all Ce ee ee . z r . 1 . .- TOIMETUSE KOLLEEGI UM: eg eee ee" - i} 4 raL.uisaD Kanadas: 2. iran a | -'VABA GESTLANE | VALIAANDIA: o/t Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don Mills, | a Ont, M3B 2M3 | | ‘TOIMETAIA: Hannes Oja Kari AITO, Heino Joe, Oley Trass TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, 3 ekspeditsioon) 444-4832 . ; | , 7 asta $48, —, poolaastas $26. — ja veerandaastas $14.— TELLIMISHINNAD valjaspool Kanadat: aastas $58.—, pool- ; aastas $31.— ja veorandaastas p16.—. - Aadiessi muudatus 50 c, — tksiknumbri hind 60 cL 7 KUULUTUSTE HINNAD liks toll dihel ‘veerul: : -kuulutuste Keijel 4. 75, tekstis $5. — esi $5.50 FREE ESTONIAN "Published by Free Estonian Publisher Ltd. a 1989 Leslie St Don Mills, 0 Ont, M3B 3 23. | ra . AoTNPHONAHAGAHCHNRRRTMN Segadus Kesk- i See oli sastaplievad tagasi, kui Uhendriikide president . Reagan tuli avalikkuse ette oma uute plaa- ‘nidega Kesk-Idas rahu saavutami- seks ja sealse olukorra normali- seernniseks, See algatus pidi ku- - jutama endast. ,,uut starii’ Pales- tina probleemi Jahendamiseks ning lisraeli ja Araabia riikide le- pitamiseks, mida on tiritanud ka president Reagani eelkdijad, kes on pidanud aga | tagasildékidegal ehkki president ‘Carter joudis Camp Davidi Kok- kuwlepetega oma Oppeesmargile vyordlemisi Jahedale, Niitid funduh, -@f Reagani Kasi ef kai paremint - kui Nixonil. ja Carteril, kuna |Kesk-Ida -siindmaste areng on fooksnad veelgi.rohkem umbstl- me kui varematel aastatel, — | - Uhendriikide ‘vilisministeeriamis t0Stafi wus plaan Kesk-Ida umnml- kn ishendamiseks -vilja mOddu- nud aucustis, mil suur osa Beiru- 6 tist = oli lisraeli ootamatu. ageda . riinnaku tulemusena varemetes, palestiiniaste Wigitiksused elimi- > Neeritud, nende Jaagrid . umberpil-. . katud Ja. Araabia rigid eesotsas Sitiiziaga maani maha alandated. Vuele plaanile ideede andiaks oll wus vdlisminister George Shalt, Kelle ettepanekud Reaganile ‘ nii- yord imponeerisid, et ta: need ko- fheselit aktsepteeris. a 5 WUue stardi“ - tuemaks kujunes. Palestiina . kiisimusele sobiya -Ja- henduse leidmine, kuna oma ‘ko- dumaalt vaijaaetud palestiinlased on moodustanud Kesk-Idas kdige . miirgisema probleemi, Shultzi ja tema néuandjate kava kohaselt kavatseti Lisraeli okupatsiooni al- la kuuluvast Jordani joe l2anekal- da alast kujundada palestiinlastele _kauluv omavalitsusega administra- tive iiksus, mis pidi moodusta- . Jordaaniaga - foderatsiooni. - Washingtonis kardeti iseseisva Palestina riigi moodustamist, ku- na sellist ideed oli vaga aske milila Tisraelile. : ‘Kui. Reagan je Shultz lootsid - oma_plaanile toetust Jisraelilt, siis olid nad olukorrast kas vipa hal- vasti informeeritud vai. ei osanud nad Gigésti hinnata Tisraeli peam- nistri Begini ekspansionistlikku va- ispoliitikat. ‘lisrael- }iikkas Chend- riikide plaani kategooriliselt tagasi Ring jatkas palavikulise kiirusega ute asulaie rajamist oknpeeritud aladele, Reagani plaan ei impo- -- neerinud' Ka