«47.48, 14.1. Orav ketas 53.12 ja

| tehtud.

- -yOistluse’ pohjat. Esirmene neist s6i-
“deti Subhumis, |
Suun sal 40 punktiga teise kona.

Spordiuudiseid

| kodumaalt

Tallinna - Pedagoosika Instituud!

‘oimlas folmunud naiste ilnvGimle-

mise vOitis Tallinn 246 punktiga.
Teme oli Leningrad 259.9 -p,. ja

 ‘koimas Liepaja {Leedu} 255.45 p.

Neljandaks ja viiendaks jaid vasta-
valt Kiievi j ya Rita linnad.

*

N, Liidu kergejéustiku vanem-

_'treener Igor Ter-Ovanesjan, kelle
_, Aimel on N, Liidu kaugushtippere-
_Kord olmud 16 aastat, killastades

Tallinna arvas, et eestlastest ydivad
k#esoleval aastal oltimpiaadile min-
na Jaak Uudmie kolmikhilippes,
Heino Puuste odaviskes ja Valter
Kiilvet 1@-vOistluses. ~

Loplik N. Lijdu . vOistkonna

koosseis selgub jaanip#eva paiku

Kiievis foimuvail katsevGistlusil.
. Igor Ter-Ovanesjan scovitas eestla-
siie esmalt arendada odaviset; pi-
kamaa jookse ja 10-véistlust, mil-
listel aladei on ‘sem haid tulemusi

4 7 a oe

(982. a. maailma 20-e edetahe-
lis juunioridele (17—20 ay vols
ndha jaremisi eestlasi: 2, ¥. Kiil-
vet’ ho-véisél. 8060 p., 8, 8. Rein-
tak telvas 520, 9, §. Reintak 10-
vOistl, 7656. p., 12. [. Rahnel kuvi

19, J. Peterson, oda 75.64,
23

lisaajad jalgratturite. kriteeriumis6i-

dus  selgitatakse ~ kolmeetapilise

kus tartlane Eine

KO
1983. aasta kiimne parima’ N.

Ludu tennisemangija hulka kmilubd -

eegtlane Ain Suurthal, Tallinnast.
Ta on -Uldnimekirjas kUmnendai
kohal, tulnud alla 1982. a. 17. ko-

halt. K6ige edukam oli Jati tenni-

sist Girts Dzelde, kes oll eelmusel
aastal | 29-s,
iuues, ae
oo: as |
4, YViijandi k6Orgushlippajate

paey martsi alul oli kokku toonud —
rea ippmehi, kellest' 8 meest said

_ jagu' kahest meetrist: Ain Evard
2.11, Kaley Martsepp 2.11, Raul
Valzepea 2.08, Valter Kiilvet 2.08,

 Indrek | Jarvekiilg 2.04,  Hleiki

Kask, Joona Aruvali ja. Tarmo

-Kummelite
Ail Helm

minuse*

_ajal vaheneks ,,surve*
 tingimata vOita, mus fihti on itheks

ioppedes
MEHED:

a + Jaan Reitav, 3} Rein Lee. -
WN. Liidy meistrivOistluste meda- —

Toomas Heinar, 35 Mati Rand.

| giste, 3) Heidi Lee.

kuid aaste . hiljem —

VABA BESTLANE teisipiieval, is. 5. gal 198 - a Tuesday, ‘May: 15, 1984

esti squasiti

meistrivoistlused

Laupieval, 5. mail toimusid tei-
sed eestlaste squashi-meistrivOistlu-
sed Toronto Ulikooll Scarborough
College’i kehalise kasvatuse kesku-
ses, OsavOtjate ary, nende mangu-
tase ja innukus oli vorrelday m66-
dunud aastasega, kund taas oleks .

