sie Elu‘ nr. 46 (1811) 1984

ndub saatekulu.

ituses
Bh, MAK 286

LLEARI —
z fh
W

. 736-1170 |
Kodus 223-0201

\ARDVARK

FLORIST

Aleviimine - LID... :

.

Bningside Mall
m for ‘Senior Citizen 7

GS:LTD

BS ~ TEL (416) 281-3000

- espidamiseks
EIE BLU”
ellimine

el sandame {elle ile
+ nimel otse saajfale.

oolaastaks)

50s rahaga Mele Elu",
nt. M4K 2R6 —

acencetene

jf 4
i)
a

TF we ae
LS Pe =

porte Pd oe eee Be ere

t
. ae a —
AE,

ial aelat S .
—_ a uf

oe ee

ae SE

. a
|
———

Mele Elu® nr. 46 (asi) 1904

"‘Hiidlaste Selts tihistas

10. aastapaeva |
- Mulk johannes Vihma valiti auliikmeke

Laupieval,i§, novembril téhistas

 Hiidlaste Selts oma 10, aastapaeva-
peoga Eesti Majas 200 kiilalise osa-

vétul. Varviline Seltsi vapp, Kopu

- majakas vilkuya tulega ja suur jil-

levaas tais siigislilli kaunistasid ta-
va, Konetooli ehtis hébedane | juu-

_ belipaeva arv. Saali parempoolne
‘Bein oli kaunistatud pika kalavér-

guga, rikkaliku kalasaagi, kajakate
ja Hiiv saare reljectiga. Ohtu pidu-
likkusale tiga andis maitsekalt kau-

| nistatud toidulauad,

x4 3

Teadustajaks oli Lerabit (Piilu)
Pihlberg.

Avasina ja tervituse kiilalistele
iitles Hiidlaste Seltsi esimees Edgar
Liik, kes titles, et Selts on lapseeast
valja joudnud ja vdib julgelt tulevi-
kule vastu vaadata. Selts on edukalt

{66tanud, kasvanud-ja viimase liik-
- mekaardi numbriks on 429. © ~
- Selisi juhtkonda on elusaatuse vi-
kat niitnud. 1977 lahkus igaviku ra-_

dadele abiesimees Alfred Kaaramees
ja 1983 kauaaegne esimees, asutaja
ja , Hiiu" toimetaja Ludvig Wahtras.

10. aastapieval vais saalitdis rah-

: ~~ vast Kinnitada suure| aplausiga, et
- hhiidlased on oma Se!t

 §iget teed sammunud.

i asutamisega

Hiidlased ei cle omale maakonda
teinud, ei ole lahti loénud Liane-
maast, vaid on uhked, et nendel on
tugev seljatagune mandril. Hiidlased
on uhked oma kodusaarele ja see on
Gelisi alusmiititiks, mig on tugev na-

- ‘au kaljule ehitatud majakas. Hiidlaste -
~ Selts on meie rahvuslikku vaimu-
_valda rikastanud ja taas elustanud
_ Oma panusega maakondlikei iiritus-

tal, ning kéige ilusamaks n@iteks on

_-Esto ‘84, Meie kik olime seal.

ja Killapeo Eesti Majas, mille SiSSe:
tulek laks Eesti Maja toetuseks. Koos
Saarlaste Uhinguga korraldati Soela
pidu, mie tulu jallegi laekus Eesti
Majale. Selts annab valja ajakirja
»Hiin , mille 20. number ilmus jun-
belipaevals, 14 Aumbrit on kdidetud
raamatuks:

1980. aastal oli juhatuse koossel-
sus muudatus.

Kaju, Hartvig Vanaselja, Vilbert Tall

Liikmeteks valiti_
Lembit Pifilberg, Eina Kungla, Helmi

ja Edgar Liik, 1983 asus,Hiiu'toi- [eee

meétaja kohale Lembit Pihlberg ning
juhatusse, kutsuti Leida Pajur, kes

 t8idab sekretari iilesandeid.,

Edgar Litk lopetades iitles, et kui
tema andis liihikese iilevaate tegevu-
sest, siis juubelipdeva tihistamise
juurde kuulub ka Seltsi celajalugu,
millest raéagib Mulgimaa ,,peatik” Jo-
hannes Vihma, kellel on palju
»Suidid" Hiidlaste Seltsi asutamises,

Johannes Vihma sdnavatt sai pal-
jude naerupursete ja aplauside osali-
seks. Saalitiis peclisi elas kaasa iga-
le tema valjendusele, mis oli nii hiic-
laslikuit ette kantud. Ta on oma hiid-
lasest vahvalt abikaasalt fra Oppinud
hiju murraku, mis tema ettekandele

‘andis koduse.varvingu.

