestunuim varandusteot- sija, Kui ta avastas Hispaanial Nuestra Senora de | Atocha", mis laks pChja 356 aas- . - tab: tagasi Floridas Key Westi juve |. res, 18 miljoni dollari vidértuses | Kulda ja hobedst. Gnnelik: leidja titleb, et merepdhjas on veel va- hemalt 409 mikjoni dollari vadr- fuses aardeid. Fischeri ~leitud aarete hulgas on kuld- ja hobe kange, . kuldrahasid., — kuldkette, kalliskividega kaunistatud joogi- rousid ja dkuldne karikas. Leidu - tahhtis omastada Florida valitsus, aga kehus andis Oiguse leidjale. _ Wittid.on Fischeril kava korralda- . da, oma ieidudest néitusi thend- - Tirides ja Kanadas. Varanduste leidmine pole olnud kerge. Ta on otsmud seda vrakkj juba 11 aas- gipensionid neid summasicd ter- ves ulatuses ei kata. Koi ma. HS teks kuulun ka nende hulka, kes pensioniraha on sisse maksnud |" - oma endisel asuzohamaal, kas mui on sis lootusi nende rahade kittesaamiseks? | Vastus: On ull, Ruid see on dinult vaike lootuseside. Uus OAS-i seactus, mis kehtestati 1977 keslgpaiku, jubab kanada vasta- vail valitsuseametel sotsiaalhoo- |lekande osas, mille hulka Iuwuli- vad kanada pensionid, labirdalki- jmisi pidada ja kokkuleppeid sol- mida teiste ritkidega, s.t. Kanacda, | on muutnud oma pensiond kiitte- | saadavaks valjaspool oma piire ja voib teha kokkuleppeid teiste maadega, kus mélemad riigid hoo- litsevad uus-kanadalaste eest, en- dine asukohamaa maksab — seal sissemakstud pensionisummad Slim valja, seega paranteerides ka- nada pensiondrile taispensioni. jinglismaa . ja Itaalia, kust.parineb 8% kanzta uusi kodanikke, on selles osa vastutulekut osutanud. Ka teised riigid on sellest kavast | huvitatud, teatab Ottawa. | Kiisimus:- Gletame, ct tikooli. lopetanud isik téiitab Kanadas Ube aasia ja.asub siis mnele tei- sele maale tilikooli juurde tiédle. .| Kas ta kaotab siis kiik oma ka- | Politsei Aldo Mere marverite jalil Vastus’ Mitte piiriselt. Ku ta mata pensionidigused? 3 Selle ithe aasta jooksul. maksis sioniikka joudes pisut raha, CPP pension ei lene sellest kui kaua like v6i teine isik Kanadas on ela, nud, vaid kui palju ta CPP kas- Sasse on maksnud. Kuid OAS pen- sion] osas ei ole tal mingeid éigu- Si, kuna seal on médravaks see kui Kawa pensioniikka joudnud iniméne Kanaddas on elanid, ta- valiselt on néudeks kiimme aastat parast 18. eluaastat, et sande. ose. list vanusepensiconi ja 20 2asat kui Seda ‘pensioni scovitakse sae- da viljaspool Kanadat. tat ja sent on sellesse investeeri- | _ tud dile 6 miljoni dollari. Kuna laeva varanduste kohta on siili- mid kirjalikke andmeid, siis jat- _ kab ta otsimist kuni 1. jaa. 1980. Selle jirel asutakse otsima -,,ditocha sOsarlacva ,Marqueri- tat, mis hukkus_,,silmanahtavu- Sp Icaurpuset. Rui ka selle aarded. on valja toodud, siis on. tal kavas | veel Atlantise avastamine. Ses on yeidi suuram iilesanne, kuna At- Jontise kohta on olemas 48 erine- vat teooriat,.mida kéike tuleb kontroljida. ‘TEADAANNE »Vaba Eestlase kalendri koostamise) on suuri raskusi seliskondlikkude organisatsioonid satsioonide, koolide, kirikute ; jie. aadressidega, tavad ja kalendrisse satuvad vale kOrvaldamiseks palnvad .kalendri koostajad ko _institutsioonidel, kes soovivad oma sadresse Ghiraamatus avaldada, saata need sele aadressil; Vaba Eestlane, P. ©, Box 70, Stn. ,.