. dee a on ee |

‘korraldajad Jaan Laaniste ja Tai: “=

. mo Pailandi scovinud oiha arvu-

“kamat noorte mangijate osavdtiu.
Ka naiste grupp oleks voinud olla
suurem, |
 Teatavasti on squash tinapleval
vépa populaarne madng, sest see on

buviiay, ponev ja ka hasti sobrv
‘Keha treenlmiseks, Seega — Obuta-

gem noori seda sporti Oppima. ja
harrastama. Ja-et tulevaste esi-

-VGistluste. vastu huvi suurendada,

voeti vastu Kohalolijate soovitus:
muuta voistluste- formaat _ ,,lihe-
Ssusteemilt’ nn. ,,Tound-
robin“ siisteemile. Seega oleks kéi-
gil yOistlejail rohkem: mange, nad
mingiksid igaithe vastu, ja sama!
-igat mangu

milnuse-sUsteemi probleemiks.
Voistlused kulgesid sujuvalt ning
olid igati nauditavad nii vOistlejai-
le kui ka pealtvaatajaile. Mangude
tolmus  iraditsioontlime
seltskondlik’ koosvitbimine .ja au-
hindade Uleandmuine. |

A-klass: 1} Jaan Laaniste, 2)

B-klass: 1) Aarne. Aus, 2) Jaan

Lee, 3) Andrus Koresaar. .-
C-klass: 1} Derek Pallandi,; 2)

NAISED:
1) Aikt Saaremets, 2) Karin Va-

| Jargmine tiritus ioumub Uhendu-
ses Ulemaallmsete. Eesti Paevade-
aa, mil juba -peetakse eestl ,,maa-
ilma“ squashimeistrivOisflused 10.
ja li, juulil.
. ; d, L. ;

Schmidt 2. 00. Naistes iitetas Merle
 Kibus 175m.

Jaanuari ]6pul Tartu lahtisel si-
sevdistiusel tehti Eesti tippmark
600 m jooksus Katrin Rehemaa
poolt ajaga 1.33,3, mis on 1,2 se-

“kundit kiirera Mai Kable 1980. 4.

saavutusest. |
ark

- . .
ope ep peas
; ‘i “ petro hc sn dete] ay I i : i" * : , -

Suvi iat ac

— pisut ,,tdienduseks* leidus.

Pi ihendatud kedumaa aoortele

' kiisimusera,

| Tindipiiiidjad, ion Taimre Suyvila juures Simcoe dares oli lindipiwuk meh-

haniseeritud. Yinna abi! lastj york vette ja kul iselles oli kilalt kalu,
tésteti.see miaale, kus naised selle tiinjemdasid. Saak oli hea, Pildi] pa-

remai suvila omamk E. Taimre,

Foto: Tommy Tomson

Mis feadlased arvavad
nllobevalgest?”

Lennart Meri luhivestius soome ajalehele |

Lennart Meri on ‘soosituim. ja

tuntuim eesti kirjanik Soomes, -Te-
levisiconis on. mitmel korral esitatud

filmi ,,Veelinnu rahvas“, tema rei- -

siraamat - ,,Virmaliste. vydravai''
meeldis soomlasile. Eva Lille télgi-
fud wudsus ,, Hobevalge' kirjeldab
ldinemere-soome rahyaid,
mainitl esimest . korda ajaloos
kreeklasest.matemaatiku ja maa-

 deavastaja Pythea teoses. Merj kir-

jeldab, kuidas tekkis kdsitlus Poh-
Jalast, Ultima Thulest, mis on are-

penud antiigi ja araabia teadilaste

kirjutusis,

Merega on meeldiv vestelda. uy:
kuulab viisakalt kitsimuse ja vas.
tab siis esiteks iseenselé asetatud
Ta raagib aecclaseilt
. aga. asjalikult, :
— Millest , HGbevalge on kogw-

wud?

' \Scome télke aluseks. on i976

aastal eesti keeles tlmunud tees.

see ‘on kirjutatud uuesti, toimeta-
tud ja sellele on lisatud osasid; mis
pidid yuesti imuma Eestis rub

Thud detsembris*‘..

— Millisesse kirjandusliiki ase-
tad »Hobevalge?*

5ee on sinu oma problem.‘

Gige. Muidugi Jugeja ja kriitik
ch omas peas asja kaalunud, aga
kui. nitid katsuks asetuda teosest
valjaspoole ja nui edasi.

bee voib olia ehk dokumentaal-
tPOS, th
—— Ute moni hingeliselt laheda-
ne teos sellele.

_yLaseme jalga, poisid, enne kui
SEE oma néo valja pistab!"

