| (1487) 1978

rorus @fab ”
Oigust ja.

ile. “Festi
nelised ja

1 kandma _

mia, ei ras-
: ‘| .
keele' os:

@ tule die |

selleidiin
ft rahvus-
ei jatku
Aute filo-

litucd saa-
rvls,.17it-

Imis 1980.

waalt ja
t kostaks

: le. Ooda- |

iby Giinle-
‘Malervaie
ajaid pal
ockhoim
tasi Pon-
etna.

hap ih

UMN

i ATS

app rt pe ee
Pee oor : "a LEE os oe Le wea} = ca =e mr

rer aA TES ANE T Stra

pA or Pi ok Es alee erie BA api FL a ood

a pe a ee td ape a cee Pett eettai Spey math 7

|

Mele Flu® wr. 32 2 (1487) | 1978

om ©

~TALLINNA REGATT TUTVUSTAB

EESTI

OLUKORDA

NEW YORK — Tallinna lahes. 10. kuni’ 19. augustin! toimuv Balti regatt Ki eelproov Olitmpiaregttile

kutsus purjejahtide organisatsioonides ja ajakirjandus

95 vValia teravaid: proteste, kuna N. Vene ei saainud osa-

votuks: kutseid Tisraelile, Belgiale ja veel paarile riigile, Pratsessid ja 'repressioonid dissidentide vast N. Ve.
nes. laigndasid -protestillikumist eriti USA-s ja Kongressi mélemas kojas on alustatud aktsiooni 1986. a, Oem:
plamangude korraldamiseks Moskva asemel mdnel teisel -maal, voi USA sportlaste keeldumiseks wisteld
Wioskvas. Tekkinud olukorda kasutades korraldavad eesti kesksed organisatsiconid, Ulemaailmme Eesti Kesk-
soukogu koru maailma ulatuses ja Eesti Rahvuskomiee USA-s viimaste aastate uhe ulatusiilauna aktstooni
128th kusimuse ‘vinmiseks maailma avalikkuse ette.

Margukirjas, mis

| ‘Tlemaailmse misel Eesti kiisimusest on: ka SUE

Eesti Kesknéukogu pooit on juba politiline tahtsus. .

sadadele adressaatidele iile kogu

saadetud oma liikmesmaade keskor-|
ganisatsiconidele ja mis ‘nuiid heb |:

Kesknéukogu miargukirja saavad
ka pal jud pressiagentuurid lilemere-
maadel ja merespordi klubid ning

maailma, juhitakse tihetepanu sel-} liidud, eesotsas. International Yacht

lele, et N. Vene. korraldab 1980. a.'!Racing Union’iga Londonis,’ mussu-

>lumipiamangude purjejahtide rega-
1 .falimna. lahes, sellega okupeeri-

ind maal,
Konstateeritakse’ tosiasja, el ena-

I
mus maailma ritke e) ole tunnusta-
nud kolme Balti riigi, Eesti Liti-ja

Leedu vagivallaga annekleerimist N.

Vene poolt ja taotletakse, et kéigi
maade meresportlased hoiduksid

kGigest, mis vorks kahjustada Eesti

4d Wl bal | +. q Lt - ssf ig!
Kul IseselsVa rligi staatust ja vOGra

voimu all oleva eesti rahva huvisid.
i. E. KESKNOUKOGU
MARGUKIRI

Olumpiakomiteed on senini moo-

dustatud 134 riigis ja koigile komi-

teedele saadetakse U.K, Kesknéuke-

gu mareukiri, valjaarvatud N. Vene,
Kuuba, Bulgaaria ja veel moni kom-

munisiik rik,

RL OE. Kesknoukogu. mareukirja
kaavad ka. Internatsionaalse Olum-
piakomitece 84 higet, cesotsas esi-

gune organisatsioon hiljuti avaidas

avaliku protsesti selle vastu, et Bal-

ti regatist Tallinnas kdesoleva aasta

augustikuus ei kutsutud osavotma’

mitu-riiki, mis ifmselt on WN. Vene
polu all poliitilistel pohjustel.

Eesti Rahvuskomitee korraldab
aktsiooni USA ulatuses oma nime
a, kuid OU. E. Kesknéukosuga
identse tekstiga margukirjaga. Pea-
le-aldise USA oltimpiakomitee, on
kohapealsed oliimpiakomiteed seni
asutatud 45 osariigis ja Columbia
distriktis.

