“VABADE EESTLASTE ¢ HAALEKANDIJA

VABA CESTLANE

VALJAANDJA: O/U Vala Bestlane, 135 Tecumseth St Torcutes.
PEATOIMBTAJA: Karl Arro.
TOIMETAJA: Hannes Oja

POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Ont. M6J 9M?

7 TELEFONID: foimeius 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
: ekspeditsicon) 364-7679 |

| TELLIMISHINNAD Eanadas: aaslas $28.—, poolaastes $14.50 ja
| vyeerandaastas $8.—, kiripostiga aastas $46, peolaastas 25.50
ja veerandaastas $12.50 :
TELLIMISHINNAD valjaspool Kanadat: aastas $30.—, poolaas-
tas $15.50 ja veerandaastas $6.50. Kiripostiga USA-s: aastas
: $51.—, poolaastas $26.— ja veerandaastas $14.—
) LENNUPOSTIGA lilemere-maadesse: aastas $60,— » poolaastas
5 $30.50 ja veerandaastas $15.50

aadressi muudatus 30 ¢. -— Uksikaumbri hind 35 ¢. _

FREE ESTONIAN. |
'f Published by Free Estonian Publisher, Lid,, 135 Tecumseth St.,
| Toronto 3, Ont. MéJ 22

Belgradi konverentsi lahenemise!

Eeloleyas juunis toimub prae-
euste kavatsuste kohaselt Belgra-
dis Euroopa julgecleku- ja koos-
- i$ikonverentsi jirelkonverents,
: Kus tulevad arutusele ja analilil-
simisele Helsingis allakirjutatud
kokkulepete . rakendamise kiisi-
mused. Konverentsil touseb koigi
’ eelduste kohaselt eriti teravalt
paevakorrale inimoiguste raken-
damine kokkuwlepetele' aliakirju-
tanud riikides, kuna selie kisimu-
se on jouliselt paevakorrale tost-

nud UWhendrikide president Car-

ter, kes on andnud isegi oma mo-/

 paalse toetuse inimdiguste ja isi-
invabaduste est vaoltlevatele
noukogude dissidentidele. .
Presjdent Carter: inimoigusie
rakendamise. politika, millele tet-
sed demokraatlikud ' riigid on
andnud oma kobkleva ja tagasi-
hoidliku taetuse,'on parast Car-
teri viimuletulekut olnud N. Li
dus suureks murelapseks, kuna
_ gee tabab Moskvat koige norge-
mast kohast hing toob estplaani-
fe N..Liidu valitseva kommunist-
liku stusteemi -kiige suuremad
yiiimahted. Sellega seoses on ka
miistetav, et esialgu ehmunult
kaitsepositsicenidele témbunud
Moskva on asunud nitiid pealetun-
- gile ning on hakanud atakeerima
| Ameerika thendwiike, katsudes
tga hinna eest ameeriklasi tem-
heldada iniméiguste rikkujaiks.

Kremli yoimumehed on. haka-'

nud Belgradi kenverentsi sotel
ka N. Litdus nérviliseli ¢hku pu-
hastama, saates trellide taha, hul-
iumajedesse voi maalt valja need
inimesed, kes julgevad haalt tos-
ta inimdiguste noudmiseks. P2-
ralleelselt N. Liidus ja valismae-
iimas tolmuva propagandalaine-
ga dissidentide vastu ‘oimuvad
ka Hibiotsimised, kallatetungid
fanavatel ja kirjade kinnipidami-
sed, et aValdada sellega survet
isikutele, kes kuuinvad  inimdj-
guste | rakendamise eest voilleja-
- tte ridadesse.

