- VABADE EESTLASTE HAAILEKANDS A,

VABA GEsTLANE

VALIAANDIA: G/ o Vaba Restlane, 1955 Leslie St. Dea Mills,
Ont. M3B2M3

| Se

TOIMETAJA: Hannes Oja
Z | TOIMBTUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino ioe, Olev Triss

TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kurulutused,
+ ekspeditsioon) 444-4832

_ TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas $30,—
ja Veerandaastas $16.—

:

Lt

1

#

. .
ee eee le be ee eee ee a ee T=
. .
. . .
.

~TELLIMISHINNAD viljaspool Kanadat: aastas $68.—, ‘pool
+ aastas $37.— ja veerandaastas $19.—~ =

| Aadresst muudatus 70 C.

— ' Uksiknumbri hind 70 Gy

‘KUULUTUSTE HINNAPD:
3 tiks toll tihet veerul: $5. 00, esikctiljel $5, 50

FREE ESTONIAN

“Published by. Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3

"Eat LP Ptaerep trie.

Lief [ii | *f

~akirands paquluses

- Vaba maailma eesti ajalehtedest.

“ialis hiljuti: abi eesti ajakirjanike
Wleskutse, mille aktsepteerisid ES-
TO-84 aja!l. Tevontos viibinud |‘ ya«
bas masilmas teguisevad eesti aja-
~ idrjanikud,_ Uleskutses' apelleeriti
wala eestlaskonna poole : eesti aja-
. kirjandusele toetuse ‘andmiseks nii
eesti afalehtede tellimisega kui ka
ajakirjanike firelkasvu eest hoolit-
semisele kaasa aitamisega. |

 ‘Dleskuise oli iildsinaline, teatud

_ méaSral deklavatiivne ning éi tungi-
Mud defailidesse.
tangimiseks poland ka kokkutule- .

Uksikasjadesse

fatel. aega, kana Ulemaailmsete
‘Eesti Paéevade tihe kava oli igale

ajakirjantkole peale pannud raske

-- f6Gkoorma ning igaiiks tittas pa.
rast fiihikest noupidamist

. jalie
oma . tédkohustuste  taitmisele.
Kuid ometi tolid afakirjanikud ko-
gu pika paguiasaja kestel esma:
_ kordselt tthiselt avalikkuse: otte tik ithe
yapa olulise ja tahtsa probleemiga:

eesti ajakirjandus vajab ubiskon-
galt senisest ‘suuremat tihelepamu,

_Yespekti ja kahtlemata majandus-
‘ikke toetust oma eksistentsi jatha-

. iiseks, | |
-. Kei. davies vokkutalete

rohutati, et eesti ajalehed ei ole
saanud mele 4-aastase pagulaspe-

Tioodi kestel meie iihiskonnalt sel-

lise tunmustuse osalisteks, mis nad

_ Bra on teeninud, sits olid need. si-

navOtud koigiti pohjendatad. Mci-

le koigile peaks olema litlematagi
__ {a pikemalt. selgitamata selge, et. kui

mei] poleks olnud meie pika vOdr-
silyiibimise kestel tihedat- ajalehte-

~ de vorku, siis poleks meil olnud ka.
_ Sellist akitivset eesti wlhiskonda,

Naga me seda praegy voime kons-
tateerida. Eesti tihiskond oma niit-

| mepalgelise eluga paljudes elusek-

torites |on vOlmeline eksisteerima

-aimilt ajakirjanduse vahendusel,
- kuna iga eestlane saab ajalehe

kaudu teada mis on eesti iihiskon-
nas teoksil, mida seal. kavandatakse

| ja. plaanitsetakse ja milliseid tule-
‘ musi: tiks vOi teine Urites anmab.

_ Igaliks voib endale ette laijutada,

kas. meil.olnukg yéimalusi korral-
dada ja organiseerida Ulemaailm-

‘Sete Eesti Pievade taolisi suurpi-
dustusi kui meil ei oleks eesti aja-
 Kirjandust. Vastus on siin selee —
selle  iijesande. ldbiviimine ikma

ajakirjanduseta oleks absoluntselt
yOimatu,

. Kuid nii-titelda ,,sisemise“ infor-
matsiooni andmine meie ela orga-

 miseerimiseks ja koos. hoidmiseks
Gm ainult itks valismaailmas loodud

eesti. .ajakirjanduse itlesannetest.
‘Peale -selle tuleb afalehel tegutse-
da mitmes teises olulises sektoris

— anda vanematele  inimestele,
kelledele asukehamaa keele Jugemi-

me teeb raskusi, informatsiooni ko-

halike ja kogu raaathnas toimuvate

-- tahtsamate stindmuste ko’ ita, vale
gustadai koiki Tngejaid —. nij noori
koi vanu —-meie vabadusvditlas-
~ dike aktsioonide file. ja kirjeldada
yOdra: voime, all 8gava eestlase elu

kodumaal. See on informatsioon, j

 imida eesflased. kanada ajalehtedest
ei leia ning raadiost ega televiiso-
_lrist ei kuule ega nae, .

