>! ot y
I ,
|

AT Lode: “i! host

or none wi .

erin Wi

WABA EESTLA NE” 0
vabade eestlaste ha . iletondje

| —merisiesome

- KATUSETOGD |

wed j ja parandamine.
Korsinate parandamine.
_ Soome ehitajad _ a
Veli Salminen 492-1351
Metro licence 2422

- RUGS =

sce Digs tbeatenteet haart petite oe

ine sgt
SRE
t

‘Kai Karidi iunstinditus. 390 Prin-

cess AVG, Willowdale. -

“te Piihapieval, 20; okt. kell 15.00
. Tartu Instituudis Bernard Kangro.
ja Kalju. Lepike juubelite . tahista- ist.

rat tisdeabanceesoisten

Mc ge: ase
i nema eS SAAT

Eesti Maja tahistab 5, ‘oktoobril oma 25. aastapieva Aktusele argneval veo! hoolit-

SANS

-feisiptieval ja neljapdeval

Ly Parma retsikict

Sinine Doonau j ja vana Euroopa |

«6.

 'VIEINLASED ARMASTAVAD

Peer | :
pinch Aw

amt achat a ey
fee EN
heheh

OOPERIE

Viini Staatsopera on iga muusi-
kasobra unistus, ent pileteid peab
Kaua ette tellima, Vaatasime kill,

ee kus ooperimajja valgus etendusele
=_ saabujaid, suur @namus shturietu-

ue _vkarusnahkades. « Ki,

8 : giti E. A. Mozarti ,, Volufléoti,

ses, daamid- -pikkades” kleitides ja
pileteid isegi
tagasitooduina me ei saanud, Min-

Kiill aga tegime kaasa pieval

.  tutvumistuuri ooperimajaga ja ‘se-

+ seb tantsumuusika eest V. Gustavsoni orkester. Pildil orkester iihel eelmise aasta peol,
mil esinesid koos_tiitarlaste trio ,,Meloodikaga*. V. Gustavson (seisab), vasakult Hei-

_19, . septembril peetud Wintario.”

 loosimisel Janges peavéit $200.000
<piletile mr. D495655, $100,000.
voitsid — A039490, A5054608,
C246076, $10,000 —
671849, $1000 ~~ 94756, $100 —
1398, $50 segijarjekorras numbrid
151665, $10 - — 088, tasuta pileti-
- Taamat —~ 81 ja nidala miistilise

| preemiawOidu $10,000 — 666169.

Teadaanne

_. Toronto Eesti Uhispank « on lati
podrannd. erilist {ahelepans Hik-
meskonna feenindamisele, Aryesta-

des meie tiienduskooli ja organi-

satsioonide Ohtust tegeyust Toron-
_ to Eesti Majas on Uhispank ALA-
TES. 15. OKTOOBRIST §.A. OH-
_ TUTi AVATUD- ESMASPAEVA,
OHTU. ASEMEL TEISIPAEVA
OHTUL KELLA 5.30 kuni 8-ni.
Endiself on ka pan avatud nelje-
pileva Ghtutel. cae

 Teisi isiptieva éhtul pangs iahtiolet
-annab paremta vOimaluse jiikmes-
konna vajaduste rahuldamiseks.
 Samuti vSimaldab see neile, kes ef

ole. veel fiitunud -meie whistegelise

rahaasutusepa, seda-teha ming ka-_

. gitada panga Kit _metele antud SiOe
: dustast. :
| JOHATUS:

Jeadaanne —

_ TLE. Naisseltsi kasitdring alus-
tab tegevust’ 8, okt. kell 6 5. voi
15; okt. kell 1 pl. nii-kuidas kel-

7 lelegi sobib, Huvitatuil palutakse

‘informatsiooniks helistada  793-

"6531 chk 481-4652.

