- Second ciass ail
_ Fegistration number = 1489.

yg 9 Ja as etas ’ Ta
1987. Gs jouludeks.

VABADE EESTLASTE HAALEKANDJA

: Neljapiieval, 17. detsembril 1987 — Thursday, December Ay, 1987. - = . |

aes

ra! - ate “i
1 Sari a are ana fade aY
“2 oe

7

Sean Eh
an

V anaséna litleb, et mets on

-‘kuidas. sa metsa hdikad,

‘Heine Joe

-{LMUB IGAL TEISIPAEVAL

JA NELJAPAEVAL,

Casiknumbei hi hind 75 centi : .

M etsast ja metsaj éulupuust |

Ja ma vaatan sinma metsa poole, kust minu abi

| tuleb. _

vaese mehe kasukas.’ Ja metsast
saab sooja koguni kolm korda —
esiteks kui sa puid l6ikad, teiseks

kui sa need koju vead ja kolman-

daks, kui need koldesse paned. Ja

nonda
mets vastab. .

. Vahestei rahvastel on metsaga :
-seotud vanasonu ja rahvatarkust.
| Meil on. Need on aastatuhandete

parimus, sest” ajaloolise! ‘ajal ja

_. kaua enne ajaloclist aega on meie
_ koduks olnud: Pohja-Eurcopa met-

soime . .

59d SeO siindis, et keiser Augustus andis kiisn iiles.
kirjuda kogu maailm .... Ja siis liks ka Joosep Galileast
-Naatsareti linnast iiles "Juudamaate Taaveti linna, mida
‘hiiitakse Petlemmaks . . . tihes Maarja. oma Kihlatud nae
sega, kes ou dima peal,‘ .f -

Wleskirjutamine, (anapieva
rahvaloendus, oli vanas organi-
_ seeritud , ihiskonnas, eriti age

_ Rooma maailmariigis iildiselt

tuntud ja kasutatud viis iilevaa-

te saamiseks rahva arvust, selie
’ koosseisust ja majandusiikust _

kandejéust. Peamiselt teenis see
aga kahte eesmar ,
. tapseid | andmeid keisri maksude

sissendudjaile. ja koostada vaja-—

likke nimekirju.séjavakke kut-
- $utavate noorte meeste kohta.
Census, .nagu reomlased seda

ise kutsusid, -leidis aset iga 14 |
_aasta jarele. Selle. alla kuulusid .
_ koik rooma kodanikud, Hispaa- |
nia, Gaul, ‘Egiptus, Stitiria ja.

Palestiina.

Sellise loenduse libiviimine oli.
primitiivne, ebatipne ja. aega-
-ndudey. Kirjaoskajate protsent
‘oli vaga. madal ja seega langes.

. ara rahva infermeerimine kirja-
‘jiku teadaande teel. Oldi sunnt-

tud kasutama suulist informat-—

siconi, mis ‘aga ei ulatanud im-
peeriumi igasse nurka,. seega

7 jdttes valja ¢raldatud ja kauge- _

tmnad alad. Ke suhtusid valluta-

tud rahvad viaga loiult, isegi.
vaenulikult Roomast saabuve-

tesse korraldustesse. 3
Mis veel suurendas sepadest

anda

-Meeleheites,
‘tatesti ~valja kurnatud, suuma-

ja kutsus esile vastupanu selli-

sesse iileskirjutamisesse, - oli
rumal ja raskusi tekitay korral-

‘dus — igaiiks mingu loenduseks
oma siinnilinaa! Sellega tekitati

lokaaine rahvasterannak, mis
kutsus -esile palju pahandusi,
vastuhakke ja kannatusi.

‘Puudus igasugune réndurite
julgestus teedel. — teerdbvlitele:
‘olid’ need kuldsed - paevad!

Tuhandete lisa-inimeste majuta-

teravy puudus toidust ja. tibti

isegi joogiveest.

Selles kaoses on Naatsaretist
teel Petlemma poole ka Joosep

Ja Maarja. Nende olukerda ras-
kendab veel see, ef Maarja on
_rase ja ootab iga paev lapse siin-
di. Tanapieva. lisraeli teede-
kaart nditab, et nende kahe lin-
na vahe on umbes 150 km.
Maarja olukorraga arvestades .
kestis mende. reis Naatsaretist

Petlema.umbes paar nadalat.

