250
$4--.
13 —

2 13,-- —.50 |
US $1.50 |

ec .

Belda kui halvasti,
et see nittid naljalt
10 kuidas scomlased
ntuvad, Tegeélikult,.

[ isegi ,;bad pubti-
mthan 0. publicity."

a nimi kuidagi seisab
mecca keegi ei hakka —
est] rahvast hukka
| moore tubaka pa--

Bilemata paneb kdik —
ud: ja Srattppajad

asc.
-kardan, et see- on
cannatab kéige rob-

Mery Rootsis kindias- .—

kolme sajani ja ma

macs VOib neid -isegi
mola, Aga need on

ys ‘kes. on abjellunud
onservatiivne va-
iykond nagunii umb-

Bmesi kes sealt tule.
usun, et nad {Lepa-

leroisl suure pOntsu
endele ustulnuka-

zm, I mingisugune -alus
mehed said ndukegn-

sahil valia?:

aske Gelda mida selle

a, Killap on vOima-

Ac igused noukogude - /

oidavast} vOiksid olla
bi -seliesse -asja’ sisse-
Mia et taha hasti-os-
: cuidagi KGB iilesan-

mM... eee ole Jiht- - 7

fuginenttd, Ste on
Met sce el ole. mingisu-

Esanne, Pigemini on

uurem selline hasti-
kriminaajne — ele-

e varem mili palju ei...

Kirgnch

alates kuuendast | kogust

 obthk ja soine,
tud ,,poheeme“,

Tuule- madalseise ja parimal jubul
_ jiivad vaid aja~lokum entideks.

 kajalisele Juulele,
| omast mitmeti eriney.

7 paos turukaubamaja,

Luuletajate Bernard Katigro ja Kalju Lepiku siinnipie-
_ vade tahistamisel esitasid pianist Omar Daniel ja kitarrist
Rachel Gauk C. Danieli helit6s ,Rinnakuil mis oli pil-
) hendatud kitarristile. |

: foe

Jo

- ,,Vaata, kéik vanad jumalad on

_. asendatud uutega ja pole nad pare-

mad midagi. Kéik on vaid vanitas,
—Vanitas vanitatum?*

Kui seda muinasaja mitoloogilist

: karikatuuri lugeda Kalju Lepiku
_- kolmandaks ainealaks, siis: neljan- . ,
. 5a Meditatiivsem kui Lepiku riin-
. Ghvardavad - Ioitsud..
Kangro isamaalunle pohimotiiviks |
Ja see. kab.
ii Vabariigi- kui Igavese Tartu. ja’

daks. on tal otsene - kaasaja-satiir:
»padlase’-luule, nagu ta ise iitleb.

| Need kaks, kolmas ja neljas zhanr,

sepumevad hiljem ja moodustavad:
. Kivi-

murd wue Juuleliigi, »poheemi":

‘Lepikult-on ilmunud Sinine, Must,
. Valge ja Roheline poeem (,,pohee- :
_ mniks” tituleerib ta ainult esimest,

‘Musta, -kuid see nimetus — sobib
hasii higitunnuseks).  Nendes rtin-

‘dab Lepik mitmesuguseid pagulas-
-: néhtusi — minule- arusaadamatuil
' pébjusil: muuseas ka majandusli-

 kult basti edasijoudvaid kaasmaa- -

‘lasi, ning vahelduseks ‘parodeeril

mite,

‘Ometi on Lepiku * slubtumine pa-

“-. guusse kahepalgeline, ambivalent-

_ he. Uhelt poolt Utleb ta Uleolevalt,
‘kuid vaevalt leidub teist poeeti,
“kes oleks' kirjutanud nii paljii oode
ja prolooge pagulasiiritustele ui

Lepik. |
Kui olen peatumud nii pikalt Lepi-

. - ku ,,kolmandal’'| ja ,neljandal*
_ teemal, see on: miitoioogilise] gro-.
 teskil ja »PAOLASe yooskamisel,

siis seetatiu, ‘et Lepik oma loomin-
gus annab neile nii palju ruumi.