TGhistati
stahhanoviuse )
fuubelit

Tika sagedamini riltigitakse N

‘Liidus ja ka Eestis vahepeal hoo-
pis! unustusse | jdetud . té¢kangela-

_ gast Stahhanovist. Tass kirjutab,. et.

pllmeka Jehekiiljena on kirjutatud

.-. ‘N@ukogudemaa ajalukku sotsialist-
—"-Tikn 86 kangelase Aleksei Stakha-

novi kangelastegu. Tema eeskuju
innustab 1l66ktodle miljoneid néuke
slide inimesi.’ Tanavu on séetéds-
tuse tGdtajate pidupiev kokkn lan-
genud Stahhanovi kangelasteo 50.
-  aastapdevaga.. Pidulikust keosole-
 wust osavotjad kinnitasid, et nad
 anmnavad kogu jou,’ teadmised ja
— kogemused viisaastake edukaks
{ditmiseks. : a

Stahhanovi kangelastegu“ sei-
gab’ selles, et ta S06! vastu 31. au-
pustit 1935 viie tunni ja 45 minuti-

ga tootis 102 tonm kivisiil. Osava —

parteipoliitilise vottega rakendati

“tema nimelist tiikkumist koigile mar

Jandusharudele, | 7
~- Raske rongidnnetus
oe Portugalis oo

_ NELAS wm 49 inimest sai surma
ja iile saja vigastada kui kaks rei-

sirongl tormasid .teineteisele otsa..

Kokkuporke puhul siittis tulekah-

ju, nil et mitmed ohvrid olid tund-.
matusen ‘polenud, Onnetuse poh-
justas kahe reisijaterongi laskmine

Dhellintlisete randteeosale,

laste Austraaliasse vilmiseks?
_birdikimised on oinud Austraalia
konsuli ja lennuliinidega, voib ar-

di Laikve, Linda Laikve ja

EHevain
(Aious Ik: D

312947, tus. katsus kiisimuse iahendamist

édasi ‘liikata, titles koosoleku. ju-

hataja, et see kilsimus tuleb tana
lahendada a Festi Majale Kuuluv

$10,700 asi korraldada.

T. Metsala -soovitas, et Best!

- Maja teeks kirjaliku ettekande oma
. . nOudmise, tile ja siis katsuks ju-.

- hatus seda kahe kun jocks kor-
taldada, .

zaillele O. Piil vastas, et selline

_- kirjalik ettekanne on juba mans US A’s idaosas maikuul,

mille rahalised iilejaiigia Hahek- |
. sid Austraaliasse sbitjate tect

- korda tehtod.

Peale paljusid sOnavitte . leidis |

R, Kreem, et kui Kiisimust ei saa

tina jahendada, siis ji%b ka aru- -

anne kinnitamata, kuna asjad pole —
lOpetatud,

G. Mitt markis valisrevidendina, 3

et ta palus kaks kuud tagasi, et

peakomitee selle kiisimuse lahen-.
daks, kuid ta ‘ei saapud oma ette-

panekule vastust,

aga kui feda tapasi valitakse Vie

_ lisrevidendiks, siis lubas ta ga-
tanteerida, et asi yee] tanavu lo-
petatakse.. a

sai ilmse poolehoiu,

N.,. Valge. selgitas ESTO peako-
mitee vahepealseid probleeme | ra-
halisel alal, Kui ol: vaja teha sisse-

makse ruumide kinni- panemiseks,

aga aha ei olnud, misjarel tehti

 piagutusi olukorra parandamiseks
‘Kuni padsmete miulligiga hakkas Ta:
ha saama, |

Selle. flirele i, Runge tinas ma-

jandustoimkonda tehtnd soure=

parase too eest.

dendt protokoll ‘oH juba aruande
juurde lisatud ja koosolek kinnitas
aruande,

T. Metsala. andis informatsioont

ESTO-88 kohta, mis toimub Mel-
bourne’is fouluptihade ajal, Seal. on

juba 8-likkmeline toimkond -moo-

dustatud, kus esimeheks on E.

