. . “. - . , . 8 : a . . —_ 4 ee a wt tee eet of Banga on nr hk FoR OL feast yp oipete ped pored pe RP pie e, he eee fi ht ial ny ; oe | | | »Meie Elu® ar, 4 ! | Ce - NELJAPAEVAL, 19. NOVEMBRIL — THURSDAY, NOVEMBER i3. .Meie Elu nr. 47 (1967) 1987 | ‘| Alma Materl’ péey iim al ot | ’ ; ; ‘ es rT ! lg Bt - , coq a Alma. Materi péeva aktuse pida- Pie f : a _ mine Montrealis, millega algust teht; ~ ; 1955, on’kujunenud hastijuurdunyd - : traditsiooniks, Selle korraldajaiksoy jf -ueit—ooe eesti akadeemiliste organisaisioon|. 27a da kohalikud keondised, rane | _ Aktuse kava koostamisel on ees. . a bebecanarce kujuks olnud Tartu Ulikooli aulas ; boas oo riikliku iseseisvuse aastail taimunyd ; os Sey -pidulikud koosoliekud, kus tahistat; 2 PREC RS eesti rahvusliku #likooll asutamise ametlikku aastapdeva, mis teatavast; eT ee kiimnel aastal on olnud pihapdey. Nii toimub ka ténavune aktus pitha- | pdeval, 6. dets. kell 18.00 Jaani kiriky : , : , : seltskondlikes ruumides Ja selle vas- Maakondade toetuse ileandmine Torento Eesti Majale, Vasakult J tutavaks korraldajaks sel aastal on - Maakondliku Esinduskegu esimees Johannes Vibma ja Eesti Maja ©*S" Korporatsioonide Lilt praegu - esimees Osvaid Pil. Foto — Ervin Aleve presideeriva korp! Sakalaga eesol - pendeerva - ‘Peetri kirikule kunstiparased — Peakdnelejaks aktusel on Or. Enn Raudsepp, Concordia Ulikoolli BrO- oli 1. dets. 1919. Sellele vastaval; Me oe peetakse ka Alma Materi paeva ak. Sea ea | m tust Montrealis 1. detsembrile lahi- ; rast mm =o mal sobival pdeval, millaks viimasel ! Vaade Peetri kiriku eesriieteta akendele altari poolt. Labi launapoolsete akende on naha parkeerimis- plats autodega. All — pohjapoolsetest akendest paistab malestusmiuri sisedu, Foto — E. Ilves _, poolvillane’'), a es es a ——e 22d eS Maakondadelt Eesti Majale 2500 dollarit | Rahvustoitude parastlouna Eesti Maias Piihapieval, 8. novembril korral- das Maakondlik Esinduskogu Te- pronto Eesti Majas rahvustoitude ndrastlouna. See iiritus oli miel- dud méodunud talvel alanud ja alles paar nadalat tagasi loenguga »Pidwulaud labi aegade Jéppenud eesti rahvustoitude valmistamise kursuse loppakordiks. Kursuse lektoriks oli Hilja Juk- kam, kes oft ka koostanud parast- sun. toidukava. Eitekandjaina ma- nddverdasid oskuslikult laudade va- he] mustvalges riietuses kursuse |é- petanud daamid, kellede teenimise kiirus ei jdanud sugugi maha ,.Royal York'1",...Astoria’ vol ,,Kuld Lovi' efukutselisest personalist. — Rinest vottis asa 190 inimest. Istuti iimmarguste laudade dares, Meele- olumuusika eest hoolitses August Tuvikene oma kaaslastega. Teadus- tas ja SOGgipalve luges Ervin Aleve. Toidukava kohaselt serveeriti kap- ya-oasuppi harialihaga Harela viisi, ~ mille juurde oli maarahva rukkileib voiga. Peatoiduks olisuitsuliha karu- (adi pudruga ehk muligi kammiga (mdnel pool Bestis| kutsuti seda ka fuurde anti Ladne- Saare notti. Salatiks olid pikantsed _ hapukurgid ja punastay salat. Enne magustoidu serveerimisi, milleks oli kohey rapsamanna, raé- kis Hilja- Jakkum lihijutu eestl lai- Vast. | : Laudadele toodi oakohvi, kuid saa- daval oli ka kodumaail lalalt levinud sigurikohy ja Jooduslikud teed. Moodsast tanapaevast olid aga kohu- oiima korbid. Peale Hilja Jukkumi kui lektori oli” kursuse ja rahvustoitude parastlduna labiviimisel juhtivalt tegev - Maa- kondliku Esinduskogu abiesimees Salme Vesi. Molemad said ta nutiheks siiletaia lilii. Rahvustoitude parastlounal - toi- ‘mus ka suuremasumma leandmine Toronto Eesti Majale, milleks oli pa- lutud kohale Eesti Maja juhatuse esi- mees Osvald Pil koos abikaasaga. 