Biblicih due i Honale | |

Mii Aoi tee 4.
DION, Yow ene!

aura mT)

Rat onal rie, |

ea we

7 TE LON | Ae
Leas AUX a

rite

Str,

aes ge
nade fF |

> ONG,

colle etLor Nevelong rent SPARE,

395 Vallinston
Metawe

EESTLASTE AJALEHT PAGULUSES:

|

‘Nr. 34 (1747) £983

/ Noupiieval arvati:

»Esto Valley* vajalik pealekasvavale

Second Class Mail Registration No. 1354.

.

. a ee

NELJAPAEVAL, 25, AUGUSTIL - _ - THURSDAY, AUGUST : 25.

=

, eae ig ts

ee nat

are a =
He part es bere t re ap ee ab r

Toronto Best Naisseltsi Joekiiiru Laste Suvekodus langetati lipud Eesti himni kdlades. .

ee ee ee ed ee

XXXIV aastakaik

_ Arafati abiline
mdérvati Kreekas

- PLO juhiWasser Arafati lahem

abiline Mamoun Meraish marvati.

wh ae ee, fa oli sditmas Piraeus sadamasse,

_ vaadata iile Jaeva mille ta paar

Veokéirs Suvekodu printsess Silvia Matsoo | ja prints Erik Valter, kes

valiti Jopuballil.

peat
Pi A i ee

* we . ny L.
tage aes ot
ri iil of

Be ee ee paeva varem oli ostnud PLO-le q fee 7

wee $450,000 eest.

i a ee ee — a . et “ue a wo, .
Es cleo Ra, SS 1 ;
a ape a ee ie Fe ae — ret . L
me iy is qe Ae :

ah
= ork
4 Te, a

a

ath :

rie

“3
ee :
“y ae ' ie

a . . .
on Ps ‘sone ”
“= ei Bh
= ome oi
. Pa . .

ee
ep
o's

Morvariteks olid
kaks meestkes mootorrattal sditsid

- Meraishtautost mééda ja tulistasid
| autos istujaid..Meraish sai silma-
| pilkselt surma, Temaga kaasasditja

ja Meraishi neljaaastane poee

+  Massein said haavata.

PLO juhatus siiidistab morvas
lisraeli salapolitseid. lisraeli valit-

: q gus feruusalemas eitab kategoori-
— Jiselt sitiidistusi.

Foto — J, sate

-generatsioonile |

SEEDRIORU Mele Elu". kaastédliselt) — Eesti kunetinddala lopetamisel eogunsl kohaloinud.

‘Rahvuslikuks Noupdevaks“, kus arutluste keskpunktiks oli Eesti Kunstide Keskuse poolt astetud »ESte

Valley" kujundamise kava. Rohutati, et ostetud endine suusakeskus ai ole voistlejake teistele eesti organi:

patsioonidetle j je ‘taidab eriotstarvet vaadates kaugemale tulevikku.

Rahvusliku Noupiieva teemaks

oli: ..Mida on vaja aastal 2007 desti :

tenltuuri  viljelemiseks?" ja sinna
raami paigutati ka Esto Valley’,
mille viljgarendamise-.suuremott-
meline kava naeb ette meie peule-
kasvava noorema generatsiconi va-
_jadusi ka 40—-50 aasta parast.

KORRASTUSTOO ALANUD

_ N6updeva avasGnad Gtles Eesti
Kunstide Keskuse, EKN rahvuskul-
tuurikomisioni ja ,,.Esto Valley” ko-
misjoni nimel Stelia Kerson, esitades

asndmeid Toronto kesklinnast tunni- -

se autoesdidu. kaugusel asuva 96,5
aakri suuruse maattiki kohta, mis
osteti 1. juunil 135.000 dollari eest.
Kina see endine suusakeskus asub
looduskaltse piirkonnas, on esitatud
_ taotlus ehitusloa saamiseks. Sellest
oleneb edaspidine tegevus. Néupde-

val, kus moderaatoriks oli dr. Karl

~ Aun, selgusid ulatuslikud kavad mi-
da arutati neljas erigrupis, —
Esto Valley" asutavasse kogusse

— touluvad Mart Fihl, Antoni Truu- ©

vert, Ants Elken, Sven Ehvert,. dr.