KONGRESSIS OLLAKSE VASTU

Senatis esitas Minnesota osariigi |
demokraadist: senaator Wendell R.!
Anderson, .Senati resolutsiconi 519,!
\anilles ette tuuakse, et inimeste ta-!

gakiusamise pirast. poliitilistel poh-

justel ja ajakirjanduse ning: istkuva-
vaduste puudumise téttu N. Venes
Moskva ei cle sobiv koht 1980. a

Charles H. Percy, Minnesota demok:
raadist naissenaator Muriel iumph- |
rey , Utah republikanist S¢naator
Jake Garn, Wyomingi republikanist |
senaator Malcolm Wallop J4 Newt
Mexico republikanist senaator Har-
riston H. Schmitt.

free: ne wants sna aS cay Se

Sone = Set oe ee
Se

ses
Ee are en oS

ee oo —

ib

Esinduskojas esitas rcsolutsioo-.
ni cliimpiamaneude. Moskvast kuhu- :

gi mujale paigutamise kohta Mas- |
sachusetisi demokraadist delegaat,
katoliku preester Robert F. Drinan.
Kui oliimpiavdistlusi ei saa Mosk-
vast mujale.paiguiada, iis tuleks

iititust ameerika sportlaste | poolt|

boikoteerida, viidavad ka milmed

ameerika ajalehtede kommentaato-

rid. | . i

USA OLUMPIAKOMITEE .
POOLDAB MOSKVAT

USA olumpiakomitee |
Ro bert J. Kane avaldas sénaator
Wendell Andersoni algatuse puhul
seletuse, et aktsioon Moskva olttm-
plamangude vastu tahendab poliiti-
ka vilmist sporti, misparast ta pool.
dab USA sporilaste osavditu VOist-
lustest Moskvas. isiklikul konelusel
Moskva komitee tegelasicga On te-
mate, Kanele, kinnitatud, et Mosk-

president

Rahvuslippude. rivi Maailmalaagri avaparaadil Lakewood is

~ BUNDESWEHR ~ ARMEE VAIKESTE
-VIGADEGA

GEISLINGEN (,Meie Flu* kaastddliselt) — Aastal 1955 rafatud Latine-
Saksa Bundeswehr oma .495 000-de sdduri, moodsa relvastuse ja eeskuju-
liku viljadppega on kujunenud aastate jooksul tiheks léégivoimsamaks |
armeeks NATO-riikides. Sddurid ise nimetayad Bundeswehri voi soduri-
keeles lihtsalt ,Bundi vaikeste vigade armeeks. Aga‘nad ei pea enam:
pimesi sénakuulmisega suud kinni nagu Wilhelmi ja Hitleri armees, vaid
iitlevad avalikult vilja, kui neil kusagilt king pigistab. Mis asjad Bundes-

3 : per 7 = oe Se

S a aS ~
oT ae — fie gh f
<n

= > - . 7 ns J.
Se ee | L me , a,
oe . ' Lo ee a ar —
i ‘ee, r = . : See | . a Le
eS a a a ie
. rae aes la, "7 Le 2 oe Meee fan se Qo:
ae ne Tee ‘at . - ee oe . tC ae oe
I ee et "2 Aa ane "sos - 7 a . . . 8 - =
r - =, . ” . . . . . .
_ oe a . F 7 ” .

= rh
men ay “
aes ee oe
a ge ee at
. ee a

Ce gree
_ ees

“Foto w— Harold i Kant

/ MOUGIL
~ spltmesugustes varvides, kootud
eestimustrilised daamide

SALLID .
aMEIE ELU" talituses

$58 Broadview Ave. Toronto, Ont.
M&K 2R6

wehri sddureid hiirivad, sellest kirjutab pikemalt Minchenis muy aja- | jutustas ajakirja reporterilé 38-aas-

kiri Quick", milles Geldakse kokkuvotlikult:

» Bundeswehr olukorra rapordi ‘Uhe Sppuse puhul.oli iiks AULO PL: ;

tane sideitksuse kapten ‘Hautow. Ta
; jatkas: ,,Nden ohtu, et muuiume va-

“oma maa oliimpiaekomitee juhid,. on | cliimpiamingudele

meéhe lord Killaniniga Dublinis, Liri- oliimpiamdngude : orraldamiseks ja
maai, Need isikud, kes uhtlasi on kajtuleks alustada- ) Rohe . sammusid

wie asukoha
suures enamuse valjapaistvatel koh-| leidmiseks..