. Mitmekiilgse informatiiooni and-

METI! ARRAY

se kOrval on eesté ajakirjanduse
veel tiks vaga oluline iilesanne —

meie rahvusprupi elu ja: algatusie
hindamine ning meaailmas keerleva-

te poliitiliste siindmusie  digesse —

perspektiivi viimine. See sektox
ajakyjanduslikust tiédst hdtmab
meie thiskouna raamides vada
hete kritiseerimise ning: positiivsete
algatuste hindamise ja esile iGstmi-

s¢— -yOiks iitelda: meie oma elule

suuna andmise, kaid selle korval
ka viilissiindmuste analiiiisimise ja
kommenteerimise, |

Kui slia lisada veel ajakirjandu-
se .osa eesti keele sailitamisel,
ndeme, et eesti ajalehe filesanded

‘valjaspool kodumaaad on viiga jait-

mekesised, kaugeleulatuvad ja am-

Mmendavad, Ning on arusaaday ‘ja

loomulik, et mida ulatusliiiimad on
valis-eesti ajakirjanduse kolustu-
- set — seda suuremad on need
nodudmised, mis Iangeyad toimetuse
Olgadele, Vahe sellest, et toimetuse
koosseisud on majanduslikel poh-
jusil vaikesed ja niOwayad iche jua-

res rakendatud ajakirjanikelt mitme

mehe tO6panust, Lisaks saurele

{OGpanusele peavad toimetajad ole-~
ma ka mitmektilgsete teadmiste

ja yOlmetega istkud,. taites koiki
neid kohti, mida viormaalses olu-
korras taidavad erialade eksperdid
ja osakondade toimetajad..

- Villis-Eesti.. afakirjandus, mille
loojateks oid kodumaal oma kar-
Wari alustaned kegenud ajakirj
kud, on oma iilesannetega sent
hasti toime tulnud. Meie ajakirjan- ”
dus paguiuses ei ole olnud oludest
tingitura perfekine ning on kujuta-
nud endast teatnd midral improvi-
seeritud perioodikat, kuid ta on ol-
nud iuletorniks, mille valgus . on
koondanud laia maailma laiali val-

gunud eestlasi ning on olnud neile

suuna néitajaks oma feekonna fat-

kamisel. Kuid pilku veidi kauge-

male ette heites. oleme siiski sun-
nltud konstateerima, et eesti ajakir-
fandust paguluses thvardayad. tule-

vikus mitmed. tegurid, millede pea-

le peame juba nitiid hakkama mdt-
tema kui me ei taha tihel heal pde-
val ootamatult Lohkise xiina Juures
scista. ce

Eestt ajakirjanduse tulevikke
ohustayate iegurite esirinnas on —
kogenud -ajekirjanike rivist valja-
kukkumine aastate koorma (otto,
‘millele Hituvad ka ajalehtede ma-

janduslikud probleemid ja raskur.
sed. Ipap8evasest (00st taandunud

ajakirjanike asemel on raske leida
nooremaid jiudusid, kes votaksid Pp
selie tatkoorma tile, kuna eesti
ajaleht ei pakn eesti moorele fule-
vikuyaljavaateid ja karjadrivdima-

muvagavaa "ot avs |
i ming lisaks sellele tekitava pakilised ja olulised ning’ nende

raskust ka keeleprobleemid. Kui

noori tahetakse eesti ajakirjanduse -

quurde tOmmata, siis peaks siin ap-

‘pi tulema kogu cesti thiskond, kas

vastavate stipendiumide annetami-

sega voi teiste veimaluste loomise-

ga, Kur see toimetuse ,noorendz-
musprotsess™ vilja el Kanna, SHS

ilnuvad veel. méned aastad neore-

mas eas pensionile siirdumud eest-

taste abil, kes on vOimelised kirju- -

tama ja. tunnevad: huvi ajakirjandu-

| se vastu.
| amine ja eesti rahvusgrupi: igapae- .-

. . Vaste elustindmuste kokkuhaakimi- —

ABI anduse |

.
eT
.
.

