oa emer a the o oo Nn. 66
“YABA EESTLANE oeljapdevgy ¢ sep ombril 1984 — Thursday, September 6, 1984 ‘ ai |

| Eestlased
| : Fe sfivals

Torontos on vi
toimunud paarini
filmipidustusi ,¥
vals". Tinayvu t
septembril, kusi

ss toimuvad mitmes
'  plirkenna kinodes,
liselt jagatud mits
wouranger than
dokumenta alfilmic

' Streets — posits
kontaktid, mile }
Tiina Seameti til

For ‘The Recard,
iimafilm,. gala-et
filmid, vigs with,

kanada filmid, k
parimaks hinnate
toine™ (Minu onu
nada lavastajace.

teoste jargi loodu
nada perspeckitive

mid. .

ALGAS UUE EESTI KONDOMUNIUM
KORTERIMAJA EXITAMINE |
Ehitus saad valmis MARTSIS 1985 |
OHUJAHUTUS, PUHTUS, PRIVAATSUS,
JULGEOLEK, EMAKEEL }a MURETU ELU
Veel sagdaval moned korterid:

Ainulaadne kondomiiniumkorteri hind ($88 — 90 sq- ft.)
Ruumikad korterid (1020-1075 sq. ft.)
Paikesepaistelised ja mugavad
ASUKOHALT: liiklusele hasti kattesaadavad
Helistage: G, B. Laikve vi ©. V. Laikve, Tel, 444-6405, Add. 2897
101 Cassandra Blvd., Don Mills, M3A 1T1

Kerk Xx olimpia-
mangudel

1984. a, Otiimpiam’ingud olid Las Angelese’s Korraldatnd bUUTe:
: piraselt ning tuletasid meeide Hollywoodi masslavastusi, Ka oli esma-
kordne, et méngud. viidi lébi ilna valitsuse: majandusliku toetuseta,

EESTI MILLEARI

‘Oli palju rekerdilisi - tulemusi. | Keskmaajooksudes hiilgasid re
Poinud Ka puudust tragdddiatest, meenlannad; 800 m vOitis D.. Me-
kui endised oltimpiavSitjad ei pad- linte ajaga 1.57,60 ja 3000 m jook-
senud enam medalile vOi soosikuid sus sal- kuldmedali M, Puica
. wildi-d@ra Kanderaamil j ja ambulant- 8.35,96, mis oli dhtlasi ka oltimpia- ’
stza.  pekordiks. Kanadalanna D. Wil-
. XXIII Oliimpiamingud kujune- liams -pidses -kolmandaks, - kuna
sid mitmetele kuldmedaliatleetidele USA soosik 26-aastane M. Decker,
hea élu alguseks’ pool- vGi rohkem kukkus 1720 m J&bimisel murule,
‘miljondridena. Uued Rahvusvahe- sest  piilidis siserajalt mbUduda
‘jise-KergejSustiku Liidu m&arused noorest’ Zola Budd’ist (inglismaa)
lubavad vastuvétta tddsturite esin- mistOttu riivas Zola vasakut’ Jalga
dussummasid, mis paigutatakse isi-- kaks korda, Budd’, keda peeti tel-
ku fondi niikauaks kui atleet’ on seks soasikuks kes jai - seekord
aktlivamatodr. | | seitsmendaks, vaatamata Sellele, et
Vaaiamata vaga soojadele ijlma- mitte. ammu tegi. maailmarekordi
dele ktitindis ka. hommikuste eel- 5000 m jooksus.