 Kabtlemata on Hremi selles ya-
gs hasti teadiik, et keegi ei tule
Belgradis N. Liidult noudms pii-
tide munutmist .rahulikul tee"

Magu setleks Helsingis kokku le- |.
niti, Lianertigid on selieks liga’

Lugeja kisi uted’

Voidutoojad
korraldagu Voiduptine

Viimasel Eesti Kesknoukogu
_ ‘Banadas ildkoosolekul . avaldati
hea méte: vétku Toronto Eesti
7 Voitlejate (hing omale Véidupii-
ha tahistamise korraidamine See
on vaga éige mote, sest Viidu-

puha tahistamine on eesti sija-}

meeste suure voidu malestami-
Seks ja kes seda peaks siis kor-
raldama, kui need mehed ise, kes
ise olid Kaasaegsed selles siias
VOL nende pojad, kes viimases sd-
‘jas naditesid, et nad on oma isade
vairilised, Sellega oleks lahenda-
tud Ka vVirmastel aastatel pieva

tihistamiseea, seatud olnud ras-|

used. Vdiballa annab see. end
siduda sdjameeste pdevadega,
mis poleks enam organisatsiconi
omayaheline kokiutulek; vaid
suure. osayGtjaskonnaga  siind.
mus, Selle Yoidupiiha kava sisus-

tagasihoidlikud ja mnorgad, et
tista iiles sellisi knisimust ning.
hakata néudma N. Liidu piiride
muutmist allutatud piiridarsetele
rahvastele enesemidaramise soigu-
se andmisega. Kuid Kremli poliit-
biiroc on mures seetéttu, et kon-
yerentsil hakatakse parima, miks
venelased et ta4ida oma lubadusi
piride avamiseks inimeste, infor-
matsioon; ja ideede. liikluse s00-
dustamiseks ning miks nad ei an-
na oma . elanikkonnale . " pohilisi
injmoigusi.

Endakaitseks poevad venelased

Helsingi kokkuleppe selle para-

grahvi-taha, mis mainib, et néu-

‘pidamisest osavOtnud riigid hoi-

duvad igasugusest otsesest voi
kaudsest individuaalsest voi kol-
lektiivsest sekkumisest sise- ja
valisasiadesse, mis kKuuluvad tei-
se osavotya riigi sisekompetenisi

li- gleneraata, nende ‘riikide vastasti-

kustest suhetest. Pohiliste inim-
Giguste rakendamist peavad aga

| kommunistid oma.,.sisemiseks as-

jaks ning ei taha seda problee-
mi ailutada Helsingi kokkulepete-
le, Sellega seoses tekib paratama-
tuli kiisimus — milleks Hetsingi
kokkuiepped iildse alla kirjuiati
kui kommunistlikud rigid télgen-

Gavad ‘selliseid pihilisi isi printstipe

nagu seda on inimdigused, oma
,Sisemiseks. asjaks".
Venelaste kava kohaselt tuleks

eeloleva) Belgradi kenverentsil

arutada, kuides . msailmarahu |

kindlustada ja detente poliitikat
siivendada ning jatta korvale koik
need kiisimused, mis kuidagi sui-
iuvad kritiseerivalt tihe voi teise
riigi kijtumisesse seoses Helsin-
pi kokkulepetega, L&&neriicid
seekord siiski nii kerge kavaga ci
iaha leppida ja moningate and-
mete kohaselt planeerivad vene-
lased juba Belgradi konverentsi
edasiitkkamist, et piiseda selle-

ga, lidneriikide poolt shyardsayast |
poliitilisest pealetungist. Ja miks |

ei peakski nad seda tegema kui

nad juba Helsingis said laanerii-

kide riigipeade: kinnitavad ailkir-
jad oma Teise muailmasoia aeg-
setele valutustele?

K, A..

tamisel ape oleks sdjameestel
vyOimalus oma vyoitlusvaimu eda-

, |slandmiseks ja Kasvavale nOOTU-

Sele siserndamiseks.

Poollelse Kuu perast on Vo ich.
pliha. Sellepdrast jéudu title
Voiduptiha vidriliseks. kornalda-
miseks!

| B.

Kuhu kaovad noored?

A, Jurss Miltonist kasitab 19. ap-
rillil ilmunud ,,Vaba. Eestlases'’
lugejakirjas Kiusimust, miks kao-
vad Vabarligi aastapaeya aktuse

Idilalised ja eriti noored ning jéuab |*

otsusele, et see on peamiselt an.
sisevoitinse tulemus.

Kas see ei ole liiga lihtsameeine
kiisimusele Wihenemine? Kahtle-
mata on mei]: miningate isikute
nook. arendatud nn. .,sisevdithust*
kuid see ei ole siiski niivérd domi-

| Opilasist isiklikult, kas rahvatantsu

ehh!
ee ae
PP ae Se et ele

“7

csi ts: inf, an
4 “I a L
Sb okag

a penton
pees aS

leet Mt tale fi. priennaane S i ..

