Saatekule SSRSRSss F BRS BSSSeLSS di me Sinnes komvis- Hama kui Vait- Kon id ja hak-: liikuma. Adeie vased reisijad, a ®1 Jainnd. onOres,. pr fa- t. HKiivil. enraha olevat ina maksma. vaks kuimnepe-- 2 bussi Jaamas rahule 4 — 52 tee dol. Hea |cill, ega ooleks saanud. leidnud . head pub s00vis hugsi- te hammaste | aos. Ja nende Bsime me fq napus. ff ndiski kdiis- Vat, Ses TEO- es fuajees sei. me oilises mega cabaltere Bee raatselt val ja- me'i-Stiilis letile 1 kuilalisraamat. aTioteak Aga @l1 néidanad mertlise huvy tiles. asti juttu kahe . Bcdates sinistes ‘ales madruste- Mm selliga, bes me do'*-de mooi - (Jérdneb: . . . mo Toe et Ray toot ae 7 Dae "8 “aes oo piers . 7 . . ah pee ac a ee . a 7. 1 .* _- "OS ee =o bee ‘ae _ a ot, 0 oto ar moa" . Be eee aT eee a eee co eae ee ee] et “sles ee ee | Klaas: - valges . “= 8 . otk on — + 7 a4 aye 1 ote : " 7 o 7 . . . = . . . -= af . ee am ay ee eg ek ee a a ' ahs es ee ae ree ‘- — —_ ‘olen Pee SUS I eNOS ALT Pare EM . . wh ria aa ee 2 ee ta eb so =.=. 4 FAL AI Te, eee! de dL bd es en Pe re - - aU "a “A . Fe SC Ad veo Bs ey . tae . . . ee mw ett om oe8 . . -— 8 1: mos . 7 . ee ed | ‘peavad olema ENN ALFRED _ADVOKAAT-NOTAR Room 1912, Royal Trust Tower, Toronto Dominion Centre Postiaadress: P.O, 228, Toroata Ont. (Bay & King} M5K 1K7 Telefon; 869-1777 24-tandi telefonl valveteenistus ADO PARK, LL.B. HETHERINGTON, FALLIS & - ; PARE | Advokaadid-notarid 335 Bay St., Suite 401, EM, 32-4451 Obtuti HE. 7-2017 voi 929-3425 JOHN E. SOOSAAR, C.A. Chartered Acconntant 725 Don Mills Rd. Suite 482 Dan sills, Untaris. Hea klaver on elnaesn« investeering! Saar valik tonduva binnaalandusera. Ka réntimine ¥aadaval Eoik munsika fustrumendid. HOUSE OF MUSIC LTD 553 Queen St. West Toronto, tel 36g-1565 Amatoérfilmide picdustus Kanada m: isionaalne ama- tOdrfiimide pidustus peetakse kBesoleva aaste. augustikuul Van- couveris: ja jdrgneval kuui To- rontos. Sooviavaldused osavotuks sisse amvud 16, maiks ja filmid 31, maiks. Osa. votumaks on $5.00. OsavGtt on yOimalik ainult amat06r-filmi- meestele. .Filmid voivad aga olla Le wATVE ‘cod. | tumm- vGi helifilmud. Se ee eT ee a a . 1 | : “ . . . ; * re ; ; F I "ai ahs bie: le migian. wage a aie 7 & cr a \ ul " ; 7 . + F a | Lui. Tae ei eee a : 7 | fi a al ema | ? + r } ale c rh Lt — -_ F r - , Ar r — i Bo mm, Super-6 vol 16 mm tial Ses, must-vaiged vol 7, = There iF in en oe ds iQ a iG ) | ———— HM 1 —_ id be SER : : Tyre : arth e net > AHOP/HOME (Assisted Home Ownership Program/Home Ownership Meade Easy Plan) kujutab endast fdderaalset ja A provintsi programmi, mille eesmirgiks on aidata kaasa keskmise ja madala sissetulekuga perekondadele elumajade muretsemiseks finantsilise abiga laenude, kinkide ja toetuste nao), Teile antav _abistamissumma. oleneb teie perekonnast, Sissetulekust ning . igakuisetest véljamaksudest teie