8 (1421) 1977”

hekiilgedele.
d keskel vil.

ie oom og?
mic Eesti
mmcaruse

| i Sclis elas
isuiskrnist. Ei.
_ psa juha-
Wnestis eras
i yastiy ary
[8c Vil We

s jitrgmis
‘ abiesimees
- Erich Maun-
Pr Riivil, s@k-
varahoidi.
MU KGMMS ON:

bo, Helly Lie

Sclrs. si
1 tals. Kavi
DrikKuus Seda
tistada ,hes-

EACISCOST
ry
“ub ithislend..
uurkokkutule-
EOLL Vane-
Render, Uhis-
anadian - Pact
o Flight 131"
- lennuvaljalt
}2.00 pac-:

‘ivad kaasi- |

Pilet on mak-

id tansealiste
ad lapsed $84.,-
hisuta, Grupl-
female. 50 dol-
cell sama len-
|

an saab tihine-
kirjutada. vol
rs Travel, Mrs.
el Street, San
1445) 592-7793.
: Flight ES-
MYER.

aasTde

7 Eesti Majas
OO Ghiuh Ver
LOrk- ja korv-
_ndiselt igal

eval Kent Se.

rimlas, Dutte-

it dntormalsi- |

HW

este Uhing
yarjekordse!
S41, apriilil abi
rer mayasy 14
“a ll) osavul-

sade! (HOSTS

cahy. uhise!

isd refaraatt,
Tied URSTREUE .

'-noitgder, Et
* Tybee,

s Ultemeslselt

ied pAous a
lbs: ecliive,

TMsk  dustaic
Muns: ara

HalUS Pa PeVis-

kunssersus 1-7

Sinnib iwidisere
“Tia, mts Kae

aud. Lusi hike
anade kil ka
sf) Sole} koos-

Hise,

Mee Ele ne, 18 (4421) 1977

Pees * sand Bp me a

Fs. wtes 1 rete

‘REEDEL, | 6. un. — ~ FRIDAY MAY 6

ULE POOLE TUHANDE RAADIOSAATE
-MUNCHENIST OKUPEERITUD EESTISSE

| " GEISLINGEN (,.Meie Elu“ kaastédliselt) — lates 1975..a. ‘juunist alustas Miinchenis tegutsev Radio Liberty
eestikeelsete saadetega N. Eestisse. Alguses ioimusid saated, erineva sagedusega, alates 8. sept. 1975 regulaarselt
kolm tundi paevas. Iga paev lahetatakse eetrisse pooletunmiline saade kell 18.00—18. 3¢. Saade korratakse kell
18,30—19.00, 22.00—22.30, 22.30—23.00, 03.00—03.30 ja 05.00—05.30 Kesk-Euroopa aja jargi. Eestikeelsed saated on

-Icuuldavad luhilainel 31, 41 ja 49 meetrit, kevadel ja suvel ka 19 ja 25 meetrit. Nende ridade pieval klirgus Mun-

chenist eetrisse 521. eestikeeIne saade. Kuidas need kodueestlastele olulised saated koostatakse, sellest annab all.
pool pogusa Ulevaate mele kaastddline Saksamaal.

Yottes arvesse saksa ajakirjandu- 1 :

sest loetud spionaazhilugusid ja
atentaadikatset raadiojaama t06taja-
te vastu, lahenen puude taha peide-

tud pikale valgele saatejaama heo- g

nele teatud eelarvamusega: Oletan

ranget valvet ja pohjalikku kontrol
li enne kui paliseb hoonesse sisse. On

-nagu tillatuscks, ict hoonet ei imbrit-

se okastraal ega ukse ees el seisa rel

_- yastatud politseinikku. Et siin -julge:

olekukiitimus pole mite hooletusse

 jaetud, naitab katsc maja sissekaigu
- fotografeerimiseks.

Vaevall saan
aparaadi . ,laskevalmis", kui .maja
trepilt rutlab juurdc noor daam ki-

simusega, et kas voras harra kuulub! @

rdadiojaamas t6détajafe hulka. Saa-
nud vastuse, et On legemist eesti pa-
gidaslefe reporteriga, la. vabandab
viisakalt paar korda. Kaks trepil
seisval harrasmeest seiravad majja
minevat vOorast siiski uurlvale pil-

a Timuga utene-

presstagentuuride
grammid, lisaks neile veel tolmetust

aasfatel

kudeza just nagu oleks »kahtlasel
titubil’ kurjad kavatsused vo. kogt-
mi pomm inolma all.