Nad pOcrdusid timber nurga ja
astusid sisse barakkmaja uksest,

mille Sammal oma ukseks tunnis-

tas. Nad pidid proua Beatat oota-
ma Sambla juures, kiillap Samblal

_Sammal lukkas kulalised oma
toa uksest sisse, astus ise jarele ja
j8i akki seisma: ,,Mis ‘kurat stin
lahti on? Keegi on mu akna sisse
Goud!"
 Toas puhus varske tuul ja po-
randal oli’ klaasikilde. Pddk raeris
kahjurOGmsa sObralikkusega. Sam-
mal hakkas vist asjast aru saama,
kui karatas:

»Kuradi mehed olete! Lisas siis

_ fisnagi ubkelt: Mina vee] kura-

40.

7 olba tossikene Sra Bienda, Ing.
ridlile sinust ei jatku!" Ja végeva
sammuga porutas ‘a jala tuhahun-
nikusse, TOusev pilv varjas Endlit

. ja selle abicludjgused.

 ,L&heme slit ara!’ titles Piret
Toomale. ,,Mu pea kaib ringil“
. Toomas piilidis Pireti mauntlilt

". qubka maha saputada, maine aga

faputas tukka ja trampis kOvema}
teerajal jalgu — ikka samal tuha-

. Brastamise ecomargil, Lausa ime

lik — naine ej olnud akki enam
sugugl tolmune!
Nad jatkasid teed ja ‘kohe nende

~ taga tulid Sra'ka Sammal, PO8k ja.
_ Mauiste. ,,Ara muretse," titles PéGk

amblale, ,poisid toovad su naise
gjul Uhel tanavaristif jatsid Piret

7 ja Yoomas Berradega. | huvasti —

‘nende teed [aksid lahkw.

P66k. -naeris Sambla ~ kallal:
»Kuule, kuidas see siis on? Ise oled
kOrge poltseiohvitser, aga - jitte

- midagi vahvat sa teha et julge?"

,,Mida ma ei julge? Mis asia ma
ej julge?* —

Muiste kéhistas omaette mnaeru.
Aga Pé6k jatkas riinnakut:. Noh,
vaata, seda akent seal sa sisse vi-
sata ei julge!*

,»Missugust? Seda? Mina ei jul-
ge? Hrritus Sammal ja otsis ‘té-
navaprigituse hulgast suuremaid
kive. Enne, kui POCk ora iduse
l6petada jOudis: ,,Kuule  kommis-
sar, seal akna taga...“ —- kolas
juba age klirin, osa kilde kukkus
ténavale ja Sammal ohutas Kaas-
last:

dimgi!“ |
Uhisei jou, kutgt pisut koikuval,
puhastati porand ja pandi akna ct-

te vaip —~ see tuli naeltega kinni

taguda., i
_ Kiimme. minutit hiljem otsis
Sammal taburetikapist. piiritusepu-

deli. Klaasidesse kallati see kiiima’

kange tee hulka ja joodi niisama
jahutamata, tilk-haaval, aga ménu-
ga. Beata Gnneks veel el tuloud.
Sammal tundis jarsku, et tajle et

olnud dirigeerimisest j&tkunud, Ja

_vagevalt kolas kolmekordne ,,Me-
hemeel l&bi poladrjoonetaguse

suurlinna barakkide nirig tnavate,

mOistlikult summutatud  yaibast
‘kKatkise akna ees.

Sama laulu ajal oli Piret Toome
abiga avanud oma Muraka-toa uk-
se, Mantlid vOeti seljast ja Piret
pani -ette kohvi keeta. ,,Praksime
nagu sd0ma midagi . — Kapis vist
ikka feidub.“

Piret kallas veetimbri tithjaks'3 ia

wiatas. tihja nGu Toomale: Te

alete n-lahke, et toote uu vett,

eda

Martti Haavio ,,Bjarmien vallan
kukoistus ja tuho’ (Bjarmi riigi
Gitseng ja having)“

, Hobevalge. -tundub | yaltivat
liksikuis kiisimusis faktide ja fikt-
sloonl subieid. .Kuidas iseloomus-
taksid oma kirjutamisprotsessi?