uue kodu tasumiseks. Abistamisprogrammi alla kuuluvad kGik uute majade tiltibid kui nad kuuluvad Central Morigage and Housing Corporation = oisuse kohaselt AHOP': kvalifikatsiooni alla ning kui neid miliiakse tele omavalitsuse piirkonnas AHOP’i maksimum hindade piirides., _ AHOP’i Interest Reduction Loan’i abii redutseeritakse esimesel aastal htipoteekide mahamaksude intress 3 protsendile. Maja valdamise esimesel aastal on teil vGimalik saada kuni 750 dollarilist AHOP’i toetust, mistéttu teil ei tule maksta rohkem kui 25 protsenti oma sissetuickust hupoteegi mahamaksudeks ja omavalitsuse maksudeks. Teie vOite kyalifitseeruda ka provintsi HOME kinkesummale kuni 750 dollari ulatuses kui teie hitpoteegi - _ mahamaksud ja maksud Uletavad 30 prots. teie perekonna sisse- Pooldat sidemete arentamisf kodumaaga Referaate ja loudkonnavestlus Washingtonis feimunud )Kultuurtpaevades on Suur-reede Ohtupsolikul oli Washington kaltuuripdevalistel voimalus kidastada. organiseeritud grv- piga Washingtonis asuvat Rahvustikku Kunstigalertid (kus nahti ka kaht sealasuvat tallinulase Michel Sittowi maali) ja uut, moodsat kunsti sisaldavat Hirshhorni muuseumi, milline kannab Latist parineva - fundisaost arimehe ja miljonari nime, kes oma rikkalikud Eunstibogud Ameerilia rligite annetas. Samal: ajal peeti Holiday. Inn’is kirjanduslikku peatelodunat, kus! | terve rida kohalvithivaid eesti kir- | janikke esitasid palasid oma’ loo- mingust. Esinevaid kirjanikke ja luuletajaid tutvustas kuulajaskon- nale osavasOnaliselt ja humoori- kalt limar Kulvet. Pedro Krusten, kes ptihitseb peatselt oma kaheksakiimnendat sinnipieva, luges efte ube kir- jandusliku veste. | Jimar Mikiver, kellelt méddunud aastal ilmus luuletuskogu ,,Kirves ja tuiksoon“; etles kolm enda uut luwetust. Urve Karuks luges mit- d palad oma mGlemist seniilmu- nud juuletuskogust, Arvi Kork-Ti- | nits luges katkendi cma raama- ‘ttust ..Relvalood’® ja Raimond Kolk peatiiki romaanist ,Moned paevad Parimale filmile antakse aubin-| Santembris* ning. vOrumurdelisi naks ,Festival Trophy", samutl| yiyetust. Jyri Kork esitas. mitmed antakse auhinnad - allkategooriais| oma nagu stséenid maastikust, doku-; ‘nende mentaalsed, loddusteaduslikud ja! ioonisiatud filmid.. Veel on atte- nahtud auhinnad parymale kana- da filmile, mis parimini tutvus- tab Kanadat, on humeoorikaim, originaglseim, parim Super-8, pa- Tim varrusegrupis 16-19 ja alla i§ gastaste poolt. tehtud filmid. seniavaidamata luuletused., hulgas . pocemikatkendi maailmeruumilennust. Kirjanike esinemise IGpetas Ilmar Kiilvei humoristhiku vestega, Kohal viibisid ka mitmed teised kirjandusinimesed, keda olexs saa- nud kirjandusiikku pealelounasse lilitada, nagu sOjaraamatute’ au- tor Heino Susi, Aarand Roos ja Pidustuste korraldajad n&eksid jhiljuti Eestist Washingtoni Saabu- eriti, et etnilised kultuurigrupid | nud luuletaja ja tolkija Peeter votaksid sellest osa. Lihemat in-| thus, formatsiooni annab Mrs, Betty | SUUr Osa ‘kultuuripdevalistest Ko- Peterson, Festival Director, 4653; gunes iihiséhtusddgile ja sellele Dundas St. West. islington, “Ont. vahetult. jargnenud kontserdile. MOA 144.0 ‘Spo rdiselts Kalevi peckeosolek E. S..S. Kalevi’ aastakoos- ofelt toimub 29.. mail Kestt Maias Noorteruumis keil | Ghtnsédgi vahelduseks astus ko- ncpulti Torontost saabunad kirja- nik Arvi Kork ja jutustas jahi-. mehelugusid Kanada metsacdest. Kontserdiosas esines Eisto-Atlan- tise kcor New Yorgist, mida vahel- dumisi juhatasid Katrin Kuuskne- 7.00 éhtul.| Veski, Erik Veski ja Krista Altok. Ko6ik kaleviased' teretuinud. Veteranide ja: noorte vork- ja|linnu ming*, Eisitati eesti laule nagu. ,,Midri- pBaera jaan’, 4 ¥a- ial esmas- ja kolmapiieval Kent laste fants" »Pulmalaul", Pill ol Senior Public Kool: vormlas, Dut ; : hele! ja ,,Tuljak“, ferin & Bloor. Lahemat. informat- stooni telefonil 223-6141. : rik ja Katrin Veski esitasid kla- | Reet Hendrikson tutvustas eesti veriduetis rikkaliku valicu meis- | rahvaruusizat, | mar Epneri poolt koostatud film! ; fy ee nie AN Lace “ acre se a ~ eas ne EON SS hts isc ~: eee Npnies ea Se eer aoe oo Sh ee Ree A = aN ee 7 SS A RRR co ee te er peer da Nte NS OC ~ : a“ SIN — 3 oe = oie Fata SS a AS es " 1 r ‘. a ee! . he ree we ae ae sate a TE Se A aie ny a ~ * . set Snes ane =F: a Bees ei and ee at see tae bay mae tes 1 a. ME i Lu F 1 ft = 4) 1 yi Be rik er ne has n rs . pote wolves at ‘ te $: eS at TR Bea Hie shih a 4. ‘oe es a a ue fy A =; ce os = cy oe ae each spe a sae teete eet Sieh oe oo ea er He es . ~ Ss ie ES PA eae Ee eet hore pe i | Sr ae sty cS Ss --r Poahcer ce Liat ‘4 eters ' oh ae a ree eS ht "oe: fh ar ae Sn TES ee reas ae a res es “s pei eT ry ta Kuttuuripievadel esinejaid. Paremalt: R. Kolk, Urve Karuks 2 I. Mikiver. terlikult musitseeritud palasid au:, Lilvi JGe ja Jaak Rakfeldf naita- toritelt Bach, Beethoven, Schubert.|sid valguspiltide sarja tanapdeve Grieg, Fauré ja Saint-Saens. To-|Ecstist, mille muusikaliseks taga- rontost kohalesaabunud rahvalaul- | p5hjaks ot valitud nOukegude ees- ja Reet Hendrikson kandis kitarri] ti hel:loojate loomingut nii klassi- saatel ette eesti rahvaluulereper- | kalise muusika, koorilaulu kui pop- iuaari, Bear oli avatud. ‘muusika - yallast. Kultuuripdevade teisel pieval oli [tut Viljandit aga ka votteid lo0- paralleélkava eesti ja inclise kee- | dusest ja kolhoosist, Peamise!t en- les. Mélemad programmid leidsid | da voetud pilte kommenteerisic aset Washingtoni ceslinnag asuva | mdlemad sarja koostajad. Marylandi tiikocli ruumides, Ins- lisneelses programinis niidati El- “ Eestikeelse kava avas luuletaja Urve Karuks, esitades tillatavalt ~The Estonian Heritage (Eesti pa njabku ja avamieelse sissevaate