2 juunil 1987 maakondade poell! Jabi- viidud Voiduptiha‘jaanidhtu tahista-. mine Eesti Majas l6ppes majandusli- | ku iileja4agiga, Esinejate loobumine — honoraridest (nende hulgas ,,Esto- nia orkester ja Toronto Eesti Mees- koor} ning rahvarohkus voimaidas maakondade! kirjutada Toronto Fes- li Majale 2500 dollarilise tseki. Selle andis ile Maakondliku Esinduskogu esimees Johannes Yihma, markides lihtlasi, et viirmaseil aastail on maa- konnad toetanud Eesti Maja 14,000 dollariga, Festi Maja esimees Osvald — Pil avaldas toetuse eest suurimat [anu -Kaosviibimisel oli kaasmaalas’ igust vanuseklassist — eakaid, noori— ja paris noort Ka neid, kelledele mannakreemi suhu pandi. Taielik labildige meie elust pulbitsevast To- ronto eesti Lhiskonnast. : ELA. st. in a ro: I a - . cet whe som vie we ee ee me te og . . one 1 i a eT et ee | 1 . . 1, a . 1 we "aa, oy i o ' rh aie Mm an CLT Kolm generatgiooni Rahvustcitude Parastlounal: Tartlaste Seltsi esi- mees Laine Koost, tema tittar Sylvia Medri ja poeg Kristjan eesti toitudega kaetud peolauas. TELLIMISKUPONG: Palun saatke minule . F F F F 4 TF eo Od a er EF F wp HB 8 FE mp &B wm Foe me me lle ele uutele tellijatele 3 KUUD 1/2 HINNAGA — . $10.00 Hinnaalandus kehtiv kuni.31. dets. 1987 Kaoutage tellimiekupongil - .MEIE ELU“ TALITUS | 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2Ré6° Canada: eee MEIE ELU” Foto — Ervin Aleve ee ee ee fey ee Kuuks, = 8s 8 F 8 8 8 fp we we ow om le le le le ele Pos 49 @ & = 8 @ gs F F = wp + F F F F 4 + BS BF TFT Fs rr i a co en 4 FF 7 PF 9 © © © © @ + F F @ © F bt 8 8 8 F 8 8 8 Lessor. Aktuse kavas on ka auhinnako. misjoni aruanne mullusel Alma Ma- teri paeva! valjakuulutatud teadusii- ke t0éde voistluse tulemuste kohta. kus esimeseks auhinnaks on $500 ja teiseks $250. Sealsamas cuulutatakge valia ka uus, arvuit 30-nes t6ade véistlus 1987/88, aastaks, Aktusel jargner koosviibimine kohvilauas.. 7 -{s- Mula naise ja lapse tuliuued | Saaremaa rahvardivad ning Eestis 30-aastate! valja antud -teatmeteosed. Helistada Rootsi 0760-21 7-97 voi det- semorikuu -algul USA 703- 525: 5852. Majandusklubi korraldab ‘wusaasta balli Festi Majandusklubi Kanadas korraldab tanavu aasavahetuse ha}. li Admiral hotellis, Harbourfrant'ia, Osavoljate arv-an piiratud ja nagu _saadud informatsioonist selgub, on ile 80 osavotja juba registreeritud. Uusaasta ballon nii Klubi liikmete- le kui nende kilalistele, Registreerida; H. Later & Co. Ltd. biroos — 653-7815, Ervin Hopp — 489-2655, Heino Kasak — 421-0202. TD RUHU MINNA? ® Laup., 21. nov. varviline helifilm » Tiina OSE kinos, 252 Bloor St. West algusega k!. 18.00 ja 20.30. ‘| @ Laup., 21. nov. Balti ujumisviist- lused Pape Recreational Centre's, , 953 Gerrard St. E. algusega kl. 9.00. @ Laup., 21. nov. Ongitsejate ja Jahimeeste klubi-20. aastapieva pidu Eesti Majas algusega kl. 18.390. @ 21. ja 22. nov. Maret Maiste maatide naditus Eesti Majas. ® Teisip. 