- . Sebastin

- avanusvdOrstlustel

Spordimarkmeid |
. USA” Ktimnevdistlusé meistri:
— vOistlustel Santa Barbaras jfid tu-
lemused oodatust. tagasihoidliku-

‘maks: 1) John Christ 8005, 2) To- -
ny Allen-Cooksey 7972;. 3} Tim

| “Howell 7795. -

Brasiilia katikavGistlustel Rio de

Janeiros hlippas, maailmarekordi-
omanik Joao Carlos: de Oliveira

—kolmikut 17.00, Joaquin Carvalho

~_ jooksis 800 m ajaga. 1.44,3.

ae

Koblenzis, Laind Saksamaal
peetud vdistlustel jooksis tnglane

' Steve Ovett like: miili distantsil uue |

- maaiimarekordi.ajaga 3.48,40, pu-

_ rustades nadal varem teise inglase

 Sebastin. Coe poolt tehtud. uwue. .

3 maailmarekordi 3,48.53.. See on

viies kord. ajaloos, et miili’ maail-_

marekord © purustatakse - vihemalt
kaks korda samal aastal.
dalle wus mailma-~

a rekord miili jooksus

Inglased. Sebastin Coe ja Steve

Ovett teevad teineteise vGidu uusi
maaimarckorde ihe miili jocksus.
Coe -tanavuse rekordi
3.48,53 purustas nadal tagasi Steve
Ovett ajaga 3.48,40, aga Briisselis

 : toimunud = kergejOustikuvdistlustel

 ‘porustas §..Coe sellegi tulemuse ja
‘tegi uueks maaifmarekordiks
3.47,33. Nii on kiimne pileva jook-
sul maailmarekordi ‘parandatud
kolm korda. | _
+ Brusselis peetud vOistlustel cli
-teine Mike Bait Keeniast, Kelle aeg
3.49.45 ‘on kOigi aegade kaheksas
parim tujlemus maailmas.
*
Scomes, Karstula spordivéljaku.
hiippas Seppo
Haavisto kOrgust- 2.17 ja Katsetas |

ka uue Soome. kOrgushitppe reker-  SPOrCMpetay: .
‘chent mangija Rummenigge avas-
tatud sellest ayast, mi! toimus Sak-.

di saavutamist 2.21, kuid seekord
need katsed ebaGnnesiusid. . Samal
| wWisthusel Pentti“ Sinisaari viskas
| oda $4.64, Arto Harkénen 82.00.

ar,
Nizzas peciud vOistlustel “htippas
- ameeriklane Dwight - Stones. kGr-
‘gust 2.31, mis on tanava dks pari-
maid tagajéret. Paremini on hiipa-
nud yaid venelane Demjanjuk; kel-

-le tulemus off 2.33; Sama tulemuse’

‘kui “Stones, on . hiipanud.« veel
shveitslane Dalhauser ja laanesaks-

~ lane Nagel. KnulitOukes oli esime-.

NAR

Poe CULL

—'Nii ma arvan, Arvesia miitid
isegi. Mei] on‘ neli konservipurki
_ mehele ja igatiks kaalub kilo. Whe
purgi voime miuretult stia ‘jtta.

* ~Subkur.. ja shokolaad on iseasi,

‘Neid voib. siliia kas-véi jooksu

ajalgi ja hoog aina suureneks, tea-

dis Juvonen orria kogemusist,

— - Tecme sig nil; noustus Kal-:.

le. — Seélles seliakotis on niigi Tas-
_kust vajalikul mara.
Mehed peitsid kotk ileliigse. so

bivasse kohta ja peagi- olid neil
| seljakotid seljas ning nad olid. mi-

nekuvalmis. Ohilikuim matka osa

algas ja. keskOG Whedal . oli sobiv .