_ Ja seetotta, et nad-ta viimastes ko-
| gudes, omaette shanriks —— pohee-

miks“ — konsolideerununa, jatayad

| 4a kied vabaks vahem-ajakajalise
luule. jaoks,, milles ilmnevad Lepi-
cku iuule tippsaavutus. Kui iitlesin

varem, et orgudes on pind vahest

neid eesti lipu varvide all kirjuta-
“Inis moodavad ta

Vhtlasi tahtsin seda esile tista
ka taustana Bernard Kangro .aja-
-mis- of Leplke

7 BERNARD KANGRO

Kangro.. [uule peamotiivideks on

_ gesti Joodus, vanal eesti talu, sageli.

nahtud miistilises valguses, koos
rahvausundist parinevate kujudega

nagu- haldjad voi, viruskundrad,

siis éputu rand ja valged dad, kuid
ka nirvaanalik jamamine, tihtesw-

lamine kodumullaga . ja taassiind

looma yo] lillena,

-" Ometi ei puuda ka Kangrol So
a Hidne kollektsioon laule, mis oise

" puudutavad ajastu narvi — tema
 isamaaluule | Vabariigi ja Igavese
Tartu teemadel.. Pagulust kasitleb

ta melanhoolse ja resigneerunult

- jaatamatusena, - -mnitte - moralistina

nagu Lepik. Kuni Lepik nach maa-

ndeb kontserdisaali, kus toimub

-Vabariigi . aastapdevaaktus, opti-
slis 13.

mistliku usutunnistusega, ,
aastat hiljem poeet kéneleh vene-

> laste poolt maha losdud ja kodu-

sits motlesin jusi

slis _Katgro.

- VABA EESTLANE teisipeval, 26. novem®ril 1985 — ‘Tuesday, November 26, 1985 -

Foto: Vaba Eestlane

Kangro IS . Lek 5

tala varava kérvale, kase alla mae-
. tud Isaga,

nasu Kalevipoeg isa
haual, kuuldes: need sOnad —

desta sina kui saad, mina ei ua _ —
See On ‘klassikaliseks kokkuvitteks —
Sellest, mida me koik tunnéme oma -

mirtreina langenud omastele moel-

des!

Kangra patrisotilisus on ka miirk.
deluule Ta
on truuduseyanne .. .

Vana Vorumaa kohta:

Kangro kuueteistkiimnest Iuule

kogust ilmusid esimesed kofm —.

,wonetid’’, ,,Vanad majad“ ja ,,Re
heahi'!
ma. isamaalik ja ajakajaline luule

.
. .
—_———_———— Tee ee eee eo =
rz .
.

a a ee
. 1
. .

— juba Vaharitgi ajal. Te-

a es ee ee ee
a . .

‘sul :

a

use & me "
bikidele yordse nal on |
5. Valitsus

sisal 5 alu ormimis Ne ala dele:

: Can
7 + cultut lise.
Mul 1 A soli ion

| rik
J kort rraldatakse ay et

on Koondunud pemiselt jirgnevasse 4

seitsmesse kopusse, mis ilmusid

| tihedas yeas paguluses cunt aasta-

ni 1955: _,Fbdlenud puu", | ,,Piifa-
paev", ,,Seifsmes #6, eriti aga

,tilease, ,,Veebruar, ,,Eikellegi

maa‘ ja ,,Suvihari™, Sellele jargne-
val aastakiimnel kirjutas Kangro

suure 052 oma romaanitoodangust

ning kui ta a. 1964 iiheteistkim-

astus, oli iuba margata olulist mee-
leolude muutumist. See uus resig-
natsiooni-meeleolu en saanud eriti

valdavaks Kangro kahes viimases -

Kogus ,Merevalgus. . Tuuletand’
ning »Tuiskliiy, “aNereis"

ot

MINEKU-MOTHV —
LAMAMISEES? KUSIMISERS? :

Markasin fisna algul, et nii nG0-

re Kangro kui-noore Lepiku esmik-

kogudest alates domineerib nende
luules ‘maineku-motiy. ,,Ma lahen
— titipi laule on nij Kangro
_oonettiides’ kui Lepiku ,,Naos ko-
duaknas" parasjagu tile poote. Ning
neid esineb  molemal poeedil kuni

-.. vilmaste kogudeni yilia — Kangro

,»luiskliivas® veel oma 40 prots,
kuj sekka arvata need, kus rand
seguneb [amamaisega, muutub

unes- rannuks.

' Mida iShendab- see minek"?

