. 4 _ VARA ERSTLANE ne\apteval, 13 aprillil i978 — Thursday, April 13,1978 ; VABA GrerLane _ VALJAANDIJA: 0/0 Vaba Festlane, 135 Tecumseth SE ocontos, : PEATOIMETAJA:. Karl Arro . : ‘POTMETAIA: Hannes Oia 3 | POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sta, C, Toronto 3, Ont. Med sf | ‘7 TELEFOND: tolmetus 364-7521, talitus (tellimised, int utused, | 7 -_ ekspeditsteon) 364-7675 | ! “TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30, poolaastas [si6.— is | : | veerandaastas ¢9.—, kiripostiga aastas +8, poolaas tas ‘$t7.— ja veerandaastas. $9.50, Kiripostiga USA: _ 3, ‘poolaastas $27.50 ‘ia veerandaasias $15. , LENNUPOSTIGA tilemere-maadesse: aastas' $62.—, 7 s $31.50 Ya veerandaastas $16.50... Andress! mundatus 30 c.— ~ Uksiknumbri hind $5 BREE. ESTONIAN a q2550 | aastag _ Piiblished by Free Estonian Publisher, Ltd., 195 Tecumneth St., Toronto 3, Oot, MsJ 22 Neutronipommi varjus : Uhendriikide president Jimmy Carter pidas 15. miirisil P6éhja- Carolinas ° -Winston-Salemis tiise- da kéne riigikaitse alal, milles ta gelzitas Uhendriikide riigikaitse pohialuseid ning lubas hootitseda | ta -_selle eest, et ameeriklased ei ja2 ema vrhigikaitse organiseerimisel _ fa. tihustamise! maha N..Liidust. . Seda kénet peeti ittiheks paremaks ja sisukamaks Carteri koneks te- _. ma presidendiks olemise ajal ning . massmeedia kommentaatorid - avaldasid presidendi seisitkohta- de kohta, kijtvaid hinnanguid. : WNendeks iilistavateks arvustus- _ teks oli ka pihjust, kuna presi @ent mainis, et N. Liidu relvastus ja SOjatised joud.on moodunud 96 gasta jooksul kasvanud mir- gatavalt — mii absoluutsetes ar- yudes kui‘ ka Ultendritkide migi- kaitseliste joududega . vérreldes. Oma séjalist voimsust on N. Liit ira kasutanud . kohalikkudesse konfliktidesse sekkumises oma néuandjatega, ia kormmmunistlikest maadest ko- hale toodud . palgasdduritega. President lubas hoolitseda Selle eest, ef Uhendriikide strateegiil-. sed joud vérduvad oma vonnsu- —-selt N. Liidu str ateegilistele relva- dele, millega vOetakse. N. Liiduit voimalus Hhvardada ja survet avaldada UWhendriikidele ja tema sépradele, Samuti téotas presi- dent suurendada Whendriikide ikonventsionaalsete relvadega Va- rustatud vaecsi. Presidendi resoluutue kone -pa- _ ni: N. Liidu juhtivad tegelased ja séjalised eksperdid kihama. ning Carteri solu tolgendati seaipool raudset rimpa mododga tiristami- sena ja N. Liida hirmutamisend. Kremlist hakkas isegi kostma haali, et ku president Carter su- yatseb raakida selliseid sojakaid sonu, siis ef ole loota N. Liidu ja Whendriikide vahel uue strateegi- liste tuumarelvade Piiramise kok- kujeppe sOlmimist. Meie ej tea, mis jultus Valges Majas, kuid meile tundub, et need ahvardavad sénad Kremlist laksid presidendile sidamesse ja ta, muutis kiiresti oma reseluut- set hoiakut, mille koige paremaks tiendiks oli neutronpommi. pro- dutseerimise ¢dast lukkamine miidramatuks ajaks, See rely on viined N. Liidu juhtkenna paani- : kasse ja neutronpommi yastu on . tehtud N. Liidus ja vabas maail- mas fgedat propagandai, mis kinnitab, et see relv teeb venelas- tele ja nende liitlastele yaga pal- ju peavalu, kuna see on vdimeli- ne elimineerima Ida-Eurocopasse . koondatud patjud. iankiciviisid, mis