. aeg tile piiri libistamiseks,
Wile piiri

 Tundub paris samasena, kui

enne noore mehena kodukiilas sar

hiitud pimedas tiidruku juurde

: | alta nii, ed mitte ‘Keegi ei Kuulnud,

lused.,

yulkagnm

‘kuul
‘Ora miotteis.
— Ole sina sim kottide juures,

yvottis - koti

nan

VABA BESTLANE netjaptieval 3. seen 1981 — ~ Thorsday September 3, 1961

ne ameeriklane- Brian Oldfield
. 20.39, kanadalane Bishop Dolegie-—
wiez oli kuulit6ukes 18.73-ga viies.

ty:

Malm6s peeti Euroopa mitine
voistluste karikavOistluste eelvOist-.
Individuaaiseit cli parim !
buigaarlane Atanas Andonoy 8099
punktiga. Eestlane Tdnu Kaukis.
oli 7816. punktiga viies.

- Sofias plistitas. bulgaarlane Ivo

Janchev teivashtippes 5. 61-ga Lue.

Bulgaaria rekordi, |
. . *

Barcelona - ‘Tinnavalitsus voiits
ithe] haatel vastu otsuse tadtleda
1997. aasta suveoltimpiamangude |
labiviimist.

SAKSA AJALEHT: |

nEValdsson on
“Miinchenis ily ,,Abendpost™

avaldas’ pikema: kirjutise ‘cestlasest
Atti Evaldssonist, kes mangib ala-

tes. mO0dunud heoajast Borussia.
 Lehes

Dortmundi © meeskonnas,

margitakse muu: hulgas: -

»Enamast! ligub. punaste juuste-
aa hiiglane naeu abitult platsil.
Aga kui tal ‘on. vastase vHray sil-
mas, muutub ta vulkaaniks. Atli
Evaldsson —- 196: ¢m pikk — on
Manfred Burgsmitilleri kdrval kar-
detavamaid viravaktitte Dortmun-
di meeskonnas. Alates selflest, kui
24-aastane saavutas vOidu tabeli-

on Evaldsson oma 240.000-nde
elanikuga- kodumaal rahvuskange-

~. Jane.. Ubkelt jutustab muidu tagasi-

hoidlik pohjamaalane: .viulle he-
histatakse ja mind Onnitletakse pi-
devalt Reykjavikist,“ :

spordidpetajana. on, Bayer Miin-

si-Istandt maavcistlus, kus Evalds-
son li varava, —

Ka-pindluu murre el pidurdanud :
” Ryaldssoni,

3 keda Borussia fanaati-
kud nimetavad viikingiks,: Seejuu-
res on Ath ainvli poolskandinaav-
ane. Ta isa Evald,. kes omab suu-

tima’ sauna Reykjavikis, on pdrit

Eestist, kus oli rahvusmeeskonna
varavavaht enne kui see Balti riik
annckicerti _Noukogude Liidu
poolt.

Dortmundi kesktormaja pole figs

. —_ .
a oo |

paris purfus..."

rn= [sapere ter fe Fast

-RISTSONA Ne 1074,

t
i
1

(ann

| _
+4 (aan

ee 4s r

a aie :
ae > a> wp ai

an
aD ane

san) ane»

»> (aE

eo
] | ‘> ani

i> <>

| Poikread: 1. tthe. suurriigi presi-
dent, 5. Ringklisimus, 9. Kevadine
pitha, 11. Avar, 13. Ktisiv snake,
15. Maakera mudel, 16, Terava
atsaga ese, 18, Puhkad jaleu, 19.
Waisenimi, 270. Uksiklane, 22. Ees-

ti helilooja; 24. Kristlased, 25,

Itaaha auto, 27. Valmis-prantsuse
keeles, 29, Reini lisaj6gi,. 30, Ees-
ti teatritegelane Kanadas, 31. Lind,
33. Magustoit, 34, Apetiit, 36.
Jootraha —- ingl. keeles, 37, Suur
merekala, 38. Rink Ameerikas, : 39.
Piksejumal.