RIKKALIK INFORMATSIOON
Kaasmaalastest raadiomeeste ju-
tile padseb pdrast isikutunnistuse
eitenditamist ja teatamist, keda
soovilakse. kiilastalla. _Kogu kontroll:

-ruum naeb valja wagu mont hatelh
retseptsioon.  VYanem

| stimpaatne
daam taidab kiilastajakaardi ning he-
listab vilja eestikeelsete saadete pea-
toimetaja Aleksander Terrase, -Vii-

mane, on teatavasti omaacgse . riigi

sekretart! Karl 'ferrase poeg. Kesk-
eale .laheney isobralik harrasmees,
endine.scomepoiss, kellega jult so-

-bib esimesest momendisi. Et on pa-|i:
rajastl iGunaaeg, kutsutakse killaline: ©:

keldrikorral asuvasse sodgtsaali keha

kinnitama. Avar saal on tulvil 1du-|£

nastafaid. Kolayad - peagu koik kul-
tuurrahvaste keeled, Kusjuures (un-
duvad clomineerivat slaavi rahvaste |f
omad. Hetinud pitgu ule umbes paa-
risajapealise publiku, iillatab raadio-
jaama tcenistujate noor koossets. Fil|
hakka stlma ainsatki hallpead nagu
neid naeb rohkesti cestlaste kokku-

tulekul On ilmseli tegemist pagulas-
te tes generalsiooniga vol nendega,

Kes paasenud vabadusse noorukite-

Tad.

Parast hist ldunastamist raadio-
jaamas tootava eckilasperéga tutvus-
tab A. Terras’ tolmetuse ruumide, ar-

hiivi, allikatena, kasutavate publikat-

Stoonide ja muu juurdekuuluvaga.
Arvesse vottes kasutada cleva ma-

terjali hulka ja mitmekesidust, vSiks

julgesti vaita, et Radio Liberty. toi-|

ir vate aa

Lee We
eects
Reece

 Rahvusfondi

telegramm USA -
~ presidendile

STOKH HOLM — Eesti Rahvusfondi
FEsinduskogu aastakoosolekult saa-
deti president Carter'ile jargmine te-
legramm: Meie soovime tanada Tete
ekstsellentsi iOuliste avalduste .eest
Mis Teie olete teinud inimdiguste ja
Kodanike vabaduste pideva rikkumi-
s¢ le Ida-Euroopas ja teistes maa-
des. Meie julgeme loota, et Teie har-
Ta President saate jatkama senist
USA traditsioonilist vagivaldsé inkor-
poreerimise mittetunnustamise po-
lutikat Balti riikide annekteerimise

suhtés, tunnustades nende rahvaste |

enesemadramise digust ja nende va
ba ja soltumatu rahvustiky eksistent-
Sl taastamise tactlusi.

“| [Rootsi valisminister Karin Sdder"ile

ner
HE:
. ae Ly

Radio Free Europa/ Radio 0 Liberty peasiaseuiitc Miunchenis.

-. a. . : . ra”
} Te ET ea eh, an)
Ce “7 = ee
a. ee t ' rey
a4 rm 7 r
oe "an
ne one