probleemid On.

ehdeberrds il pee te cmb

. al, FE LI iF

eerateses WA ARLENE

RRS Sinee pure aes eae oe ete
Se ee
ace re ae tee cee se fae a
Sees Glee
Ly , ils os

eRren tae esd Seats i = OT es
" ee ate st t

Eas os cae Pusabe

Reear

Prof. A. Vesbus

.
.
.

hoe
a oe . + aus
ee a 4 1 eer roe me

voitlustes ja kannatustes

Bui elavaks on saaniul sindmused 40-aasta eest, seda nieme rohketes malestuskirjuiustes ja kene-
des, Need elamused on ju séébinud -siigavalt meie milupild. Ma ei kavatse hakata neid taiendama oma-
poolsete kirjeldustega — need read on pithendatud hoopis meie rahvale, kes sis kui meil oli Gna paiseda.

vabadusse, pidi jaime kodumaale

Kuna s8e ‘on esmakordselt meie
rahva ajaloos, et meie rahvas on

“saanud pagulasrahvaks, slis onneed

siindmused ajaloolise|t sellised;-mis

nouavad lahemat kasitlemist mail. |

ma .avalikkuse foorumil. Seda on

sis meie rahvas meilt ocdanud. Tean ’
seca. enesest, kuidas kommunistide

terrori all elades mite 16i kinnitust,
et need, kes on vabaduses, ei unus-

ta meid ja kénelevad meie kanna-

tustest. Mind on see silgavait hairi-
nud, et meie tihiskond, kel oli dnn

‘vabadusse padseda, on’ piliidnud.ti-

ga lihtsalt ja kergelt piiiseda. ko
hustustest, mis On suured ja pihad.
Isegi aastakiimnete méidumitel ei
ole saadud nonda kaugele, et neid
stindmusj esile tuua. Sellistoluterda
oli mul véinmiatu taluda, Codata sel-
lega enam ei voinud. Oli juba lit

ga gagi kaua oodatud. Nonda si’s tuli

ka seda iilesannet enese peale vat-

ta. Olin selles kindel: kui ma se-
da kohustust eneselé ej vota, siis
See kull jaabki mele polvel.tegema-

ta, Nénda tuli pingutada, et nende

‘katastroofide 40-ndal aastal vdiks
iimuda nendé yapustavate stind-

muste eellugu, kujunemine ja nen-
de. siindmuste kasitlus. See: kéik on
otse -kisendavalt vaialik, eriti veel
ajal, mil Festi ei ole .enam maa-

nemas. Et see on ununemas, seda
tean. ma paremini kui paljud kaas-
maalased, kuna. ma, reisin palin
Tingi ja eesti passiga.

Minu teose pealkiri on: The Tri-

bulation and Martyrdom © ofthe.

Estonian People: The Mortal
Struggle of.an Outpost of European

‘Culture, the Nation of Estonia.

Bee Ogi ste monument, millest .

‘koneleb see kirjutuse pealkiri.

‘+k

Teos on kahes kilites, Esiméne ki:
de imub névembris: ja teine veel -

éenne selle aasta léppu, kui wisi
Taskusi vahele ei tule.

Nagu teose alapealkiri titled, ne

-meie rahva yéitlused vabaduse eest
aselatud Euroopa saatuse perspek-
tiivi, sest need heitlused kuulivad -
‘Euroopa ajaloo raami. Trotski pie-

vakisu kehaselt 16. novembri] 1Ote-
pidi ju putaarmee Margsima jabi
Besti ja Lati, et uhineda komme

kommunismi orjusesse.

nistliku revolutsiconiga Berliinis ja.

Ungaris et tommata kogu. Eurcopa
punase terrori haardesse. Need olid
eesti sangarid Euroopa — kultuuri
eelpostil Narva joe rindel, kés ras-
keies. lahingutes tolkorral témbasid
kriipsu labi nendest Kremli kava-
dest maailma-revolutsiconi teosta-
Iiseks, Mestlased taitsid oma o3a
ajaloo @es hdsti. Heitlustes, mis

paljudele kérvaltvaatajatele: olid

tundunud hoopis lootusetuina, va-
bastasid need sangarid oma kodu-

maa. Veelgi enam — nad. vabasta-

sid ka Litimaa, Samuti loid nad
eeldused vene Pohja-Korpusele sel-

Je edukaks tegutsemiseks, Kui see

armee oleks ometi osanud loomuli-
kult ja arukalt tegutseda, oleks vai-
nud sellel tegevusel olla kaugele-
ulatuy tahendus edaspidiste siind-

‘muste kujunemisele.