MGisa. Praegu otsitakse ruume
liritusteks. Torontost.on neile saa-
detud informatsiconi. Ka- on BS-

TO-84 ‘peakomitee sihtasutuse : ju-

hatusena teinud ettevalmistusi eest-

vata, et hind praeguselt . $2000-I

‘vGiks langeda, Austraalias on ¢el-
id0d kéimas programm koostamt-..

sepa,
Sihtasutuse iegevuskavas on viis

punkti: 1} kapitali hooldamine, et
_ suurem summa jatks alpkapitaliks

seda kasulikult investeerides:. 2}
ESTO-84 arvete 1Opetamine;. 3)
Esto-albumi -viljaandmine, mis

peaks valmima ‘uu aja piirast; 4)

ESTO-88 Austraalias ettevalmistu-

sed: reisitoimkonna moodustamine,

majitamine ja informatsiooni and-
mine, mitmesugused eriesinemised;

5) suuriirituse tegevuse edutami-
ne. Rahvatantsijate ja voimlejate
paevad Pohja-Ameerikas, Mette

_  Puurits ja Peeter ‘Vilde,

Lépuks Egbert Runge tegi etter
paneku, et saavutatagu kokkulepe
_ Uhe kun jooksul, mis haaletamisel

15-.

Evi Valge.

istused EsTO-de-1 osavétuks

kolde
Eesti kultuurialaste triikiste taga-
Mine, Spikute, tilketeoste kir-

jastamiseks pikaajalise laenw’

| andmine.

Lisatud 1985. a -eelarve. tulude
poolel oli. $11.030, kulutusi ja toe-
tusi (juba antud) $14.700, mille-

ga on tanavuses eelarves ettenah-

tud puudujidk $3.650.
-R. Kreem ‘tegi ettepaneku enne

' Austraaltasse minekut korraldada

lihema: kavaga esti’ - Paevad

_ miseks,

1

Dr. E. ‘Aruja tegi ettepzneias te- |
ha midagi sellist,, mis jataks Jaljed
ja scovitas anda toetusi $1300 E.

Tubina. heltplaadi toetuse t#iendu-
seks; AABSile $5000,. EVVA-le

‘$1000 ja mGned summad. ESTC-
. 84 -kirjastusfondi, millega siiski ei

nOustutud,

Valimistel otsustati ‘toodustada |
9-liikmeline juhatus. Esimehe. kan-

didaatideks seati T. Metsala, Leo
kellest
hadli.sai esimene 27, teine’ 8 ja
kolmas .23, Viie: organisatsiconi

-poolt olid Juba juhatuseliikmeteks
esitatud: vOimlejate-sportlaste poolt

F. Koop. Hesti Lauljate. Liidu
poolt H. Kasenurm, rahvatantsija-

te poolt H. Toomsalu; skautide-
‘gaidide poolt L,. Puurits ja EKN'u

esindajaks K. JOgi. .

kehtestamist jalgisid Talling miilit-
sad kui palju ja milliste ettevitete .
»esindajad“ kilastasid Oktoobri ja
Kalinin rajooni kainestusmaja. Tu-
lemus oli:. nende kelme piieva

jooksul kiilastas neid. kahte asutust

iile 70 kliendi, See oli olaud rohkem
kui mullu samal ajal. Kaijnestus-

‘majja sattunute arv olevat aga jia-
1 08a.’ ,,Esindajaid“
‘oll enam kui. 30-st etteyditest,

mae veepeaine osa,

esti Kalatétstusel‘' koguni 3-
imimest.. Mulits leiab, et atteydte-
tes: ei tehta. joodikute ohjeldamisel
kiullait to0d, kainestusmajjg joud-
nud iodiise tle avaldatud teadaan-
dele reageerimine oleyat joid.
Joomarlus olevat ithiskonnavae-
nulik: nahtus, Koiki pohjusi olevat

raske arvata, uid tiks olevat sists.

tamata ajaktillus, mis aga ej seleta
tod ajal jeomas kdimist. Nimelt

olevat téjaegne joomine tiiesti

reaalne. Seda vois kogedg koim |

paeva enne uute joomarlusvastaste

abindude tdielikku kehtima hakka-
mist. ,,Lillekiila’ ja Liquutee“
kaupluste Juures alates kelig 10-st

“hommikul kahe tunni jooksul. Sel

Magusal t0¢ajal olid miariukese ja-
hil kaks Poliimeeri 6. tshehhi- tié-
list, Veevarustuse ja Kanalisai-

siconi Tootmisvalitsusest iui +ér-

ve seltskond autoga .. . Enamasti
tuldigi autodega, moistagt mite
isikiikuga. Terve. rida ettevdfete
soidukeid seisid vilnasabas, Joovas-

ideede edasiarendamine.