tadel oma maa_valitsuses, sdjajou-; Resolutsiooniga on -scnini. iihire-
dudes jne., niet nende inlormeeri-| nud Hlinoisi republikanist senaator

Vee! saadaval |
Kaneda Eestlaste Ajaloo Kornisfomi valjaanne

- AJALOOLINE KOGUTEOS

_ yEESTLASED KANADAS”:

690 Ihk., 275 pilti, Hind $30. 00

Postiga teilides saata posti-rahakaart . (Money order} yok panga
ishekk; lisades saate- ja kindlustuskulu $7.35,

, MEIE ELU” talituses,

| 958 Broadview Ave., Toronto M4K 2R6 Ont. Canada. Tel, 66-0951
E

"WS MAIKIGRATSIOONISEADUS TCO
~ ARGENTUNALASED KANADASSE.

JOHN BEST, haselt uks Kanada saatkonnas Ldo-
| ta¥ limmuigraisioom ameinik saab loa
Argentiina vanglate kulastamiseks.

Alles hiliuti. pidasid kanadiased| ci seal leila vdimalikke sobivaid!

Canada Scene’i Ottawa kirjasaaija

-ap- deks inimeési nagu- ungarlased, | imimigrante Kanada Jaoks. Eesdigus-

bitest kdige tahisamaks, andes igale
3 purjesportlasele 1000 dollarit kulu-| kumises" Edasi deldakse ametlikus

1} del televisicon! saadete Giguse eest

|! millest lepingy pdhjal: 62 miljonit

J) nil loodab veel kasu- saada, oltim-

vas taidetakse koiki oliimpiamangu-| koostajad naevad asia veidi skeptili-
de péhimdarusies ettenahtud tngi-! semalt, Rapordis deldakse: ,,Sdjaviie-
musi, OT laste distsipliinirikkumiste kahane-

USA oliimpiakomitee purjelahtide| miseoa vdib vaevalt arvestada. Selle
sektsioon toetab 22 ‘meresportlase yohjuseks on sOdurite rahulolematus
osavottu Balti regatist Tallinnas, olukorraga, iilemustega ja mittetai-
mida peetakse kdesoleva aasta pur- detud. jubadustega. See kutsub esile
jejahtide rahvusvahelistest vOistlus- meelepaha, mis avaidub -vagivallate-

cudes ja koguni.kaitsevahendite rik-
raha, a
VENE TEEB HIIGELARI

USA televisiacnikompanii NBC
maksab N. Venele oliimpiamangu-

rapordis:  Uksuste majutamist vaiks
narandada — kogusummas el foo see
siiski rahuldavat lahendust."” Tule-
mus:' ohvitserid, allohvitserid, elu-
kutselised ja aegsodurid pole rahul
72 miljonit 366. tuhat 667. dollarit Nabi rie inbricee’
Ei ole mingi ime, et mitte vahesed

ulch venelastele ara maksta 16 Bundeswehrile sella podravad, Ainu-

kuud enne méangude algust. Koos
jteiste kuiudega kalkuleerib’ NBC
Moskvast.16 paeva jooksul tile an
lava: 150 saatetunn valjaminckut
vihemalt 10 nulj. dollarit Kompa-

iiksuste juures 4 ohvitseri, 239 alloh-
vitserl, 683 aegsodurit (4—I2ks aas-
taks -kohustunud: sédurid) a 7,356
kutsealust.

Dlasaatesse vyOetavaie . kuulutuste. Puausi on ka Kidetud vlaoppes
Pes{ nduab NRC ‘ridelt yvahemalt aodoka} FSTnDO OPppeyouaude Pp

75,000 dollarit 30: sekundi pikkuse. on enmxe eons piel
reklaamijutuy ecst. pele vecl suudeiud lahendada," ‘sel

sah rapordis, See hairio netd sOgt-

reid, kes on hellitanud Icotusi: so-

liidseks vaijaSppeks tehmilisel alal.
Jarelikult otsivad, paljud - sdurtd

Vene kerratus

magi enne loendust peab shdur kasar-
mus olema. fa alusiab tagasisoitu —

| _tungib Eestisse .

Eestlane kuulub uidiselt oma ise-| enamasti halvas tujus + viimasel mi-.