Jaan Roos, Abel Lee ja Stella Kerson. -
Praegu on parandatud juba elektri-
seadmed, veepumbad, maaalune re-

' servuaar jne.

: -Korraldada tuleb vee! sissesdidu-
tee, murukate jne. Kone all oli véima-
lus pliratud tegevuse alustamiseks,
nditeks telgitamisega, et kohta laie-
malt tutvustada.

»sEESTI MUINASKULA“

_ Arhitekt Ants Elken esitas iild-
joontes kava, knidas praeguse 4000
ruutjala suuruse kivihoone timber
ehitada \,eesti kiila’, mis koosneks
kunstimuuseumist, kokkusaamisko-
hast, vabadhuteatrist kdlakojaga,
sporditarvete hoidlast, elamutest,ka-
belist, tennisviljakutest, nietusruu-

midest,.Siis veel bassein, stuudiod, —

saun jne. Muusikud loetlesid oma

vajadusi — muusikainstrumente jne,,

mille hinnalisus tingiks alalise valve.

-Rohutati, et keskuses peaks leiduma

raamatukogu,kuhu koondatnd vaja-
likud teatmeteosed jne., seejuures

olemasolevate arhiividega voistle
mata.

Kunstide ja spordikeskuse valje
ehitamine oleks jarkjdrguline $— 20
aasta jooksu!, %

esto Valley" maksis 135 000 dol.
Sellest $100.000 on volg, mille tasu-
miseks hakatakse koguma raha.

wRahvusliku. Noupdeva* seisn-
koht véeti kokku prokjlamatsioo-
niks: - |
ESTO VALLEY 2004 -

Tahame, et Eesti rahyuskultuur yj
-ydérsil kestab ile j jargmise aasta-"

tuhande live, |
Arvame, et selleks laheb vaja
keskust, mis koiki rahvoskuliauri,

_kunstide ja rahvuspérimuste eri-

alasid tihendab, noori. viljelejaid
kdidab, ‘erivéimetega professio-

haale ja teisi eriteadlasi eestlaste
seast rakendab,ja ajaga kaasuvaid -

tehnilisi uuendusi kasutab,
Sellepdrast soovime Esto Valley

projekti teostumist, olles teadlikud _

sellega seostuvatest raskustest,

Chadi koduséda voib muutuda
riikidevaheliseks oot

Koduséde Chadis on kesinud li-
gemale 20 aastat. Teravamaks see
muutus 4 aastat tagasi, kai presi-
dent Felix Malloumi valitsus kuku-
tati. Praegune sisesida on vdimu-
voitlus kahe mehe, Goukoni Oued-
dei ja Hissene Habre vahel]. Mé-
lamad on mosiemid ja Pohja- Chadi
suguharude paddlikud.

Soda vittis-suurema ulatuse, kui

Liibiia diktaator Gadaffi hakkas toe-
tama Goukouni Oueddei oma séjalis-
te jGududega ja vene relvadega. Selle
toetusega Queddei vagedel 6nnestus

eee vaenlast liiia mitmes piiridarses la-

hingus ja kiirelt liikuda iéuna suv-

i, SSsSGiwaet /nas, kus asuvad Chadi tihtsamad

Dr. Karl Aun ig EKK president
' . Stella Kerdon Seitsme Kunsti Na-

_ dala Néupaeval. Fota — Aino Tera -

ee ee ee I ee nS

keskused. 10. augustil langes Faya-
Largeau, kui tahtis. strateegiline
sGlmpunki, -.

Gadaffi suurte sdjaliste joudude

saatmine Chadialarmeeris Prantsuse

valitsust ja president Reaganit, kuna
koos Gadaffi-méjuga suureneb Cha-

dis kommunistide ja N. Liidu méju-
voim. Mdlemad nendest on moistnud
hukka Liibtia diktaatori sekkumise
Chadi kodusétta ning Jubenud Chadi
valitsusele moodsamaid reivi, 5dja-
list varustust ja nduandjaid sHjavae
reorganiseerimiseks.