‘Komentar
idh arvatakse maailma pealin-
“| wid Uhendriikide prealdendist

Jimmy Carterist parast seda kui
ta voimul] on olnud 160 pieva? Ar-.

al

vamised on mifmesngused — kilt.
vad, laitvad, ettevaatliknd ja kGhk- -—
levad. Anname orienteerumiseks —

alipoot edasi miningad olulisemad.

tahelepanekud tahtsamatest tsent-

wa oe

| jie meeleolule

Eesti Abistamiskomitee Kanadas juhatus, kelle élgadel lasub suure ehitusprojekti “Eesti: Kodu"
tecstamine, Vasakult istuyad: Leida Kiilaspea, A. Ruusauk, A: Sepa (esimees}, H. Urm ja. Julie
Herma, Seisavad vasalolt: RK. Kunnapwu, op. T. Nommik ja A. Ruul. Palais puudub juhatuse iii-

ge H. Kuk&.

Noor el f tuleb siveneda eesti oroblemidesse

Foto: Vaba Hesilane

MOSKVA: Venelased on taot-
nud oma éasakaaln Carteri oota-
matute aktsiconide

damise ja kalastamisdiguste kusi-
mustes. Endine niiline sobratikkus
on asendunud niltid avaliky un-
busktikkusega ning Wioskva ei kri-
tiseeri mitte aimudt Uhendriikide
valispoliitikat yaid ka sisepoliitilis!
samme. Vaatamata' pessimistliku-
hoiayad venelased
ikka veel kramplikult kinni detente
poliitika .teooriatest,
ameeriklased keeravad neile jille

lahti krediitide ci tehnoloogin ..

kraamid, |

BONN: Line Seksamea ia
Uhendriikide vahele on tekkinud

| pirast Carteri véimule tulekut sil-

- |matorkay pinge, kuna Ladne-Sak-

Anne Tiilli kdne T. 2. Téienduskes kkooli lSpuaktusel

Tina siia kogunenud vanematel a

ia noortel on midagi iihist, oleme
kdik p4rivuselt eestlased, ehkki
elame olukordadest tingittuna vodr-
sil, Loomulikult me ei métle ega

teguise kOik samal vusil ning sa- 3

ma intensiivsusega. |

Onneks ndeme, et léiduh veel ::
hulgaliselt eesti noori, kes tunne-
vad nuvi oma piritolu ja kultuuri ; §

vastu. Nende eesti paritolu ja kul- {| “

tuuritaust on oluliseks osaks nende

isiksusest j ia. elust. Neid ei rahulda |: Ee
liksnes. teadmine, et nende vane-
mad on eestlased ja et neil on!

omapdrased perekonnanimed. r :

Nad aga leiavad, et tiieh neid.
pirivuse juuri harida.ja wirida,
sf. tuleb siiveneda mutmekilg-
—selt ja pihjalikult eesti kulturt-, | j
ajalaa- ja Ginapilevaprobigemt |
desse.

Kohates mitmeid teist keskkeoli

tundides y6i miimetel! teistel. eest-
lasie uritustel, olen arvamisel, et
teie noored olete just niisugused
noored, kes siivenevad oma parit-
olusse ja yvotavad akttivselt cosa
eesti iihiskonna tegevusest. [ntelli-
gentseil noortel-on vaja mitme-
kiilgset arenemist, et nad. voiksid
Sppida mitmest killjest elu prob-
leeme nigema voimaldades vaim-
se sllmapliri avardumist.

Meie koik respekteerime, et
teadmised ja tarkus on meie rahva
viirtuslikem ja tahtsaim vara.
K6oiki materiaalset mida korjame,
kGike armsat mida holame yoib
elu meilt rddvida, teadmisi ja tar-
kyst aga mitte kunagi. Nende abi-
ga saah kOiki eluks vajalikku.