736-1170

¢ ~Kodes 223-0201
AARDVARK
FLORIST

LTD

Soome oliimpiameeskonnas ¥Oisfley eesti , paritoluga Tiina Lillak ei saa-
nud jalavizgastuse iottu KudSmedalil kuid leppis hobedaseza, mida nai-
tab huvilistele,

1065 STEELES AVE W
NORTH YORK:. ONT
-M2R 289 |

| Omanik LINDA SEPP |
'Avatud 7 pHeva nadalay _Liilede koja viimine.

eee

Spordimérkmeid Haid fagajdrgi

Vaatamate . 16-e - Tilg lan skotile Jéeckaéru laskespordi
osalevad Los Angelese oftimpia- alal

méngudel wnbes 7800 suortlast Va gs oe
5 Seortlast Laskmine ja ehisnahatod Oppt-

(142.riigist, See ary.on suuren ku lid FOckdlli rod |
: i mine olid JOck#aru suvekodus ar-
voistluste.. pealtvaatajate ary ligi 1500 °m_ jooksu: voitis 27. a, Kunagi varem. 1972, a. olf Miine- mastatud alad, mida suurem osa

_ 90.000-le. ‘itaallanna G. Dorio ajaga 4.03,25. NBC telesa ee on fac aS psi harrastaksi, Jgatthel aga ei

‘Kanadalanna McRoberts oli seits- ABC telesaade on plaanitsetud 133 o— 2 €1
mes, . tunnile, mis ajal ennustatakse 2.5 olnud vOimalik séllest. osa YOtta,

Kaupushiippe vOitis A. Stanciu miljardit Vaatajat. . Lasta saavyad ainult need, kes en-

Jooksud calgasid raaratoniga, (Rumeenta 6.96 m, kOrgushlippe Jooksude lOpuacgu madryst caravans on tera Pea a
milling oli esimest korda naiste ka- I. | Meytarth (Laaéne-Saksamaa) kolm auromaatssteeny eraldi op et atustada™; sini-must-val e vce i- |
yas. VOitjaks osutus ameeriklanna oltimpiarekordiga 2.02; itaallanna raatoritega. Esmakordselt ei, kas Kota’ kus toimub shisnahat6o Sp. |
Joann ‘Benoit (ajaga 2:24.50, mis Simeon, 1980, a. kuldmedali oma-_ ae Jarjekorrakontuntikke, ine, paased. sisse ainult eesti
oli tema maailmarekordist 2 min, nik jai telseks, Kanadalanna Dd. Oltimpiatule 4000-lises _ twate- - P*™ P 3

: wr keelega.
Brill olf vijes. jooksus, mille pikkus 9000 milli, i
ves mals Kanadalanna | Rue, Kuulitduke voitis C. ‘Losch (L.- jooksis oma’ vahemaa 8. juunil 4. .Kéesoleval suvel saavutasid noo- |

| Suurim ajajacott
maallmafimid,
filmiloomingu ~ ps
Nende hulgas ou
sa UhistOona ya
amour de Swann
tus), kus pewege
Irons ja tema va
eestlanna Ornells
seerub kuulsa pr
Marcel Proust’l
mekoitelise psuhig
mis kirjutatud re
aegu otsimas’* tel
ni armastus", ki
tingu juuspeenel 4

5. Hoppe Cleaning & Butiding Care Ltd.
 Puhastan keemiliselt vaipu, mSSblit ja akende pesemine.
: / SSbgituba, elutuba ja koridor $59.95

SAMUEL HOPPE

| NAISED Aris: tel. 686-4030 Kodus: tel. 686-4395.
Uus omanik — eestlane |

MAISON SUISSE RESTAURANT &
DINING ROOM

Negu vois ette arvata, domineeri- ‘Saksamaa) 20.48 ja kettaheites oli
aid ‘ameeriklannad . kiirjooksudes. esimene R, Stalman (Holland)
100 m vditis E. Ashford (10,97), 65. 36. Odaviskes oli soomlastel

sel Stubbs, Kes 14. juan sal s2fa-
aastaseks!