Kompaniiitlem madras selle eest 150

iiksi 1976. aastal lahkus omavoliliselt

tuttavat. atmosfaari kodus. Aga kn- |)

,naisade armeeks. Olen arvamusel; et
kompaninilem peab olema nu neoor
kui véimalik. Uks 40-aastane ohvitser
on selleks liga vana.”

Kapteneid on seega ,Bundis" rol
‘kem kul vaja. ,Palju. pealikuid, vahe
indiaanlasi", ironiseerivad sddurid.

see ja teised pahameele nohjused
ei tee Bundeswehbri nearicle meeste-
Ava nii kaua kui ohvitserid ei nie | © atraktiivseks. Elukutselised ja

shansse iilendamiseks, pole jumala- acgsOdurid muutuvad “jarelemotl:-
taoline  Gigusetegemine nil , lihtne. Kuks kul nad vordlevad Bundcsweh-

Wlendus auastmes on aastakdigu- ni palkasid eraieenistuse omadega,
saatus," idhendas Bundeswehri per- Nii saab _politsei peavahtmeister
sonalsheff Heinz Schacfgen japidaar- Kuus UB marka.rohkem kul peaveit-
selt, kut oli juitu lilga paljudest ch- veebel Bundeswehris, Hdasi saavad
vitseridest varreldes meeskoninaga. politseiametnikud Tisatasu iletundi--
Tookord puudus ‘Bundeswehril de CeSt. —
30.000 ltthjaeg-sGdurit, sama] ajal oli Britt silmatorkav. on palgavahe
aastakaikudest 1935-1944 umbes lennuvdc Ja ste lendurite JULTes. Bun-
2400 majorit ja ‘kolonelleitnanti rob: deswehri . jahilendur xapieni auast:
kem kui vastavaid kohti, Need bio:(0 saab xoos lenduri lisatasuga
keerisid kohad, mida ootasid umbes umbes 3200 marka Kus. Lennukap-
2500 noort kaptenit, kelle jaoks pole len erateenisttses saab juba algpal-
liahemate aastate jooksut. vastavalt ene marka Kuus, Cukircte Ja
Kohti | _ hilennukite piloctide narvipingcet, oh-
| | ttl ja Kaasuvaid tervisehaireid et ho-
horcerita Bundeswehris ktiltaldaselt,
arvavad lendurit.
SAGEDAD
UMBERPAIGUTAMISED
~Suureks meelel harmiks perekonda-
‘I deea soduritele on sagedad umber-
ey  ppagulamised uhest garnisanisi tei-
Se npanvid j vou? rizst st, oce on seases Jisakuludega ning
a | | ; ul pereconna valja tudtavast wb

hist ajateenija joonud pudell élut. |

marka rahatrahvi. See on ajateent:
iale, kes saab DM 5.50 pdevas, suur
raha. Kompaniiiilem ise oli aga sa-
mal Sppusel joonud the groki. So-
duri vastulause tulemusena sai kom-
paniitilem kirjaliku noomituse patal |
jontkomandérilt.

than IA Aide en

po ] en f [ <3] “| 4 | . “1 k 14 . L jaost, ica {ole ib is oa - ashe Lise! Tal KOO-

AGHA:

PPP PPP

wal. hae

WALES: -
1. Cvs.
Pe Vk

ei ee an

meget oe

a oe ee
" re me. ae

wee nr er wee ee

vabasse | laande comrauiiistliku ier-
rorivalitsuse alt. Nuud on. aga olu-

kord hoopis teissugune, ikka suure-

mal ja suuremal hulgal hakkab Ka-
nadasse saabuma ddrmise parem-
poolse rezhiimi dissidente, enamus
neist Ladina-Ameerikast, ,Me oleme
omaks vétnud hoiaku, et pagulane
on pagulane ja see on kik’, iitleb
Michael Milloy, valitsuse immigrat-
siooni osakonna abijuhataja.

Asia teatas valilsus, et ta on oisus.
tanud vastu vGita sada nn. ,,polliti-
ligt vangi" koos perekondadega Ar-

_gentiinast. Kut Grnakoeline sée ktisi-

mus Sieti on, seleus kui Argentiina
saadik Estaban, Takacs tugevalt pro-

-testeeris valjenduse vastu_,,poliitili-

ne-vang". Mee el] saa aktsepteerida
seda sonasiust," iitles saadik. ,,Nad
hoitakse kinni nii kaua kui siitidistu-
sed nénde vastu jerroristlikust lege.
yusest osavolm seb on wutud Labi

—uorida.”