palestiiniastele, kes _ seda samuti ignoreerisid, nOudes iseseisva Palestina riigi moodus-. ' famist. Saatusliku strmahochi Reagani ,,uuele sfardile‘ andis Beiruti massiméry, mille ohvriks langes ligemaie 800 palestiina tsi- villisikut. MassimOrva telgitagu- _ sed on seni ajani selgumata, knid seni Kopuiad andmete pGhjal: soo- Yitasid Selle julma feo Liibanoni - kristlikud miilitsaitksused, kellede- le israeli itlemjuhatus | yoimaldas | palestiinlaste laagrisse tun gimist ja geal mitme pdeva kestel fapatal- : gute korraidamist. “Washington suumas niiiid Oma diplomaatilise' tegevuse raskus- punkét uutele roobastele, pannes peardhu Liibanoni vabastamiseks _ yOOrastest sOjajéududest, © Kni ’ Uhendriikide erisaadikul Kesk-Idas -: Philip Habibil Gnnestus [bi viia pelestiina partisaniliksuste .evaku- ga leppima snuurte eerimine Beirutist, isis hakati fini tama ka teiste yOOraste yagede — Siitiria. ja Hisraeli diviiside -~ val- javiimist Liibanonist, “mis oleks andnud Beirati yalitsusele viima- luse: hakata ise oma elu organi- seerima f# oma sisepottitilisi prob: leeme lahendama, ; ‘Uhendriigid lasksid’ jarjekord- selt margist mooda kui nad igno- © reerisid Siiiixiat ja lootsid maiiv- selt, et Jisraeli ja Liibanoni kok- kulepe iisraeli sOjajéudude evaku- eerimiseks mojetab ka . Sitiiviat 2%: | 2 roopasse kasutades ara keelie sar- Litbanoni - territooriumilt valfa- tOmbamisele, Kuid SiiUria presi- flent Hafez al-Assad, kelfe selja. taga on N. Liit, hiilgas tatelikult ameeriklaste ettepaneku, eriti kui Litbanon tegi Jisraelife piiriadrsete alade kontroilimiseks sunri jarele- andmisi, Uhendriikide plaani toe- tamisest loobus Sitiiria eeskujul ka Jordaania kumingas Hussein, kes tepi oma. lOpliku otsuse piirast se- da kui UWhendriikide adminisirat- ‘gioon oli temud Kesk-Ida kusinu- ses wwe jameda yea, pannes oma veto Liitumud Rahvaste - Organi- satsiooni resoluisioonile, mis méis- tis hukka lisraeli asulate. rajamise. Jordaania ldémekalda okupeecritud aladele, . lisrael snoritas nitiia ka omar pooke kontroversiaalse. sammut, -otsustades juuli lépal oma vied JLiibanonis tagasi témmata untele kaitseliinidele, mis asuvad Avwali joe adres, Uuel kaitselim: ehita- takse juba kindlustusv00ndeid ja teid, millest vaib fireldada, et [is- rael ei suvatse nendelt ekupeeti- tud aladelt niipea lahkuda ning kavatseb neid t0eniioliselt' isegi kaugemas tulevikus faielikult an- nekteerida ja liita israeli territos- rinmiga. ‘Whendriikide valitsus on saat nud niitid mio paashniseks Kesk- Itta Philip Habibi asemele uue Ubest pealinnast teise randava eri- saadiky Robert C. McFarlane, kes - katsab Reagani grandioossele’ ra- huplaanile ‘wut elu sisse pubhuda, kuid Kelle viljayaated edu’ saavu- tamiseks on vaga kasinad ja. piira- tud. Uhendriikidel: ei. cle kahjuks Avaahia riikidele midagi pakkuda ning Jisraclile erapooliku poliitili- se. fo¢etuse andmine ning Lisraeli _ varustamine moodsaie relvadega ning sadade miljonite dollaritega on tekitanud