 Kirjutamine.ei ole nii vaba kui

.puhas: fiktsioon. Tésiasjust -voib
-kasvada luulelisi

tHler1iist.

Nu,

MUUGIL |

- Lydia Aruvalla noodiraamat

_  TAIENDUSKOOLIDE LAULUVARA
NOOTIDEGA" |
Hind $8.—

Seadaval koolidhtutel T. Eesti Majas, postiteel: L. MARLEY,
9 Parravano Ct. Willowdale, Ont. M2R 388 ja: VABA EESI-

- LASE talituses.

Reamatuke on: koossatud Helm? Rajamaa poolt Teatajas aval
datod artiklite seeriast, avaldub wasi aspekte meie suurluulete-
Jast kui inimesest ja on tiienduseks neile teostele, mis Marte

- Underi kohta varem ilmunod. Raamatuke on vilfa antud seo-
seg Marie Underi 109. a. siinnipieva tihistamisega.

Hind $4.— pluss saatekulu S50¢ |
SAADAVAL VABA BESTLASE TALITUSES

ILMUS TEINE TRUKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST |

ooking Estonian Style”

Hilja Treumuth ja Vivi Piirisild
- 436 retsepti xt Hind koos santekulogs Can. $15.
Tellimisl votab vastu ,,Vaba Eestlase‘ talitus. |
‘Raamatnd sandetakse viilje Los Angelesist.

olin moned aastakiimned tagasi

_reisimas Jakuutias. See on India

poolsaare suurune noukogude auto-
noomne vabaruk. Elanikke on seal
yvahe, paarsada tuhat, Kord nida-

jas Kohtasin moénda inimest. 66-

korterist lahkumise]l sain arve, kus
mul twli maksta enese ja Hobuse
kohast tallis.. Kuid seal ei olnud

mingeid hobuseid. Aga mul on see.

arve alles."
— Kuidas teadusmehed on vot-
nud teose vastu?

dpsusteaduse esindajad on oi-

nud heal arvamisel; samuti arheo- ,

loogid. “
— Kas said ka iritiseerida? |
wks artikkel oli kriitiline. ,,Ho-

bevalge’ sai riikliku kirjandusau- |
hima i977" -

— “Millised téid on 1 kasi?

»Tallinnfiim teeb filmi ,,Hébe- |
valge pohjal. Minult on tellitud ka
Mmaadeavastaja |

maaijmakuulsa
Nardenskisldi eluluga kasitley Taa-
mat,"

Selline oli Jari Tervo ja Lennart |
Meri vaheline vestlus oktoobri.16- |
‘pul Soomes, kus ta viibis oma teo §-

se ilmumise. pubul.

Toomas. Mina ptillan kimne mi-
nutiza endalt tuha maha pesta..."
,»auurima heameelega!" ‘Toomas

vOttis tuhja timbri ja laks seilega,.

kilrustamata ,,Kommunaal-veekraa-
ni” poole, See ez olnud kKaugel,
kulgi teises tinavas, Muldvalli-

_ kGrgendis olev veetoru paljastus |

sellel tanaval Ulespidi suuga pee-
neks toruks, mille ots oli kraanita
ja jooksis vahetpidamata.: Siit said

lahema ,,kvartali" elantkud puhast.

joogi- ja pesuvett.

_ Paike paistis nttid hormmikulgi
ikka veel tisna: madalalt, nagu oli
paisinud kogu 60, Oli jaanud

vatkseks, tundus, et on soe, Tooma.

suust padsis labti tasane vile ko-
dumaa kevadest, Ta loputas ambri
seest- ja vaijastpoolt, lasi nOu tais
ja asetas selle tasasele lausikule
pinnale. Siis tegi ta suitsu.

Toauks oli Juba lahti, kui ta ta-
gasi jOudis, Ninna tungis ilimeei-
div kohviarcom, Piret oli nagu
saunast: tulnud,. puhas, varske ja
ilus.