_ Foto: Vaba Eestlane

da on huvitay kérvutada teiste

kuulsustega nagu on Sydney, New —
‘York, Pariis ja ‘teised ooperima-
jad, Viini oma-or ilusaim ja suur-
sugusem kui -koik teised, rohkete
kunstivaartustega, kujud, maalid,
seinapancod ja vaibad. Lava on
moderniseeritud 1970, a,, ta on kaks

korda suurém kui on. saal, Saal on.

vile réduga’, istekohti on ooperima-
jas 1642 ja seisukohti 567. Piletihin-

7 fad meie rahas $120. kuni 38,

‘Vatlitavale kolmele kohale exita-
ti kandidaatideks Livia Holmberg,
Naire- Lamevool, -Peeter Vilde,
Anne Keermana-Tiill ja Vaige
Niitenberg, — |

kellest valiti F. Vilde (41), ¥
Holmberg (35) ja A. Keerman
(34),

Revisjonikomisioni. endised
Paara, J.. Terts ja A. Vahtra, va-
lisrevidendiks edasl G. Mitt.
UlestOstetud Kusimuste all soo-
vitas “O.: Piil, et jJargmise siltasu-

tuse: koosoleku kutsega koos saa-

detakse ka aruanne ja eelarve ker-
gendamaks koosoleku kaiku.

F. Koop tegi: ettepaneku, et ti
mane juhatus otsiks vOimalusi ja
viiks. ellu tilemaailmse organisatsi-

ooni Bestt Paevade organiseerimi-.
seks, kes hotaks kontimuiteeti, ku-

na praepu olevat see: liga jubuslik
ja norgal alusel,

Seliele vastas H. Paara, et kun-
lagu see illesanne Ulemaailmse-
‘Te Eestlaste Kesknonkogale,

kuna: ka L. Leivat leidis, et prac-
gune protseduur on kindlaimal alu-
sel ja tuleb valtida rivaliteeti.

Tim oli vien. tuum 4a ka Eesti

Maja keskmises saalis oli méne

kiisimuse juures tlmset elevust, mis
nditab, et eesti. organisatsioonidel
on huvi Jatkata Ulemaailmsete Ees-
ti Pdevade traditsiooni ja see on
neile igati sudamel@hedane,

F _ ; - oa. oe. a |
Uhiskonnavaenulik nahtus Eestis :
. BS. juunini, seega esimesel kol-
- mel tobpaeval parast uute abinoude
H. Paara luges revisjonikomisjoni
-protoKolli, kuna G. Mitti vilisrevi-

tava marjukesega valmistasid oh-

‘tust tébvahetust eité iiks Spetsia-

liseeritud Autobaasi -
iaotaja.

Viinakaupluses on silt ,,TS6riie-
tes ei teenindata’ juba olnud mite

Juba purjus

aastat, kuid.-sellest eeskirjast ei
peeta igas aris kinhi, Tédpingi ta-
gant vol elituselt tulnud riietusega

kelle riietus. eluktuset ja selle tii-
aega ei teeda, otsib vilja paraja
Taha ja jaab ukse juurde ootama.
Selliseid haid intmesi mdrgati esi-
meste pievade kontrollreidi] kiiila-
ga, Uhiskondlikust -seisukehast po-
levat need sugugi. mitte head. ini-
mesed Ja om joomarluse soodusta-

*. 508

seisukohad $20,— timber: Viini hoo-
aja oodatud suursiindmuseks on
ooperiball, mil saaj tantsuks ist-
meist tuhjendatakse ja osavotjaid
on tavaliselt 6000 timber. Ka kiisi-
me Osterreichischer Theatermuseu-

_miis,mis néitab peamiselt ajastute ja
; teemade jargi jagatud jooniskavan-.

deid lavastusist ja kostiiiimest. —
Ooperl asemel nagime Volksope-

ra teatrisaalis operetti ,,My Fair

Lady", nis tehtud B. Shaw ,,Pyg-
malioni" jarele. Opereti pealkiri on
leairikavas —
inglise keeles, kuigi etendus toi-
mus saksakeelsena. Kuna sée sisult
toetub mitmefi inglisekeele murde-
ja keeleisedrasusile, siis on raske

- Gelda, ‘kui hasti see t6lgituna vilja-

kukub, selleks pidanuks saksa keelt
finessideni tundma, aga tegelased
olid koik kohased ja lautuliselt so-
bivad. Nimitegelane Eliza Doolittle
—. Dagmar Koller, oli eriti kena ja
armas, kuigi hidlelt norgavoitu. Ka
tundus lavastaja tid moneti lame
ja soovidajatiey. Ingliskeelseid la-
vastusi sellest. olen: nainud mit-
meid, nii monedki seekordsest pa-
remad, eriti muidugi film Audrey

| ‘Hepburniga.