 Vastuseid voib- olla mitu, uid
tGendone ‘naib, et minek, astumine,
on mei! ithel tervel luuletajate-su-
gupalvel mutnud eM, eksistentsi
vordkujuks. Se,

Kangro, et tema rind kuulub kokku

tema une, tema lamamisega. Sit.

algab - ‘tema uneretke-motiiv, mis
esineb vaga tugevalt veel fa viima-
seski' kogus: Reheahjus: ,,M6te

randab,. keha magab, {| maailm-
iimber arkab uus. | Helde kaega

ldirgust jagab | praksuv - piike val-
ges puus,'’ (Reheahi, 1939). Ning
kui ta 22 austat hiljem dirsku.avas-

‘tab, et ta kkimised on pooldunnd

,kKaheks teravalt ldikuvaks teeks",
siis moistame, kuidas need. motii-

vid koik kuuluvad iihte: unes rin-—
dab ta ntiiid iiha sagedamini tagasi

Vanale Vorumaale, ilmsi,aga igavi-
ku tundmatusse..
enam, et teda maetakse pihitsetud

_ Ieliigi. ,,.Kuha sa astud, astuja?‘
 : gelle fraasiga asetas Lepik oma mi-

Kuid juba jargnevas kogus tajub

on viisistanud,
‘Poeet ei usu

kodumulda, Kuid unendids saab ta
SInila ikkagi:

Kuid ilmsiolek:on karm. Ja \oo-
tusetu. Kuid ikka veel tundub, ef ka

oma viimases. kogus Kang¢ro otsib
nenda luulekoguga avalikkuse ete EE

_ otsib diget pocetitist formulee-
ringut surmale ... voi surma-ai-
musele, Ja otsija : on ju looja.

Siin on ilmne parallee! Kalju Le-
piku eksistentsialistliku  lyulega.
Lepik on teinud ‘otsimisest, digu-
poolest: ktisimisest,; terve uue. huw-

nekumotiivi uuele tasandile - ta
muutis selle kiisimuseks? samas

“kogus ,,Kivimurd (1958), kus ta_
oma ajakajalise ja groteskse luule
koondas wueks luuleltigiks ,,pohee-
miks‘*. |

Sin hakkavad iiha sagenema juu-
letused, mis otse koosnevad kiisi-
mustest — ja mis moodustavad ka
voibolla Kalju Lepiku luule suuri-
ma omapira, )
listlik luuletus — mitte gulaagi
vangilaagreist, vaid inimese siida-
mest“. ,,Siidame traataiale | lan-

eg jumala hide ] koltunud -Jeht,"

Vangid ja vahisodur esindavad siin

_ ‘mitte poliitilisi tegelasi vaid véib-
olla psithho[oogilisi. olukerdi. Ning

samuti on see luuletus minimalist-
lik — aaretult nappide. yahendite-
ga, yvahem Geldes kw iitlemata ja
tes, .

-’Sellise Iuuletuse ‘uures tuieb tiikk
aega motelda. Mote liigub siin mit-
mel pinnal, kélad yoivad tahenda-
da Uhte voi teist ...
rohutavad seda helisevat element,
mis Lepiku parimatele Jauludele
annab siigava kumiseva kéla:
Sammaldunud vaikusest kuhu. sa.
astud? ~- | Iseenesest lahti lastud.“

Toepoolest, kus” Lepik saab lahti

iseenesest, oma tembutayast vem-
butavast kiilapoisi-minast, tekib
ehe lpule . .”. nditeks »pVelkarilaw
Judes‘. __ 7 |

| Pangem: tanele, et ka ‘selles tune *
letuses, mille muide Eduard Tubin
on esimeseks - ja
vumaseks varsipaariks ktisimused.

Ka Lepiku viimases kogus esineb +

aes a

| KOKKUV6TE

test kéigepealt
— suhtumist oma kaasaega — eritt

See on eksistentsia-—

peagasi: nad.

“i ikski. poeet delda.

pverents, ¢

sama mudel kerduvalt: ,,Paevalill,
paevalill, | kuhu sa podrad?“ —

, Kartulivotja, kuhu volad sa kar-
tulid, - ‘|. kui korvi' ei ole?!’ — ja
ikka jalle astumize. Jonvikas, jon
vikas., kubu sa astud?" oe

Mida cleme véinud t3hele panna

Berard Kangro ja Kalju Lepiku
luule eri ja ithisjoontest. Erijoon-.
nende erinevat

oma isamaaluules: Lepik kerd voit-
lejana; kord satiirikuna, Kangro
peamiselt piduliku aktuselaulikuta.