. rr rs “1
it at SOE a eC REMI CACM Sang LCN Tt fate eae Se aes aera ets cee aes
= F erate ee! a wee aan on a sat: 1 rs eat
sa . _" : ee =" me Ma 2
. . . " . ” ee ee eh Pe .
“ = Me ee el
25 . ie ' “
Aa | . —-' se rt - a Ae
er '_—= meee
ee -'- So see
Ww 1
- .
ee | tt eae emeaealy . elo
+ a a EET a . +5 a05 cr, “ :
b . 7m: Wit so ae!
a . oe m . all alee —) the in 1!
. Py woebe Slelttisite : ae sta os oo tan we p.*
: : + mS BS ee ee
_ . . tee a yt ost te” Ga at
. mre PL eo Daf aS wai a,
= ae . — er a . : ue. ae |
: - . er Se ee oT eee , ; -.! ; 7
Bo le tre. - OS a UY na iia UUs, 0 0 a
=-7 : . : : wt ; .! a 0 ele Cibo : . ;
ceti wo shart war SPD annoy a Or UU atte
mt "any mere TOMAS ee ye hae ree a PT oy
eas "las eu, " nro _—_ - : —_ ee 2
.. wre a : Me tte i ery =
os woe at : _ ce :
ae " " rants Map
i iT .
r at - a
Soin SnD ..
‘ —_— "= Cn | .
2 he | “re 1 : :
Pe hoe *: re
fs eed . soho eae
: Dees * Lo, .
ae =2 8 nal . : [= = "
Pe 2 SIH ESE SE = roberts
aul = ¥ Za neath =
= Pc, oe Se ee oe
ee mT Saas tates Saha a
re nee - ute a :
en [aie : 1 - - soots on 8
a ; rs —— wae 7 mh
h: : cn: wae
oe a: 2 eae Ties a
iv ae = "han a T
a Bern cs ue eT
Sg u ott te .
. a. oe oe .
=: o 4 7, . oe ;
Dn,  - oes .
pra hao seyret wet “
_ uh ata : -
1, 1 a wae
1 —s ye
ee ea ae +
= ar ct ==
ra os Pid a, ly 7
_ =
=

| a RK, Tarmet, J. Muhlberg, H. Kilvar,

saadetl jaremine telegramm: Meie
palume Teie Ekstsellentsi vastu vot-
fa tanu 30: miartsil. valispolutilises:

MEILT OSTATE SOODSAMALT SKANDINAAVIA:
Elu-, sodgi- ja magamistoa mésblit.
Modern esemeid teie tubade'kaunistamiseks
[We
a_ mele hindu enne kui ostate,

1942 Avenue Rd.’ Tel. 787-5767
tf nbewl CAWY 401 2 bl. \eunasse)

. house of . Teld teenib eestlastele tuntud sivedekoraator

denmark JACQUES OPFERS —

FESTI PAREMPOOLNE UHING ROOTSIS
~ TAOTLEB VANGIDE VABASTAMIST

STOKHOLM (, Meie Blu" ‘aastddliselt) —— Eesti Parempootne thing
pidas oma peakoosoleku 17. martsil StoklidImi Eesti Majas poolesaia liik-

AY avatud — esmaspievast kuni reedeni kl. —:
a 6, Ja laupdeval kl. 10 kuni 6 6. |

vaidluses avaldaiud valjendusle cest,/me |ja kilalise osavétul. Ettekandega Rootsi aktuaalsest pollitilisest olu-

et Rootsi saab jitkama tédd lahus
Gevate perekondade tihendamiseks.
Svc on angazhcerimine inimdiguste
rikkumise vastu, Meie loodame_ et
Tele ‘Ekstsellents saate toetama ka
vditlust teistel aladel ‘ inimdiguste
Cikkumise vast.

- Koosoick kinnitas méddunud teae-
vusaasta aruande, tasakaalus- 62.173
krooniga. Tegevuskavas on esikohal’) §
| biitlctiinide valjaandmine ja irukt
sed aktuaalseil teemadel ning akist-
toonid teemadet . ning ~—aktsioonid
lihenduses julgestuskonverentsiga.

Esimeheks valiti uuesti senine esi-
mees mag. E. Krepp. Juhatusse: O.

. {Aule, BE. Eliaser, A. Horm, M. Juh-

kam, R. -Kaasik, R. KOrgma, K. Kai-
nk, A. Lemberg; A. Martinson, -M.

i Mathiesen, M. Mester, B. Maclo, Y.

Mand, 4. Nurk, S. Nurmiste, V,
Palm, J. Randmets, KK. Ristikivi, A,
Ruusa, L. Sch@nberg,. Revisjonike-
misjoni: A, Magi, J. Ojasaun, E. Pen-
no, E. Rumma, H- Somp. Finants
kontrollkomisjoni: S$, Nurmiste, E..
Karma, L. Laid. Valimistoimkonda:

korrast esines Moderata Samlingspartei riigipdevaliige Kurt Siéderstrima,

Moderata Samlingspariel erithin- Liidu teenistujate ndukoeu liikmeiks

gute tegevust korraldava pohikirja| valiti Senta Karupaa, Heldur Vellis-
kKohase peakoosoleku esimese osa) te ja Ilmar Laan. Liidu pensionaride

moodustasid valimised. Uhingu esi-] noukogusse Frida Muruk ja Jakob
meheks valiti edasi Ants Kippar; Puustusmaa. Uhingu — esindajaiks
fouing ulleks abiesimeheks Jaan na Medborgarskola aaslakoosolekule
‘val. Ulejdanud julatuse liikmed ja-| Leelo Pukk, Ahti Pag 1a Aristjan
gasidl oma ametid jarsmiselt: ack Meikop.