be

Rahvusvahelistel masterite vdist-

ted Endel Rubergi Opetamisel ja [
juhtimise! nimetamisv@arseid taga- |

jargi, Jastes

spordipiissist
marklehkte: oe

Alkohol

513 Bloor St. W. —~ Tel. 532-3664

., Jattes kanadalannad Bailey ja Tay- pettumus, kuna nende- soosik maa- lostel Raleigh’ ee —— | ADVOb
fori vastavalt 6-ndaks’ ja 8-ks. 200. ilmarekordi omanik Tiina Lillak ‘Stel Raleigh is, N.C. jooksis we gimp pOISID kielt
ja 900 - m jooksudes oli esimene jai: teiseks 68.99. Voitis: inglanna maallmarekordi 3000. m JOOKSUS _ _ .
| Brisco-Hooks (USA). _ aegadega | T, Sanderson 69.55. Lillaku jalg 76-aastane Ed Benham, fea aeg Markus: tagajarjed on 1]G0-st. voOl- |
‘21,81 (oliimpiarekord) ° a 48,83, on olnud juuni ust haige nii, et 13.06,4. Samas parandas 10. km malikust, sidamiculasud on méar-
"plies tihtlasi. esimeseks, kes vOitnud ainult kaks nddalat enne miinge sai maanteejooksu USA tippmarkt 17 gitud X-ga. pens in
‘selle kahe ala kombinatsiooni; Pa- asuda' treeningule. minuti vorra 85-aastane Paul 1) Erik Silmberg 100 6x), (asi ;
rast teist kuldmedalit heitis ta sui-  Seitsmevdistiusel sai_kuldmedali spangler, saades ajaks 1:15.49." pronksi}, 2) Margus Kass 100 (6 x), _ HEATING, AiR CONDITIONING &
. Tes rGOmutuhinas oma. jooksujalat- austraallanna ~G. Nunn 6390 % 3} Andrus Musta 100 (64),

__ JMONDUE* fa EUROOPA TOITUDE SPETSIALIST -
Avatud 7 piieva madalas kella 3 p. 1—1 Ose]
- Omanik H. NURMEOTS
ADO Pi
HETHERING

k unktigza.
sid tahva hulka. 400. m jooksus P Uldizelt — kanadalannadest ai- tonist jooksis maratoni (42,2 km)

. olid kKanadalannad Payne neljas ja

-. Cracks SC]ISMes.

3 nuit: kaheksa paasesid esimese -ka-
100 m tkkejooksus oli’ kiireim heksa finalisti hulka, Kuna 21 jaid

B. Fitzgerald-Brown, (USA) ajaga valja. Finalistid saavutasid kaks
12,84: 400. m voitis. illatuslkult nobedat ja uhe pronksmedal.

marokolanna FE, Moutawakel offim-
piarekordiga 54,62, mis oli tihtlasi

. Maroko esimeseks kuldmedaltks BON AIR APPLIANCE SERVICE

Uldse. .
Ka teatejooksudes olid ameerike
lanmad ‘Wletamatud ora oltimpia-

- PARANDAME

rekordiliste acpadega: 4x100 m iiidmotuekeppe ja pliite —— igat nak

- ajaks 41,65, 4x 400 m aeg 3.18,29;
‘illatuslikult padses Kanada nais-.
' kond mPlemsae jooksus hdbemeda-
ike, | :

oy SL aetstat tbpratiket yr
_. Tel, §33-9334

é4-aastane Frank Gray Washing-

ajaga 2:46.45.. Ta’ elustas vdistle-
mist parast oma SO-ndat eluaasiat.

a

Martsi lOpus toimus 11-nes Tar-
tu-Otepi2 maratonijooks ekordar-
va osavitjatega —.158. Neist oli
122 eestlast, PBikeselise ilma juu-
res oll temperatuur keskpaeval ai-
nud OC. Vitis rakverelane Meelis
Yeilberg — tema esimene maraton

| jooksis. veel 21 eestlast.

ajaga 2:29.5. Alla kolme tunni
Parim
eestlanna, Lellt Teevali (Tartu) tuli
telseks ajaga 3:22.26.

Mart Matsoo 100, 5} Madis Saks
99 (4x), 6) Raimo Ling 98 (4x). |
Andres Musta taitis d6pul} ka

pronksi ja hGheda tagayirjed.
SUURED TUDRUKUD kielt

i). Laine Rebassoo 100 (3x), ta

ee eee

HEAT PUMP

“de Used ja parendamioe  OLI ja GAASIARIUDE vabets.
mine * Korstnate voodrid (chimney lining) % Veetorede pa-

randamine, % Ahjude pahastamine.

tditis sellega hObeda normi, 2} Mo- .

ntka Roose 95, 3} Elle Pelumae
91, 4) Anne Ruberg 91,

Soured tiidrukud toelt ==
1} Lembi Veskimets 100 (5 x),

2) Taali Roonem 100 (4 x), 3). Lii-

sa Rebane 99 (5.x).

