Srkpallivoistlused Ben- | ® Paradiisis’*, Vasakult | } Villi Kddrid, Pauline ) Sorra ja vahekohtunik a Foto: A: Jostman_ -> Lomakéed™' | —. Kreek hn a, a Henrik Visnapuu sinadele. dr. R. | F uksikmangus. see -vastu- Toi -poolt Martina Navrati- | inl: a:ses OMa postisioan vue ps-aastase raft vastu.. Viimane oli Prniirr vditnud. 45° matshi | Navratilova polnud aga | Bunt: (ahtsamat (UTANIFL, kordse triumfiga pustitas oadi rekordi. See ol: tal Bord jarjest ja iildse kahek- a voita Wimbledoni titel: hla jagas ta vite katkematu esikohta Rootsi kuulsuse: 1920-ndate | Borgiga ja aus Staariga, pfantsuse * Suzanne Lengleniga. A | , Ari Tinitsi koosta do Bes! .. Walgumarg kasva mS siinnib uuesti = ed skaudid ]a skaudijuhid, nnestus pogeneda Rootst. kohe- pogenikelaagrites: ~ “skautliki tegevusega. @ 3Gja-aastad olid teostanud - f ja noorkotkaste téelise Bnise.. . Noorkotka Hvaheline ad SUUTL é faas-asutamisel. hs andis: Selleks esimese skautlus on Buse -Noorte Meeste. . —Uhingu Skaudiliit ja. ~ skautiksus Stokholmi “Juures;. mis. asutati | I. bril 1944 tegutseb ani. Samuti alustas Root- LU juures tegevust esimene — Kautide SNE - kaudu paljundatud | tegevusjuhised slatusid Saksamaale noorte vangi- - ikelaagritesse. imaal algas eesti. skautlus . apitulatsiooni 1945, aasta ‘usjuures esimesed :satm- Buti brith ja amieerika soja - mes ning - pogenike- | Bisioonis tegutsevate en- ablidega: isiklike kontakti- . Usna varsti 101 kaasa ka aneline skautide keskus Iso ning madras miseks. _ argneb “oll ka suur hul ~elanikke. WUstust see, ef ~tulka kuulus gsaliselt. kodurmigal | | ct hariduse - . saanud isikuid ning katlaaegseid ~~ daulukunsti viljelelaid. kes oskasid | ‘laanesakslanna — - Musik’ _ date." mark. - malestusesemena iihest © - Ferioodist ja suurlaagrites. ad ‘selle. margi- omajad ihiseks pildistamiseks. - ~ -genera(sioont teeneid |. cesth : suupistetega. na hoidmiseks‘‘, | oma U noorteprobleemide | omaaegseist - esines kontserdiga ~ Ehatares i - Meisterlikutt: fa tunnetega isesesva kontserdiga chatarelaste- - |e ja slititas ka kdlge néudlikuma: usd Nuulajaskonnas kelle hulgas Eesti Kunstniku’ kOrgesi (asemest | muusikalise Lorgema hinnata Kunstniku jOulist ja puhast etiekannet ka -kdige noudlikumate muusikapalade esitamisel. milleks “olid. kindlasti. kontéerdi. esimese d: ..Lauliku isamaalik laul C. osas ettekantud laulud: -ytisiga. -.,Porokarjus”’ loodud viisiga, ‘Sarvehdal*’. prantsusekeeles Fhieger‘i viisiga ja saksakeelne F. | » Schubert'i tuntud thelind .,An die . Kontserdi teine asa oli | piihendatud kergemasisulistele _ . meeleolulauludele, kuujusid:. H. ‘Meri .Kalurite Jaul''; V. Naissoo , vu kodu.** Ja Jilin, Mandre . ja ,,Kuid see mind ei kurvasta.*' Kontsert andis’ kahtlemata tun- _ nistuse ; mitmekiilgsetest voimetest laulu ja. muusikakunsti viljelemisel ja (sjattis ; -ehatarelaste stidametesse, lootuse- ga peatsele jallekuulmisele. : digustatud ktidu-. sundisid --kunstnikke -mitmekordsele tagasipdordumi- ~~ sele kuulajaskonna ette. -kordselt suurim .ja siidamtikum.: _fanu’ selle -unustamatu kunstilise . a parast lSuna eest mete noorema . kunstnikele. kes. oma igapacvase i66 kGrval: aega Andres | Raudsepp’ a sugava . tanutundé Kavakestvad, avaldused Veel- leidsid ja yaeva 1 -pdtanud