( M6J 3M?7, Ont. Aaiiressid palutakse saata hiljemait riks. »Vaha Gestlane" ‘ei vastuta iganennd sadressig CPP osamakse, siis saab ta pen- | meie vst nustele, mida publiku poolt kéi- (Old Age Peon _ OAP) ia Kanada Pensioni Plazni - teisipaeval ja neljapdeval Kiisimus: Kas ma von CPP. kab ¢a. lesepensioni saama, ja kul 3 pensioni a SA2IGR ene 63. saute on ta Pension 15. aasta pa-| 3 Vastus:. Voite Il Joui ta. ate - Vastus: Ta haleicab sama lese- [a eres kas fuisilisell voi vaings 435.|pensioni umbes 110.— dollarit |) ge eee yormetu (G0vGimetuss pension | kuus (1977. a. anv), isuid see pen- 1977. a. anvestuste j Jarei On 175.00 siont kateb ‘kui ta. wuesti ebiellub. igal aastal). Samuti viite sande \me crma nimel sissemakstud CPP 44.84 dollarit louus jga tein itel-| pensioni, Niitid n&ib nagu hak- pidamisel oleva lapse pealt jays. | aks ta saama kahte CPP pensio- Kuid et CPP pension} Varem kitte | ni. Kid nii see e1 ole. Ta hakicab saada téévdlmetuse alusel teié fitiisiime vai vaimne olike pea olema selline, et arstid tag tb voimenuks kirjutavad mite giue tiselt, vaid alatiseks ja tele ssi véimetus peab olema scl apnea Pevancamata bag se u, 1s i iase Yaken¢d da tG60protsessi. ” pensioni wlatuses sissemmakse tei- nud, vietakse surnud abielupart- neri pensionist lisa, nii et. garan- on 178.61 dollarit kuus (1977. a. vastavalt elukaijiduse tousule. Kilsimus: Kui palju ma sugult] Kiisimus: Kui ma ei soovi 65. vaaré olen? Vastis: CPP kit jutah ‘tale; randustombu arvel valja 93990] doliarit, peale selle hakkap | iire- lejainud abielupool saama ing 110 dollarit kuus ja iga lapse pealt 44.84 dollarit kuus (1977, a arvud). Antud kKuumaks éluksas- lasele on -maksimum, sede musy voib vahendada kui éeie elukags- lane on alla 45 a, vana ja il. ei | semakse teha, et oma kuumakse ole lapsi tlalpidada. - |suurendada ja 2) kuipi te saate ‘Kiisimus: Molemad abielyoo- led tittavad ja maksavad (PP id tulumaksuyvaba lsasummat, kassasse. Naine jiab Ot-aastagelt siis ometigi tuleb teil tasuda tu- leseks, Missuguses ulatuses tok lumaksu. sionid? Vastus: Hi keota. Te saate kilt- Wlatuses olenemata hast saadud. sissetulekust, pidage mecles, at 1) kui te hakka-! | te saama CPP pensioni, ei ole teil Kanada idvdinised kevadel. Trudeau arvates ei ihirmutes surmanuhtlus hurjategijaid oo. OTTAWA — Kanads peaminster Trudeau teri Ottawas boimi- nud pressikonverentsil teataveks, et ta ei kwuluta kdesolval sii- gisel vilia tildvalimisi ja need jiivad kevadeks. Trudeau mainis ithtlasi, et. ta loodab jargmiste viimistel liheraalide parteid va- limiskampaania kestel jubtide, Peaministrj arvates hakkavad simus Kerkis eriti iilles seoses Ka- valitsuse majanduslikud reformid | nada digusministri.Otto Langit as- kevadeks Kanada majanduselule| jase valjendusega, et Kanadas tu- moju avaldama ning loovad pare-| leks surmanuhtluse Kkiisimus pan- mad geldused valimiste labiviteat na rahvyahddletusele. . seks, Peaiminister