juht HSV Hamburei vastu virava, - ,

uiksnes jalgpallis.
korv- ja vorkpallis kuulub ta Is-

fandi tippklassi. Evaldsson: ,,Vork-

‘pallis ,,Valur Reykjavikiga® olime

_kahet. aastal Islandi meistrid.“
Evaldsson, kes .temutses {sland

Aga ka. magisuusatajana on ta
viljapaistev: Atli titleb: -;,Mulle:
meeldib Westfalenis | histi. VGibol-

da Klapib kord. _vahetusega Miinc-

henisse. Seal vOin Alpides. suillsa-
tada." |

| Vaikelinnas -Ahtenis,
Bortmundist eemal, elab Evalds-

Ka vérava-,

60 km |

a> ee all]
2 Gsseeee) on
> aan

a
DE a |
Co |

Piistread: 1. Aknakate, 7 Ese,

3. Selline tee on halb, 4. Number |.
— fiih., 5, Hdige, 6. Tshiili hiule- 7-
taja, Nobeli laureaat, “7. Koim ihe- if |

sugust vokaali, 8. Populaarne oo-
per, 10: Kuningas Kari XI hitiid-
nimi, 12, Hinnaline ese, 14. tks
muusadest kreeka mUtcloogias, 17.
Arvustaja, 19. Véidusdiduhobune,

21. Selle sGnaga algab tiks kaslu-.

‘dest, 23. Jogi — ingl. keeles, :25.
idamaine miits, 26. Vorm sdnast

taguma, 27. Eesti luujetaja Reot-:

sis, 28. Haigus, .29, Teritusva-
hend, 32. Muusikadraama, 32, La
vateos, 36, Tk.

RISTSONA Nr. 1073".
LAHENDUS —

‘Piikread: 1..Langevari, 7. Sam,
9 Aitama, 10, Igas, 11, Hada, 12.
Alatud, 13.. Karask, 15, Orav, 16.
Ohvitser, 19, Liialdus,. 21. Kabi, -
23. KRaareo, 24. Moolok, 27. Jada,
28. Elle, 30. Joodav, ai. Ale, 32.
Kalastama, ot

Piistread: 1. Lai. 2, Aneaar. 3.

Gustav, 4, Vahtkond, 5. Rada, 6. [

son oma sObranna Stienunniga, Is- Jialgi, 7,.Sant, 8. Mandariin, 13.

jandlane on Borussia juures vioa
armastatud. -Ainult tht ef misfa
joomarGdmsad. . vestfaallased:
Evaldsson.” on karsklane, ’ Treener
Udo Lattek: Kui saame desser-
diks veinikreemi,

siis .on ta juba -

OER.

Koolimaya, 14. Ravi, 17, VWaskra-
ha, 18. Saar, 20. Loojak, 21. Ka-
dett, 22. Betlem, .25. Oboe, 26,
Kava, 29. Eha, | :

Virskemad audised ete |
»VABA ELSTLASEST

=> <aiae||

| uavus_ -

4

-EDUARD Rv IGA, gractfik ia moalija.
Toimetanud ENDEL KOKS, ERIC PERAP ja ARNO VIHALEMM

Monografia Pallase“ kanstikooti lépetanud kunstntk Eduard

. Riiga dpinguist ja tddst;. kelle elutdG yaathoze kirval tuakse

esile ka kunstikoo! -,,Pallas Oppeasutusena ja eesti kunstnike

ettevalmistajana. Raamat on kerge ja huvitay dngeda ka Jalema-
| |e lagejaskoumale. :

“Hind $40 00 (postiga tellimisel lsada BOC} |
_ SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES.