24. nov, bankett Royal York hotelli kontsert saals algusega kl. 18.00 Musta Lindi Paeva Komitee korraldusel. Peakoneleja kaitsemi- nister Perrin Beatty, | / @ Neljap.,.26. nov. Aiandusklubj -leeng - Lia ja Erik Hess ,,Joululilli ‘Ja dekoratsioone“ algusega ki. 19.30, ® Laup., 28 nov. Vabadussoja al- guse 69. aastap. tahistamine Eestj . Majas algusega ki, 19.00. * | @ Laup., 28. nov. Baptisti kirikus kasitédde, vatitekkide j jne miuuk al- gusega ki: 13.00. © Pihap., 29. nov. Ella fostman'i Dagmar Pint’i ja Armilde Pihla kg.- sitddde nditus-miluk Eesti Majas aleusega kl. 10.00. ® Puihap., 29, nov, Tartu Ulikool} 355, aastapdeva tahistamine Tarty College’ls algusega ki. 15.00. _@ Puihap., 25. nov. Baptisti kogudy- se Advent-kontsert algusega k/.16.09. @ Puhap., 29. nov. Pensionaride klubi joululaat Eesti Majas alguse- ga kl, 12.00. @ Laup., 5. deis. Soome iseisuse 79. aastapaeva tahistamine Ontarig Science Centre’is algusega k) 18.30. Pirast seda vastuvatt Suomi- Kotis Toronto soamilaste 100-a, juy. beli piihitsemiseks, © Pihap., 6. dets. Meeskcori Pop. kontsert Eesti Majas algusega kL, 14.00, © Laup., 12. dets. prof. Hain Re- base pidulik loeng Eesti Oppetool; Sihtasutuse tuluohtuna House’is algusega ki. 18.00. @ Pihap., 13. dets. Toronta Eestj Kammerorkestri gala-avakontser: Hart Eesti Majas algusega kl. 19.00, ® Neljap., 31. dets. Uusaasta vas. _ tuvotu ball Eesti Majas algusega ky 19.00. ® Pihap., 10. jaan. 1988 Rein Rap. nap’i klaverikontsert Eesti Majas alpusega kl, 17.00. varvilised aknad EELK Feetit kogudus iiritab oma pithakojale varviliste akende mu- retsemist, mis omal ajal majandus- likel pohjustel jai teostamata. Kiri- | ku kunstiparases kujunduses var- vilisest klaasist aknad lahevad maksma kokku umbes 100.000 dol- larit ja sellest on juba 30.000 anne- taiud.,,Meie Elu* kuulis sellest 1a- —hemalt kiisitledes koguduse vai- mulikku op. Andres Taull. - — Aastaid tagasi olite teie see, kes-alustas varviliste akende motte Vana-Andrese kirikus, kas teie ka Peetri kirikus selle motte esile tdi- te? — Ei. Peetri koguduses oli métte algatajaks koguduse naisring. Nais- ring on ile aastate hoolt kandnud kiriku kardinate eest. Kardinad on ’ anad ja tuleb wuendada., Osaliselt on ka aknaraamid kédunenud ja ltuleks parandada, Sellest kerkis mote: — — miks mitte teha juha korralik (66 ja panna uued varvilised aknad? — Kui kirik ehitati, kas siis et olnud juba mottes varvilised ak- nad? — Olid: kil, Aga aleaastatel ja eritl . ehitamise ajal koguduse majandus el VOimaldanud seda. Loomulikult oli ahtsam jumalakoda ja kérvalruu- mid, kus koguduse tlesehitamise toa saaks kindlale ja normaaisele alusele rajatud, Nii lepiti kardinatega. — Kuidas naisringi poolt algata- ud idee edasi arenes? — Naisring! esinaine Elii Kalvik ~kaneles sellest minule. Mina pdhi- _métteliselt pooidan kunsti ja ilu ki- rikus,.Samuti mulle meeldib varvi- Kiillus. Pr. Kalvik ja mina esitasime | siis idee koguduse juhatusele. AKENDE FOND | Noukogu, peale pikemat matete- vahetust, andis volituse moodustada wakende komitee’ kes sondeeriks pinda’. Noukogu kindel seisukoht an, et koguduse kassat ei ole vGima- lik koormata selle téGga. Kuna aga terve kirtk ja korvalruumid on kogu- duse annetustega ehitatud, sils. kui leidub koguduse tiikmeid, kes saovi- vad akende heaks annetada ~— oli noukogu valmis avama ,akende