fakob Puusiusmaa,.abilaekur Kulla
Velliste, sekretir Peeter Luksep, i

formatsiooniuht Leelo Pukk, vali
misjuht Olaf Muruk, -ametita: ink-

med Leonhard Urm, Heimut Kolk,

Annus Estra ja Priidu Pukk. Uhingu
revidendiks valiti Jaan Viidas. ja re-!
vided
Noorteliiduga kontakli pidajaks Pee-
ter Luksep. Esmakordselt valiti nais-
komiteze koosseisus prouad Leelo

asemikuks Ailo Mikiver.

Pukk (kokkukutsuja), Kulla Velliste,
Helgo Kippar, Frida Muruk ja Meta

Jitrisoo. Esindajaks Moderata Sam-
lingspartel Stekholmi Liidu aasta-

koosolekule valiti Ants Kippar, Jaan

Vilval, Leelo Pukk, Helmut Kolk, Ja-
‘kob Puuslusmaa ja Toomas Jtirisoo.

AUSTRAALIA KRCONIKA

Asja toimus kuninganna Elizabéthi.
Kilaskaik Austraaliasse. Ta on kai:

nud siin ka varemali, kuid see on

Radio Liberty eestikeelsete saadeie toimetus. Istub A. Terras, seisavad, va:

sakult — P, Ristsoo, K. Tammik ja E. M. Kangro.

lub vee! Andres Jiiriado, kes elab ala-
tiselt New Yorgis, kust lahciab oma

‘kaastoo. Alaiiseks vabaks kKaastooli-

seks on Karin Saarsen Rootsist: See-
ga toitnetajaid ja kaastGdlis! peagu

jigalt mandriil, kus elamas cestlass.

metuses. t6btajad on‘kdige rikkaliku- |

ma miaterjatiga informeeritud eest-
lasteks kogu Euroopa mandril. Toi-
metisel on kasutada koik paguluses

ilmuvad = eestikeelsed- publikatsioo-

nid, vahemalt kaks tosinal ajalehte-
ajakirja okupeeritud Eestist, United
Pressi, Associated Pressi ja teiste
jooksvad — tele-

huvitada voivad fotokapecritud val-

yavolted maailma ajakir Jandusest.

VITELIIKMELINE TOIMETUS

Kogu. selle materjall valjavalimi

seks ja Jdbitédiamiseks eestikeelsete

saadete jaoks on eestlastest alatiselt |
kohalk viteliikmeline toimetuse kol-

leezium, Balti saadete tldprogram-

mecrtjaks on dr. Jaan Pennar USA-st,
Kellel scljataga paarkiummend aastat
uurimisiood Radio Liberty juures.

Norgalt tuleb kaastoGd eestlaste te-
gevuse kohta Ausiraaliast ja viima:
sel ajal Kanadast, margib A, Terras.

Puudutame jutuajamises ka toime-
tuse koosseisuu moodustamise kusi-
musi. Selles osas-on ainuitksi padev

Radio Free. Europa/Radio Liberty:

personaalbiiroo, mitte aga nes VO}
teine pagulascestlaste organisatsioon :

VOL TUNMILUS, Kinnitab i. Tertas
kindlas6naliselt. Samuti ei eelist tata! aulaste Leger usest vodrsil.
saadetes ihe vi ieise eesii rahvus- 72, | |

STupl VOL oreanisatsioont lesevuse
esietastmist: Eestikeelsetesse saade-
fesse voctava materjali maarab selte
vadrtus, gisu ja aktuaalsus, mitte aga
allika parilolu, vaidab A. Terras.