HITUMAA RAAMAT

Johannes Vihma oli Elmar Vrageri
peolt: koostatud raamatu ,,Hiiumaa
ja hiidiased" toimetajaks, mis. sai
aleuse 1969.a, Autor ol t66tanud ké-
sikirja kaostamisel 14 aastat ja sao-
vis, et see triikitakse Torontos, kus
elab kige rohkem hiidlasi. Hiidlaste
soovil sattus Johannes kirjavahetus-
se E. Vrageriga, kes elab Rootsis. Kui
autorilt tuli soov, et J. Vihma vdtaks
raamatu toimetamise oma peale, siis

. fa ei julgenud vastata, et ktisitakse

ASUTAMINE
Selts sai alguse kui Hiiumaa raa-
matu taimkend kutsus kokku hiid-

- ‘haste organiseerimiskoosoleku Eesti
_. Majas 21. novembrii 1974, millest

voltis asa 53 asutajat liiget: Valiti
esimene 5-liikmeline juhatus, kuhu

Pihiberg, Elna Kungla, Alfred Kaara-
mees ja Edgar Luk. = |.

1977, aastal moodustati Seltst j ‘aur
de naisring, mille esinaiseks valiti

_- . kunlusid ers Wahtras, Lembit

Erna Vainola., Seltsi viilendaks aasta- °

vaevaks naisring--kinkis.lipu,.,Erna |
Vainola Jahkumisega Torontagt jarg-
miseks naisting! juhiks valiti Helmi
Till.

1978 aastal valmistati Seltsi rinna-

‘mark. Uritust osas on korraldatud 9 ©

mardipidu, $ jaanituld ja tihe tutvu-

-miséhtu, Hildlased tegid vadrikalt
kaasa kahed Killamangud 1979, 1981

vale mehelt abi. Tema pole kdinud
ega ndinud Hiinmaad. On Mulgimaa
mees stindimisest saadik.. Kirjutas
siiski-viisakuse pidrast vastuse,luba-
des kaasa aidata, et on kahju, kui

suur t68 on tehtud ja raamat jéaks |

iimumata. 6, martsil 1970 toimus raz-
matu toimkonna organiseerimis-
koasolek J. Vihma kadus, kus n6u-
soleku kaastédks andsid Helle Lei-
vat, Elmar Tampdld, Kalju Leis, ful-
lus Vanaselja, Ingel Leilep ja Helme

Kaju.Jehatuse poolt valitr kaésukor-.
Fas-esimeheks-Muik:.Et-olles sega-
-abielus hiidlasega, anti |. Vihmale .

uus nimetus ,.vibuhiidlane" ja tei-
seks arvati, kui midagi viltu {aheb,
stis on hea mulgi siitiks ajada. |
T66 kulges sGbralikus iiksmeele
vaimus, toetust ja abi saades igalt

ooolt, Raamatu korrektuuri Ja jarjes-
tuse e eg Hanno Kompus.

PAR 2k

Ae 2 iS ne at
aE PS ae
mi ae aoe “of

Ee eee mi _- .

se Uecrereee

ca oon
Toa ge ae
fe nee ee
eat oN
hae Pat oy pou
ial 1 1
eet et eee
CR ee sang gee a a a

‘Maakondade vanemad. hiidlaste aastapieval. Istuvad, vasakult —
~ Boman Marley (Léanemaa), Johannes Vihma (Viljandimaa), Edgar
Liik (Himumaa). Seisavad — Leo Puurits (VGrumaaj, Endel Ainsaar
_ (Parnumaa}, hr. Reinsos (Saaremaa). Ali ~ raamatutoimkond,
Istuvad — Johannes Vihma, Hella Leivat. Seisavad — Helme Kaju, -
Kalju Leis, Julius Vanaselje | ja Elmar Tampald.