Keskmised poisid kaelt
1} Valev Rebassoo 95.

Keskmised poisid teelt
1} Valev Rebassoo 99 (4x), 2

ROLAND KULLIK — Tel, (416) 275-1280

| Keskmised tiidrnkud toelt
1) Maia Linask 99 (5x), 2) Ve-
Hillar Ling 99 (4x), ja Valev Re- Tomika Rilsma 99 (3 x), 3) Kristina

bassoo 99 (4x), 3) Matti Jalakas ioe 99 (2x), 4) Marika S6bt

99 (3x), 4) Bavid Hoge 99 @ x},
3} Peeter Musta 98. -

Keskmised tiidrukud kielt
1 Maimo Linask 99 (4%),

Laskemoona annetasid Vaino
Varve Ottawast ja major Ernst Tii-
¥el Montrealist,

J. $6

2m cS HS CNA

| 2 Washington

ieatetd = Prantsuse

" " Bord’ osast Saksa sOjavie varusta-

misel, agd need informatsioonid

‘kadusid otsekohe nihtavusest ja

| WALL STREET
JA

HITLER

19430-ndate aastate lSpupoolel
Ford-Werke A.G. Saksamaal
transformeerit! tehniliselé saksa fir-
maks, Koik yeokid ja nende osad
valmistati Saksamaal; saksa tO6liste
poolt, saksa materjalidest ja saks-
laste juhtimisel. K6ik puuduolevad
 toormaterjalid, nagu kumm ja tea-
tud metallid, importeeriti Ford Mo-
- tor Co. kaudu Ameerikast. Seliega

oli Ameerika mOju tmberliilitatud:

ainult abistavasse tahendusse. Sdja
algusesga Ford-Werke produktsioon
— mida varem oli suurelt osalt
eksporteeritud teistesse: Euroopa
- giikidesse ja Ulemeremaadele’ —

‘Wiks niilid tervelt Wehrmacht' g6-

|

Oitses” , ,

_ikkagi pommitasid Ford'i vabrikut
-Prantsusmaal, -

isegi tinapieval on vaid osaliselt
Uleslertavad.

-Kuigi on. tdendeid, ei Wall
 “Streett huvide hulka  kuulumid
(GSstused Saksamaal pidsesid sOja-
acégsest pominitamusest, saarane
pommikuskeeld nabtavasti ei jGud-
nud Briti Ohujoudude itlemjuhatu-
seni, sest 1942, a, mittsis inglased

Edsel Ford ithes erakirjas litles
selle kohta; et ,,kuigi Ameerika
ajalehtedes ilmusid pildid polevast
vabrikust, Gnneks keegi ci -maini-
nud sealjuures Ford Motor Co,-d".
igal juhul,-tolane Prantsuse (¥ic-
hy} ¥alitsus maksis Ford firmale

A valja 38 miljonit franki tekkinud
- kahjustuste eest. Sellest aga vaikis

‘“Ameerika press ja vacvalt oleke see
teade ka vaimustanud: sakslasters

 gOdivaid ameeriklasi...

jaliste vajaduste ratuldamiseks.
‘Kogu .s0ja valtel Ford. katsus
alal hoida mingisugust kuristlikku,
aga kOrvalekaldumatut neutralitee-
ti — napu ei laheks talle tiletildse
korda, kumb. pool oleks sOjas. voit-
jaks, senikaua kuni tema enese ari
Nii oli Pranisusmaal
asunud Ford’i -tehaste puhaskasu-
1941. a. kohta 58 miljonit ‘franki,
sest sakslased ostsid kogu toodangu
ja maksid selic cest ka otsekohe.
Edsel Ford telegrafeetis sellest tea-