fondi'’, See tehti, Pinda sondeerivasse akende komi- teesse kuuluvad: Elli Kalvik fesinai- ne). Leida Avandt [laekur), Eneri Taul, Ants Elken, Gunnar Juuse ja oma ameti peolest koguduse Opetaja. Tahaksin kinnitada, et pinda on son- deeritud ja nii palju kui sellest kiriku juures on raagitud, tunduvad kogu- duse liikmed ettevdttesse soojalt suh- tuval. — Kui palju voiksid aknad maks- ma minna? — Tahaksin jélda, et Peetri kiri- kule on varvilised aknad ka praktili-. ne vajadus, mitte ainult esteetilise vaartusega. Meil peavad kardinad ka kdige ilusamal pdikesepaistelisel pii- hapaeva hommikul olema ette t6m- matud..... Louna pool on akende ta- sapinnal parkimisplats ja pohja pool liiguyad inimesed kiriku kdnniteel. Ft palvelisi mitte segada, on Peetri kirikus kardinad alati kinni. Meie arvestuste kohaselt maksa- vad varvilised aknad kokku umbes $100.000. Et seda summat selgemaks teha — $200 ruutjalg ehk $5,000 tks aken.-Tuleb meeles pidada, et kiri- kute varvilised aknad on omapdrase struktuuriga ja vastavate meistrite noolt ehitatud. Vaite vanades kated- raalides néha aknaid, mis on sailinud tanapdevani, mGned ligi 1000 aastat. . — Kes tanapaeval teeb veel sel- list to0d? — Pdrast I] maailmaséda Saksa- maal, kus vaga suur osa kirikute | aknaid kdige muu kdrval purunes ~ ia kus tuli ka tiles ehitada taiesti wavitatud kirikuid, tekkis suur vaja- dus varviliste akende valmistajate jarele. Praegu on kéige paremad sel- lealased tdstused Saksamaal. Kui arvestame $200 ruutjalg, on meil te pemist akendega, mille eluiga on sa- . ma kui kiriku oma. Téendoliselt saa- vad ka Peetri kiriku aknad Saksa- maal valmistatud. Aknad kaetakse valjast paolt kuulikindla klaasiga, et — kogemata vdi ka sihilikult ei ole vdi- malik aknaid valjastpoolt lohkuda. | Summasse on samut) sisse arvesta- tud kunstniku honorar. — Kas clete hakanud juba kunst- nikku otsima? — Oleme selle juba leidnud Oleme lanuvolglased Vana-Andrese kogu- duse akende komiteele. Nende komi- tee koosneb eestlastest ja latlas- test, kuna seal kaks kogudust vordselt. jagavad sama jumala- Koda. Nad tegid pohjalikku eeltadd ja nidasid labirdédkimisi ligemale 40 kunstnikuga, Loomulikull nad otsi- sid esmajoones eestlast vai latlast. Neid ei leidunud. See on ka tks suur nohjus, miks seal nij Kaua aega on lainud. Mina pddrdusin oma kolleegt furts Calitis’e poole ja kuulsin tema kdest kuidas nemad on kunstnikku otsinud ja lOpuks valiku teinud. Vana-And- rese kogudus valis oma tddde labivil- jaks Lutz Haufschild'i, Peetri kiriku akende komitee tut- _vus Lutz Haufschild'iga ja me kaisime koos lemaga Goethe Instituudis sep- tembri alguses, kus Gli parajasti var- viliste akende naditus, Meie komiteele jattis kunstnik véga scliidse ja hea mulie, Peeiri kiriku akende komitee oi- sustas mitte kortata Vana-Andrese komitee todd, hr. Haulschild parima mulje, pd6rdu- sime tema poole, et ta kavandaks kunstiparased varvilised aknad Pect- ti kirikule. Kunstnik on-saksa paritoluga. Ta on elanud ja tédtanud viimased 20 aastat Kanadas ja kuulub varviliste akende meistrite tippklassi tanapde- val. Ta toid volte naha kirikutes, kloostrites ja era-ettevGtetes nii Ka- nada kui USA-s. MALESTUSAKNAD Kuidas kavatsete seda ettevétet Mmajandada? Kiriky vaga vana komme on olnud valmistada mialestusaknaid. Neic