meelepaha isegi sei- listes Uhendriikidesse suhtinud riikides nage Sandi ‘Araabia. — Araabia maaiinss | Uhendriikide dlisbralikku suhtu- mist lisraelisse isegi nacruvadrseks ia Washingtoni huvide vastaseks. Poliitilised vaatlejad ei Jeia sellele kuidagi seletust, et ajal kui Uhendriikide diplomaadid ‘teevad Kesk-Idas suri pingutusi kokku- lepete saayutamiseks, imnoreerib lisraeli valitsus taiclikult Reagant plaoni ja ehitab palavikulise kn-. rusega wusi. asulaid okupeeritad aladele, Tundub omaetie kurioosu- mina, e( ainult paar. pdeva p4rast. | Beiruti massimdrva © otsustas | Uhendriikide esindajatekoda anda lisraelile 310 miljoni dolilari. ula- tuses yohkem sOjalist abi; kui se- da oli noudnud president Reagan. Uhendriikide kOhklev, kiikuy ja erapoolik poliitika Tisraeli soc- dustamisel on toonud Libanonis sobralikalt husiilitamise tuksuste YABA. EESTLANE teisiptidval, 13. septembril 1983 — Tuesday, September 13, 1983 : Rein Taagepers _ T Nr. 67 Kommentaarid RE — ae | SARS SAAN CN | . — ~\ - - a ~ pene _ Ge Es y L i a ibe a LD c Z fe rata yy a CEE: 4 yy epee eae ra Ly " rar, fea a aA ana Cae ae an es GLE ee LI: cate SR acces ake “ ‘Ss Seta Ser ES — a ~ : - a : aie oo = 4 ainult | On iillatav kui kiiresti N. Liidus .. diktaatorliku voimuga varustatud kommunistlikx partei juhtide ni- med parast nende. meeste surma avalikkusest kaovad,. Leonid Brezh- nevi nimi ilutses alles méddunnd. aastal suurte rasvaste kirjadega igaspiaev noukogude ajalehtede le- hekilgedel ning iga parteitegelane — mii suur kui ka vaike — pidi - oma konedes ja kirjutistes pidevatt iooma tsitaate Brezhnevi konedest ja kiitma oma suure juhi tarkust ja riigimehelikke voimeid. Nid, mioned kuud parast Brezhnevi sur- ma, on tema nimi avalikkusest js iriikisOnast kKadunud ning tema ase- mele on tekkinud wus suurus — Juri Andropov. . Brezhnevi malestust austatakse moningate tagasihoidlike meenutamismoodustera, vas, 26 Kutuzovski Prospektil asu- vas suures Korterimatsas, on séina- le paigutatud pronksist plaat, mil- . fjele on graveeritud jargmine tekst: »oeiles hoones elas 1952, aastast ku- ni 1982. aastani kommunistliku par- ~~ tei, ndukogude valitsuse, rahyusva- seseisvuse sind: Soome, Eesti Lati Led Kaesoleva aastatuhande alcul olid praeguste oestlaste, soomlaste, litlaste ta leedulaste esivanemad snamvahem praegustel asualadel ja enamvahem samal whiskondlik-tehnoloogilise] arengutasemel: orgamsatsiooniga hoimad, péhja pool rohkem kiitid-katurid, lduna- pool rehkem poiluharijad-karjakasvata- jad, Kauaaegne segunemine oli kaasa teonud tisna sama toulise tiiiibi, ent lounas olid peale ddnud balti kee- MUISTSE. ISESEISVUSE HAAVE Ristiusk levis pohjapoolsesse Fu- nasusi: Jouna-germaani misjonari- de abil: levis. rooma-katoliku sk Skandinaaviani; louna-slaavyj.