HEA KUULDAVUS

Festikeelscd saated on okupeeri-|* | a
na, tatari, valgevene, kireiisi, turk-: ‘ a ar :
: tusiab selline vale kullaltki segadu-

tud Kestis ja Soomes hasti kuulda:-
vad, valja arvatud linnades, kus te-
gulscvad noukogude segajad. Erit
hea on kuuldayus saartel. Nagu kin

nitab A. Terras, hinnalakse N. Eestis

Eestikeclsete saadete peatoimetajaks. saadcte sisu positiivselt, mida téen-
Gn varem nimetatud Alcksander Ter: | davad tile 70- ne aulenise inlervjuu.-

‘ras stokhbolmist. Temale pole raactio-

saadete ioimetamine mingiks véd-
raks alaks. Juba viickiimnendatel
a ftegutses eestikeelscte

saadeic <-tolmelajana .. Milmchenis

ala kOrval Rooisis Skandinaavia len-
nulinide ametnikuna on ta tegutse-

nud ka ajakirjanduse alal, Daamt-

dest. kuulub toimetusse filoloog Eeya

Merike Kangro Rootsist. Ta on lope-

tandd Luni Lil ikooli soeome-ugri

keellc alal ning tdgutsenud sama iili-
‘kool. juures. lektorina. Kristi Tam-
mik sai nagulaseestlasiele tuntuks:
‘197s. a. suvel,

mil ta koos abikaasa
Raivoga olsustas olles kilastusreisil
I aane-Saksamaal mitte enam N, Ees-
tisse tagasi podrduda, Ta-on o6ppinud
Tartu Ulikoolis. kecul ja ajalugu ning
valdab perfektsclt soome Ja vene
keeti. Kodumaal oli tldiselt tuntud

kui meeleolulauljanna, turnuritantsi-

janna seltskondlike tantsude alal ja
laululekstide autor. Toimetuse mees-
pere Benjaminiks on 27-aastane Pee-
ter Ristsao Torontost. Ta on Opp
nud Toronto iilikoolis ajalugu ja po-

Ameerika Haale fuurcs. Qma kutse- |

liitteadusi. ‘Hea kooli juures voib te-

mast loota jarelekasvu meie hare:
daks j#anud ja vananevale ajakirja-

nikeperele. Toimetuse koosseisu kuu-

‘Jalgime siuudios saadete sisserda-
kimist heljlindile. K6lakindla klaasi-
ual eraldatud ruumis alustab AL Ter-

val muusikaga noortele.

Foto — A. Kokk

wUle Jahe": Luhikest saadet laupae:
toimetab
Kristi Tammik. Ptiihapaevastes saa- |

detes on jutta usulistel tcemadel,| :

milleks kaast6éd ka peapiiskop. K.

Veemilt ja teistelt vaimulikeit.

Kuna Radio Liberty eestikeelsed
saated on Saksamaal halvasti kuul-|.
dayad, siis ei saa ithe saate kuulmi-|.
so jaral anda objektivset Hinnangut '
saadcte iildisele tasemele. On aga,
kindel, et cestikeelscte saadéte 1oi-
metus vahendab kodueestlasiele pae-
vauudiseid, mis pole. kainud abi
noukogude isensuurist. Samuti piili |
takse anda erapooletu pilt ecsti pai

£5 KEELES)

Kogusummas toimus ad hendatud’
Radio -Free- Europe/Radia Liberty
saaled 22-es keeles. Venckeelseid saa:
teld Jaheb ectrisse 24 tundi paevas.-
Peale selle on saateid orjastatud Ida"
Euroopa rahvaste keeltes ja.N. Liidu
‘ahemusrahvaste farmeenia, ukrat

meeni-j-t:) keeltes. Raadiosaateid fi
naniseerib USA kongressi raames te.
TLESCY sektsioon Board for Interna.

aastal vastavall eelarvele
LS dollartt, —_ .

Kusimuscic, kas cestikeelsete! Sala.
detel on valjavaatcid ka tulevikus,,
vastas A, Terras, et USA kangress on

ssmakordne juhtum, kus ta kiilastab
seda mandrit mitte Inglise ja kéigi
oma itlemere valduste kuninganna-
1a, vaid ainult Austraalia kuningan-
nana, ja soifis ringi mitie Ingtise,.
raid Austraalia kuningliku standardi
| .