Prantsusse valitsus on eriti huvi--

tatud, et Chad, kui endine Prantsus-

‘maa koloonia,ei satuks Liibtia, N.

Liidu ja kommunismi mdOjupiirkon-
da. Selle viltimiseks Prantsusmaa é!
ole hakanud saatma Chadi mitte tks!
moodsaid relvi, lennukeid ja séjalist
varsutust, vaid ka regulaarseid voit-

lustiksusi koos sdjaliste néuandjate- |

ga, Nende arv on tile tuhande ja
suureneb pidevali. Prantsuse tiksu-
sed on saadetud Kesk-Chadi valitsus-

vagede seljataha ja hoiatus antud Ga- .

daffile, et neid vaeosi riinnates Prant-
suse vaeosad vastavad kogu oma s0-
jalise jouga. Kuidas Gadaffi sellele
reageerib, nditab ldhem tulevik.
Siseséda Chadis on osa sellest ti!-
disest segadusest, mis levis Aafrikas

> pirast iseseisvuse saavutamist ja Ko-

~ KALEVI VORKPALLI
av ETNILINE TURNIIR JA
P. -AMEERIKA BALTI KERGE-

JOUSTIKUVOISTLUSED

10. JA 11. SEPTEMBRIL JOEKAARUL |
‘(Laupieva dhtul OHTUSGOK ja Tarkuse orkester @ BAAR
_- Sissapaads koos Ghtusdogiga $5.00 @ Kdik teretulnud!

lonialismi likvideerimist. Viimase 20

lie 60 valitsuse kukutamisi ja 40
kodusdda, Selle tagaiirjel on haive-
nenud tildine majanduslik olukord.
Kuni 1972. aastani Aafrika suutis
end ise toita. 1978. a, tuli osta teistelt
maadelt 12 miljoni tonni teravilia,¢!
nilgivaid inimesi toita, Arvestuste
kohaselt vajavad Aafrika rahvad lisa
teravilja teistelt maadelt 1990. a. 45
miljoni tonni, kui olukord drastiliselt

ei muutu ja lahinguvaijade) ei hakata :

kasvatama teravilja.

Kanada Ohukaitset

| Pobja-Ameerike Ghukaitsekes-
kuse teate kohaselt on vene pom-
mitajad sel aastal kolme! korral

tunginud Kaneda éhuruumi ja sealt

‘ villa saadetud Kanada voitluslen-
nukite peolt, Ohukaitsekeskuse ju-
Natuse arvates proovib vene lennu-
vagi, kui kiiresti Kanada éhukaitse
reageerib vene lennukite sissetun-
gile Kanada Ghuruumi. Vene len-
nukid lendasid Kanada éhuruumi
kahel korral juunis ja viimane kord

620. juultl, Sisselend Kanada dhu-

ruumi teostati péhja-ida rajoonis.
Kanada poolelt saadeti vene

‘pommitajatele vastu CF-101 sulus-.
tuslennukid (intercepterj. Need te-

pid kindiaks, et Kanada éhuruumi
sissetungijad olid vene TU-95 pom-

.Initajad. Pairast lennukite titbi

kindlakstegemist vene fennukid
juhatati valja Kanada dhuruwumist
mere suunas.

Vene suured pommitajad ja
transportiennukid kasutavad Sibe-
lennuvalju startimiseks tiJe At-
landi ookeani Kuubasse. Lennuki-

‘te Jiiklus. sellel teel on kiillalt tihe ja

Kanada Ghukaitse eksperdi Joha
Gellneri arvates venelased saada-

vad lennuteel Kuubasse mitmeswe-

Fust varustust.

Soome kommunistlik
_partei teelahkme!