-mis- _jonaride abil levis kreeka-ligeusk ‘yenelasteni. Leedu- afi ja eesti- soome héimude keeleline eraldaius viivitas ristiusu saabumist mitu sa- jandit ja sidus selle voG6ra yoimu sdjalise sissetungiga. : soome hoimud alistusid ‘rootsias- tele ilma suurema vastupanutil ii et ristiusustamine tundus vabatant- likuna, Lati ja eesti hOimude vort- lus oli paiguti age {eriti Zemgales, kus otse Rita kiilje all 80 aastat vastu pandi), léppes aga alistumi- sega sakslastele (taani korvalmin- guca), ni et ristitsku tunnetati te- ravalt pealesunnitunea. -Leedu héi- mud iihendati omaenda- viirstide poolt, edukas vastupanu muutus vasturiinnakuks ja tulemuseks oli paganlik Leedu suurziik keset hi- liskeskaegset Euroopat — vigev anakronism! Ristiusustamise teos- tasid hiljem omad vurstid, nii et. katoliku usk sal osaks ralivuspari- musest. Kaitseks sakslaste ja ve- > nelaste vastu tihenes aga Leedu lit Poolaga, Ja poola kultuuri ie- olek toi kaasa leedu ulikute poo- Jastumise. - Lépptulemus oli iihes miéttes sa- malaadne kogu- plirkonnas: koha- KE keel jai talupoegade keeleks. Ulemklass koneles Leedus poola keelt, Latis-Eestis saksa, ia Soo- mes rootsi keelt. Tugeva erinevu- sen2 jaid aga sooine talupojad va- baks, kuna mujal aegambida siive- nes sunnimaisus. | REFORMATSIOONIS? TSAARIVALITSUSENT Kui PohjaSaksamaa ja Rootsi siirdusid interi usku, siis toimus see samuti nende valdustes Latis, soomes ja Eestis. Hakati ndudma lugemisoskust. (saamaks lygeda pthakirja) | ja sel olid kaugeleula- tuyad tagaiairjed. Kuna Pogla jal vectalise | kaasa we ‘pinevuse ning voiflused muhameedlaste erinevate fralfsioo- nide, kristlaste ja Valitsusvagede. vahel. on igapaevaseks: yihteks. Kokkuporgete kestel on- saanud surma ka kaks Chendriikide sidu- rit, kes kuulusid Uhendriikide ra- oosscisi. Neid. segadusi, véitlus! ja peaga olekui jalgib valysalé vene yelva- dega -rikkalikult. varustatud Siitiria, kes cotab ainult soodsat momenti, mil otsustavalt ja jGulisel: sitnd- mustesse ‘sekkuda. Sealiunures i saa unustada, et Stlivig keardile mingib Moskva, kelle mojoyvoim Kesk-Idas Uhendriikide. ehakindla ‘poliitika tottu viimasel ajel silma- nuhtavalt on kasvanud, - K, Ae suse .revolutsioon, autoncomia.. parlamendi (Duma), ka eestlas?, latlasi ja leedulasi. A. led, pohjas soome keeled, Et seletada iseseisvate rah vusriikide siindi ses piirkonnas 2. 1918, tuleh enne lii- hidalt iseloomustada muistse iseseisvutse kaotamist ja sellele Jargnevat rabvustiky identsuse kujunemisé. " katoliiklikuks. jargis sama teed ka biti peaaegu olematuks. Majandas- Leedu (ja Ida- Liti) ja lugemisos- kus jai kiesoleva ‘sajandimi piira- tuks, | : | A, .1710—1809 said koigi nelja ‘rahva alad mitmeil teil Vene tsaa- rirligi osadeks; kus kohalik voor- Keelne Ulemklass sailitas teatava autonoomia. Poliitiline iiidraam oli nititdsest peale thine. Erinevused plisisid usus Ja iWdemilassi . ‘hola- -kns, RABVUSLIK ARKAMISAEG (1820-—1506, laias mottes) Ule-euroopalike tegurite (Prant- romantism } kaasabil kujunes Laanemere —ida- rannikulgi talupojakeel aegaméoda kirjandus- ja koolikeeleks. Ka kee- leline ja usuline vdistlus vene kesk- yoimu ja kohaliku iilemklassi va- hel