Nii on nadidanud meile meie va-'
nemad, kes oma elu on pidanud |
tuesti rajama siin i seal vqdr-
si] elades. . |
Tiina siinset eesti keskkooli lépe-
tades avanevad teile uksed tulevik-
ku. selja taga on Wihikesed kooll-
aastad, mis kill pikad vdivad pais-
ta, aga teie ees seisavad pikad elu-
aastad, mis tohutu kiirusega tule-
vad. Kuigi olete saavutanud vormi-
lise hariduse, teie elu dige haridu-
se tee eestluse radadel alles algab.

mitte ainult Eesti Vabariigi aasta-
pieva tiritustel vaid niliteks ka
Eesti Seltsi, Eesti Maja, Abiste-
miskomitee ja teiste organisatsiov-
nide peakcosolekutel ja uritustel,
meie kooride konsertidel ja isegi
Toronto tilikeoli juures toimuyatel
eesti keele kursustel, kus radgitak.
se isegi asavotjate arvu suurenda: |
mise kavatsust pensionaridega, et!
hoida kursusi kaigus.
ute generatsioonide nealekas-
amisega on meie ihiskonnas tek-
kimas suurem murrang ning seda
ei saa. seletada ainult mine ajost
ja arust Idinud. , sisevditleja* esi-

plaanile téstmisega. Meie iihis- |

konnas kaimas oleve Murrangyes
peame tulevikus tésiselt arvesta-
ma, kuna jahemate aastate jooksul

jvotab Kogu mele thiskondlik elu

; ee —_—ar

Pa

ecto ns

i
Hy

& Peame ise leidma isiktiku. sisemise

veendumuse ning. seda omades

-peame aktiivselt tédtama, Taken-
2 dama omi oskusi ja koguma ‘Koge-

1

; musi, et. saavutada dilsaid eesmir-

: ke, Inimesel kelle} vaizased juured,.
RS! kindlad ‘téekspidamised, vastutus-

‘ja iintekuulnvustunne suudab edasi
| kanda eesmirke; passiivselt aga el

: ™ midagi. Kellelt saame meie eest-

=, '
BS 0 i fm
Nii 1002355 a
*y oe . . on) "
i ae . :
Ree : A, - “ni ‘., . ee
ia, " ",! 7 "
pee i =e oa oe
; eet
ee =
Be - uy
a we end aa
tne 1) m h
ae pian }
ee
bo ce

ee 9 [dust nduda, kuisme ise ei ole sunte-
Sas Coole | Msed olema sellesama eestluse t6r-
eee as aso} vikukandjaiks, julgustajaiks ja ka
qe 4 Scar | eeskuju andjaiks?

ee epee ETE Fe

On Sigus, et oleme uhked oma

: | rahyuskultuurile, oma saavutustele

iseseisyuse ajal ja ka vodrsil. Kuid

a Ime ei tohi pubkama Jadda loorbe-

iat ea ra

_ ANNE TOLL ,

kus peate rajama oma elu sihte
ettevaatiikult ja kindlusega. Nittiid
alles langevad teile rasked ja tosi-
sed kohustused, mil olete-ise yastu-
tavad oma tegevuse eest. Teil on
yOimalus tahtsamat au teenida kui
niitate, et olete tahtelised ja sun-
telised eestlust edasi vilma.

Teil on noorustikku. energiat, ka,
teadmisi. fust tell on nultlid suure-
mad voimainsed mele . kultuuri
edasi viimiseks ja arendamiseks.
Rakendage neid aidates end ja
oma jareltulijaid. Teil on midagi
anda eesti’ rahvale ja kultuurile,

rahuldust. Arge keelduge. edasi
kandmast eestluse elyjou tuld —
'andmises on rddm!

Elame Ju praegu ajastul, mil
kegu eestluse iiksmeuet paguiuses |

oh pandud raske katsumuse ette.

Oleme sunnitud valima kas siili-

tada ja edasi arendada oma kul-

|tuuri, keelt ja kombeid voi aegajalt

loobuda ning assimileeruda siin-

segse kanada elly. Kiisimus seisab
ka veel selles, kas cleme tildse vii-.

melised ja suutelised eestlust edasi

viima. Arvan kindlasti jah, kui ai-

nult tahetakse. |
Meie. iilesanded on oluliselt suu-

|red ja Koormatud kehustustega ja

vastutustundega mele rahva ja
maa vast.
on fanduvalt piiratum kui oli vabal
kodumaa! ning‘on seotud raskuste-
ga, Sellest hoolimata on see prob-
leem reaalne j@ seda tuleb teadli-
kult tunnustada ja kdsile vétta.
Kindiaid sthte. ja toekspidamisi
peab olema mille jirel kdia.