Kari Marxi é6petus todlisktassi
diktatuurist ja kapitalistlikust eks-
pluatatsioonist jatab Soome tadlis-
konna viimase! ajal kiilmaks, ja ol-
lakse arvamisel, et parem on elada

' die kohuga kui punase diktatuuri

all. Kommunistlik partei Soomes.
kaldub paremale ja raske an vahet

‘ieha kommunistliku partei parema

ja sotsigal-demokraatliku partei
vasaku tiiva vahel, | :

Soome president, endine gada-
. Matédiine Mauno Koivisto piiiiab

hoida: vaga neutraalset poliitlist
foont, vaatamata sellele, et Soomel
on N. Liiduge pikk thine piit ja
soome on seotud N. Liiduga mitme-
fe majanduslike ja kaubanduslike
lepingutega, mis teevad Soome
praktiliselt olenevaks N. Ltidust.

Seda olukorda rahvas vaixselt ta- .

lub ja
hdialte
parteile.

me lldvalimistel vahese

‘Belgiast saadeti valja
viis spioonl
Belgia valitsuse korraldusel saade-

ti maalt valja 5 diplomaati, kes te-
gelesid spianaazhiga, Kees spiooni-

‘Ue valjasaatmisega arreteeriti tks.
aasta kestel on Aafrikas asetleidnud k

orgem - Belgia valisministeeriumt
dmetnik Rugene Michiels, Tegemist
On tédstusliku spionaazhiga, Valit-
suse esindaja ei avaldanud valjasaa-

detud diplomaatide nimesid. Kohali-

kus lehes i}munud teate kohaselt tiks

_ Valjasaadetuist- oli N. Liidu diplo-
‘Maat ja teised kaks Rumeenia dip- _

lomaadid. Kahe iilejaanud diplomaa-
di kohta lahemaid andmeid ei aval-
datud. Téendoliselt kuuluvd ka need
mone ida-bloki valitsuse diplomaati-
lisse koossgisu,

, | ) . . . | a PA:
-Vene lennukid uurivad B37

Foto ~— J. SBagi

Jéekidru Suvekoda printseoai ja printsi kandidaadid valesi tantsimag.

Foto — }.. Saag

Jéekaaru Suvekodus —
langetati lipud

Ioekiidru suvekodus lanvetati li-
pud pérast jarjekordsat edukat

hooaega ja pdikesepaistelisi ning —

rodmukillaseid puhkepdevi veet-
nud noored siirdusid tagasi oma
kodudesse, Suvekodus kiis juube-
lisuvel rohkesti eesti noori, neist
paljud ka Uhendriikidest ja teiatest
kaugematest kohtadest. |
Neljapdeva.dhtul peeti suvekodu
ball", kus noored veetsid tujukilla-
selt oma viimaseid suvekodu tunde.
Seekordse ,,baili puhul oli Joekdaru
saal muudetud ennemuisteks riiiitili-
lossiks, kus toimus ka suveprintsessi
ja -nrintsi valimine. Kandidaatidexs
oli esitatud viis paari: Silvi Matsoo ja
Ferik Valter, Tiia Pihl ja Indrek Lu-
sik, Marina Van der Veen ja Thomas
Olvet, Leili Lukas ja Peeter Pulrvet,
Linda Varve ja Mardi Nukk. Valimi-
se komiteesse kuulusid: Toronto
Festi Naisseltsi esinaine Heljo No-

vek, Ruth Kiing, Marcus Silmberg |

{kasvandikj, Edda Lepik, Maia Li-
nask {kasvandik], Ilmar Kitt ja Kati
Kiitti. Suvekodu printsessiks valiti
Silvi Matsoo ja printsiks Eerik Valter.

Arahiipanud eesti kapten

astub prantsuse
merekooli

STOKHOLM[EPL) + Prantsus-
maal Rouen'i sadamas Noukogude
laevalt pogenenud ja asiilili palunud
kaugesdidukapten Sulev Viikna (kes
oli Eesti Merelaevanduse mootorlae-
va ,,Viru” kapteni teine abi] on niiiid
saanud elamisloa ja asunud tthte vat-
kelinna, kus ta on alliiGrnikuks tihele
prantsuse perekonnale. Ta on esita-

. nud avalduse pranisuse kdrgemas-
ndmisega kommunistliku —

se merekooli paasemiseks, et teha
prantsuse kaptenieksamid.