Pola — Elna Kiingle

°NELJAPAEVAL, 15. NOVEMBRIL — THURSDAY, NOVEMBER 18

PPE! Hee pe

Maakondade koondis austas Hiidlaste Seltsi juhatust 10, aastapseval
lilledega ja Eesti Lipu 100 a. juubeli margiga Seltsi lipuvardale,

Vasakult — Hartvig Vanaselja, Lembit Pihlberg, Vibert Till, Elna

Kunegla, Helmi Tall, Linda Pajur, Helme Kaju ja Edgar Liik. «

5. detsembri! 1971 toimus Tartu
College’is esimene hiidlaste kokku-
tulek ,,Hiiumaa raamatu paeva’ m-
metuse all. Jagati valja maiestusteos
Hiiumaa ja hiidlased. Kaastege-
vad olid Asta Willman ja hiiu rahva-

tantsijad. Helmi Till’ korraldusel

toimus nditus hiiu kasitéddest ja ko-

dusaare milestustest, See kokkulu-

lek kujunes esimeseks suuremaks
hiidlaste kokkutulekuks paguiuses.

- See kokkutulek sidus hiiu rahva tih-

saks pereks, kus armsa kodusaate
milestused itheskoos laid lékkele.

-andsid julgust uuteks algatusteks ja

panid aluse hiidlaste organiseerimi-
sele. Ilmunud raamat jai sidemexs
hiidlaste vahel tilemaailmses ulatu-.
ses, mis on sdilinud tanapaevani jat-
kuva uue ajakirjaga ,Hiiu". Mis.
puutuh Hiiumaa raamatu sisusse,

sis selle kohta ei tea J. Vihma mida-
gi delda, mis sea! on Giget voi valet,

seda teavad.hiidlased ise, Aga Asta
Willman titles Hiiumaa raamatu ob-

— tul oma k6nes, et hiidlased raagivad

niipalju tatt,. et vale vaevalt koos
seisab,

2. novembril 41974 toimus Tartu
College’is raamatutoimkonna tdi 160-
petamise ,, keki-maki"
puhastulu $600 anti Eesti Maja toe-
tuseks. Samal ohtu! otsustati avalda-
da tileskutse kOigile hiidlastele hiid-
laste organiseerimiseks, 21. novem-
bril 1974,tbimus organiseerimiskeo-
solek iteoks sal Hiidlaste Selts.

MULK AULITKMEKS | _

‘Oma kone lépus.J. Vihma Snnitles

‘juubilari Maakondade -esinduskogu

nimel,avaldates lootust ja saavi, et

kord tuleb aeg,kus voime tihiselt pi-

Ghtuga, mille-

me 11

Foto — Elna Kungla
dada ,.Maakondade pidu“ vabal Hiiu
saarel, Lavale kutsuti Hiidlaste Seltsi
esimees Edgar Liik koos tipuga ja juha-

| tuse liikmed Helme Ka ju, Leida Pajur,
Vilbert Till, Hartvig Vanaselja, Lem-

bit Pihlberg- ja Eina Kungla. Maa-
kondlika Esinduskogs nimel kinni-

~ tatl sdprusplaat Seltsi lipuvardasse,

mille kinnitajateks olid suuremaa-
mehed Laane-ja-Parnumaa vanemad
R, Mariey ja E. Ainsaar. Juhatuse
liikmetele kinnitati rinda lilled,
Lavale paluti jaida Johannés Vih-
mal, Oli saabunud: pidulik moment,
kus temale anti tile kunstnik Abel
Lee poolt valmistatud auaadess, milles.
avaldati ténu ja suurimat tunnustust,
valides kiimnendal aastapdeval Jo-

hannes Vikhma Hiidlaste Seltsi aulijk-

meks. Tddtinuks anti Helm: Tiill'ile
hiiumotiivis puutaldrik valmistatud
Naima Aer'u poolt,

 Tarvitused olid saabunud Gatebor-
‘gi hiidlaste — saarlaste toimkonnalt

ja Stockholmist laainlaste — hiidlaste
toimkonnalt. Isiklikud tervitused oli
‘saabunud Elmar Vrageliit ja Hartvig
Engsoolt, viimane on Goteborgi saar- :

fe koondise esimees.