nirimus} mille valmistamist oli: oma luuleloomingu tekkeloosse, ta-: eapohja ja kavatsustesse. Sellist selgitay al, kohati isegi pihtimuslik- ku Ulestunnistust ja ilevaadet luu- : ‘le MSjureist ning ajendeist kuuleh Marylanai Ulikool} sotsioloogia |haruharva, Mitmed iiksikluuletu- dppejoud Tinu Parming raiikis sed autori médlemiist seniilmunud - eesti rahvusgrupi ajaloost Amee- | juulekosust ,Savi‘' ja ,,.Kadakon- rik Uhendriikides ja Arvi Kori ; dur" leidsid. “iksikasjaliku sele- vestles oma kirjanikutéést. Loelatud Ameerika riigi pooit etni- hstele grunpidele madratud sum- maddest, noKe 4 est yaadatuna. ras aL eet de Cn ce John Rhodes, ¢ Reinister of HOUSING Projekteeritud | slaididel yGis naha Tallinna, Tar-- : tust Nl SOnastuse knw tahenduse as- | Premier Province of Ontario. ONTARIOL ON PLAAN SELLE NDAMISEKS. tulekust. Tootusi ja kinkesummasid ei ole vaja tagasi makste, Laenude tagasimaksmine algab hlipoteegi seitsmendal aastal. Kui teie olete huvitatud elumajade ostmisest AHOP/HOME - programmi alusel, siis vaadake ajalehtede kinnisvara yahenduse osakondadest, millised ehitajad tegutsevad setle programm! alusel, Detailsema informatsiooni saamisels birjutage:. Communications Branch Ministry of Housing . 56 Wellesley Street West, ond Floor Toronto, Ontario M7A 2N5 , - William Davis, Br me PL a sl = el ee et be]: ee | LR sor Mardi Valgemie referaat oli peaikirjastatud . .,,.Kolmkiimmend aastat Noukogude Eesti-dramatur- | giat'* ja selles leidis kisiielu kogu sOjajdrene eesti naditekirjandus wates August Jakobsonist ja fu- han Srouulist kuni uute silmapaist- ‘|yate nditekirjanikeni nagu Paul- Kerik Rummo, Enn Vetemaa ja Rein saluri, Rootsist kohale kutsutud kiy- janik ja ivuletaja Raimond Kolk andis suurepdrase ulevaate tolle- aesste noorkirjanike elust, -mé- tetest ja kirjanduslikest ptirgi- -mustest ning saavutustest Hooi- sis kohe parast pagulastena ku- ningamaa pinnale saabumisest Teise maailmasGja keerises ja moued aastat parast seda. Algsed juhuslikud tédkohad, rin- damine iihest linnast teise, kogu- nemine Stokholmi, sealne eesti po- liitiline ja kultuurtline elu, esime- sed Rootsis ilmunud eesti kirjan- duslikud vaéljaanded, esimesed raa- matud, juulekogud. Ko:k see oh lahemates Uksikas- jades peagu tundmatu Ameerika mandril viibinud kuulajaskonnale, kes attekannet jalgisid. suure huvi ja tahetepanuga. Erilist tahelepa- nu osutas referent kirjanduslixu riihmituse ,,Tuulisui‘t tegevusele, kes endis a. 1945 valja kogutease »Homse nimel ja ajavahemikul 1948—1950 kultuuriajakirja ,,Sona". Kolga loengus leidis selgitust Kal- ju Lepiku, Maret Suits-Elsoni, Il- mar Talve, Tumar Laabani ja Kol- ga enda kdige varasem loomingu- iark ning selle iihiskondlikud ja pstinholoogilised ajendia. Kultuuripaevade teise paeva si- sutiheda eestikeelse kava. l6petas laudkonnavestlus teemal _ Festi kultguri