- Kokkuvoties, on olemas doku-
menteeritud . tOendmaterjale, et
Ford Motor Co. opereeris miler!
‘poolel: Teise maailmasGia’ kega:),
Kui natside industrialistid Nip.

bergi kohtu. ces leiti olevat stitici’

kuritegudes inimkonna vasty,. »i3
nende hulgas’ pidanuks olema ka
kaas-kollaboratéGrid Ford’jd. Seite -
asemel aga Ford’l teenviisi tie 3.
Jeti silmad Washingtonis — peeu

iijetiidse igal sdarasel juhtumij, kus

‘ainult tegemist Wall Street} gj, amt
silise eliidiga.

suurte |
i- Thyssen’: pank Saksamaal seisis 1a-

nidele, mullistest arenes valja nat-
sistlik liikumine, Aastaks 1924, tei-
sedkt prominentsed ttiisturid ja fi-
nantseerijad icetasid natse suure-
mate sUummadega:: Fritz Thyssen,

Albert Voegler, Adolph Kirdorf ja
Kurt von Schréder, SGekaevandus-

te omanike ilhing Kirdorf’i juhti-
misel kohustus andma 50 pfennigit
igalt dramiilidud tonnilt sdelt. (Kir-
dorf. oli varémalt olnud vahetalita-
jaxs bolshevistliku revolutsiooni fi-
nantseerimisel Saksamaa  poolt.}
1925, aastal Hugo Stinmes annetas

suure summa natside nadalalehe
, WOlkischer Beobachter" pdevale-

heks kujundamiseks, Ulejianud ra-
halised vajadused selieks otstar-
beks maksis kinni Rooseveldi sSber
ja Kaitsealune Putzi- Hanfstaerel.
1930-ndate aastate aful rahalised
toetused Hitlerile hakkasid voola-
ma sujuvamalt. Aga  kritiline
punkt selles on, et need Saksa in-
dustrialistid, kes finantséerisid Hit-
ferit, need seisid enamuses mingi-
suguses Uhenduses suurte Ameeri-
ka firmadega. Hitleri toetajad ei
olnud enamjaclt mitte pubtalt Sak-
sa alguparaga Srilised asutused ja
ei esindanud ka perekondlikke ari-
eittevOtterd,

 Saksa terasemagnaat Fritz ‘Thys-
sen fhines natsideea 1920-ndate
aastate alul ja toetas seda-liikumist
rahasummadega, August

hedaseis sidemeis W. A. Hartt-

Yorgis. -—- Aastal 1941 ilmus tri-
kist raamat -,,{ Paid Hitler“, mille

man't finantsiliste Sa in te

. autorina oli néidatud Fritz ‘Thys-

dasaamiisel Prantsusmaale tagasi ja _

avaldas sealse firma juhtidele oma

sligavat rahulolu.

3 asjade seisu
Mle...

1942, a. juulis: saabus _

Saksa industrialist Krion ove

aastal £919 jagas rahaiist teeti:
reaktsioonilistele poliitiliscele wep

sen, aga mida ta aastaid hiljem on
ceeldunud omaks nimetamast. Sel-
les teoses kinnttatakse muuhulgas,
+ et Hitler olevat tegelikult p&rine-
nud kuulsast Rothschild’ide sugu-

et saa ka

vOsast,. kuna Hilteri Vanaema Frau

Schickelpruber oli olnud majatee-
nijaks Rothschild’ide perekonnas ja
seal rasedaks tehtud.
j4anud vaieldavaks, kuna. sellele
ri@etb vastu mOnevorra soliidsemat
vormi omav raamat Eugene Da-

vidson'ilt, rillise autor peab selles.

asjas slilidlaseks mitte Rothslhild'i,
ra uht Frankenberger’i perekon-

a

Thyssen’ ariparinerid USA-s
olid prominentsed Wall Street’t
iiksused, vennad Harriman’id.
Averell Harriman oli Guaranty
Trust Co. direktor ja stigavalt se-
gatud bolshevistlikku revolutsiooni
Yenemaal, Oma Sritehingute Vene-
maal {Opetamise puhul 1929, aas-
tal, talle maksti N. Liidu poolt
valja liks miljon dollarit profiiti —
ja soda kGvapiistelt sovettidelt, kel-
ledel on laialdane kuulsus, et nad
kunagi ei anna kellelegi midapi, kui
nad selle eest paljukordselt rohkem
vast el saa... Hiljem ta sai tun-
tuks U.S. saadikuna Moskvas.