mainis, et seni ci tle selgeks tehtad, et surme- nuhtius hoiaks dra raskeid ku- _ ritegusid ja sel pohjusel on ta. surmatuatluse VASER, | Peamunister ‘kinnitas, et tema var litsus ei Kavatse rahvahadletuse Ta iatles, et ta kavatseb valitsr- set uusi majanduslikke plaane lahemalt selgitada 10. okteobri kokku tulevas parlamendis, Pressikonverentsil . puudutatt ka, sunmanuhtluse wuesti sisse- seadmise Kusimust Kanadas. Eii-| simuse otsustamiseks. Terroristide juht tabati MILAANG -- Itaalias tabat] prandaaluse punaarmes terreris- fide organisatsiooni juht Corrado Alunni,. kes politseivoimude anémeil oli ka itks Haaliq poliitiku Aldo Moro kuuditajaid. ja morvajaid. Aluoni arretee;jij Milaanos kohaliku lennuvalja lahe- dal thes eeslinna korteris, kus oli toendoliselt ka terroristide — | peakorier, Kuna Seal leit; rohkests relvi, laskemoona ja taht said dokumente, Alunni elas: elamute rajoonis gi mdistmist ite porandasluse horterimaias, Politsei Pitras kogu| Punaarmec juhtimise. rajooni iimber ning arretesris Alunni on siindinud _Roomas, Ahinni, kes koputamise peale tuli xuid téGtas hiljem seitse. aastat ise korteriust avema, — Teta peetakse tiheks kardajava-|varem kunagi olnud vangistatud maks terroristiks Itaalias pitg|kuigi politsel on saanud. varem | _ ta vottis parast Renato Curcie | kaks korda ‘korralduse tema arre- -arreteerimist a 5 aastaks vans teprimiseks. : Terrorist on parast Moro kiii- ditamist oma valimust politsei gest varjamiseks raided korral 2. FYMEAUPEWEMICL. a re et ‘Diisseldorfis langes politseinike tazulidest Baader-Meinhofi terre ristide gruppi kuuluv bandiit Wil- ly Peter Stoll, kes oli toenaoliselt ike to6stur Hanns-Mantin Schie- yer, kitliditajaid ja morvajaid Terrorist haaras politsemrke la- nenemisel revolyri Kuid politsei- nikud olid kijremad ja terrorist langes enne kui ta sai oma relva ar rasutacda. gal aastal olniad | de, noorte orgaai- mis sageli may. aadressid. Selle vidrninie igil hende] testi »Vaha Eestlase* »Vaba Eestlase" toimer,. » Torcate 3, 3L. oktonb- de Osa, korraldamist surmanuhthyse Kil- | 186 Laupieval, 23. sept. Milaanos hes vabrikus. Ta Pole] Reodel, 29. sept. kell 8 6. Ees- OCletame, et (3, a1 abielhu Ja ‘j6u- a ae des pemsioniiikke hakikeab ta saa-| Bo geen sae saama ikkagi ainuli iihte maksi-| ! rd | maalpensioni, nui ta ise pole tais-) ¥ teeritud.on iiks taispension, mis. : arv), uid see touseb iga aastal @ aastaselt véi hiljem t6dit dra tul-| § ja, kas ma kaotan slis oma ‘pen- § te CPP ja OAS pensionid tiles | fae teenistusko- | Bene Kuid || enam voimalik CPP kassasse sis-! Fa kasutada pensionaridele ettenah- Je ae Joann Saarniidu élimaal 1, Okupatsioon on viljapandud k kunst- nika 30-ndal iseseisva] kunstinaitusel Torsnto Eesti Majas 3., 4 ja 5..nov. ~ hs Seursil - 30. iseseisev naitus | Korraldada 30 iseseis vat .kuns- tinditust Kanadas ja Uhendriiki- des ning esineda enam Kui 100 korda koondniéitustel 235 aasta jocksul voorsil ni professionaal- setes Kanada galertides kui ka oma rahvuserupile on nGudnud | sun ftahiejoudu ja armastust oma tkutsumuse vastu. Kuid Joann