Juba nad sdidki juustuleiba, istu-
des. kOrvuti valivoodil, mida Too-
mas aina valevoodiks.
kutsiida.. :

Mlida te veel. Gelda tahtsite

oma isamaak6nes?" kisis Toomas,

»Ah, see oli loltus neile vindilis-
tele tOit tOsiselt réakima hakata!
Aga mini. mote oli delda, et sel-
lest kOigest peaks keeei kirjutama.
Mitte saherdusest, soigumisest ma-
pu venelased on kirfutanud koon-
duslaagreist... raske ja’ raske,
nale ja nalg -- jéle kohtlemine.
Koik see ei puudunud meie Jaag-
reis, kOik seé tappis nli monegi —
aga meist ei saanud loomi. Meie
jaime inimesteks, meil oli huvi ja
uudishimu — nad ei jaksanud val-
ia suretada mele vaimu! Me tule-

armastas ©

MUUGIL

‘Oskar: Lutsu KEVADE |

‘Sandaval ,VABA EESTLASE* talituses fa koolidhtate! Eesti

Maljas raamatute miiligilaual,

HIND $6.00 — postitee $6.50

Miliigil VABA EESTLASE ralituses |

LOOME.

esti rahvaskuliuuri loomingupievad 23,—30. aug, 198] Joeksdrul
Loomingupievade Kunstide loengud sOnas ja pildis — 169 Jk.

Antorid: Allik, Berendsen, Lipp-Leppik, Metsala, Martin, Nac-

' Japea, Niidas, Olbrei, Puhm,

tasime meelde jz Oppisime pahe
muinasjutte ja laule, me tegime
varsse ja restaureerisime oma méi-
ludes kogu eesti luule, mitte ainult

Juhan Liivi ja Anna Haava, vaid.

suitsu, Underi, Taiviku, Alveri..
Kuulge Toomas, see vaimujOu si
litamine oli ju palju raskem kui
kOige. raskem fiilisiline t65?‘

vl FT — tyuzheoldi fizttsheski
trud — raske fitisiline t60 —- de
ah!" litles Toomas.

_ ,,See, et nad vaimu tapmise oma
eesmérgiks on teinud, need nlini-
metatud kommunistid — vaimu ja
vaimsuse hivitamise. nii laagreis
kui ,,vabaduses“ -- see on suurem

Kuritegu inimsuse vastu, kui Uks- —

kOrk  missuguse -
inimeksperimendid

koonduslaagr)
yeenide voi

geenidega. Kuidas me sellele vas-

iu panime, sellele. vatmu tapmisele
— sellest peaks keegi kirjutama!
See oli suur vaprus — sellest voiks
»Vabad“ — ja ka tulevased pdl-
ved — midagi Oppida. Nad ¢1 saa-
mud sellega hakkama, et teha meist
aadljaseid foomi, vegetante — nti
nagu neist enestest sal koondus-
laagreis, millest nad ise kirjetavad.
Miks ei saanud, kuidas meie. vas-
tu pidasime — sellest peaks Kirju-
tama, Aga — kes kirjutab?“

»hulla-kallis Cicero, te clete
suureparane! Ma olen mdelnud,
mis see oli, itis meid ergutas oma
ajusid mitte unustama. Oli see
vaist? Oli see — meile omane ja

-venelastele koguni mitte! — kul-

tiurivajadus, tiksk6ik, kas alatead-
lik vOi teadlik... Mulle paistis, et
sakslased jaid selles asjas -meist
isepi pisut maha. Aga selge vahe
oli eri rahvaste vahel — just sél-
les kirglikus himus oma inimlikud
ajud afal hoida... Kas leidub see,
kes sellest kirjutab?.Ma arvan, ef

Puust, Raudsepp, Riga, . Salo,

Sermat, Susi, Tiido, Toi, Valdsaar, Virkhaus ja Voitk.
Hind $15.— pluss saatekulu $2,—

_ EA

leidub?*
»loomas!" Utles Piret: Ma olen
dkki vaga visinud!“

Kulia laps,“ hiitidis mees, smui- |
dugi peate pubkamat Olen aga mi- |

na ohmeoon!

»i¢ olete ju sama vasinad, "t=
les Piget. » kulge sia. minu kOrvale,

Katsume, kas kaks vana vanei ma-
hub arssinalaiusse voodisse!