‘Thyssen'i raamatu. jarele, ta oli
annetanud Hitlerile | liks miljon
marka; ta enda jutu jarele aga ai-

nult 250000 marka. Ei ole téen-

deid, et ka tema partnerid Harri-
man’id oleksid otseselt- toetanud
Hitlerit, aga sellegipirast nei) oli

intiimseid tthendus! mitme promi-’

nentse natsiga. Harriman’ide puhul
Uile vaadata nende
Kauastest ja intiimseist relatsiooni-
dest N. Liiduga ja nende positsioo-
nist Rooseveldi New Deal’is ja de-
meokraatlikus parteis. Vaatluse all
Olnud tegelikkus vihjab sellele, et
mOned isiksused Wall Street’ -eliidi
hulgast on iihendatud ja omavad
mojuvdimu kéigi poliitiliste grup-

pidega . kaasaegse maailma sotsia-

listlikus spektris.-

Kiisimus on

On olemas iimberliiikkamatut do-

kumentaalset tOendmaterjali natside
partei ja .,Volkspartei" finantseeri-
mises internatsionaalsete pankurite
ja industrialistide poolt 1933. a,
martsikuu valimiste ajaks Saksa-
maal, Uhtekokku 3 miljonit riigi-
Marka annetati nende poolt ja

»pesti pubtaks® tihe pangaarve abil |

Delbriick Schickler panga kaudu,
kust see saabus Rudoif Hessi kor-
raidusse ja #rakasutamiseks Hitleri
ja NSDAP Uilesandeil. Sellele yarg-
nes nn, »Riigipieva tulekahju‘', mi-
da Hitter tdi ette pohjusena konsti-
tutstooniliste kodanikudiguste ma-

hasurumiseks. Ja lOpuks jargnes |
omakorda natsistliku vGimu kind-.

lustamine. — See kGik toimus aga

ainult mOne nidala sees piirast eel-

nimetatud rahasumma Rudolf Hes-
si katte kohale jOudmist. Sellest
ofi rohkem kui killalt natside yOi-
muletulekuks ja 600 000 riigimar-

ka sellest j4i valimiste lOppedes

veel kasutamatult jarelegi.

Dr. Westrick’ saigi nitlid LT.T.
operatsioonide Wheks direktoriks
Saksamaal, erilise Wesandega kaits-
ta LT.T. huvisid. oodatava USA
sekkumise viltel Euroopas peatselt
algavasse sOtta; Westrick esindas
veel tetsizi- Ameerika firmasid, kel-
ledel Saksamaale loodud neile ally-
vad ettevOtted, teiste hulgas East-

man Kodak, Westrick’u tehingute.

hulka kuulus kokkulepe Texace
Glikompaniiga, Saksa merevie va-
Tustamiseks Oliga. Aastal 1940 Te-

Xace yuhatuse esimees Torkild Rie- °

ber arutas seda Olitehingut Her-

mann Goring’uga (!), aga asja ava.

likuks tulles see tehine j4i pooleli

ja Westrick klirustas saksamaale
tagasi.

Fired

a 7
-_" ™
— . = -
= =, Wipro - = nd
Peas

me . a
re : r
ae ee Bi oa —_ oll err a
aoe a en! ee ee

_ Advokn:
365 Bay St., Sa

- Ohtuti 447-20

TONU
| B.A.S
ADVOKA

YWorkdale Place
Sui
Toronto,

Telefo
kodus

VANDE-4
| ni

Yéten fkka Vile

Pes becie

VAIPADL

Pie
SEINAST-SENis
ERIK LOXB

I
Oda A CAE