voite naha kéige kuulsamates kated- raalides ja kGlge vaiksemais kilaki- rikuts. Sama kava-on Peetri kogudu- sel, On véimalik nditeks monel orga- nisatsioonil annetada iiks aken, s.o. $5.600 oma lahkunud liikkme males- ' tuseks. Samaonvoimalik teha ménel nerekannal vai tiksikisikul. [gal ko- -guduse liikmel on voimalik annetada ka ruutjala viisi, oma lahemaid ma- lestades, Annetus on iulumaksuyaba 20% isiku netto sissetulekust ja anne- tust voib kasutada mitme aaasta jcoksul tulumaksu tarvis vastavalt jaotades, _— Kas loodate selle suure sum- ma niikokku saada? — Kindlasti loodame! Juba on an- netatud akendefondi $30,000. — Mina nden Peetri kiriku aknaid Kui Ght raamatut,jatkas Op, Andres Taul, raamatut, mis koneleb Peetri koguduse elust. Terve kirik on jalg, mida meie oleme jatnud. Kuulus ar- hitekt Sir Christofer Wren valmistas Pauluse katedraali kavandi. Tema ise on maetud sinna kstedraali, Tema haual on vaike plaat, kuhu on margi- tud: Kui sa tahad naha selle mehe monument: — vaata enese timber! Peetri kiriku akendes on véimalik Piikiakirja jarele jdadvustada ka meie putt, — Mida te sellega motlete? Kas kavatsete dra markida ka annetaja- te nimed? PUHAKIRJA MOTIIVID — Ma mdtlen, iga pilhakodateaiug | madra! reflekteertb kogudust. kes selleon ehitanud ja kes sea! koosoma jurmala ees seisavad. Ma naen Puha- Kirja’ -peamoliive meie akendes. Maailma.ja universumi loomine — meie maailm. Missugused véimalv- . sed uhele heale kunstnikule — val- gus Saagu! ja valgus Sal. | Pattulangemine. Seda vaiksime nimelada oma valu ja murede ak- naks. Iga inimene on kannatanud siidametunnistuse piina ja valu. Aabrahami kutsumine.ja tootatud maa. Ka meil on oma kodumaa meie tootatud maa. Aken vaib seda reflek- teerida, Prohvetid. Suur prohvet Teremija kuulutas Paabeli vangipdive ajal. as meditat ja kuna koigile jattis Meie kogudus teab, mis tahendab kiiiditamine. terror ja vangipoly. Ka seda on voimalik thes aknas edasi anda. Ettekuulutused. Jeesuse stand. ou. luaken, Jeesuse imed ja ravimised. Miks mitte tiks haigete aken? Kus.elu Issand oma Gnnistavad kied laolab iga haige tile, Ristisurm. Kiriku al- gus. Ristimine. Piha GhtuséGmaaeg. Tele ndele, kuidas me clame kaasa ja kuidas meie ise aleme siis Jeesuse Kristuse kogudusena omu = kiriku- akendes iramargilud. Voimalusi on viva palju. Vilmane aken on kahtle- matull surm ja igavene elu, - Nit kuiutan ma-etle deid aknaid raamatuna, nis kajaslavad mele saa- lust ja mele kristhikku elu. Annetajale nimed, suab kindlasti omirkida, akende komitee el ole veel lSplikalt otsustanud, millisel viisil, — Uks hea voimalus on panna hébe- plaat aka lahedusse annelaja nime- va, iihtlas| dra markides keda unne- taja soovib malestada. | Kul tele lahale naha Peelri kupu- duse monumenti, vaadake endi iim- ber' | Lopuks on veel oluline Glelda, et visuaalne ilu annab vGimaluse mote- te randamiseks, soodustah palyet ja sioonl. Hea kunst sirutab ini- nese aju. Kunstipdraste viirviliste akendega meie laiendame oma piiha- koda. loome koha, kus sida vdib seisla ja palves ama Jumalaga olla ja Tema annistustl ikka ja jaélle kogeda, Vana-Andrese koguduse loterii Vana-Andrese koguduse laterii toimus 8. nov. kiriku tilemises saslis naljude voitudega ja kilaliste rohke! osavoitul. Varakult kogunes koguduse