Hakkas muuhulgas silma ka see,
ef kinosid naib olevat vahe, viinla-
seq] on: Kindlasti teatrirahvas ‘ja
teatrimaju on olge mitmeid ja ilu-
said,

‘Viini elanikkond on tigi ) milio-

nit, terves Austrias 7 miljonit, Lin-

na ajalugu algab 2000 aastat taga-

si, mil praeguse siidalinna kohale

asutati roomlaste séjavie laager.

§. sajandi rahvasterdndamine toi

kohale germaani suguharud, mis

ajast peale mitmete valitsejate all
| on kasvanud Viin ajalooliste tahis-

 arhitekhiuri suursaayutuste,
reatuet ja muusika linnaks, milli-

~-gsena leiamé teda tinapdeval. Myu-

seume tiksi on Viinis umbes 80..
Transpordististeem . trammide,
busside ja allmaaraudteega on
hdsti korraldatud, ent kontrollimis-
‘viis meile vééras.- Nimelt toimub
nm, aumeheprinsiibil,  séitu
alustades ei kontrolli keegi piletit,

-kuid celdatakse, et igatiks tembel-

mees teeb poeuksel tutvust sellega, dab selle

ise soidukis leiduyas

markimiskastis. Kui kontrollimisel -

avastatakse, et seda pole tehtud
voi oled piletita, tuleb maksta trah-

vi esmajuhul $20.— ja korduvjubtu-

mejl kuni kiimme korda rohkem.
Ostsime meiegi omale kohe aleuses
raamatutiie sdidupileteid, sditsime
hulk aega nii delda_,,janestena”

jad. Aga esialgu} pole veel alust ~

nende silidistamiseks.

N. Lilt ehital
Kreekasse
alumiiniumifehase —

 ATEENA — Ateena ja Moskva

kirjutasid alla kokkuleppele. tihise
alumiiniumittdstuse - ehitamiseks,..

mida kreeklased on kiitnud kui

_suurimat © diksikettevdtet Kreekas
vitmase 20 aasta jooksul. Vabrik

ehitatakse Delhi léhedale ja hak-

kab kava jargi tootma viéhemalt’

600.000 tonni alumiiniumi. aastast
1990; sellest on venelased Jubanud
osta 380.000 tonni esimesel ktim-
nel operatsicon aastal,

"Nalja

Nel meést adiiseaid: laevadnnetu-.

sel tiihjale saarele, soomlane, ka-
nadalane, ameeriklane ja pranfsla-

ne, Soomlane oli selle vorra joud- -

nud Snnetuse puhul motelda, et oli

joudnud votta kaasa pudeli konja-

dnt,

Nad leidsid saarelt vana éiilam-
bi, mille keegi yottis maast ja hak-
kas selle kilge varrukaga hoorw-
ma, Lambist fousis samas vaim,
kiitis mehi ja titles, et taidab iga-
ithe] tihe. soovi.

Prantsiane lootis pilisevat oh.

antud originaalsena

kuna keegi ei kontrollinud meid,
kumi lopuks iiks heatahtlik kaasrei-
sija asja tembeldamise osas selgi-
ias, | : DO
- Meil jai Vilnis palju asju nage-
mata, mitmed kohad kaimata, teat-
rietendused vaatamata Ja ma.Jah-
kusin sealt tundega, et ajapuudus -
pant meid kaminitsasse ja — sin-
na tuleh minna tagasi. Usun, e+
Vitni voiksin armastada samutj kui