malused Eestis ja paguluses teine- feisest eraldatuna’s: Laudkenna mocdustasid: Ameerika Hidle ees- tikeelsete saadete toimetuse juha- taja Imar Mikiver, kes. tihtlasi ioimis iaudkonnayestlise mode- raatorina, kirjamk Raimond Kolk, luuletaja Urve Karuks, sotsiolosg Ténu Parming, kunstiajaloolane Fda Sepp, kiriandusteadlane Mar- di Valgemde ja hiljuti Eestist Ameerikasse timber asunud iilidpi. lane ja kirjamees Peeter Tus. _ Vectlusaluse: teema Umber on matteid vahetatud ja piike murtud juba pikemat aeza kil igssugi konverentsidel ia ajakirjanduse sailumise ja arenguvoi-. gE Tus, ge pakitsevamaid probleeme. Valis- . eestlaste kultuurilises ja ihiskonc- likus elus. _Ulidiselt vottes- on see teema Lii- g2. Jaiaidane, . laialivalguy ja seejuures aérmiselt. komplttsee- _ ritud selleks ef seda vihegi am-— mendayalt: pooleteisttunnise aratluse ja kisimuste-vastuste pericodi jooksul kisitleda. Laudkondiased said esile tung vaid moningaid huvitavaid mot- teid ja seisukohti ning vastata mé- nedele kohalviibijate poolt esitatud ktisimustele ja kommentaaridele. Kdik neist ndisid pooldayat side- mete pidamist ja arendamist ko- dumaaga ning ka kuulajaskonnas! ei riakinud keegi sellele otseselt vastu.. Miido Kari siiski kiisitles, kas on Cigustatud Ja realistlik To- | nu Parmingu poolt esitatud.seisu- ‘koht, milles Parming jagas valis- maal viibivad eestlased kahte aos- sa — nendeks kes tegutsevad kul twurilisel alal ja nendexs, kes te- gutsevad poliitilisel alal: | Laupseva ohtul peeti meeleolu- kas Kultuuriba!l Holidey Tan’i suu- res .peoriumis, millest 160 ‘Rultuu- ripaevalist osa vottis, Balliga‘ olf lihendatud pidulik ohtusoodk. Ballikilalistele esinesid lanluan. saimbel. Tul New Yorgist ju Juiliiardi muusitkakoolis — éppis tantsijanna Kati Lind koos oma partneri Keith Martiniga. | Piihapéeva ‘peeti. kontsert-juma- lateentstus Marylandi Wlikeali ki. rikus, Teenisid kohalike Baltimore ja Washingtoni eesti kirikute ope- tajad Max.Saar ja Rudolf Troost ning Maryland: Ulikooli luteriusu pastor Elizabeth Platz. Orelit man- gis Silvi Valge, Oli ette otihtud Esto-Atlantise Xoori esinemine, kuid selle koori liikmetest oli vaid | pooltosinat kirikusse ilmunud. Tek- kinud probleemist saadi itle koha- \likke lauljaid taienduseks kasuta- des ja kontsert toimus siiski. -_ Hasti kordalainud Washingtonis aset leidnud tirituse Kultuuripac- vad-77 peakorraldajaks oli Tonu. Parming. Kultuuripievad énnestu- sid ka majanduslikult, kusjuures majandusasja kotraldas Virko Ae- der. Péevade ettevalmistamisel ja’ edukal labiviimisel olid tegevad Tye Leasment; Ene Ambre, Piret. To-Klai. Lipping, -Mai-Kajs Kork, Jaan Toots, Wimar Mikiver, Peeter Mus, Agu Ets jt. Jéremisel - jj xevadel pectakse tradits:ooniks ku- jJunenud KultuuripSevad jalle New New Yorgi Linnatitikooli profes: veergudel. Imselt on see tiks kOl- Yorgis.