Tema eksistentsikiisimust on ma-
janduslikult kergendanud see abi,
mida eastlased Rootsis ja USA-s on
korraldanud. Ta avaldab selle eest
slidamlikku tanu.

33-aastane Valeas siindinud mere-
mees jutustab, et ta edasine karjaar

laevanduses oli seisma pandud, kuna.

ta keeldus astumast parteisse. Ta oli
samalteise kaptenijabi kohal tilesan-
dega korraldada. prahtimist, juba
_ktimme aastat. |

’ Perekonda ta endale ei soetanud,

‘mis tegi drahiippamisotsuse kerge-

maks. . |
Momendi! opib Viikna hoolega

prantsuse keelt L'Alliance Francaise

_kursustel, sest keeleoskus on mere-—

koolis esmane vajadus.

Lihes kirjas avaldab Viikne arva-
mist, et eesti rahva ,ajalukku alles-
ijamise" ktisimuse raskuspunict on

Ball eli ldbusaks vahelduseks nii
noortele kui kasvatajatele.

Reede oli puhastamise, koristam!-
se, asjade pakkimise, malestusese-
méte vahetamise ja autogrammide
andmise pievaks. Ohtul toimus pidu-
lik eine koos kasvandike suvekodu
abistajate ja -personali osavétul Ol
sOnavotte, medalite ja diplomide tile-
andmine.: Naisseltsi esinaine Helje
Novek tanas neid kes olid seda dra
teeninud. Kddgipersonalile ulatas ia
igale karbi maiustusi. Suvekodu juha-

taja Jaan Veenpere omas s6navotus

kriipsutas alla Helio Noveki teeneid.
ia andis tile malestuseseme. Pérast
Shtusddki algas viimane Joekddru
lantsudhtu, kus valiti-ka 1983, suve

Jéekédru ,eideks" Ellen Valter ja_

,taadiks" Mikk Jégi.

Laupdeval kell 12 p. Jangetati
Peamaja ees [Gek@aru lipp. Siis mars-
sid lapsed lipuvaljakule, kus tdimus
auhindade vadlja jagamine samutian-
ti tile personalile ja abistajafele 30.
aasta juubelimark,

j. ogi

Rumeeniast rahusobitaja
Lahis-Idas?.

Rumeenia, oma kindla kommu-
nistliku korraga ja iseseisva poliiti-
kapa,on sinudl mingiks vaheliiliks
Moskva ja Liane vahel.. Olukorrag
kus USA presidendi katsed tuua ra-
hu Lahis-Itta labirddkimiste teel, on
jooksnud karile, Tisrae]i peaminister
on pddérdunud Rumeenia presidendi
Nikulae Ceausescu poole aluste leid-
miseks, kuidas saavutada kokkule-
pet Liibanoni-Stitiria-lisraeli vahel
vagede valjaviimiseks Lijbanonist ja
sojaoh vibendamiseks Lihis-Idas.
Selle] eesmargil lisraeli valisminister
Yitzhak Shamir viibis Bukarestis, ja
pliiidis veenda Rumeenia presidents,
et ta ndustuks olema vahendajaks
Lihis-ida poliitiliste probleemide la.
hendamisel, nagu 7 aaslat varem, Siig
kiilastas Egiptuse president Sadat,
Rumeenia presidenti, kelle nduan-
de kohaseit sditis lisraeli ja otseste
labirdakimiste kaudu saavutas kok-
kuleppe lisraeli valitsusega rahule-
pingu sdlmimiseks ning lisraeli poolt
vallutatud maa-alade loovutamiseks
Egiptusele, Kui suurt osa hakkab
Rumeenia mangima olukordade sel-
gitamisel Lahis-Idas, ei ole veel selge.

vahepealses okupatsiooni arengus
nihkunud Eestist valjaspocle ja erili-
se tahtsuse on omandanud just vaba
eestluse vdltlus oma maa ja rahva
eest,