on valmis Kremlist antud kisu peale Laane-Kuroopat : riin- Gama. Neutronpomm erineb koi- gist teistest senituntud | pommi- dest. teatavasti seetétiu,. ef ta plahvatuse moiju on viike, kuid ta on véimeline oma radioaktity-| -Piiblil 1603 téiget | Piibel télgiti 1976. aastal 99 keel- de esimest korda. Niiiid on Piibel | analitisijad nendi relyasaafetistega tatud vieosade. vastu, kuid susega ‘surmamea KG lBhemas iimbruskonnas i elavad -ole- yused, Kil neutronpomm lohkeb ménesaja jardi Kaugusel peale- tungivetest tankidest, siis surmab ta silmapilikselt 300 jardi raadiu- ses koik elavad olevused ning | ruutmiili suuruses ' piirkennas asuvad inimesed sureyad kahe uni kolme pieva jocksul. Uus. reiv-on subteliselt odav, kuna iga selline miirsk ¥Oi PoOnUN maksab ca 500.000 dollarit. Mined Jimmy Carteri otsuse , eb presi- dent taotieb neutronpommi #h- varilusega. ven¢lastelt relvastuse vahendamise lal | suuremate kentsessiconice valja Kauple- mist. Eriti. vihjatakse N. Liidu tie suure SS—20 raketi produkt- siconi pidurdamist, kuna ~ see rely voib teha thendriikides to- hutut havitustédd ja|elimincerida Uhendriikide véime | tasumisrin- naku soorifamiseks. | . Carteri . koikuvad . seisukohad rely astumise ‘Kitsimuses viitavad kahjuks koikuvale ‘presidendile, kes ei julge teha suuri ja pohja- panevaid oisuseid ning ‘ aivesiab | W. Laid propagandaliste vastuar- riumentidega. Kui president on juba varem loobunud B—I iunpi uve pommmilennuki produtseerimi- sest ja .pikendanud ibraketi produktsiooni andmist, Sis neut- ronpommiga sihitult edasi-tazasi mingimine norgestab yeelei 122- nemazilma vastupamuvoimet ja anna} néukogude tankiarmecdele suured eelised Euroopa rimdami- seks, Praeguses olukorras peaks president Carter andma seutron- pommi produktsiooni Liine-Eu- roopa. kaitseks noukogude kon- ventsionaalsete relyadega varus- S2- mal ajal peaksid ‘ameerikjased hakkama ka soetama endile tu- eeyamaid j ja havitavamaid. rakette | vene SS—20 rakettide tasakaalus- tamiseks. Oleks viga lihtsameel- ne arvata, et venelased vabataht- likult piiravad oma suurte raket- tide ja teiste tuumarelvade fot: ‘mist kui Carter paneb pikemais ajaks keelu alla neutronpommide tootmise, | ' Neutronpommi produktsiooni eflasijiikkamine laseb viga kah- vatus valguses ja kergekzalulise- na paista POhja-Carolinas peetud presidéendi konet Ja tekib | kiisi- mus, milleks selliseid konesid bi- dada ja suuri lubadus3 anda, kni neid ei sulideta pidada ja need Kremli propagandakampaania t2- gajarjel lauasahtlisse paigutatak- se, Uhendritkide nigipea, ketle po- hilised seisukohad mii kiiresti ja nii suure. amplituadiga kéizuvad, kaotab kiiresti.oma auteriteedi, mis voib osutuda v8ea ohtlikuks ja kardetavaks praeguses segi- paisatud apressic OWi- ja VOT ahnes maailimas. | | KA. Fiibel télgiti armeenia keelde 1500 aastat tagasi, See tdlge on tinapdeva inimesiel taiesti aru- saamatu, Kuid see on ainus tolge, | tolgttud iildse 1603 xeelde. Keele-|mida -tunmusiab armeenia orto- teadiaste arvates on. maailmas 3000 keelt ja monede” arvates see ary voiks olla isagi 4000 doksne kirik. Protestantidel: on tol. ge, mis on tehtud 100-aastat tagasi. , Usurtindar’ i a | 1 t eS ee Bde me Ae SEEPS = Jeapan kardab wut