mele ~-vanema gencratsioonile tosiselt roomu | valmistamiseks. > Vatkeseks: tahutdheks kunstnikele oli hoolsate Ehatare naistoimkon- . sligava na liikmete poolt pakutud kohvi -H-KIVI ~ Kolmas ai 7 7 Kalur‘* 1987 ‘Eesti Kalurite Koohdise ajakija Eesti Kalur* Footsi ,,Uus meetod kala varske- tutvustades Roots! kalandustirma jt. poolt konstrugeritud: pakendit. Samalt autorilt veel teine! eelmisele 1ahé- dane -artikkel ”, tamisest'’, .Varskekala sailt- jutustus , .Laternakupp’’. mille on ~ Kirja pannud H. Aksberg, kes kir- _»jutab_ ka pohjaranniku kalurite kontaktidest. . ule soome lahe, millest. on téateid - alates" 1687, kuid kontaktid on Kodu | mille hulka- .Nipernaadi - lipu-. | Puhkuse andmiseks oma. - klavertsaatjate ja’ kahtlemata- -meie rahvusgrupi iihele paremale klaverikunstnik Charles Kipper’- fle esitas- solist kitarri- saatel R. ‘Ufer’i /.,Septembri kuu .paevad** ~Vinkel- _ Liimandas*' ‘* dénavuses . kol-— ~ mandas numbris on avaldatud H. Kihnus.. Edasi Koipsi elaniku_ -esines bariton Andres Raudsepp_ . ditinab kindlast tun-. kuttlajaskonna | Ilmus NMKU ajalugu — | Mined aastad tagasi ilmus tiise raamat eesti skautluse ajaloost. Nagu vanemad meist miiletavad, tédtas peagu kogu 7 iseseisvuseaja skautlusega réobiti Eesti Noorte - Meeste Kristlik Uhing, tuntud populaarselt ingliskeelse nime YMCA _ pare >» Imka‘‘ nime all. Silma paistsid selle organisatsiooni saavutused eriti Seoses spordiga. | Niaiid on paras pikki aastaid valja antud selle organisatsiooni ajalugu Eestis ja paguluses, kuuldavasti - kadunud Herbert a Nijleri eestv6tte}. Bariton Andres s Raudsepp iaverisaatj Charies Kipperiga. Foto: H. BIVE | : ,Uutmine‘ ‘> eesti --kultuuriilminguis “Tanavu on miargatavaid- , uutmisi® kodumaa kuituuriilminguis, on teatud laienemine iseseisvusaegse ja pagulasaegse kultuurielu kisitlemisele. Vaevalt oleks sellisetd nahteid varem v6 oidud ette kujutada. | -Ajakiri | Looming". vllmub 1923. aastast’*. Tanavuse. ,.Loomingu** ~_esimeses ‘aumbris avajdati Oskar - kirjutatud Lutsu sojaaastal ,Kevade’* jarele .,Siigise'' HI _ osa, mis seni polnud eriraamatuna _ saanud ilmuda, ositi kul] | ..Posti- mehes'* avaldatud, allunud sédur:. _ Teisées « numbris - kirjutab™ A. August saamise Ja seda, et Malk Ruigivo- likogus toetas ..Saremaa saadiku- na provinstt Kultuurielu majan-_ ‘dusltkku. edendamtst. tegevus polevat oluliselt. Malgu. kirjanduslikku oomingut moyus- ) ‘tanud. | : - Kolmandas numbris annab L. Uustalu: pikema tilevaate Pedro Krusteni . sGjajargseist, 5.0. pagulasajal ilmunud romaanidest ia arvab lopuks, et --Kiillap SOOViSs | | palju vanemad: asulad Soome ja. Eesti rannikuil-olid nagu., naaber- -kiilad’t, mida vastakuti killastati. markmeid © Vana- | . Parnust't meenutab Koitlane, A. | Talve aga’ kirjutab merede siiga- Altranna. Sass merega seotud malestusist, E. Art Talvi- sest jaast kaluri elus. H. Aksberg - vanimaid purjelaevue Parispaal. ‘1775 ja 1850. aastate paiku, J. Sutt vestleb kalapiiigi malestusist -. Lépuks moned _fotod suurtest kaladest Eestis ja Rootsis. . Ajakiri jatkab-eesti kalanduse. minevikku kirjeldanud kahekoite- . lise \,Eesti minevikust’* materjale,. teades et” kodumaal on eesti kalureile méel- . dud ajakiri venekeelne. * _ Mineveiku vusest, 7 mis on _ ametlikult Eesti NSV . Kirjanike Liidu kirjanduslik ja thiskondlik- -poliitiline ajakiri, lisas esmakord- -selt oma nime alla: palgelehele ‘triloogia | (1962) . ja ‘roostaeda , kuna see ~ kasitles joukat kodanluse aega ja: _ tegelasteks oli koguni Vabaduss6- jas vdidelnud ohvitser ja temale “Vinkel . st =. Malk: _ Lumat . lisades sellele aja- . yargule ka Lagle kirjaniku talu. Polnitiline: - ~ gahvuskultuuri Jaanis. kalanduse #H. Pedro Krusten oma loomingule kodumaale joudmist*". kaheksat romaani vaadeldes letab autor, et Krustent perekonna (1959), .,Laul kérgel kaldal** ..Neiuke laks (1963) paiguiud eesti kirjanduses kusagile . Vaikese Il- -limari** ja .. Tée ja Siguse** vahe- peale. Neljandas numbris kirjutab A. maa ainelisi teoseid. deldes et ..ta t66de paremik osutub heaks rah- _ valikuks lugermisvaraks ning on seda vaarl. et nendega oleks | laie- mal hulgal véimalik tutvuda” — ‘Kas see ‘tahendab. et neid voi ‘nuud kodumaale: saata? : _ Viiendas numbris on avaldatud Ville Reimani 70. aasta surma- © ‘paeva | tahistamiseks kuna ta pikem lilevaade. | arengus oraktiliselt. olnud teadvustamata. Autor annab V. Reimani eluloo. | thikool lpetamise. vaimulikuna ja kirikudpetajaks olemise Kolga- Tema tegevusest rdagitakse Eesti Kirjanduse Selisi asutajana ja. olid konservatiivsed. kuid sellegi- - poolest on tema panus eesti kul- tuiiri suur. Oma vélga tema. ees me saame lunastada tksnes tOsise - -t0ga, vies V. Reimani nime ning . -arusaamise tema tahtsusest kogu rahva teadvusse* Laar: lépetab’ M. E986, teiste _.Loomingu** sell preemia. eelmisel aastal ,,.Loomingus** avaldatud. juule- tsiikli eest. Sarmias numbris.kurdab Rein Ruutsoo, et- U. Masingu looming on avalikkusele praktili- selt. tundrnatu. esikogu valja antud paguluses. ‘Eraldi avadati tuninustust valis- Ukshaaval . torn “ule mietsa’s — ulatusliku iilevaate ..Raissa Kovamehe kirjanduslik t66°', hinnates kirjantku- Muhu- Keskithingu Osa eesti —olevat - seile .esimehena. Kutgi Villem Reman vaated '- Samas numbris. on avaldatud ajakirja . aastapreemiate saajad, hulgas sai Uku Masing posthuum- See on peale. Teos . sisaldab peatiikid organisatsiooni tekkimisest, selle . asutamisest Eestis, — tegevusharudest. selle Uinistest Edasi ptkemait tegevusest Tallinnas ja. Tartus ning tOGstuste juures. Hiliem ka: vaikelinnades. On antud tilevaade Organisatsioonl majandamisest {toetuste hankimise- kaudu) ja — toodud | statistikat. L6ppu on lisatud Ulevaade iegevusest paguluses. Sisukorral puudub kahjuks lehekUlgedele viitamine. mis et kergenda teoses orienteerv- mist. Lisatud on ingliskeelne kok- kuvéte. Teos.on vdga rikkalikult illustreeritud ja sisaldab. palju - kultuuriloost materjali, eritl Spor agilukumise alai. _ Hinnangutest. organisatsioonide i60.-kohta vadarivad tsiteerimist kaks. Pats a. 1938: tuskeskustes on olnud suureks vaartuseks rahvale. Haridus-| ja vabaajaveetmisetegevused on aidanud t6sta. (ddliste fa nende perekondade Uldkultuurilist jaset. Timus , Biilletaiin Ir. 35 | On iimunud Eesti Opetajate 7 héalekandja | ..Biilletaan’* nr. 35. Peatoimetaja Herman Rajamaa juhatab sisse varske numori artikliga eesti keele_ isearasustest ja eesti keele gram- matika Opetamisest. Dr. Sauksilt of pikem kirjutis noorte hingeelust ja selle