ndau- kogu, Juhatus ja leisi abilisi loleriid liles seadma. Vana-Andrese kogudusele kingi-- tud esemete kvalileet on iga aastaga muutunud paremuse poole, kuna enamik esemeid olid uued, origi- Naalpakendels, praktilised, ilusad ja eriti rikkalikult leidus kunstnike loo- mingul, Kdigele sellele lisandus eri- laud naiste kdsitdid. Loterii oli jaga- lud miimesse kaiegooriasse, milles ei puudunud nn. ,,ameerika loterii® ja vabavalikuga loterii vGidulauad. Ele- vusl tekitas oksjon, mida pidas edu- _kalt kog. esimees Tonu Oray. Selleks oli valitud mitmeid maale ja vairtus- likke lisaydite. : Loteriil olid nobedad kaasauitajad koguduse naiskomitee liikmed ainc- laua ja abiliste kohvilaua korraide- - jalena, Trepikojas atid r ring! noolt valmis- tatud kaunid eestipdrased napuloid mitigilaual., Korraldajail oli héa meel, et kiibali- sed altasid kaasa, él lolerii, einelaud ja osaliselt kadsitddde laud muidi paari tunniga libi. Seega ettevaie Gnnestus majandustikult ja aitab kaasa kogu- duse édukale legevusele. Koguduse esimees avaldas (anu kdigile kaasa- altajaile, tastes valia meie kunstnik- ke, teisi kinkijaid ja korraldajaid ning naiskomitee ja kasitGdringi suurt TT po —_ | a Lo Fr JURIST ID . . aT . . . Tonu Toome, B.A.Sc., LLB. Mihkel Holmberg, 6.A., LLB. TOOME, PEASE & HOLMBERG Advoka adid-notarid Yorkdale Piace, 1 Yorkdale Read, Suite 207 Toronto, Ont. MGA 2A1 - Talefon 785-5550 kodus 762-2367 Drluss ee ee he i a = a ert ae al ' a 1 L — es es a ee De Oe Td = et oa r Pars a aa . in vc . “I . “a so 1, =, ae cr 7, a) “soa ” a od | par . “4 hhh e.. ff i ] ee . Pa ? Pd - neat SAN J 3 Mi. A i * ‘ “ae as 7. rr a : . Ere". Pe hes 1 piety Be ae | a . bl 7. i . , a A: . eS tlt wos . ae ae . . ts FF id . A " . a . Pa atl: Toimetaja Hara komisjoni esime Samu lau! i 1 . Reedel, 13. no poratsioon Saka vernnastuspeo ra line auhind USA 4 Vaba Easti S60 rald Raudsepale tehtud ajakirjan See summa lulia Samuel Koogi fo Hans Meret for mehena mains tl muel Kove pirand Sakalale, kasulan hiivanguxs (bGtave aialt auhindadek: pohikupital peab ma Eesii-vahoks + summa suunataks naval asuva Saka seks ja majandam LAUREAAT HA Uleantud Aun kélab jirgmisell: ,, viarse kadunnd + Koovi Malestusta on selle fondi slal suslanud fond 14 diks tunnistada | juhtkirjaniku revel sepa. Oma otsuse t arvestatud LN7, a kirjandushkku lege te villel rahulika, elu ja mdistliku niihendades oma ae lult Festi rahvashi nislusse, mii varase dumaiul, kui ka pag vibas manilmos. K Kanadas on usale Uksmeelsell hanks 9 Ine ome lawuregali. pikka tga ja lervis idegalide teenimin vuks,” AUKOHUSTUS Laureaal Harald randiunnilises akt: litles pohijoonies ti hariigiaegsetesl a shiani jiiiud teyut maailmas. Mndistell kel okupantide jit lasiud oma idevde Proegu ej tobi mie paritolumaa on Ki} korras, millest kung seal opracgu kin patsioonivoimude Tiinase, leic 78, au: misel motlevad kart loodavad, cl seni kui ", ™ a. 2 ae Talivaldis ,GIOr Roy Thoms PS eo -‘Teisipdeval, 24. 3.00 6. laimub Roy! iti helilooja Tah Gloria’) eltekann delsschni koori paol toimub loode fuaje kontserti, Koasviibi dajaks on Eestlast Kanadas, Balti gruppide enim ladlanud suvest. $ voimsat helilédd esi — jijate soov an, et 5 balti rahvaste vahel tel kordadel. Meil © soov, ei meie rahyvus litada ja tuivustada » tihiskonnas.