kaubandussida »Uhises séjalises liidus olevaina on USA ja Litine-Euroopa riicid valinud Jaapant o oma runns- _knobjektiks,“ utiles jaapani ,Jomiuri Shimbu“ nimeline afaleht 36 aastat pirast Pearl Harbori Ameeriklased alustasid majan. -Nii tekitatakse., ahel reaistsiooni, Fiinnakut, Sojakad on. hited ka ookeani teisel poolel, kus U. 8. News & World Report viet aue kaubandussd ja. yeerele joullmisest. . . ‘4 Jd wha ntiid on Jaapani ‘ekspor- duslikku soOjapidamist Jsapani| miltel oleks pikemaks ajaks mo-|¢ teerijad mures oma turgude pi- vastu Selle jarel kui ilmnes, at nad olid : Icotusetult: Kactajairs pooleks kauhavahetuses Kayge- Idage. Samuti ei kannata Laine. Euroopa majandusliku lidu maa- de plaanitsejad enam kaua Jaa- pani kaupadega iileujutamist. Praeguse tootuse tousu, alatise madala mafandusliku: kasvu ja kahanevea kodumaise kaubanéud- mise totiu néuavad liane majan- dusriigid ja tédsiused niitid oma poliitikuiit, — : et tuleks kéigi vahendilega | alustada. voitlust faapani kaw- . paded iileujutuse vastu. Jaapani Srimehed .mitiivacd ak jatundjate arvates. valismaile 15 miljardi dollart eest rohken kaupa kul nad ise sisse toovad. Uksnes Jaapani kaubanduse vahe- kord UWhendriikidega t6usis eel- mise aasta kolmel esimese) kuul 6.3 miljardi dollari vérra ehk paieu 50% rohkem kui: kogu ee]- mise]. aasial, Peagu kolmandiku USA viliskaubandusliku kahane-| mise pohjustasid jaapaniased, Kuroopa thisturu (EEC) liik- meil laheb vaevalt paremini. Jaa- nanlased ekspontisid 9 kunt. iook- sui. eelmisel aastal 4,2 miljardi doliari eest rohkem kaupa meisse maadesse, Ki need maa mWellisid Jaapanile. Aasta. {Sput oti Jaapani ekspo di ijejaak neisse maadesse veel ei suurenenud, 3 Selle ‘ipulemuseks on, et Jaapa- nj valuutareservid paisuvad itha suuremaks, Riigipank teatas selle reseryi suuruseks 22,5 miljardit dollarit, aga tavaltohase arvestu. se jaret arvatakse see summa ole vat vahemalt TT miljarat vOrra, Suurem. Kaubandusliku labikitimise ju- hid léanes on eriti solvunud .sel- lest, at juba mitu kuud tagasi Jaa- pani peaminister Takeo Fukuda lubas J&Bneriikide ‘survel eks- pordi ja impordi vahekorda muu. | ta, mida aga pole juhtunud. Jaa. pani korged tolittariifid Importec- ritavatele Kaupadele on takistu. seks nende sissc toomisel. Neid takistusi on mitmesuguseid — ar. vulisi piiramisi, biirokraatlikke normesrimisi ja otse imeeletuina tunduvaid tehnilisi piiramisi. . President Jimmy Carteri nou- andjz Robert Strauss riaikis miarustest, mis nGuavad elelktr} esemetelt niiteks 1193 voldilist pinget,. et meid oleks vélimalik | Jaapanisse Ssisse vila. - Washingtoni vabakaubadust pooldav valitsus kardab niitid, ef ta, ei Saa enam kata seista vastu. kaitsetollide pooldajate “noua. sele. . , Aga kut Koneress kiidab kaitse. | tollid seadusena heaks, SIS | puudutavad need ka Euroopa ritkide vahelist Kaubandust. jutusi . maaiknakaubandusele. Jaapaniased ise muutusid narvi- listeks alles siis, kui thendriki- des vihastuti ja Shvardati Jaapani kavbad maksustada 15%-lise im- portmaksugs, Peaminister Fuku- | da saatis kiiresti just ministriko- hale tostetud Nebuhiko Ushiba rahustus- ja lepitusreisile .Was- hingtonisse. - Ushiba pakkus ameeriklastele keskmiselt kaheksaks aastaks