Eest}-Maja esimees, hiidlane Os-
vald Pill 6nnitles Selisi ja tanas abi
eest, Helme Kaju luges luuletuse hiiu

emalt, Tamara Norheim Jaulis neli. -

laulu, teda saatis klaveril Linda Nor-
heim. Hijdlaste orkester ,, Kaja" hoo-

litses péevakohase muusika eest.
Laulis kvartett: Helmi Tiill, Erna
~, ¥ainola, Helmi Kaju ja Leida Pajur,
akrodionii saatis Allan Liik. Loositi
valja rikkalik loterii. Piduliku koos-
. viibimise juurde kuulus soe éhtusddk,

mille oli valmistanud tuntud hiidla-
sest kokk Aivi Ruut.
| elna 7

‘Eesti Sells Kitcheneris —

35-aastane ©

27, oktaobril puihitses Eesti Selts
Kitcheneris Seedriorul oma 35 a.
juubdelit, Kahjuks olid ilusad siigis-
lehed juba koltunud, kuid saali
kaunistasid varvirikkad siigisliiled
ja saravad kinlad.

Saalitait kiilalis! tervitas selisi sex-
retér A, Kaldre, Kauaaegne juhatuse
liige, endine esimees ja praegune

— laekur Tammi Ruutopéld andis hv-:

moorika iilevaate E.5.K. tegevusest

-45-aasta jooksul. 35 aastat ei ole kill

suur juubel nagu nditeks 39 voi 5D,
millal mehed jouavad vilia poisike-
seeast, kuid ometi on see vaart pinit-
seda. E, Selts Kitcheneris asutati 15.

okt, 1949. a. 41 liikmega. Need el

olnud mitte kdik Kitchenerist, vald
nende elukonhad ulatusid Torontost
Brantiordini ja pohja poole Owen
Soundini. 35 aasta jooksul on Kite-
heneris todtanud laulukoor, rahva-
tantsutrupp, eesti kool, skaudid-gat-

_ did, on korraldatnd skaudilaagreid ja

mitmesuguseid teisi dritusi. Selfs
kuulub mifmete eesti kesksete orga-
nisatsiognide juurde ja on iiks Seedti--
oru osanik, Vaikesearvulisele -eest-
laikonnale Kitcheneris vaatamala

- on seltsi liikmete arv olnud alati sada
_pluss ja kik liikmed energilised te-

gutsejad. Seltsi esimeesteks on olnud
pr. E. Kalm, hr. E. Rebane, pri. E.
Rebane, hr, E. Kdgu, hr, A. Voltre, hr.
T. Ruutopéld ja praegune esimees hr.
B. Jaanus,

Seltsi esimees E, Jaanus mainis, #
kuigi E.8.K. on vaike, on ta kohaliku
maa kombe vastaselt majandusiikult
oma arveraamatusse alati kirjutanud
musta tindiga. Seltsi Jitkmed o”
agaralt asa votnud Seedrioru tilese-

hitamisest ja kui selts tadtab edas!.

sama harmooniliselt, siis voib varstl

_ jalle wut foubelit piihitseda. ,Olemeé

kai seltsl Da 1 :
ge enne eestlased, siis on tuju kdigile hiliséd tundideni.

tulevik kindlustatud”, Iopetas esl:

. mees.

A.Kaldre luges ete kirjaliku tervr
tuse Eesti dupeakonsul ilmar Hein-
soolt, andes edasi séna kohalolevé
tele tervitajatele..

Eesti Liit Kanadas esimees Vello

Hubel avaldas oma tervituses hea
meelt, et Kitcheneri Eesti Selts pu

hitsed oma juubelii Seedriorul, kus ta
end alati tunneb koduselt viibides

vanade séprade keskel, kellega siin

on koos tédtanud, Seedriorul on toi-
munud kdik meje rahvuslikud inspi-
ratsioonid,millele Kitcheneri eestta-

— sed on innukalt kaasa aidanud. Kit-

chener! rahvas on tegutseja, mitte
pealtvaataja.

Sihtasutus Seedrioru esimees Au-
sust Jurs rohutas Kitcheneri rahva
suurt panust Seedriorul, kes on vii-
nuc Seedrioru sinna, kus ta praegu
an. Ta pani siidamele hoida Seedrio-

Tu alati alles, iikskéik, mis ka juhtu-

da véiks.

Hamiltoni Fasti Seltsi esimees Me-
rike Koger t6i stidamlikke tervitusi
‘naaberlinnast koas siimboolselt rah-
vusvarvidega seotud roosikimbuga.