Tee EG =

"|

‘Johan Pitks

~ RUUSOLMED

‘Koheselt oirast Eesti Vabadnuesida kirfutatad millestusraamat

KINKIGE
ingliskeelne

| mows

' , Virskete elamiustega Eesti vabaduse eest viitlemisest aastal
, 1914—1918. Raamat ilmus 1972. a. admiral J. Pitka. 198. siimnl-
: aastaki 7
237 tk. — ‘Hind 38.88 pluss 50 centt ssintekuls
i

j

oma voGrrahvasest sipradele Eesti véiltinse tutvustaniseks |

- Byala Unstato

-FOR FREEDOM only

Hind $7. 00 pluss hic santekulu
MU UGIL VABA EESTLASE TALITUSES

~ Oskar Lutsu KEVADE 1.

Saadaval VABA EESTLASE“ talitnses ja kooliShtatel Fest!

Majas raamatute miltigilaval.

“BIND $6. 00 — postitecl $6, 50

_VABA EESTLASE TALITUSES mig

stereo heliplact

INGEMAR KORJUS bass- bariton |

- CHARLES KIPPER — klaverisoade

7 Metsateel (A, Kapp), Ennemuiste (M. Saar), tks sau (M. Saar), ,
Muremaa (R. Pits), Laal sn2jala Biest (1. Vettik), Sind tervi-

| fame kuldapdike (A. Karindi) ja Randaja Ohtulanl- (J. Tali) ja
rahvalaute: K. Raidi seades — Lanla méju, Kui ma hakkan [au

| leniaie, Ara yiies ja Kivikasukas; L. Virkhausl seades — Kus on

| kas on murva Koda, V. Kappi seades — Linakatkuja ja J. Zelger!

ft  seades — Kanneldajest vend.

Hing $9.50 pluss pestikul o1— .

kosta vahematki piiksatust. Parim selgcsti kuigi maastik oli soine ja lihen seon : okastraadi otsad jalle

wits oli roomata tokke alt, abi, ta--

hipdasemise jirel otsustas Juvonen
sidida traadiotsad jille kokku, et

_- ‘auk ei paljastaks [abiminekut.

p  kuulis
- kuuldusid. paremalt.

Paris tokete lahedale joudnuna.
Juvonen ‘samme. Need-
a -laskus
madalale tokete korvale ja jai tull-

P = jaid vaatama. Niiiid hakkas kuul-
| = duma juba iasast yestlust. — Soo-

me piirivatve,: ‘tides Juvonen,
-kuuldes mehi-rdikivat vihmasaju
jatkumisest. Hetke: pirast haaled
kaugenesid’ kuuldavugest: Piirival-
ve valvepost oli lamud meestest
mddda neid markamata. -

Juvenen kaulatas veel mone aja

‘ja hakkas siis otsima madalamat

okastraati, Ta ldikaks selle tangi-

 dega pooleks ja Kangutaks traadi-

targutas Juvonen kui mehed’ kés-

sitasid pijriaia lahedal, 2
‘Kell oli 23 ja ptriaed paistis.
ahmaselt ees. Jamedate postidega,

palju’ raskusi labiminekuks.. Toket

sai vaevalt -pidada . piiritakkeks.

Ava nit kergesti, kui see oligi 1é-
bitav, fuuras selle taga igal sam-
mul surm, vol nad voisid ‘sattuda
- yangi. Sellele jargnesid :toored iile-
kuvlamised | ja siis kéige lopuks
kuklasse,. arutas . Juvonen

sosistas ta sits kaaslasele. — Ma
Jahen joikan augu tokkesse. Ta
-korvaltaskust sunred
traadiléikamise tangid. .Ta arves-

tas, et alumise’ traadi léikamisest

plisaks. Ule tOkke minek e1 tulnud
kKiisimuse alla, kina okastraadid
teeksid kindlasti surve all mingi-
sugust hadlt ja niiid ei tohttnud

‘teinefeise jarel,

nas, aga Juvonen imestas,

‘otsad korvale ja laheks ning’ iooks
sls Kalle ning nad libistaksid end
haaletult naabri- poolele,

Ta er joudnud siuski veel traatt

‘Joigata, kui jatle kuuldus piris 14-
kuid ainult vie okastraadiga va-.
‘Tustatud toke et tekitaks © kuigi.

hedal sammusid, Ta. kangestus
paigale, —- Kas need turadid on

SiSkt. .