See muutus on lingitud teatavasti
scllest, et omaaegse G. Whitlami 166-!
2rakonna valitsuse algatusel Austraa-}
‘ia ileliiduline parlament vdttis vas-
‘u seaduse, millega Elizabeth. Wind-;
sor proklamecriti Austraalia kunin-
vannaks, Yeatavasti kuulus Austraa-
‘ia kuninganna titel ka varemalt ia

“tureeris ta kodumaiste tiitlite jarel
uemere valduste loctluses. Nuiid on
72e tiltel Austraaliaga — suhtlemises ;
=stkohal.

kandevdimele vastavat sdjalist idu-
du endakaitse huvides nagu iga teine
rik maaitmas ka olenemata Nouko-
eude Liidu poliitikast, sest seda dik
teerivad ‘ialle ta asukoha milmed
seopollitilised tégurid.

Ja lopuks, miks ci tohi naerda, kui

‘legemist on Noukosude Liidu cha-

mooduka relvaslumisega, aga tohib
naerda, sce} KOuS kdneurudega, kul
seda sama teeb — ainult mddduku-
sc pilres — kiimneid. lubandeid kito-
i'meetreid pika rannajoonega Austraa-
lia?

ok

HALVENEV VAHEKORD ©
| INDONEESIAGA

kuninglikkude tiitlile hulka, kuid see!

Austraalia vahekord Indoneesiaga
on vumastel . Kuudel Jarjekindlait
halvenenud. Halvenemise. protsess
algas Ida-Timert annekieerimisega
Indoneesia poolt. Indonéesia valit-

Peakoosoleku feme osa oli puhen-
ldatud Uhingu poolt keos Liiti partei-
kaaslastega esitatud, Balti-ruke ka-

sitlevate eitepanekute arutamisele.

'Esimene ettepanckuist puudutab
Balti rtikide N. Liitu Inkorporeerimi-
sele 1940. a. Rootst luniusiuse and:
mist.
tksikas ialikult poh jendatud etit-
panekus ndoutakse, et .Moderata
Samlingspartei valitsuserakonnana
taotleks tunnustuse andimise fu.
histamist. |
Edasi noutakse, ect partlet taotleks |
Balti kiisimuse tlesvGtmist Uhine

nud Rahvaste Organisatsioonis reso--
Tutsiogani naol, mis esiteks tunnustab |

cestlaste, latlasie ja leedulaste ene-
sentaiiramise Gigust; teiseks kuulu-
(ab kehtetuks praeguse okupatsioo-
nirezhiimi LEestis, Latis ja Leedus;
kolmandaks tagab Kou noukoeude
sorapoudude valjavinnise Restist, Li
tist ja Leedust; neljandaks kehiesiab
Eesti, Lati ja Leedu territocriumil
URO ajutise halduse ja saadab sinna’-
URG vaeitksused ning viiendaks viib
URO kontrolli all labi vabad valimt
sed Eestis, Latis ja Leedus.

Teine ettepanekurst kasitieb inim-
Gigusie rikkumist Eestts, Latis ja.
Leedus nende riikide okupeerija, N.
Liidu poolt. Peale iiksikasjaliku fak-
tise materjali esilamist noutakse,

et Moderala Samlingsparici valilsus-

erakonnana -tecks kok sellcks,- et
Roolsi ailaks igath kaasa inimdigus-
te taastamisele Eestis, Latis ja Lee.
dus. Noutakse,, et partet taotleks
Rootst -valitsuse kaudu inimdtsusle
rikkumise kusimuse ulesvOiniust ecl-
setsval Beleradi jarelkonverentsil.
Lopuks nautakse, et patel. mMOjutaks
Rootsi valitsust votnia Balti pollitt-
liste vangide. vabaslamiscks unc
dust Wk. Lidu valitsusega. Eestt po-

selling muudatus pohjusias tedtud Sus Ooias, ef Aiistraalia valitsus-an-| littistest vangidest nimetatakse vt-
iurtiditist kurioosumi. Nimelt Inglis-} mab tatle selles asjas diplonriatilist | tepanekus Artjam Juskevitshit, Mati

Naa ja oma muude valduste osas on
oraegune kuningamna - Elizabeth IJ,
 Austraalia kuninganna aga Elizabeth.

Y,. 8.0, lihtsalt Elizabeth, sest Aust.

loetust vor vahemalt jaab erapoole-
luks. Tegelikult aga ci quhtunud ei
unte epa feist, vaid. Austrualia valit-
sus asus Ida-Timori annekleertimise

'rtalia seisukohalt ta on esimene sel I suhtes eyameveahem hukkamdistvale

enimeline kuninganna. Walesi print-

sist, kooskélas seilega, saab kardi hasit moisia, kuna Suharié arvaics}

“Austraalia kuningana [ilitsalt Char:

‘es, sest Austraalia kuningana tema| Whitlam oli talle méista andnud, et} Peakoosolekuic -

aleks Charles I, mitte Charles. IIT.
Pole kahtlust, et protokelli osas poh-

31, kuid sellest vaigitakse,

seisukohale; mida [ndoneesia ef taha

Austraalia endine peaminister. G.