Eestlaste -vyabadusearmastus on
‘aga pandud vaga raskele proovile.

Teos kasifleh Buroopa kollektiivse

julgeoleku kokkuvarisemist ja kui-

das see tuli, et saatuslik tunnil.

Eesti jai taiesti iiksi. Et Eesti vals-

politika pitidlused, et paasta oma

rahvast, nurjusid, on seda valu-
sam, et eestlased ei ole ihaldanud
seda, mis kuulub-teistele, ei ole ya-

kaardil ia mil Eesti nimi on une givalda teinud oma-elu aluseks, ja -

on olnud ennastohverdavad, ét teha

‘koik, ef oma dela naabriga kuida- ©

et kérvuti elada. Suur osa teosest
on plihendatud sellele, mida meie
rahvas on pidanud labi tegema kui
temale saabus saatuse raske tund
— jangedes ohyriks. oma polisele
vaenlasele. |

‘Mule ali see Tihtsalt ‘talumatu, et

kohus, kannatused ja meie rahva
karjeid ja oigeid ej-ole joutud esi-
le tuna méddunud aastakiimnete
_jooksnl ninda nagu need seda
‘néuavad ajaloolises kisitluses.

‘Kui palju siis suudab iitelda.vahes-
tel lehekiilgede] toodud hukatute ja
ohvrite statistika? Need ei sunda

. fitelda ka siis kuigi palju, kui need

arvud on suured. Sellest kéigest on
ikkagi armetult vihe. Inimene ei
ole ndnda loodud, ef ta suudaks
matemaatilisi superlative isiklikult
tunnetada. On tarvis kannatusj ja
traagikat esile tuna konkreetselt.

_ Minu-teos haarab meie rahya kan-

peale peaksid motlema teiste. kiisj-
muste korval ka meie rahvuskons-
resside: j2 teiste ulatuslike niupid-

‘miste Korraldajad. Me viime pale.
raikida ‘eesti keetest, eesti kuliv-

rist, eesti koolist ja eesti ska:fls:-

sest, kuid kui meil ef ole. enam

eesti ajakirjandust, siis om meif Aya

‘Wigatud kOik vGimainsed eesituse -
Vilielamiseks: Ja
See on probieem, millele tihelgpa-

‘alalnoidmisets.

Ti guhtisic ka ESTO-84 aja! To-

rontes koos olnud eesti ajakirjani-

Kud.
K. A.

yéorale arusaadavaks,

natust kogu--selle ulatuses.
peatiikkide pealkirjade mainimine

annab selle ulatusest kujutluse: rit-—

sipea ja valitsuse likvideerimine,
kultwurielu.yaimse juhikonna huk-
kamine, ohvitserkonna moryamine,

vangistamiste laine, NKVD koledu-’

sed, kiitiditamised, havituspataljo-

pide julmused, massilised veretéid

Ja orjalaagrite dudsused,

Kaige selle selgitamine ‘teeb ka
miks #est-
iased otse meeleheitlikult selle ter-
rori vastu files tousid, kui selleks
ayanes esimene volmalus. Soja
puhkemine Saksamaa ja Venemaa
vahel oli selleks signaaliks, mida

1

meie. rahyale tehtud tohutu iile-

Juba

2

.
- a
1

Monument eesti fi rahva. Kangelaslikkusele se

mude ja kaevurite vahelisi kokku: -
porkeid, mis on léppenud. molemaid

mnetsavennad * olid pikisilmi ooda-
nud, See yallandas spontaanse iiles-

tousu. Esimene kéide on nonda

koostatud, et see lopeb sellega kui-
das juba enné saksa eeivie kohale
saabumist,; Voru, Valga ja Petseri
olid vabastatud ja.Tartu |ahingute-

ga kogu Louna-Eesti. , Metsavenda-

de‘ iimberkujunemine Omakait-

seks. oli selleks j6uks, mille kaitse
all yaba Eesti elu uuesti taastati.