“Kaks tumedat kogu liikusia
aga nud tokete.
teisel poolel — venelaste piirival-
yurite valvepost. Kas neil on ka
koer kaasas? Samas ta magi, et
molema kiija suunurgas héGsuisid.
paberossid ja tugevy -mahorka
lohn tungis tema sdGrmeisse, Yal-
yurid liikusid -umbes paarikiimne
meetri kaugusel toketest, mistétty
Juvosel polnud ohtn, et-teda vGi-
dakse paljastada. Ja pealegi oli ta
vecl omal poolel. — Gnneks aj.
clnud neil koera, todes Juvonen
kergendusega,

Purivalvurid jikusid ‘pohja Suu-

tas, . miks
sammude haai kuuldus iiha sama

niske, |

— Mis kurat see. peaks oige tae
hendama? ~

-Lopuks lakkasid haaled  siiski.
kostmast ja Juvonen haaras | tan-
gid, Avaus oli peagi valmts ja ta
Jaks tagasi sobra juurde.

-— Kellega sa seal r#akisid? kii-
sis Kalle, sest ka tema oli kuulnud
vene plirivalvurite riakimist,

— Leppisin naabripiirivalvurite-
ea kokku, ef nad lasevad . meid
kokkuleppega labi. Nad lubasid, et
nad ei tule meile jarele, kuna olé-

me ausas tegevuses ja muulgi vii--
- sil. s@brad, targutas Juvenen,

— Kas nad oltd sodurid?

— Ega Siin ptiri, adres” tsivilisi-
kuid él liigu, vastas Juvonen.

— Kuidas sut niiiid saab tite
puri minna? |
_—- Niiiid. just ongi siit hea {abi
minna, kui piirivalvurid on just
mGdda ldinud, Ega’ nad paris kohe
tagasi‘ei tute. Selleks ajaks oleme
juba mujal mail. Nitid hakkame
minema,: sasistas Juvonen ja heitis
oma Koti selga, :

Tokete all roomamine ei tekita-
ranud raskust. Peagi olid mehed

naabri poolel . ja. astusid laihedal .

hamaruses paistvate pOOsaste var-
ju. Niitid nad saidki aru miks pti-

vwalvurite sammud kuuldusid rH

selgesti. Ptirivalvurite rada oli
tehtud plankudest, sest maastik oli
vesine ja soine, Kaks laia planku
olid k6érvuti Ja need olid naeluta-
tud poikpuudesse. tugevasti kinni.

Valvurite .rada lahemalt. uuri-

mata astusid mehed pcosastesse,

mis olf peag holjuv soo. Maastik
oli nii vesine, et vesi kippus saapa-
siartest sisse. Mehed peatusid ja
lasksid oma kotid miittale. |

-— Ole siin ja paris vaikselt, ma

‘markis
tulebki ntitid kuulatada: Gnneks on
praegu 66 pimedajm hetk. Kill

kokku, sosistas Juvouen, |
Traadi sidumine pimeduses ei

olnud siiski lihtne. Otsad olid lie

ga lithikesed, kuigi. Juvonen veni-
tas Kogu jouga. Siis juhtuski dnne-
tus. Traat kiunus kui'sabale astu-

tud kass. —- Oh -pohgut, kirus Ju-.
yonen, aga-nittid oli ka traat muu-
‘tunud pikemaks ja ta’ sat otsad

kokku. Ta kuulatas natuke aega,
aga kui midagi. ei. kuuldunud, Jaks

ta ootava. kaaslase juurde. Kalfte.

oli eid. peagu: surouks ehmatanud
traadi_ vingumist kuuldes. —

— Liheme -vahe kaugemale sin-

na pOdsastesse, ehk on seal veidi

_ kuivemgi ja ootame natuke aega.