Austraalia.on nous Ida-Timori an-
nekteerimisega Indoneesia poalt.

Erilise kibeduse péhjuseks on aga!

mitte nijvGrd Austraalia valitsusc

Karrendit,! Kalju Matikut: ja. Sergel
Soldatovi:
Eesti Parempoolse Chingu ettepa-
nekud, mis tulevad arutusele april
li JGpus toinuval Moderata Sam.
lingspartei Stokholmi Liidu aasta- -
koosolekul, Jeidsid peakoosoleku
poolt uksmeelse heakskiidu,
jarenenud — kohve
lauas esines ellekandcva aktuaalsest
potiitilisest olukorras!  Modurata
semlingsparter riigipacvaliive. Kurt -
Soderstrom, kes on @estlastele hase

Vabariiklik liikumine on .viimastel | ametlik seisukoht, vaid see, et Aust-| tunlud eriti seoses kabekordse kouda-
tional Broadcasting. Kogukulud 1977. ‘aastatel Austraalias mOningdl maa-/ raalia valitsus on sallinud omal-maali kondsuse kisimuse ja minoriteedi-

dades, Laiamates rahvahulkades sel
ukumisel E] nai pinda olevat.

¥

ras diktorina: 31! vabaduse. raa-| kinnitanud ‘eclarve iihel hadle! leuni KA KANGURUD NABRAVAD ©

dio." Edasi tilleb tks naishial: , Alus-
tame oma poolettinnilist saadet KO-
dumaale. Tana kuulete: paevauudi-
setd, komimentaari selle kohta kuidas;
NOV Lit pudidts muuta URO doku-

meni inimdéiguste tikkumise kohta,1

litervjuud ulempreester Martin Juh-
kamiga Stokholmis ja lGpuks tihek-
sana oSa sarjast ,,Bestlased Root.

, kus tana raagime kirjandusli-
cas uudisloomingust voorsil, Oise
pealt paevauudised ..

A. Terras loeb paev auudised rahu-
hkult Ja-veenvalt. Maailma . tahtsa
mateie paevauudistele ptihendatakse
6—7 minutit saateajast. Jareneva
3—4.minutt jooksul -informeeritakse
koducestlasi valiseesilaste tegevu.
scst, Ulejaiinud aeg kasutatakse kom:
mentaarideks, intervjuudeks ja iile-
vaadeteks, Paevauudised kogu maa-
ilmast vajavad enne ¢etrisse saatmist
kahe allika kinnitamist. Laupdevas-|
ies ja puhapaevasies saadetes loetak-
se valjavotteid N. Eestis keelatud
raamatutest, Praesu on kdsil Alfred
Lutsu ,,Heithuste keerises", A. Viir-

laiu ,,Kustuvad tuled“ ja H. Susi |

L977. a. septembrini Kuna yitmased:
valimised cf toonud suuri mmuudatust |
kongressi koossetsus,
saadete finantseernmist jatkatakse:
ka tulevikus. |

Lopuks avaldas A. Terras soovi, c ot
cestlased eriti Austraalias, Kanadas:
ia Saksamaal aitaks oma kaastédga_
mitmekesistada saadete sisu. KOtk:
sonumid, mis kdsitlevad cestlaste clas
ja tegevust paguluses ning voiksid:
Jolia huvitavad koducesttastele, on
teretulnud. ja -honoreeritavad. Eriti
ara reed seated mis kasithevad va-
liscestlaste valjaastumist oma siinni-
maa ja rahva Giguste kaitseks.

AROSE 38 a0
KAI KAARID

MAALID MUUGIL suures valikus. -

3 Helistage ette 225.5595,
390 Princess Ave., Willowdale

Punaarmee hialekandja. vKrasnaja
Zvezda" tunais hiljuti: kallale Aust-

on Joota, ‘et! ile vii-| |; | aan
‘taalia peaminisirile M, Fraser i isuse- Korduvate protestide tulemu-!
mase poolt -teostatava, relyastumis- |

‘Programmi parast. Ajakiri olevat
sulidistanud peaministrit, et ta ase-
fab oma rahvale raske koorma Jay
teeb seda pealegi asjatult, sest min-
mt hadaohtu Néukosude Lirdu poolt
Austraalial tegelikult e1 olc.