Ta heitis pikali, surus end lausa
vast seina ja lisas: ,.Nehh? Maga-
me Uks Oige sunnitddlise uni! Ja
paari tunni parast lalieme tundras-

‘se jalutama! Mul on teile midagi

Gelda. Nuud pikali ja selg minu
poole!"

Toomast labis kuumuselaine, siis
kUlmavérin, slis paraja sooja laine.

Ta ei suuinud Piretit suudiemata
jatta, aga ka mitte selga pOGrama-.

ta jatta, See oli kummailine, selle
aise sOna pidi kuulama! Ja juba
Utleski Piret veel midagi: ,,Maga-
me ilusti Kahekesi, nii jOuame kii-
remini valja puhata,®

Piret pistis k&e Tooma kaenla

alt 1&bi ja vist juba magaski. Too-
mas el osanud kuidagi aru saada,
midapidi ta ntitid Pireti silmis suu-
remaks tobuks osutub, kas tdesti
magama jaida voi... Esmakord-

. seit slin maailmas olid nad nii li-

gistikku ja nii k6rvuti, Aga tidruk
magas testi.

Vatgl uni on pilha, meenutas
Yoomas laagrivanasOna. Talle en-
dale see pttha uni klll ei tulnud —-
apa liigutada ennast ta’ ka ei juie-
nud. Ka arssinalaiuses voodis ma-
hub kaks sunnittyilist segamatult
magama.

ile

(Jargneb}

ee pe ere ee rg
ries oi nal a ina
ro ak = r ! — — = —= ry Sn ae : 7

aie te
Sead Ae

. a es .
tee eee
=, “a i Cc _
4 “ . _ = =
Pre eri a,

inna |
~ kutsutakse § ,,scsquil

QU ULAMMHLUUTESSCUUTALULAIELNGTUINIE |

NOO

Emakeell

Taienduske|

referaate

Emakecle 6p] a
elie prebleem. Pra

des peakeel — o

Ieks.. Emmakeeclt 1m

primitiivserilchs

Keelt tuleb ¢:

jaile csitada, kui
emakeele Opetaja
klassist,.

Uks tee huvi
keele vastu on ne

— kSnelema oma hu
ill

nusektassi,
looniistab suur
elunahtuste
aladel,

Tivad eesti keelt

ventsionanlne keel

Opetaja Ene Taj

sil kasvanud, tee
dina ja gaidijul

kanada Opetaja kif
noorte- ju keele-pi
tundja, Koik Opila

Tiinave puthit
150-nastis

lithendatalt lihts:

tahendab lading

{iiks jn pool}.

Oleks kena, kul

$4 kulalisicle imi

kodulinna ajaleo|

Toronto hules vy:

tat, 150 lochks@im

koi Toronto dix

_ guse nime — en

nimi ,,York*.

Mississauga
Sin piirkonnas k
rooplased stia t
afpul ehitasid pr
asunduse Huanbe

jarve vahele, ageg

Aastal 1703 kai
Kanada endale, §
to, Esimestd c

olid chitatud aas

asunduscie = por
Asundust kutsuii
sest tinavad oli

York kasyas vilg

see oH Ontario c
pealinn, Luin a
Lawrence = ture
nitlidki on tana
slows of York

Soja ajal 1814

riklased packanic

— ehitati unesti: ule:
kas’

see kiirest
asunikud = rayasicd
ehk York) timbre

Aastsl 1834 a
ber Toroutoks.
linnapa oli Wiilt:
zic. Mees on hun

lest, et wastal 14
lilesténsu juht. Viz

ston Upper-Cany

konféderatsioom ‘

1867" sai Torontg
pealina.

19, sajandi te
Torontosse = fats

 tédstasi jne, Bea

kiiresti, Toronto

ne swurin linn' Pp
Parast Teist

palju europa iM

tosse. Siis astsiq’

eestlased. Kuni a

nes Toronta 13-4

— Siis koondat
Need

Scarborough. Nu
nad“ ja mitte ,,be

Toronto ce cit

kuid kui aurids §
on see paris hiv!

Vasil
vestlused ja vaidle
kuld eestf
noortele uve mud

cn) Doron
North York, Et

Toronto i

ie
i