Kui prof. J. Uluots peidupaigast
valja tuli, koondus .kéik see, mis
iseseisva Eesti elust oli restauree-
ritud, tema timber. Jille vdisid
eestlased asuda Euroopa . kultuuri
eelposti kaitsele,

Teose iaine ‘bide on pithendatud
siindmustele, mis niitid jirgnesid.

‘See on panoraam tihest kohutavast
tragoddiat. See manab silme etfe
eesti voitlejad Eurodpa kultuuri

eelpostil Narva joe rindeél, olude

‘téttu kill saksa mundris, aga kind-

ia eesti stidamega.
Kut saksa piiramisréngas Le-

' ningrad-Oranienbaumi juures jaa-
nuarig 1944 kokkuvarises ja saksa
armeed paanilise pogenemisega
tekitasid viga oblfliku  olukerra,

- “Slis eesti. kangelastikud iiksused
otse iiliinimlikku jéudu noudya-
tes lahinguies Aasia masside vas-
tT piiistsid olukerra,

Need on teod, mis jiiivad alaliseks
seotud eesti sangarlikkude iiksuste,
Kesti diviisi, riigement ,,Tallinn"’,

plirikaitse rligementide ja teiste iik-
‘Suste kuulsusega, Neéd mehed olid
' teadiikud, et kogu eesti rahva saa-

tus olenes nende mebisusest. Kui
need sangarid ei oleks suutnud kin-
ni pidada punast laviini Narva rin-
del, siis ei cleks meist keegi vaba-
duses, sest sadamad - olid jas ja
laevu ef olnud kieparast ja eestlas-

tele ei oleks olnud mingit pogene-

mise. teed.

Eesti voitleiate toluty meelekind-

Tus ja kehusetunne vddrivad veel

sigavamat imetlust kui arvesse
votta neid tingimusi, milles need
kangelased: pidid valja panema
oma viimase jou. See munder, mi-
da nad olid sunnitud kandma, esin-
das okupatsioonivdimu, mis koigi-
ti dhvardas dGnestada nende yait-
lusmoraali, mitte itksi frondi] ala-

 (Wiirg Ik, **

Foto: T. Sdiigi

~ Kommentaarid

Briti valitsuse ja siekaevurite

ametitihingu .vahelised vastuolud -
on voitnud ennenadgematud moot:

med ning toonud kaasa politseivér-

pooli tabahud vigastustega ja Sa-
dade agressiivsete ja sojakate kae-
vurite arreteerimisega, Kuid need
vastuolud on arenenud veelgi kau-
gemale ja_viinud, streikivate ja

tédle tazasi lainud t0dliste vaheliste —

iminguteni, Need kokkuporked on
olnud veelgi verisemad ja metsiku-
mad kui politseivdimude ja streiki-
jate vahelised. kahmlused, kuna
ametiihingu ijuhtkennale fruud
streikijad. on -streiki ~ murdnud
kaaslaste kohtlemisel palju oela-
mad ja tooremad kui valitsuse kor-
raldus: tiitvate -politseinike vastu.

Tédle kinud téolisi. on pekstud,
nende perekonnnajitkmed on abyar-
datud, nende hussidele ja autodele
on todle siirdumisel kallale tungi-
tud ja nende maju on maha pole-

- tatud, Asia laksid streikijad isegi
‘nii kaugele, et nad morvasid the |

taksojuhi, kes soidutas tile the
kaevurt. |

Briti soetddlised sireigivad juba
pikemat.aega viga kammaiistel

asjaoludel, Pohjuseks on valitsnse
korraldus selliste kaevanduste sul-.

femiseks, mis tootavad suurte kah-

judega. Vabanenud tédlisi tahetak-

se rakendada teistes kaevandustes.
Kuid sdetéiliste ametiiihingy jubid
ei lepi selle otsusega. Nad dekla-
reerivad, et] tédlistel on digus tid-
tada oma kodukoha tahedal asuva-

tes kaevandustes kuni pensionile

minekuni, Amefiiihingut ei huvita
kaevanduste majanduslik tasuvus

-— see on riigi ja valitsuse asiy kust —

ta tétlistele palkade _maksmiseks
raha votab.