Uhendavaks jooneks jaib aga mo-

lema hell ja igatsey tagasivaade

kolgele sellele, mis maha Jal.
Erinevad mOistagi on motiivid,

mis erinevad vaid fihe] ja mitte tel-

sel: Lepikul grotesksed ‘kiilapoisi-.
laulud ja miitolodgilised karikatuu-
rid, Kangrol panteistlik loodustun-
nefus ja taimne taassiind. Uhiseks

motiiviks on aga mdlemal Joputn
rannu, Lepiku sdnaga: astumise
motiiy, Kangrol- kujuneb -sellest
uneretk kodutallu, Lepikui wus luu-
leliik — . kiisimusluuie — mudelil :
» Kahu sa astud, astuja?’*

Ubiseks: jooneks. alates viiekiim-
nendate aastate lopust kujuneb mo-
lemal yormitaotlus itha . napimate
vahendite ja iina julgemate assot-

_slatsiconide poole — selles on Lepik

voibolla Kangrot mojutanudki. Voi

‘on fad mélemad clnud méjut. I.

L-st! See kiisimus vajaks muidugi
omaette wurimust. Yoib aga Gelda
tht — mocdsamate, minimalistlike
vahenditega on métemad juubilarid
kirjutanud kordumatut luulet, —

ivulet, mis kuulub eesti tsentraal-.

liiirika ajalukku.. Ma -lopetaksin

naiega Bernard Kangro viimasest

fanavu. ilmunud kogust, tema kute-
teistkiimnendast: .,, Tuiskliiy. Talve-
reis‘: |SA UTLE MULLE“. Tuleh
tunnistada: sellest enamat ei saa

uVABA cESTLANE™

on valvel eettlaskoma

, selle es ¥ amet da a rasside-
1,

saan
geval OE

st ja 10 . de}e lisaks |
 vordsetele :

Claude Simon - fdnavune

‘Nobeli kirjanduslaureaat

PARIS — Uksildane. prantsuse romaanikirjanik,
kes on- ,,avastanud, et kdik ei tihenda mittemidagi ja et.

ultimaatselt pole midagi del

* sal tinavuaastaseks No-

beli kirjandusauhinna laureaadiks, Anga koos on ka

$300.000 Kanada dollarit.

72-aastane Claude Simon peab
end rohkem veinikasvatajaks ja al-
les feises jarjekorras kirjanikuks,
nagu Geldakse tema kohta ,,Who’s
Who in France’.

maal, Ta olevat oma kirjanikukut-
sumuse kohtg delnud,
kolm probleemi: alata lauset, Jat-
kata jauset ja lopetada lauset.

Ta vaidab, et tal pole mingit 14-
kitust lugejaile. Ta romaanid on
kirjutatud nn.. ,,tue romaani™ stil-
lis, mis ei katsu-jutustada intriigi-
ga siindmustikku, struktuuri ja ka-
rakteriga arengut, vaid juues mel-
masarnase atmosfaari, milles naili-
selt mitteseotud juhtumid on kér¢u-
ti seatud. Tema romaanide aine on
saadud kogemusist Hispaania kodu-
séjas ja
tihendatud poeedi ja maalija loov-

-valmuga ning siigava teadlikkuse- -;
ga ajast kujutletava inimese olu-. §
korraga. Ta on usKunud, et inime- -
sed hakkavad méistma. tema t6dd
varem voi hiljem. Tema tihedad ja {-
komplekssed tétd polesiiani leidnud |

kohta tavalise lugeja raamaturiiu-
leile, |

Tema parimad teosed on ,,Le
Tricheur’ {Pettur),
(Trl, ,,L° Herbe“ (Robi), ,,La
Route Bes Flandres" (Tee Fland-

 Tisse).

Simoni Kirjanduslikud jatiud on

tiitipiliselt emotstonaalses segadu- |
‘ses, Sageli vaevatud malestustega..” | .
Nad on jaéetud nimetuiks ja pandud

Ta veedab ena-.
muse oma ‘ajast .Louna-Prantsus-.

et on alati

If maatlmaséjas, mis |.

ye Vent" :

liikuma ettekujutamatust azhung-
list New Yorgi maa-aluse raudtee
Stisteemi ilma ilemineku muudatu-

seta.. :

| VABAEESTLANE |
| TOIMETUS JA TALITUS |
| avatud esmasplevast _
i s Treedent kella 9—3-ni :
| Telefonid: toimetus 444-4823 : i

| talitus. 444-4832 |
~ KUULUTAMINE |
VABA EESTLASES |
on tasor ajalche lalaidase
leviku ¢6ttu.
‘Kuulntaste hinnzad
| itks toll Ghel veerul $5.—
| esiklilfel . $6. —
| Kuulutusi vOotakse vast:
| nddala esimesse ajalehte kuni-
; esmasp. homm. kella 1li-ni ja
| nédala teise ajalehte kuni kol-
{ map. homm. kella 11-0. |
tel. 444-4832
- Valfaspoo! tiiiaega:
Leida Marley. 223-0080
Postiaadress: :

| 9% Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 388