pi- kendatud 20—~30%-list tollialan- Gust, Ms. puudutavad Kokki-um- bes. 300 artikiit. Monda kaupa puudutavead tollimakksude alandu- _|sed on vdiksemad, néiteks alan- dati: varvifiimide tolli seniselt rast. Nad on asstaktimneid saa- nud kasu sellest, et riigi valuuta- pank viis tahtlikult jeeni kurst alla ja aitas selliselt kaasa yaliskaibandusele, Mbodunud ke- vadel véttiski president Carter Fukuda kasile ja noudis, et kui Jaapan ei muuda oma vahetus- kursipoltitikat, pole Mhendriikide poolsed majandustilaid k&ttemak. susammud voimnatud. . See Ka aitas. Jeeni vaartus dol- lari suhtes t6usis Kuni 20%. Sel samuhul oli véikseile jaapani elts- portaridele dramaatiline taga- jarz, paljud laksid pankroiti, ku- na nad olid kaotanud neid seni varjanud kaitsja. 16%-It 13%-le. Lisaks lubas Us-|- hiba, et Jaapan vahendab Uhend- riikidesse vidavat nillidse ekspor- ai Hula, Jaapanlased said Carteri néu- andjait Straussilt ageda vastu- _ se, et need sammud. on liga vaiksed ega niita mingisugust muudatust Jaapani' viliskau- banduses, kus on aastaid olnud SUM Me feel. Vene aafomalveaerad Uksi novembrikuul oli Jaapanis 1600 pankroti. ~ iKommentaerid | Parlameidivalimistet OH maagi- line méju valifsusele, poliitika- meestele ja poliitilistele parteide- le. Niigea kni Ottawas hakkah ki- mu kostma eelolevatest valimis- test, t6ttavad ‘valitsuses olevad H- beraalid ning onositsiooni suratad. konservatjivid ja sotsialistid dhi- nal kinnitama ja deklareerima, Kuidas nad koik oleksid ja mida nad kéik teeksid kui ainult rahvas valimniskastide juurde minnes neijle oma hidled annaks, Votame kas voi riigi une celar- we, - Seni ajani vaikis Kanada {i- nanotsminister Chretien kilmalt kui opositsioon noudis temalt suure t0Opuudase vihendamiseks ja inf- latsiooni vastu voitlemiseks uue - eelarve esitamist. Niiiid kus vali- mised on ukse ees, on ka finants- minister jarske nagu utest virgu- nud ja hakkab mitlema, mida rah- vale pakkuda ja kuidas Kanada majanduselu ummikust valja vila. Tundub veidi imelikuna, miks 4i- nantsminister nendele probleemi- _ Niiiid ostab Jaapani valuuta-j dele enne ei mielnud ja Kanada pani fille dollareid selleks, et pi-{ durdada oma, valuuta kursi tou- su. Jaapanl peamimistri Fukuda arvates on niitid nende tédsturid aetud umbtainavasse, ja Jaapan on samas olukorras, kui ta oli en- ne. II maailmasGia puhkemist. — “\ohustavad Laanemerd — STOKHOLM (RPL) — Tass. teostas hiljuti terava vasturiinnaku Rootsi ajakirjandusele ja valitsuse litkkmetele, kes: olid arvustanud asjaolu, ef venelastel on Léinemerel aatomirelvadega varastatud allveelatva, Niisugune ,kampaania“ el moOjustayat scodsalt Rootsi _ oN. Liidu suteid. Venelastel olevat sama oigus magi teistel ritkidel pidada siin oma laevastikku. Teatud rootsi propagandaarga- nid ja avalikud esindajad“ teosta- yat hadlekat kKampaaniai allvee- laevade timber. Olevat ju tildiselt teada, ot nGukogude laevad ,,keda- ei ei ohusta’, ometi katsutavat jiies. fssitada vaikekodanlasi ohuga, mis tekkivat tuumarelva- dest vene allveel aevadel. co Roosti reaktsioon alivcelacya- ge aatomirelyade puhul on dra- fanud suurt rahvusvahelist 4zhel- ‘pani. - Uudist on refereeritad magiima ajakirjanduses ja kommenteeritud juhtkirjades. Liine-Saksamaa | sjapoliitiline kommentaater Wolfgang Fechner | kirjutab: ,,Stakholmis ollakse tege- likuit rokem drritatud aatomirel- vadega vyarustatud allveelaevade ile kui see paistab valja ametli- kest koammentaaridest: Laevadel yoimalikwit tekkivatest Gnnetustest yoib tekkida radioalstiiysyst. Rootsiased tunnevad end petetui- na, sest nad eeldasid, et ka vene- lased tahavad hoida L&dnemerd antomirelvadest vabana.