Kui meie esivanemad olid véi-
melised alal hoidma eesti keelt ja
meelt selismesaja aasta kestel, kui
meie maa oli vOGraste tallermaaks

samal ajal saades sellest ka ise |.

Hiyitele, Mele ei tohi lasta isamaali-
| sust muutuda ainult sSnak6lksuks,
a mis esineks tiksnes pidulikel uri-
me tustel. Meie peame seda stivenda-

ma, sailitama j2.edasi arendama.

Mei] ei ole lubatud kurta a japuudu- L

se ja vasimuse ile, ehkki elame
moadsal ajastul, mil ajast tiht
puudust tuleb. Meie saame ainutt
siis. edasi areneda kui igaiiks seda
omale siidameasjaks votab, selle
eest vaeva néeb ja oma - kallist
gepa-selleks ohverdab. Meie rah-
vuslikkus ja isamaglikkus, meie
kultuur, kunst ja teadus peab labi
immutama ja suunama mele pagu-

jaskonne thisméiteid ja ttksikisiku |.

tunnetusi. Ta peab olema juhtiy |

meie otsinguis ja toiminguis: elu-
legevuses. : |

Ta peab andma. mete kodule ka
voGrsil varvi ja ilu ning valitse-
ma meie keelt ja-meeit, |

Et kconduksime tihiseks pereks
peame kasvatama endis ja meie
kaasmaalastes tihtekuuluvustunnet.

| Tahtis on moorema ja vanema £e-

Voimaluste tditmine

ia kui meie isad olid valmis oma

elu ohverdama, siis kui vGdrad
voimud jille tulid meilt meie va- |
badust roGvima, siis ei tohi meie

yaliseestlased unustada oma ko-;

hustusi isamaa yastu.

Ri ole killalt, et kuuluda nime-

neerivaks. teguriks nagu seda | kGigi oma paljude organisatsiconi-| liselt tihiskonda vii organisat-

puiiab vaita A. Jurss, kellelt, voiks
kiisida,

idega hoopis uue pildi,
mis puuduvad . noored |

LUGEJA

siooni mille aated on korged ja
iusad.

Jnoorust | lhiseestlaste

neratsioonide ja organisatsioonide
vaheline tihe koostG6 ja tiksteise
mdistmine: See nouab vastastikust

koordineerimist, respekti, arusaa-

mist, head tahet, kannatlikkust,

taktitunnet ja ettenagelikkust. |
Eesti keel tihendagu meid Sill

ja meie mOtteid ihisele arusaami-

sele. Koneledes eesti keelt ning r6- |
hutades selle ilu ning diget tarvi-|

tamist, iilendame iiht rahvuslikult

tahtsamat kultuuri aspekti. Ka tea-

duslikud uurimised néitavad,. et
noor kes valdab yabalt oma ema-

keelt Opib kiiremini selgeks ka tei-.

si yOdrkeeli. Loodan, et teist ka
mitmed kavatsevyad edasi arenda-
da vOi thiendada oma eesti keele
oskust, naiteks Toronto. Wlikcoli
juures asuvas eestikeele: kursusel.
Piitides k6neleda ikka rohkem
omavahel eesti keelt, yvGiks kone

Jalla tulla korraldada eesti noorte

-|hulgas ‘vestlusohtuid,. kus saaksi-
me mitte ainult lihtsaid lauseid
yanefada, vaid keskustleda paeva-

kohastel teemadel milleks vajaksi-

me suuremat sonatagavara.