Saamit on sellega hakka- ma saanud ning miiid korraldab ta 30 iseseisva niituse, mis on tea- val madral juubeliks. Naitus tol- mub Toronto Eastl Majas 3., 4. ja |5. novembril ning. valjapanekud kujutavad endist 14 sumeri aega kujutavat-fragmenti ning miito- loogilistel ainetel loodud reljecf- set tahvel-maslingut, milledele lii- tuvad 26 Glimaali varieeruvatel teemadel. Nagu eelmistel naitus. | | @ Alates 11, sept. kuni-20. sept. _ | Civie Garden Centre'is (Edwards (Gardenis) Lang original‘ sue. kunsti nditus. ®@ Reedel, 22. sept. kell 7.30 4. Tartu College's is Akadeemilise Ke- du ,,Kulalisohtu. | @ Reedel, 22. sept. kell 8 6. Lati Majas, 1012 College St. Baccha- nalia piitu. ® Laupdeval, 23. sept. kell 8 Z. Eest] Maja suures saalis ERN t- lushtu, : “kel 1p homm. Jéekairu spordimangud. Ohtul samas sticispidu. {ji Kontseriblires sert. @ Laupaeval, $6, sept. kell 7.30 6. T. RE. S&S. Mihklipgeva pidu debiititkont- Wintario véidud "14, sept. peetud Wintarie loterii | . ‘foosimisel larigesid viis 100.000- dollarilist peavéitu pileteile. nr. b3774 seerias 43, nr. 74383 seerias 24, nr. 79872 seerias 4, nr. $2324 seerias 39 ja mr. 48826 seerias 57. | Toeline muusikasGber on ‘see, kes kuuleb noort tlitarlast vannis laulvat ja asetab siis orva luku- all gule. Hr tel, on kunstnik ka seeltord ela-. nud méttes okupeeritud kodu- maal, fuues simboolseid maalim- cuid. : Kunstniku sumeri ainevalia joo- miingus esineb pidevy uute vormi- 'de kujundamine ja esemete pea- lispinnast jabitungimme kun nende tutumahi, mis omakorda viitab pOhjamaise iirgseima pa-. randuse panteismi suunas. MO60- dunud aastal Péhja-Ontaries auto- matkal viibides jaddvustas J. Saamiit Kapuskasinei timbruses Kaljust maastikku oma tirgses puutumatuses, hiues ertlise -var-- vinguga maale varem valminud niaastikumaalide hulka. | Kunstinéitus on avatud kolm pieva — reedel, laupaeval ja pi- hap#eval kella 10 hommikul kv. ni kella! 10 ohtul. Sissepaas on ta- | SUndmuste kalender “teecteatn fon tulistas selia tagant _ WASHINGTON — Endine Texasa 7 Kuberner John Connally ja tema abikaasa esinesid tunnistajatena Kongressi komisjonis, kes wurib president Kennedy morvalugu, kat- sudes selgusele jouda, kas Kenne- dy tulistajaid oli.rohkem kui iiks: nagu seda Méned eksperdid viida- vad. Connally ‘ja tema abikaasa, kes olid -mdrvamise ajal Kennedy autos, kinnitasid, et nende arvami- Se kohaselt tulistati ainult kolm — lasku ja need tulid selja tagant. Seega iihinevad Connally ja tema abikaasa seletused talelikult War- renl Komisjoni seisukohtadega. Sa- mal seisukohal asus ka patoloogill- | ne komisjon, kes yuris president Kennedyle tekitatud surmavyaid vigastusi. Komisjoni esimees dr. Baden mainis, Kongressi uurimis- komisjonile, et Kennedyt tab asid kaks selja tagant lastud kuuli, mil- Ledest -iiks tabas teda kuklasse ja ‘tteme ‘pihe. KLAVERI JA TEOORIA TUNNID alates 15. septembrist — pr. REET MARTEN-SEHR B.A. B.Ed. B.F.A. muusikas co4 Hillsdale Aye. E (Peetri kiriky | uahedal) ® Fel, 484-0495 | a » 182 Tastearst, aga omal ‘Pole tthtegi last!" - wa ei valmiste uusi, vaid pa rendan vam."