aitas monikord talupojakeeli. Luteriusu maades muutus kirjaos- kus tldiseks. | | Soomes teostus rodtsi-scome simbioos, mille . raames soome keel pikapeale sai vordsed oigused. Soome autenoomia oli wlatuslik sa- jandi lépuni (oma sdjavigi, post- mareid. ja parlament). Balti Pro- vintsides (Kestimaa, Liivimaa, Kuramaa) hoidis aga saksa Glem- klass end eraldi- siindivaist lati ja ‘eesti kultuuridest isegi siis,. kui tsaarivalitsus hakkas baltisaksa autonoomiat ahistama. Talupoegade vabanemine orjusest ja hilisem ta- lude piriseks-ost andis eesti ja 1a- ti. kuHuurile majandusliku aluse. Leedus téid kaks suurt poola-leedu iilestéusu kaasa iWemklassi auto- noomia hivitamise, ent selle lisaks ka leedukeelsete raamatute dra- keelamise; selle kiuste arenes lee- du kulituur salakaubaraamatute - abil. Leedu- Poola pinge samal ajai plisis. Sajandi lopus hakkas ‘tsaarivalit- sus slivendama .venestamispoliti- kat. Soome autonoomiat karbiti tu- gevasti, baltisaksa autonoomia pesaegu kadus. Eesilasi ja latlasi tabas enim omakeelse kooli muut- mine venekeelseks, Majanduslik ja kultuuriline t6us aga kestis ja 20. sajandi algul saavutasid latlased ja eestlased enamuse mitmes lin- navalitsuses (sakslaste kulul). ‘Tddstus arenes eriti Lati ja Eesti sadamalinnades, kus kohalk rak- vas hakkas saavutama enamust. Leedu linnad jaid vdikesteks ja lee- dulasi olj neis vahe. KAHE REVOLUTSIGONI VAHEL Revolutsioon a: 1905 levis iile Venemaa. Tsaaririik kéikus, ent piisis, morvas tilestéusnuid, ent te- oi ka jareleandmisi. Koolide venes- tamine lakkas Litis- Bestis, samu-. ti raamatukeeld Leedus. Soome ‘taastati ja a. 1906 Eduskunna (parlamendi) valimised olid esimesed masilmas, kus rais- tel oli haaledigus. Venemaa sai ~kuhu = yaliti 1910 aga tithistati Soome pohisea- dus taas ja duuma voimupiire kar- lik tous jatkus. Esimene méailmasoda | (algas augustis 1914) oli Balti vaatepunk- tist peamiselt Vene-Saksa soda. -Tolmus mobilisatsioon YVene vakke, valja arvatud Soomes, kus auto- noomia’ voimaldag poolneutraal- sust sojas. Avalik arvamus oli Soo mes Saksmaa -poolt, Litis-Eestis Saksamaa vastu ja Leedus Jeige. Augustis ja septembris 1915 vyal- _iutas Saksmaa Leeda ja ka Kura- maa (kust kaks kolmandikku ela- nikkonnast evakueerus}, Tsaarivdi- mud andsid loa Inua 18ti. rahvaiik- susi (5. 8. 15} ja need peatasid Saksa edasitungi Riia ees, kandsid aga raskeid kaotusi. Rinne jai setfs- ma Daugava (Diiina) joel Keset Latit. Lati - iksused kasvasid 8-le polgule {ritgemendile} ja: mGénedes pataljonides oli ligi 50 prots. eest lasi, Venemaalt vallutatud Poola ala- del Iubasid sakslased 5.11.16 valja kuulutada Poola kuningriigi, et poolakaid valja méngida venelaste vastu. Piiramaks Poola’ noudeid pohjas, hakati aga ka soodustama Leedu iseseisvuse pohimdtet. Nit hakkasid Venemaa ja Saksamaa sojaraskusd Balti rahvusvdeosade Ja autonoomia teket toetama, - 3 - (Jargneh) eesti humni ettetellimise aega pikendatud Et omandada raamatut _,yesti hiimn oli