Vanemad, aidakem kasvatada
oma jarglasi samas vailmnus na¢u
teid kasvatatl kodumaa pinnal.
Toetage ja kutsuge kaasa meie
Lritustele.
Usaldage neid, kuid arge unustage
heid jaigimast, aitamast ja julgus-

Tamast.
| Ware ik. 7).

samaa sotsialistlik valitsns ajab
vaatamata suurtele tagasiléokidce-

tle ikka veel .endist Willy Brandi

leplikky idapoltitikat ja kardab, et
Carteri inimdiguste. rakendamisr

politika voib kujuneda Moskvale-

53 Ida-Berliinile lahenemisel ohtii-
kuks. Teiseks ei ole sakslased eriti

| vaimustatud Carteri tuumaenergin -
taterjalide leviku piiramise polii-
tikast, kuna aende arvates on tun-—
|majOujaamade asutamine ‘hadava-

jalik pracguses energiapuudtise
kaes vaevlevas maailmas.

‘PARIS; Prantsusmaal
Carter suutnud dratada oma senise
pollitikaga erilist yaimustust. Mai-

nitakse, et Carter mangib sisepo-—
liiflistel pillidel Uhendriikide rah-—

vale niag jatab hooletusesse omit
liltlased. Nii niiteks jai ta uks-

kdikseks Aafrika probleemide kor.
mille tulemusena: tek.
kis yoimutiihemik, mida- asnsid. —

raldamisel,
kiirest t#itma N. Liit ja Kuba.

LONDON: Lendonis ei vaadata
Carterile enam kui ,,maapihklite
farmerile’*. Tema johtimise . vii-
meid kiidetakse, kuid sama! ajal
kurdetakse, et Carter liheb tagasi

vana kooli telgitaguste poliitiliste

kombinatsioonide juurde.

ROOM: itaalia pealinnas imesta-
takse Carteri otsekohesust ning

tervitatakse tema. ehakonventsic- -
naalset valitsemisviisi kui varske--
ite tuulte toomist senisesse sam bu-
nud Shkkonda,

Jaapanlased on - esiaigu ;

TOKIO:
Carteri hindamisel ettevaatlikud.
Nad ei-kahtie, et Uhendriikide vi-
lispoliitika allub praega tdielikuit
presidendi kontrollile ja jubtimise-
le, kuid neil ei ole selge buhu see

j poliitika ‘suundub.

Eeltcodud hinnangnd nAitavad,
et Carteri kohta ei ole vilja kuju-

nennd enam-vahem ubtlast arva- |

mist ning iga riik votab unt pre-

sidenti sellest vaatevinklist, mida —
ta peab endale kasulikuks, Uldisels
tundub,. et isegi Uhendriikide ‘so}-

rad on presidendi yue inimiiguste
politika -suhtes vordiemisi ehma-
| tanud.See ‘oa ka loomulik pirast

pikki aastaid kestnud Moskvs

kimmardamise poliitikat.

_Meskvas on tousnud silmatorka-
valt ige nurisemise komin parast
stda kni- Uhendriikide valitsnus e'

andnud vene ametiiihingute tege-
lastele sissesOiduluba San Fran- -

ciscos toimuvale sadamatidliste
ametiukingute konverentsile, Vene
ajalchtede — valiskommentaatorid

1 vaidavad, et Ameerika Uhendriigia |

sildistayad N. Liitu Helsingi kok-
kulepetest mitie kinnipidamises,
kuld on ise koige suuremad.nende
Kokkulepete rikkujad. Nii maini-

takse, ef lisaks yene ametiiihingute -

legelasteie sissesdiduviisade keel-
dumisele, on ameerikiased vaga
Kitsid yiisade andmisel ndnkogude
ajakirjanikele ning ei andnwd isegi
sissepadsuluba sellisele tihtsale te-
gelasele nagu on seda _,,Literatur-

| naja. Gazeta‘ peatoimetaja. .
Moskva pahandamised on siiski
rajatud vaga kéikuvale ja liivasele

pinnasele, kuna ameeriklastele on—
ame selge, et vene ametitihinss = _

(Jeeg. Ik. 3)

Ny. 36 :

talemuscea ©
i inimoiguste, tuumarelyade vahen- ©

lootes, et

‘at ale

a TULL

K
Helistage
308 3

Pcrarrunn,

durtarralty +

; EL a

tegelal

. katte}

 sinult

_ lased
dega :
lane 1

 pontads

”s ajalkir

onda
on spe

. sane

pe

aie | c

deid