_Austraaliale

naeravad selle iile. |
Tegelikult ongi asi Hi, et seda hia-|

daoktu ci nae just kdngurud ja kan-
'gurude moistusega radikaalid, mil

pubul nad voivad ka setle iile naer-;
da.. Normaatse: méistusega ja falitis-|

le simadega inimésed et mae sin,

| mingit pohjust naermiseks koos kan-
surude ja punaste professoritega,
Sest asi ei ole sugugi naljakas.

On ju selge, et kuigi Austraalia sé

lalise jOu ajakohastamine ning suu-]7-

rendamine toimub esijoones Nouxo-
Sude. Liidu ekspansionistliku polliti-

ka tulemusena, Austraatia vajab oma

2.745.000: ‘val maad votnud,- kuid peamiselt ra- ) Fretilini sGbralikkude ringkondade |probleemide Rootsi ritgipdeva raa-
dikaalsetes akadeemilistes ringkon- lakistamata tegevust. Siinsed puna-| mes UlesvOlmisega. Ta

ij sed on nimelt arendanud siin mand-| oma analiitisivas clicks eles partel

ril kaunis intensuvset aktiivsust Pre

rolini kasuks, kaasa arvatid isesi sa- konnana,

lajase raadiouhenduse pidamine Ida-

Timoris asuvaic Frételini vastupant!

legevust konservalluvse vnalilsusera-
juhlides tahelepanu ras-
kustele, milliscid -kolme kodanh ku
partel ‘koalitsicon on enesega Kaasa -

ITUSLAS |

pesade ja valismaailma vahel, milli-' toonud, Ta robutas, et uae kodanhe

Néukogude Liidu poolt | Dunn kais Portugal
on nit absurdue, et iseg! kangurud | nikke int

ne uhendusepidamine Indonecsia va-! ku valitsubpoliitika teastamine on ac-

sena vilimaks siiski likvideeriti: Muu:
tegeviis aga, eriti propaganda Fre-
tilini kasuks ja selle liikumise male-
nadine abistamine, kaib J lakkamatule j
edast.
Andoneesia | valitsyse -
ndine konsul Timoris . Mr.]
is Timori page.

peerimise ajal. Eriti arritas indonees-
llasi sec, et Dunn pidi séitma USA-sse
‘tunnistusi andma Koneressi vastava:-
le ‘komisjonile, | nus ka fegenkul
siindis.

Igatahes jéudsid Austraalia ning

Indoneesia vahekorrad kriitilisse aja-

jarku ja on raske titelda, kas endis-
te sObralike suhete taastamine mo-
lema riigi vahel on mééldav praégus-
te valitsuste yotmnuloleku ajal, _

iy Trett,

ervjueerimas ja tull sealt'
‘tagasi lala jutuga Indonecsia sédurt'
| te metsikutest tegudest Timori oku-

ganoudey criti arvestades praegusie
‘majanduslike — raskustega. Lopuks
peatus ta minoriteedipoliitiliste ku
simuste juures, markides ct tartu Ko-
daniikule valitsusele soodustub ka

5 RoOos!s asia 1 eesti rahvuserupt Lege

SULT imaks | Vus.

i kannatuseprooviks oli see, et Aust- |
Ajakirja arvales jutt hadaohust | 31; lia p

N. Litt ei lase leiba
sisse tuua

BERN — WN, Lit.on teatanud rah-
vusvaheliscle postilidule Bernis, et
N. Liitu pole tulevikus Iubatud pos- .
ti tecl saata kiipsetatud toiduaineid,
Arvatakse, et $ce mdarus on sthitud
juutide vastu-ja takistab juutide ha:
pendamata letva, nn, matske saat
mist Venemaale.
—(:1963 keelati N. Liidus ara matske
kiipsetamine. Rahvusvahelise protes-
ti peale vGeti keeld tagasi ja lubati
ménes ‘kohas seda kiipsetada. Swur.
osa juute on siiski olenevad valis-
maalt saadetud imatskest. {EPL}