uksikuist _ arengujarkudest. | | Tilu-Ann Salasoolt on ara toodud ettekanne eesti keele Gppekavade koostami- sest. mille ta pidas Sydney's suvel - 1986 korraldatud -eesti_ keele 6petamise kursusel. Toronto eesti koolide todst ja probleemidest kir- jutab Henn Rindva ja lahemalt Toronto Taiendusgiimnaastumist Edgar Marten. Enda-Mai -Michelson-Holland tutvustab eesti keele dSpetamist oma kakskeelses - kodus USA-s. — 11. juunil 1986 -tditus Eesti Opetajate Keskiihingu | Selle. asutamisest 35 aastat. iahistamisest kirjutab uks asuta- jaid ja endine kauaaegne esimees Herman Rajamaa. Lisatud on pilte autorile, Pariisis elavale Fanny de Siversile ajakirjas ilmunud ar- tiklite ja kultuurikirjade eest. Nit jarjekindel, autorite kohta ilevaadete avalda- mine viitab pohyusele, ga ja paguluses ilmunud kirjan- dushku loomingy kaasabiga | HO Sporditegemitsest, EV president Konstantin: NMKU 16d tods-- ‘Harry . Nurmet. Oregon, Stockholm. Ike EPL ATVvo varem. polualuste ja paguluses olevate et on -kaimas kodumaa kultuurivaramu taiendamine minevikust vOetava- on aidanud téojuhatusi parandada tédtingimusi vabrikutes ja on leid- nud talelikku tunnustust riigiasu- tuste pooit.** : Lat NMKU. Liidu nouandja John Lewis: ) Eestis on k6ige paremini kor- raldatud yuhtide ettevalmistus. Eesti uhingutes toimuo vaga hea. tegevus poistele, noormeestele ja meestele, maaclanikele, tGdlistele ja Wlhioptlastele. Teases ilmunud pilte Iehitsedes el kohta me seal mitte tiksi tavalis! ,,Juhatuste'‘ . pilte laua’ taga istuvatest vOl les rtvistatud. meestest, vaid toest! elavaid pilte looduses vilbimisest, laagrtelust, , iranspor- ditiksus** --hobuvankri néolgi on Jaddvustamist leidnud, samuti - -moned plakatid seoses laagritega. -Uks peatiikk Eesti-iseseisvuse-. -aegsest kultuurielust on jalle jaad- vustatud ja ootab paika huviliste raamaturiiulitel.. Eestt Noofte Meeste Kristlik ‘Ohing 1920—1940 ja paguluses. Peatoimetaja Herbert Nuler ja toimetajatena Evald Uustalu, Zelienople, : 1932. 128 ‘« Toimetusele saadetud kirjandus USURANDUR ar. 3—1987. Eesti Baptistide Maailmaliidu ajakirjas: Polashek ,,Ema 3 kirjutavad: Maire uurde’’ (luule- tus}, D. Clowers ,,Emad‘*, Taimi Proos ,,Lainemere lood (III}**, Piha Vaim‘‘,.D.H. Mattson. . Vaimuga ristimine — kogemus meie aja jaoks’’, A. Roos ,,Nalg Jumala Sona jarele’‘, Laine ..Minu ema’. (luuletus}; K. Raid , Vaatlusi ja vGimalusi**, K. Medri .,Uus toit- — manna’’, Pauline Auvaart .Kevad’’, “,Joni*’ lthilugusid, uudiseid ,,Amsterdamis’*; E.V. faeva 'Laaman_ ,,Varblase- Opetus'’, H.. ‘Abermanni ,,Haal** (luuletus), A. ja T. Proosi ,,Austraaha kirya*’ jarg, H. Supp ,Juubelipaev Sao. Paulos‘‘, teateid Vancouveri ja TOE. Baptisti koguduse tegevur SEst. _ Keskiihingust juubeliaastal ja Spetajate seminaridest kodumaal, _ nende seas paar fotot aastast- 1986. Varia osas tutvustab Satu . - . Beverley Soome kooli Sydney’s. Herman Rajamaa vaatab. tagasi oma 35-aastasele tddle .,Builetaani’’ tormetajana.. , Bulletaani’’ hind. kr.30:—_— nalautakse tellimisel sisse maksta Henno Kirikmée nimele postizhii- _ so nr. 34 58 94.— G. Voib tellida — ka Eesti Koolist, 20-22, Svartmangat. i111 29 Stockholm, tel. 08/10 64 26. Teistes maades voib tellida kohapealselt Spetajate organisatsiooniit voi koolils.