New Yorki,.kus alati on leida mi-

dagi uut, kus teatr- Ja muusikaelu

on niivord vahelduv, ‘et ikka. leiad

midazi, mis 5 sind kodidab,
PUAKEPAEVAD DUBROVNIKUS

Sditsime tagasl Jugostaaviasse
Dubrovnikusse, kusjuures lennuliini
vahetusel Belgradis peaaegu Lon-
donissée sditnud oleksime. Kuna
edasiscidu aega traditsiooni-koha-
selt mitu korda juba. edasi. liikati
ja see meieé dige. Jenuk ikka braséi-
duks kohale ei. joudnud, épetas 16-
puks iiks kontrollametnik, et me
voiks soita hoopis lenukiga, mis ka
Dubrovnikust Labi heb, Asjaga on
Idire, tuleb minna teatava numbri-
lise varavani ja otsema tee mottes
mingu me lennuvalja pidi dige -

numbrilise uksent valja. Lasi meid.

lemmuvaliaie, kindisime ja marssi-
sime kuni dige ukseni saime. Seal
aks siis larm lahti. Kuidas me lep-
nuvaljale saime? See on eraisiku-
tele kovasti keelatud, mis ja kui-
das? Kus on siin ,,security"? Hir-

‘rad loid kasi kokku, kutsuti naisi

ja ametnikke feisigi veel juurde,
moni dskas peale jugoslaavia keele ©
monda teist keelt js mdni ei osa-
hud. Kuna minu keeleoskus sellel
alal on vaid iiksainus lause: Dobra
appetit! mis tihendab — head isu!
— siis sellest palju abi ei olnud.
Peale’ mua ‘oli see juhatatud lemuk —
sditmas peatusteta Londonisse ja
oligi hea, et me viimasel minutil
peale ei saanud, Niilid anti meile
Sis Vahimees kaasa, kes meid en-
dise virava taha sappa toimetas. -
Ja kogu mulje sest .toimetamisest
jii, ét.selle rezhiimi rahvas on

_mossis, tujutu, net] puucdub lahkus,

naeratus ja viisakus,
Jérgmised kolm 6éd-pieva ves.

dame Dubrfovnikus toeliste puhke-

paevadena, Ohtusddgil hotelli reste-
ranis hoolitseb meeleolu eest.8-me- -
heline Jaulukoor balalaikade saatel.
Nad laulavad valgeis ‘puhvkdistega |
sarkides kohalikke laule ja.nad tee-
vad seda mitmehadlseina ja: tdesti
hasti,

Tagasisoidu Wlatuseks on jileg’
iiks kohtumine. Kuigi terve reisi
kestel ei nainud me tihtki eestlast,
astus meile-lennuviljal juurde noor.
naine ja konetas: ,,Kuulsin, et ka-

‘nelete omavahel eesti keelt . .

Oli ihe tuntud eestlase tiitar abi-

kaasaga, koneles Jaitmatult eesti
keelt, kuigi on abielus inglasega ja
ta titredki kdivad Eesti Tdiendus-

‘koolis. Nende reis oli teise .mars-

Tuudiga kui meil, ent algas ja lép-
pes samuti Dubrovnikus, kuigi nad
peatusid iihes teises hotellis, Kui -
huvitav, Torontos polnud me koha-
nud, ent cestlane leiab eestlase ka
teiselpool maakera, kus meid vaid

tihine keel kokku juhatab,

- Koju saabume jaanilaupievaks,
kus 66 kdige liihem ja piev pikim.
Olin naha saanud oma. unistuste
Doonaud, kuigi mitte sinist, ent.
siiski Doonaud ja lisaks terve hul-
ga vanast Euroopast, mida miles-

tusis talletada tahaksin.

~~ (LOPP)

tuks Yvettega kohtuma Parilisi ja
kadus oma teed. Ameeriklase mee-
les oli Sritegevus Wall Streetil, ku-
hu ta vilgukiirusel ka kadus, Ka-
nadalane soovis niha’ Edmontoni
mangivat Islandersite vastu ja
laks. Siis tuli soomlase' kord, Ta

‘vaatas natuke tiksiking oma fim

ber, vittis konjakipudeli ja iitles:

— Ei mina taka seda _ iiksinda
juua. Kas sa tooksid need kolm sip-
ra tagasi,

re

»oktor, mz mees kéneleh Ub. |
siti unes. Mida ma peaksin ‘tege-
ma?"

»Lubage tal ‘vahel pHeval reiki
da.”