Sietioliste ametiiihing _ kuulutas
valja streigi. ja kavatseb sellega
sundida valitsust jireleandmistele.
Kuid ametithing alahindas nihta-
vasti peaminister Margaret

“Thatcherit, kes on viiga. kindlate
‘pohimotetega. ja kindla kaega

daam ja kes ei ole valmis amet-
uningu ehareaalsetele pohjenduste-
le jirele andma: Pealegi ci operee-
ri Thatcher mitte ainult survega ja

‘ihvardustega, vaid ka meelituste-
ga, lubades igale title tagasi siir- -
“duvale tidlisele 1700-dollarilise jou-

luboonuse. Vaikesepalgalisele téali-
sele Inglismaa kehyades oludes on
see suulr raha ning tuhanded todii-

sed tottasid streigimurdjatena kae-

vandustesse, mis loomulikult pani
ametiuhingn juhid ja nende surve-
poliitika rakendamiseks varvatud
loégimehed vihast varisema.

Inglismaal ei kahelda selles, et

‘+7

soetiblisie sireik oleks juba ammu

kokku varisenad kui nende ameti-

- thingut ei juhiks endine kommunist

NATO rakettides?
o1 kohal |

| BRUSSEL -- NATC om pateuta-
nid kohale 91 ettendhtud 572-st
USA’s tehtud tiibraketist ja Persh-
ing 2 tuumalaenguga raketist, mis
paigutatakse
bel on-keskulatusega tuumaraket-

tide ary hoitud saladuses NATO

poolt ja tuli nid esmakordselt
avaldamisele,

Laane-Euroépasse..

ja. fanaatiline praeguse valitsuse
- vihkaja Arthur Scargill, keta tema

| ‘ligedate ja miirgiste kinede piarast.

vob nimetada taskw-Trotskiks.

Scargill on teinud isesi selliseid..

trikke, et ta on kdinud oma streigi
liikumisele abi palumas Liibiia dik-

taatorilt. Muammar Gaddafilt ia N.

Lidu ametithingute juhtkonnalt.

- Gaddafi on teatavasti tuntad rah-

vusvahelise terreristlike aktsiconi-

(Jig Ik. 8).

ee ae Podad

7 ee Ee ==
Fe he ee ee ee ee ee
. . 7
. . . L

ee ke ee

- os ls .

7
i |

==
aT ze

a Se ae

_— re

= 8 7
Se ee he TS OT I eEee—_
= .

ie . os

- nult kommunis

.
ae a ete

. G, ja 9, deis,

_ dr. F. - Ma

15. ja 16. dots,
dr, RB. Var

Georgia Ins
Atlantas, Ga, |}
Aerospace tel
Erik Kivi, Sa
ROTC proper:
vde ' ohvitserikg

_ Heade Oppetuid

aastase stipen

 t6btab ta Esti

ma Citys len

mis, Martsist |

Reese lennuba
pilootide treen
petas Juba 198
pilootidele Oxi

Cornelli tik
elektriinsenerin
oli valitud Ets
liikmeks. Lope
dat suve Hug
gelese l&hedal,
se alal NASA:
satelliidile, mil
distada planectll

 $eb jatkata Opi

saavutamiseks,
hes firmalt tis
te Jatkamiscks.

Komment .
(Als

de organiser!
ametijihingud
yalitsuse k&As
Moskva ametii

bas Scargili +

ada i miljoni ¢
Praktiliselt ta
N, Litda vatits
munistiik part@
ja hibenematu

_ tast streiki,

Koige kumm
juures on Briti

- tus Scargilli ti

ja asitaatorite
kohalt’ cemald
imestada, kas ]
mata demokra/
— ¢i ole sead

—nenide isikute

kihutavad téo

. selvgimude vas

ja votavad kal
deli avalikult 1
operatsioonide

Yenemaa om |
korraldamisel §
teatel jalle suu

melt ei ole pa

kérgematel as
selgust olnud,

' nemaal kauplu

 salaparast** Fe
ti acunud wurig

kaja Rossija".)

Ajaleht tech
seid lelutisi. N
Moskvas GUM

bamajas tekkig§

kaupade puudy
jusel, et Grou
gematest vahg
jad tegid puht
jad astsid iseg
vale riided, ,

-Hiheb aga val

test probleemi
ja mujal kare
kondades on k@
larahyal puue

»Sovetskaja
puks ,,wuriimis
erakordse iv

-suudus on firs

et elustandard

tousnud ning vz

lise] méairal ka

da, et rahuldad

vaid toa}ist, K

raha. Sellist 1
molikwit levity

rahvast hoilaxg
[sane maallnres

‘esile ainnlt ps

witkava madrot