Siis ni#eme, kas naaber sattus : ter
rale, sosistas Juvonen.

~ Mis me ‘siis teeme, kui nad
hakkavad toket kontrollima? kii-
sis Kalle murelikult..— Alarniee-
tivad kohe ‘tagaajaiad ..
--— Sis laheme tapas omale
poolele veidi korvalisemast* kohast,
Juvonen..—- Selleparast

me sellest vilja klaarime; tulgu Vol

kompanil vankasid:-

— Aga kui toovad kaasa koera?

~~ Loodame, et nad seda ei tee,

sosistas Juvonen.: C
Mehed  kuutatasid

haali.

olid valvurid joudnud juba ij

_RKaugele, et nad e1 kuulnudki mi-
dagi. Umbes poole funn parast B0-.

sistas Juvonen:

— Nijiid ‘Taheme, siia el tule
kedagi,; Paari paeva parast oleme
juba Sortavalas, elame peenes ho--
tellis, joome vodkat ja sé6me kaa-
viari ning kiill ka. tusad venelan-

nad tulevad endid naitama.

tinabrase:
Vahene vihma Krabin. of
ainus, ‘mida. nad kuulsid.. Voibolla

_ Juwvonen ‘katsus creutada vaiki-

vat Kaaslast.. ja kartlikku sopra, --
aga nais, et Juvose katseist ei ol- —
Kalle plisis sOnatuna,

nud abi,
ohkas vaid deg-ajalt,
Mehed joudsid liikuda vaid ki-

lomeetri vorra, kui nad joudsid. | -
kitsa polfulagendiku servale. Pime-:.

duses oli raske arvestada pollu.

aga vaevalt see oli 50— -
60-st meetrist Jaiem. Pikkust oli
vibemalt | :
Polliz pOhjapoolsel serval off maja.
mis paistis ahinaselt madalal kin-
_. kal ja mehed arvasid, et‘ majas
asetsevad . venelasist pirivalvurid.,

[aiust,

poolteistsadé meetrit.

Pimeduse varjus voiksid nad: iile-

tada pollulangendiku julgelt. Enné
ibistasid:

veel .hetke kuulatades,

nad end, tile lagendiku. .

Pollu. ‘teisele  servate

tasane ‘kui laua pind. Edhem vaat-

lemine nditas, et maa-ala. ‘oli alles
‘Aestatud tuid uhtki. ‘ialge polnud
raha; |

— Oh, ‘sgatan, kirus Juvonen,
— Nitiid -ongi ees selline takistus,

et ¢1 phase edasi’ alg: jatmata. -

Kiill oskavad mired

stada! .
— Kas ei saaks ringi minna?

takistusi

utles Fuvonen.

kub poldu teab’ kui kaugele. Oh
neid saatana jooni! Aga.iile tuleh
minna, laheb kuidas }aheb ja snd
kohe, sest kommik hakkab juba

koitma ja. enne’ seda tuleb- siit veel |

Kaugele jOuda.
. (J irened)

a “Bk pr ee ee ee bb. ? stl = bt:
= oe del ee ae .s =F

ar =
a at eb

Ce spar ee Lat

ee

t . . .
L a ae il ann = . = . 17 — -=
ee Pee re ety, a St
4 eae
; - .

joudes
leidsid nad gest siiski halva iillatu- -
se. Polluserv, paris pdtsaste Jahe-
dalt, oli kiintud umbes 15 meetri.
laiuselt. ja destatud parts ‘tasaseks, |
Maapind oli liivane ja. pehme ning -

—. Kus porgus sa ringi -teed: —
Léunapoolse
pollu otsas on maantee, sinna nole

tervishk--minna ja pahjapoole fate

Shes

od

ie - a = oh
alert oh ripen Me ae sae ea

ees a Fo eae a

—

appa ber