Toronto Eesti Maja juhatuse poolt
lervitas juhatuse liige A. Vahtra, kes
mainis, ef a on olnud Kitchener ja
Seedrioruga ldhedalt tuttav, kuna ta
poisid on olnud Seedriorul laagris j ja
slit Jeidis ta omale naise.

Kirjalikke tervitusi olid veel saat-
nud: Londoni Eesti Seltsi esimees K.

- Loone ja St, Catharines'i Eesti Seltsi

esimees.T, Jarve, mille luges ette A.
Kaldre,

Esimees E. Jaanus tainas kaiki, kes

_ Selle peo heaks kordaminekuks on ©

Kaasa aitanud, tuuas esile eriti kaht
daami, pred Kaldre ja Jaason, kes-olid
valmistanud rikkalikud maitsvad

xlilmad peosddgid. Tanuks oli neile
.. MGtemale kimp roose.

| ‘Eeskava andsid sopran Valve Tali
ja Olav Kopvillem. Kahjuks kasuta-

‘Sid nad tugevat hadlekovendust, mis

seedrioru hea akustikaga saalis oli
Segavalt tleliigne. Lauljatarile andis
eSimees punased roosid.

Hoogne tantsumuusika Mehis
Vahtra orkestrift tagas lébusa peo-

wMEIE ELU"

lugejad, arge unustage oma
sépradele soovitamast

wMEIE ELU"

»Artlenders"

‘Miihlstock, Marian Scatt,

Kini Quebecist

Thomas More aastanditus

Laupieval, 27, oktoobril avati
kutsutud kilaliste ees Thomas Mo-
re Associates 22-ne sastanditus
galerij - ruumides.
Thomas More kunatinditusi on pee-

tud mitmesugustes siidatinna piir

konnas asuvaies avalikes hooneis.
Juba teist aastat peetakse seda aga
iihes kesklinna lddnepoolses otse-
ses naabruses atuvas muiigigale-
rijs, mis selleks puhuks ainuiksi
ndituse yvajadusi teenibd. Hoolimata
oma piiratud mahutavusest on sel-
le galerii theks vaieldamatuks ne-
remusoks tema hea valguatus, mis
varemait nii moneski, muidu impeo-
santsemag, lokaalis mondagi so0vi-
da on jatnud.

Thomas More nditus on vétnud
oma tiesandeks esitada publikule tiks
Kord aastas tdid kaasaegseilt elukut-
Selisilt Quebeci kunstnikelt, keds
ndituse administratsioon seks otstar-

beks kutsub oma t6id zhiiriile heaks- °
_kiiruks esitama, kusjuures tiheltki

kunstnikult ei véeta rohkem kui tiks
t65. Traditsiooniliselt ei eelistata
tédde valikul tihtegi kunstivoolu tei-
sele ning teema, tehnika ja materjali
valikul-on kunstnikel vabad kied.
Seetittu vdib Thomas More nditus-
telt teida téid realistlikust koolist
kérvuti dérmuslike voolude esinda-
jatega. Et ka teostustehnika valik
viimastel aastatel avardunud on, se-
da tunnistab juba liksnes see,et val-
japandud kolmekiimnekahe tid teos-
tamisel on tarvitatud iiheksateist-
kiimmet erinevat tehnikat. Ndituse
zhiirii uuendusmeelsus ei ilmne mitte

_ainult valitud t6de mitmekesiduses,

vaid ka osa vGtma kutsutud autorite
valikus. Kunstnikest, kes juba nditu-
se aloaastaist saadik pidevalt invitee-
ritud on olnud, véiks [idlu jarele)
nimetada ainult jargmisi (tahestiku
jirjekorras): Richard Billmeier, Rita
Brianski, Gitta Caiserman-Roth,
j¢hn Collins, Dan Delany, Louis
Toby
steinhouse ja Salme Utsal. (Viimane
esineb sel aastal tihe dlimaaliga AU.
fumn”.'