Kanada on pidanud kinnitama, et

terrarism Argentinas — tapmused,

iInimroovid ia muud ebaseadushkud

-akhid —. olid tousnud erakerdselt

sugulasi ja teises " iniokorras ‘ual
se sisse need, keilé saatis on avalik-

Kusd ette toadud kas kirikute, aka.

deemiliste seltside v6i muude usal-
dusvdarsete organisatsioonide poalt.

Sellé programm? eesmirgiks on va-

bastada Argentlina vanglaist need,
kes seal on kinni peetud pikemat ae-
ga — kuni kaks: aastat — ilma ct
nende asi kohtulikule arutusele oleks
tulnud.

Argentina: vangide — voi nagu
sitine Argentiina saadik eelistab

»Kinnipectute” programm, on esime-|

ne taoline ja seda vGimaldab Kanada
uus Hmigratsiooniseadus, mis jOus-
tus kKdesoleva aasia aprillis ja mille
pohjal pocenikud on maaritletud kui
soovitavad immigrandid. Telmilise
madritluse jarele aga need arventiin-
lased: ei ole pogenikud, kuna Liitu-
nud Rahvaste Organisatsioon annab
sonale ,npégenik" -teise mnéiste. Selle
definitsiooni, jarele ‘on pigenikud
need, kes oma kodumaalt on tegell-
kult fra tulnud ja clavad vilismaal.
Livunud Ralvaske Organisatsioont
definitstoon lisab-... weed on ist

jxa. Ta armastab korda ja puhtust.
Niiiid on aga koos Nouk. Liidu ithem-
valilsusega Eestisse tungimas ka ye-
ne iseloomule emane joon — kor-
| Fats ja Fapasus, -
sec voIb vétta sellest loeme Tartu
che whest. kevadialve numbrist
jargmist;
 ,Vénnu ei asu teoreetiliselt kuil |
kuskil teadaoleval ~ kiilmapoolusel,
kutd kut praktiliselt vdtta, sils ega
seal palja puudu ka et ole, Voi. mil-
lega seletada seda, et. ined majad
Keskuscs on‘ seesipoolt peaaeagu. nit
sama ktilmad kui. valjast. |
Katlaid ‘oleks véinud ju suvel pa-
randada, Kiitet oleks véinud ju Gi-
gel ajal tellida. Adrepealt oleks ti-
havit ldinud nagu mullu, kui radi-
satorid proéks-préks lohki kiilmusid.

puid ja hoiti nendega nood vesised
aupaugud kuidagimoodi Bra, sest tu-
badcsse saadi vaevalt 10 kraad $00-|
ja SISse,

Oleks ‘kahe katkise katla paranda-
Tmiseks ‘torusid. Oleks Kuskilt votta |

ktitiaid, Gleks -Vannus saun. sits!

Missuguse kuju |

| vaeteenistust nimetati veel ,,Barras’

ay oes MUSIC. | callega scoses olev paberisoda hir-| malt
Nutid toodi siiski metsast. tooreid ; = : pane.

| meeltmocda. |
Pohimotteliselt asendati. Bundes- } tamust, ‘mille jarele nad saadetl tava.

siivselt, Tulemuseks on sagecdad sur:

majuhtumid autodnnetustel.

PIME KUULEKUS

MINE VIRUS |
Uidiselt vaiks Gelda, et Sundes-

wehris kadrib. Aga ainult harva tu

leb ctte ,,iilekeemisi". Ajad, mil sdja-.

H. KIRIK INSURANCE
AGENCY —

23 WESTMORE DR,
ctrenistust Dime Barr SUITE 404, REXDALE,
vor »SOMUMISS”, mil nekrutid ey jul | ‘Out. MOV 3¥7 — Tel. 748-4620
‘genud isegi unes ulemuste vastu |
Suud lah teha, kuuluvad minevik- ) ee +} toned eels eet tp eerste
ku. Kui sodur leiab, et talle on iile- ‘Kindralstaabi ohvitseridel, -keda-
kohut tehtud, ei reagecri ta sellele valmistatakse ette juhtimisakadee: '
cham ara vaikimisega. Sageli annab mias Hamburg-Slankensees, on veel

| suu lahtitegemine ‘ka tulemusi. Sage-| vahem vdimalusi téusuks karjdari.