* Rootsi vilisministeerium ka on | Washingtonis. marxeennud oma r'a- ! hulclematust selle tile, et aatomi- | | revi iuuakse Skandinaaviale tkka ligemale. Kaks korda on “Kabineti sekretdr Leif Leifland avaldanud Rootsi muret, et SALT-i 'ibiraiki- miste puhul vGib olukord veelg! halveneda. USA nn. ‘ristlejarakettide wiatu- vus on u. 600. km. Péhjameres vii- -bivad allveelaevad ei ulata neid "|takette N. Liidu pinnale saatma. On selle tottu voimalik, et USA asetab aatomirelvi veel | Mgemale Rooisile. , Pegelikult pidrdut USA ‘poole -varem, kui venelaste poole. Péh- juseks on ikkagi molemal puhut Rootsi rahuius selle iile, et aata- mirelyad nihkuyad ligemaie. ~ Rootsi ei arva, et kuus néukegu- de.allveelaeva moodustaks otsese ohu Rootsi vasiu: Aga nende ole- masolu yOib tosta pinget -Ladne- merel, See véib sdjaolukerras olla | ; ka Rootsile vaga oluline. Lilli Stalini hauale atalini sugulased asetasid Stalini 25-rndal surmapdeval lili ta haua- le, mis asub v&ljaspool Kremti miitire. Teisi isikuid ei lubatud sel paeval havale ligineda, titeenijate ‘Streigist, vordiemisi téendolisena, Enna pos- ‘titecnijate ametiiihing esitab valit- | susele majanduslikke muresid ja hiidasid varem et taibanud kui just énne valimisi. See kéik vihjab libi- paistvale populaarsuse | otsimisele ja jatab paratamatult mulje, et eelarve ei ole mieldud rahva elu- jarje parandamiseks vaid parte populaarsuse suurendamiseks vali- miskampaznia ajal. Voi teine niide. Kanadas Padct.- takse juba paris tosiselt uuest pos- see . turduah Jabivaakimistel nii syuri néudmisi, et neid on véimitu ra- huldada. Kuid valitsus tahab par- lamendile esitada seadust, mis yi- lab postiteenijatelt streikimise 6i- fuse valimiste ajaks, kuna: streif: isel ajal- takistaks peaminister | Trudeau viljenduse kohaselt 1,06. mokraatiiku susteemi funktsionec-.- rimist**. , | Tavalisel kanadalasel on sel pu- hul Oigus kiisida — miks streiki- Inise Gigus vietakse dia ainulé va- limiste ajaks? Ja kas demokraattik sisteem funktsioneerib ainuit prar- famendivalimiste ‘niol? Meic tead. mise] peab see funktsioneerima ica lund ja iga pdev jooksvas eius nine kui-tks vaike grupp riigiteenijaid |100b oma‘ jonnaka hoiaki tulemtr- sena streigiga segt koru majandus- elu ja tekitab.tohutusid kahjusid je kannatusi 20 miljonile kauadalasc- le, Siis ei ole see enam demokraa- tia vaid ithe vahemusgrupi dikta- lunr enamuse.iile. Ridkides demo- kraatiast ja selle rakendamises! peaksime selles suhtes olema loo- gilised fa jarjekindlad..Valitsus ej tee sellega rahvale erilisi teeneiq ja ei kaitse demokraatlilkn Stis- {teemi kui ta rakendab posti kiiku ainult parlamendivalimiste ajaks, vali ta peaks hoolitsema | selle eest, ef Kanada rahvas e Satuks jalle jarjekordselt - viikese ameti- thingy pahempoolse juhtkonna dik tatnuri alta, (rg Ik, 3)