Juba oma esimesest nditusest saa-
dik a, 1963 on Thomas More Asso-
ciates alati ostnud tihe nditusele val-

_ japandud teostest oma piisiva kunsti-

kogu tiiendamiseks. Ostu valiku

teeb eriline zhiirii, mille koosseisu

aastate jooksul on kuulunud neli-
kiimmendkaks kompetentset isikut
kunsti alait: 11 professarit ja muud
ilikooli S6ppef6udu kunsti alalt, 12
muuseumide vdi nende osakondade
juhatajat, 11 kunstikriitikut ja @
muud kunstiga vdi sellele Jahedastel

aladel tegutsejat,

Tanavune ostuzhirii, mis koosnes

- McGilli iilikooli kujutava kunsti ko-
_ mifee liikmest, Jane Hollanderist ja

Cahada Council Art Bank'i esinds-

_ jast Therese Dion ‘ist valis ostuks the

naoore kunstniku, Daniel Oxley t6é

_ »Afterthought". See teds kuulub sel-

liste raskeltmdistetavate taleste hui-
ka, mis vaevalt kill tihele tavalisele

-surelikule mingisugust elamust pa-

kub. Kas pole siin zhirii mitte piiid-
nud kdia Edgar.Degas’ s6nade jarele:

»Kunstnik toodab hiid esiu ainult
siis, kui ta isegi et tea, mis ta teeb"’.

»SAREVERE* QUEBRECIS .
Inimohvreid néudnud katastroof
Sept Isles’is, Quebecis, kus Ste. Mar-
guetite jége ristay maanteesild sisse
langes, oli vapustavaks uudiseks k6i-

si muude vahingute hulgas, millede -

kirjeldused viimaste paevade ajaleh-
tede esikiilgi on taitnud: |
Kus iiks ehitusel olev sild just vii-
maste viimistlustééde staadiumis

kokku variseb, on vaga ebatavaline

juhus nende sadade sildade ja silla-
keste hulgas, mis iga aasta tlma suure
kdrata tarvitusele vdetakse. Onne-
tuse pohjuste kindlakstegemiseks on
mddzatud mitu komisjoni ja niikaua
kui nende wurimistié tdpetatud pole,
saab nende kohta ainult oletusi teha.

Nagu néha ajakirjanduses avalda-
iud fotodest, on sild keskelt murdu-
nud, kusjuures jdeséngi langenud sil-
la sdidutee pooled on oluliselt ter-
veks jdanud. Asjaciu, et need sill
osad nii suurest kirgusest allalange-
misel ei purunenud, naib oletada Ju-
bavat, et valatud raudbetooni vastu-
pidavus on rahuldav. Sild on murdu-
nud peaaegu tipselt keskpaigast, kus
paine on maksimaalne. P6éhjus,miks
silla poikldige seiles punktis ei olnud
suutlik vastu panema paindest pah-
‘ustatud pingeile, saab peituda sinult
mdnes ehituse teostamise juures teh-
tud ringas veas, vai siis eksituses
projekti juures. Viimast on kill vae-
valt oletada, sest sild on projekteeri-
cud provintsi teedeministeeriumis,
kellel selletagliste projektide aial
suured kogemused {Valja arvatud
voimalus, et keegi on kundgi vajuta-
nud raali valele nupule J.

Kuue tédlise elu asjatult ohvriks-
toomine on iilimalt traagiline siind-
mus. Kui aga sild oleks piisinud kiil-
jait kava, et liiklemiseks avatud saa-
da, siis voib ainult kujutella ohvrite
arvu, kui sild oleks mone liiklusum-
miku puhul kimnete sdidukitegas,

kaase arvatud bussidega turial, stk be

kokku varisenud, |

Sept Isles'i katastroofil on ménin-
gat sarnasust Karevere silla kokku-
vatisemisega Lestis, mida vanema-
polve eestlasist mitmedki vast mille-
tavad.

Ka seal langes sild kekku kehe
pirast valmissaamist — ainult mé-
ned tunnid pirast ehitustébde vastu-
vaimist Teedeministeeriumi komis-
joni poolt, Gnneks polsud seal inim-
ohvreid. .

Karevere sild oli projekteeritud
ithe: tunnustatud raudbetooni eri-
teadlase poolt {oli hiljem professe-
riks Tallinna Tehnikailikoolis}, kes
ali iihtlasi ka chitusettevdtja.