tritkikulude osaliseks tasumise tihtpdevaks 15. august s.a. Tuiles aga vastu patjudele soo- videle olen andnud jarele selle tahtpdeva pikendamiseks ainult ihe kuu vérra, Uus tahtpdev on seega 15. september s.a. Pikenda- mise vajaduse pohjendamisena esi- tati mulle peamiselt suviseid pub- kusi. Panus oleks endiselt 150 Rootsi ‘krooni eksemplari kohta. Neile, kes maksavad yastava stumma mi- nu arvele Lundabygdens Sparbank, Lund, Sweden, (number 31124134 voi Rootsi posti jooksvale arvele number 120120-1033}, saadetakse teos hiljem tasuts ja saatekulude- ta katte. Kui summa on suurem kui 150 Rootsi krooni, saadetakse teos vastavalt suuremale summale, arvestades 150 Rootsi krooni ek- semplarilt. | | Sissemakstud summa jdrele pa- lun muile teatada aadress, .sisse- makstud summa suurus ja ek- semplaride ary. Raamatu saatmine toimub Rootsis kehtivate posti ees- kirjade kohaselt. Nendele eestlastele kdigis maail-. majagudes, kes juba oma majan- . dusliku panuse on saatnud, olen ma yiga tinulik abi eest. Kes aga ‘ sliski tahab raamatut omandada ja oma panust veel saatnud ei ole, on nitiid vOimalus seda teha, Nagu | iilal on mrgitud, kehtib see tea- de parast pikendamist amult 15. lodva. helise. kommunismi.. ja. téodtava klassi liikumise juht, neljakordne N. Litdu kangelane ja sotsialistli- ku t66 kangelane Leonid Iljitsh ‘Brezhney.* Plaadi all on tsellofaa- ni sissé massitud kimp nartsinud gladioote ning iiks potis kasvay taim, mis niiliselt kannatab vee- nuuduse all.. Inimesed mééduvad | sellest hoonest, mille sissekaiku valvab KGB vahisédur, ilmse ‘iiks- kdiksusega, heitmata ainsatki pil- Ki oma ,,5uure jul" endisele elu- kohale. Brezhnev sai teatavasti celle au osaliseks, et ta maeti Lenini mau- soleumi taha esinduslikule kohale ning tema nime kannayad niiiid Moskva piirkonnas asuy Naberezh- noje ‘Tshelné linnake, tuumaener- sia abil liikuv ja8lohkuja, iiks tan- kidiviis ja mOGned tééstused. Kaht- lemata vaike au mehele, kes oli veel kaheksa kuud tagasi Venemaa ' ja talle alluva koloniaalimpeeriumi koikvdimas valitseja, Kuid ta sop- ru ja tema lahemaid omakseid hiirih yeelgi. rohkem teadmine, ef Brezhnev on tiielikult unustatud mees noukogude intmeste teadvuses ja siidameis ning temast ei taha enam palju teada ka tema endi- sed poliitilised voitiuskaaslased, kes ujuvad niiiid truualamiikult Andropovi anpaiste saras. Brezhnevi ja tema voimulolteku perioodi ei ole tema asemele ker- kinud Juri Andrepoy seni avalikult ~ atakeerinud, kuid kaudselt kritisee- rib ta thiti Brezhneyi, materdades korruptsiooni, laisku todlisi ja min- nalaskmise mentalifeeti. Koik need vadrnahted on parit’ Brezhnevi ajastust, mil téddistsipliint langus ja riigivargus kasvasid tohutute die. mensioonideni. Andropoy on N, Liidus Lenini, Stalini,. Hrushtshovi ja Brezhnevi . jarele viies diktaatorlike voimupii- —Yidega yalitseja, Neljast Andropo- vile eelnenud véimutegelasest on ainult Lenini nimi ja motted tana- paeval alaliselt kasutamisel, kuna teistest