li, ent mitte alati: Nit mdnelegi redelil, Neilt codatakse korgeid yor
495.000-ridest sddurist ei passi tiks} meid, kuid ainult vahesed saavad pa-
vGi teinc asi. Aga stidurid kasutavad| rast akadeemia lopetamist vastava
harva vdimalusi kaebusteks; kuna teenistuskoha. Apa nad saavad vahie-
trodsti lapetamisél, ..,,Olge
mutab isegi kéige vapramad tagasi.| roamsad, et teil pole riisixot tooke-
Paberiséja pidamine pole soduritele |nage,* tles iiks brigaadikindral
kursantidele parast akaceemia lope-

wehris orjalik Kkasutaifmine kaasa- listé ohvitseriaena iiksuste juurte.
m6tlemise ja kriitika printsitbiga.| Akadcemia ldnetajad olid erandi-

| Ajuli ifmneb sitn-seal veel vana bar-! tilt ohvitserid kapteni auastmes —-

‘ticles, kuna Apperaamatud ‘iksikules.
liduinandes on ermevad. Avalikkuse-
ik Markgmata rinelayvad tastas ume

tes 200.00) univertnis kodanikku
| Paigast-pbika, nende hulvas 25.090 ne-
| rekonda, Umberpaiautatud kidonel: |

leitnand . Herold, abiclus siimnaasiv.
ATG Hctalannaga, kaks last, seali um-

; berkolimise! eitenaluamatiite lisakie

luce etie: 170 marka roltkem kerter!
€estt, 15 marka rahkem ‘asteaia eest,
-Edasi endise Karten rene veerimigkee 7
lud 700 marka ja uue omad 750 may

‘ka, Et uks kanamuna uues garniso-

nilinnas 6 penn ruhkem maksab, tn -
korvalise tahendusega, kuiel nilitab
elukalliduse vahel vorreldes endise
kohaga.. Tingituna, iimberkolimistest
Kaotas Heroldi abrkaasa oma 14 iko-
ha eragimmaasiumts, sarmmuéi viel:
nikus Siaa tine,

EI
%  MINGIT
4 KOMPROMISS!
-KOMMUNISTIDEGA |
KK. Pats — 1912

oleks ka koht, kus end soojendamas

Ra 3olsendini enone pracouse. so- ke itcl, kes Onfendatulé el soovi c
AKOVEE pi L i > PONCE ome ‘a pesemas kéia.-Aga et ale, Paar

| rist kasutanud oma doktoritGds, Sel-| keeled raagivad, ct sce olevat koe | me ener a mt! . ae

yD : : rut| maafe lage Ie yicst ; sagedamini ettetuley aukraad kos | ete
javdicl: mgt valitsusc vO mule tulekut aaie tacasi OUT duda, ae nad i nao, ag. tavasi idudis sis vod: aud nd. | ajakirjas isiteerttud laused Ct 7 Eu soja Selcenistusy mineks tlh
| Sedavird tithised, et ci vari jwarki.) Bundeswebris. Aastal 1971 flendas

1- ii 1 tT wer . oe ae
kales. aastiat Lagasl, raceune WLESLES lang gek sitl tagakiusamise alia * Kana ley iy] lépuks kohale aaq kw “ | | , VBerress eae - Peral@! atnudeacxine
oe _| mist. UldpéhimGticks. on - Bundes- | foohordie kattsereinister Hein nut |

on-suutriud forrorismile piri panna.} da use immigratsioon iscaduse yarele kauaks sellest jitkub, kes ceca os-| adage yin WSudkeaties valine
eh - cue, ct an ALTA _ valitses lunecvact anh Senna asia ocd ab ayy i" a. fa nk ods oo wah, kui a chris, er Ulemused oo. a On ae TRESIOOTH ER eens sone” bale [ncupeeras ns ‘seed Ft _ or
oe tlic .. i Eve ul Sal . : a a oe a

JT ne es ie ws a = 1 7 T
|
‘|

|
| tasevaim. ‘Neid vilksalusi on tks jut Leenistusaste, nile kKohta kurjad
I"

lay t ine. intery iva WS. as sicker on MALTA LASSE - sisseriind _ausvestack =e nlvatele wosicujuks on kolorelleits antide KS, cane i ad | Om ke tolajpal duba maior, da Gtr,