Nagu hiljem selgus, oli vesi oga
tsementi vilja uhtunud sillasammas-
te veealuste osade varskest betoo-
nis!, Liiga primitiivsed chitusmeeto-
did, tédliste oskamatus ja kohapeal-
se juhtkonna. vohiklus ei lubanud
saavutada nii kérget tét-standardit,
kui see ehitustéd ndudis. (Et silla |
ehitamise kohapealne juhtkond sil-
mapilgukski ei unustaks oma téd
vastutusrikkust, oli tsaati Venemaal
Kizjutamata seaduseks, et iga uue
raudteesilla progvikoormamise ajal
veduri rakuse ali, pidi teemeister sila
all seisma}. |

Onnetused on alati olnud sillaehi-
tajaie ~ ~soovimatuiks kaaslasiks.
Uheks si!lachituse ajaloo dramastili-
semaks peatiikiks on omal ajal—
magilma pikima kandekaugusega
(1800 jalga ehk iimmarguseit 550 m}
silla saamislugu Quebeci linnas.

Tehnilise termipoloogia mitte-
tundjate huvides olgu tahendatud, et
konsoolsilla ail méeldakse sellist,
mille kummaski otsas olev jalg toe-
tub jdesdngi vl kuristiku pohia. Kui
kujutella, et see jale - a th
hestiku suure T kujuline, siis kujutab .
T-tahe rdhine osa silla sdiduteed, Sai-
dutee maapoolsed otsad on ankurda-
tud maa kiilge, kuna jGepoolsed ula-
tuvad riiulikujuliselt (nn ,,konsoo-
lidena‘) vee kohale. Need jéepool-
sed , riiulid’ ehk konsoolid ei ulatu
iiksteist puudutamna, jattes seega jae
keskmise osa katmata. See sdidutee
puuduv osa taidetakse tihe osaga,
mis oma otsipidi kandub konsoolide
joepoolseil otstel.

Kui Quebeci hiigelsilta kaldapoal-
sete osade [eelpool mainitud T-de}
ehitus juba lapule ali jgudmas, pandi
tdhele, et need nagu poleks kiillalt
stabiilsed, Nagu hiljem selgus, oli
sila projekteerija oma arvutusi kont-
rollides oma ehmatuseks juba varem
avastanud, neis saatusliku vea, Ta oli
meeleheitel, et tema projekteeritud
sild véib iga silmapilk kokku varise-
da, kuid samal oli ta ka ahastuses

oma professionaalse au parast, kui

tema eksitus avalikuks saab.

Tama agooniale tegi lépu pooleli-
oleva siila kokkuvarisemine, mille
juures tile kutiekiimne téélise ome
elu kaotasid. |

Moned aastad hiljers asuti jalle
seca silda ehitama. Seekord uue ka-
vandi jirele, kuid sama tiipi kul
eelmine, kokkuvarisenu.

Kui kaldapoolsed sillaosad !kon-
soolid ehk ,,T“-d) olid valmis, vdis
keskmise sdidutee osa riputamine
viljaulatuvatele konsoolictste kilge
alata. See sillaosa oli valmis ehitatud
teisal ja pidi kohale sdidutatama
praamide pardal. Kui seélle keskosa
{mis.oli 650 jalga ehk ligi 200 m pikk)
paigaletéstmine tOstemasinate varal
asil oli, murdus dkkiiiks taste-masi-
na osa ja kohaletoodud silla keskosa
langes suurest korgusest jokke, mil-
lega tihenduses hulk 'tédlisi oma elu
kaotasid. ;

Alles aastal 1916 saadi siila ehitus
lopule viia. :

-1S-

ARAN ARERRE AI HERR aH ane

KAI KAARID
MAALID MUUGIL sures valikus.
Helistage’ ette 225.5595, |
990 Princess Ave., Willowdale

Veel tiks pogenik
Nagu nid teatavake saab, hiip-
pas kevadsuve! tihest néukogude
turismigrupist Laane-Saksamaal |
ira jutiidilise haridusega eestlane
Jitri Vitsut, kes tadtles asiiiili
Uhendriikides ja niiiid on selle ka ©
saanud ja viibid Ameerikas, Tege-
mist on 40-aastase mehega, kelle

-perekond jai Eeatisse. (EPL)

-Tallinnas pole prille

Tallinnas olevat praegu suur puu-
dus prilliraamidest ja -klaasidest, mis
ei jita avaldamata mdju t6djdudluse-
le.

. Tallinna linnas, mille elanikearv

on iiletanud 400 000, olevat 4 floe:ne-
li} optikuari... |
| : EPI,