diktaatoritest minnakse vaikides méijda. Kuna kommiunisi-— likus maailmas sirab Lenini ja te- ma teooriate timber igavese . au- paiste sara, stis on tema nime ja mitteid ona huvides ara kasuta- nud kéik tema jarglased. Lenini nmel on kiuiiditatud, mérvatud, teist rahvaid orjastatud ning maa- ilmarevolutsioonilisi plaane vilfele- tud. Ja voib olla paris kindel, et Lenini nimega ja tema métete vii- hamisega ning neile eritélgenduse andmisega opereerib ka Andropov kui ta hakkab oma plaane raken: dama, ot Poola kommunistliku partei pro- pagandamehed kulutavad igas kuus labi mitu paari saapataldu, et tos- ta rahva hulgas partei populaar- — sust Ja mustata voimude poolt su- letud, kuid rahva siidameis edasi elavat ametiihingut Solidaarsust _ ja selle juhti Lech Walesat. Poola amethkus massimeediumis nime- tatakse Walesat ,,endise Solidaar- suse endiseks jwhiks ja tembelda- | takse ta ,,Gdanski #inkiks“, kes Jargnevat trutalamlikult Reagani _ (Jar_gneb) , ei tule. Minu aadress on: - Dr.’ jur. Artur Taska Terminsvaigen 4 — ees 67 Land sweden Surnud _ | ee _ | - So , | . diktaatori endises elukohas, Mosk- Balti noorte kengresg avamine 18. augustil Concerdis, New Hampshire osariigi pariamendi- ) | hoone-esises pargis. Gipieva kestiud auvalve ajal, loeti Eestist, Litist ja Leedust kiiiditatute nimesid, Ta- § gaplaanil linna séjas ‘angenute monument, Osariizi motoks om: Elada vabana voi surra. Pildil eesti noo __ | red oma lipuga, - | septembrini s.a. yabamiitigile feos - VAL NADA‘ 17, ja 18. sept, dr. T, Mail ° a4, 32 25, sept. dn T. Kuun@ YV. Puu stig USA-sse Mcdcdunud ellumise kaudy _tosse jGudnud Viljar Puu $6: jal Uhendriikial ct seal Opingug bertsi tikool nas. Esimesel | Pun peamiselt mingu, Ta vii sa slmfooniac meister S, At mangus, ning mises, juhend duskonna de _ Viljar Puu pi Oppima stipenc hendajaks oli eesti pastor E Daniel lopetasam Oo BR, iikoc mitmel pool , naks', ent $a nud ka tthek multkuks kesk kintkuid . ning Oral Roberts val asuv rav Faith” on nit kopu Oklahom hitektuurilisek liscks ‘Vadtan moodsas like “loogiliste ning te kOryal. eriti dile ja muusi koolide eesku andvaile noor lemal-alal. Vi tab kiesoleva lisi Spinguid mees Toront isiklik sSber Kaasik, Kes i asuva. Centrag nitlid koos -abikaasa Lyn: koolls. Kommen . {Al poliitikale ning poola rahva si Partei peak Eudu’ viidab ket ja murctul dud rahadega sed poolakad ladkide ja krill kannatamia, Kunid vaata tungidele Wa sele ei kat k kiisl Poolas kig sub meeleheit ,jutitival post kui partei Lik valjalangemis dud andmete jal on Foola kaotanud par iamist umbes meskonnast partei liikmet ku vorra nad . Kahtlemata ‘Hine Odigus, ke ajakirjanikule ¢ yKomimunisti juba = nelikitur nad pole suu rahva hinge.““a r Okupeerifiud & majanduses ametimeeste | remas tempos Nii naiteks ahva Haal’ meest kujuta kolah jargmisg veerimise 5¢€ giakanilidaat tuudi miiteke . Jigeva rajooy . spodatootlemis Hans Ara fro res." _ Naib, et ve tele pealesurt lumajanduse selt ,,taiuslik”