Pua muituesl, kuid me eoleme sol tiv | NOT sila humanitaarseid fraeltt rLsiva- in . lesia,| Kes taheh o a ee: skuialik, peab| siuxecrisid kohit noarcmatele ohvil- Lkes 3
" : HLS ree rs -

| eh Ln Grouse ail pudeti dluat, oleks
est kaliilé pidanuc maksrmial ne, | : » rahvasra } | | glema ka diglane, Kei. i-nved mec: : cunidele. Oro UiTiatserta} nd ah. - aan narmiscl Janu PuEyal Karle
kay sidan IM Thigralsioonva: ‘itsus Ol} Kus duhat ishiitiiast sed lemise juures et klapi, sis nal val lesnaced oh

BF al 2 a ee ie Tee to ee eel ee ee ee
r

Vahest noleks ‘niitid pidanud ‘kal.
ie Maja sams “O05
Kultuiuvimaja-fa keskus

t ja tes) low-|hakkama iifle soojawn hariilame?
veericuud, et t tal Gunesinh Areenta- na-anveriklasi,. kes kéik olid seotud Seda kiilme

™ ee ae er en ee SY! ca

leas vids kind |: if
val, cles ruisea shvitsesia ara Tne. |

ee
1

= —-—

te te ee ete ey a7 = 2
oo _ ee | soyee . .

-ere—-4
ae 4 1
pls lee os

i ts el ei e- _
eee - . . tye . a
a ee eas, — re i ie ele ee
. 1 . 7

Toe pi ="be oe .
1 a Se ie el =_——

—_—, oe
a

Pere a

a vangiatst leide saca isikut, kes xa-

nada seadusle ja oigusnorinide Jare-
le ov, Stitue.

Hoolimata saadik Takacsi pratesth

Jost fa rahuloelematuses! Sonastuse |

osas, on Argentina voimud lubanud
Kanada valitsuse. programm saja

Ainmipectud, Kanadasse toomises toc-
iada. Argentiina sdjavacline valitsus

kirjutas) alla kokkuleppele Kanada
saatkonmas Buenos) Airesis, inille ke!
|

Salvacor Allende marksistlike -rev-
niimiga clavad nitud Kanadas. Nende |

“sisserand ftOmnus Vis aaslat tagasi
Wmnbes SAMASUZUSCI paltimdttel ine

Samasuguse programmi-alusel nage
| nudd argentiiniasic sissetoomineg, Er}
programunide alusel on voimaidatnud

sisserandt veel 7,000de vietnamlascle

ja kambodzhalasele,-9.500-e Hibanon-
lascle ja 2 Lottie angoolalasele alates
1979. aastast.

| Kidetamine’,  o(M Pe).

MOIS ONO R RESON ILIFE OAD

.METE, ELU* TALITUSES: |
TORONTO EESTI MAJAS MULGHL
WINTARIO ($1.00) |

TRE PROVINCIAL (5.08)

LOTO CANADA ($16. 00)
LOTERUPILETID, .

rensaroossoscsconsossacooeresetee

A wa . | 1-
iyi ol 1 Karta Jargpine Gitte elt FALes 1 lols Wt Ranracanud | |
| $9 dur esitada Xaeouse ab BKauSe AU ¥: “d riglte cite AASLA I cokste 1 w-

Bundeswehr on Kui oypmmee, vHIKCS
ie vigadega : Age Sojajoud vorsid

Wilhelm Berkhanile Viimaselé ¢ cj i al Pika filendamise poteae on “kavatse a kt ka internalsiona: ies

lu iiksnes parlamentaarne kontrol! | takse. lijherndsda vanemate ohvitseri.
Bundeswehri tile: ta kaitseb ka sGdu-| de enncacgse pensioneerimisega,
tite huvisid ja pohidiguseid. Oma ra. PALIU PEALIKUM,

pordis 1977, aasta kehta kirjeldab; VARE INDIAANLASI _

Berkhan  itht - tiiiinilist yahejuhiu-| ,,Oleks roulle keegi Selnu@, et olen

j mist, mitles kaks sOdurit sedasamaj parast staabiohvitsert diplomit ja ‘13

regi — kuid see polnud iiks ja sa-;aastat ohvitseriks olemist veel kap-
| ten, siis.ma poleks seda yshurnd"

Toorumi hea eduga tuen ada;’ el.
dakse kditseministecriumi rapordis.

~Téepoolest on Bundeswehr pore. -

maid armeesid NATO-itdus. Amult
saksa sédur ei title seda. Ehkxi tal
on esmakordselt saksa armeede aja-
loos kodantkudigused,

| | kk