Kohale jéudnult ei leia Joosep
ja Maarja kusagil éémaja. Igale
koputusele ja kiisimusele vastab
pahane hurjutus ja ménel pool.
soimusona..

isegi kur

viimane jéuraas

I, ay u: etek a
MONT “amen, tt

7 in ay, fat . , E age F
se “h i + 5 " ia ve
. Lh a (og | a >
jn, ——_ be he xi fF

Tekkis —

~ Lanka a 15

vad nad oma ‘sammud linnast
vilja avarate karjamaade poole,

Ja seal leiavad nad koopa, mida
karjased kasutasid oma Jooma-. -

de varjupaigana kiilmade code

‘puhul.

Ukski kuri séna. ega torjuv

| liigutus ej aja neid tagasi, sest.

koobas on. tuhi. ‘Lohnavate
heintega tdidetud sdimed véta-
vad. avasiili vastu vasinud tee-

- kdijad. Ja siin heintel, .,,ta toi il-
mine linnades tekitas viljakan- .
hatamatu olukorra.

male oma esimese. poja ja
mdahkis Ta mahkmetesse ja ase-

tas Ta soime, sest neil poinud

muud aset maias.° |
- Liheda! valjal olid. karjased

 Gitses ja Issanda ingel kuulutas

neile: ,, Fede on. tana Taaveti

_ finnas siindinud Onaistegija! Te

feiate lapse mihitud ja sdimes
: magavat!" Nad ruttasid koopa

_ juurde ja leidsid kéik olevat nii,

nagu ingel neile oli kuulutanud.
Ja: hardumises.

Nidalaid enne Joosepi ja

Maaria teekonna algust asusid

Babylooniast lane suunas teele

kolm tarka meest. Ajaloolased
arvavad, et nad olid astroloogid —

Sippari iilikoolist; kes vanade
urikute vurimiste pohjal olid
a Garg Ik. 2)

———, -

Hii uh Eien a ah x
So raesil te "ee ails ere ie ail

kummardasid
_nad vastsiindinud lapse ette.

eccnccerte tener ennnceetee ine eee eee

savoond.
Metsalist paritolu saab kon-
trollida ka tiiipilise eestlase

kehamddtmetega.. Mei! on siin.
_anglosaksi pohirahvastikuga maal
_raske sobivaid’ jalatseid. . leida..
Mel labayalg on varvaste juurest
‘lai ja Jala sild on kérge — tiipili-
sed metsarahva jalad. Kanada in-.

diaanlastel on kaks pdhilist’ mo-

kassiini-tiitipi: 1metsa-indiaantaste

ja lagendiku-indiaanlaste omad.

Metsarahvastel on kérged ‘laba-
' Jalad, lagendikel lamedad. Kumb-

ki néuab erinevat jalatsit.
_ Mets e1 ole aga jaanud mineviku
parandiks, vaid on olnud koos

_ meie rahvaga ‘ka siis, kui metsast .
olt .kolitud selle servale ja

alemaadest tehtud pldu ning laas-

~~ tatud mets karjamaadeks, Eesti

UE EE LE iE NEN RIECIEIE

6, mits a :
@ a6

ia a head uut it aastal

~ Seovivad oma kaasté élistele, tellijatele,
-lugejatele j ia Grisopradele 7

- aVaba Eestlase” toimetus j je tolitus

rahvas oleks ajaloolisel ajal
vahemasti kaks korda jaagitult ha- -
vinenud, kui poleks olnud metsi,
soid ja soosaari. Vene-Liivi s0jas -

_ tehti lagemaadel vérdlemisi puhas

(66. Sheremetjevi kuulus Pohjasa-
ja raport Peeter Pervdile koera
haukumisest ja kuke laulust, s:t.
elu totaalsest havitamisest Eesti-ja
Liivimaal, oli lagendiku jutt. Met--
sades, kus eestlased endid var-

- jasid; laulsid kuked ja haukusid

koerad, kuigi poole hadlega. Mets
aitas meid edasi... 2 ~
Kui mina kuvlen lagendiku

- rahvaste jumalas6na magede

poole vaatamisest, siis ma motlen

nende magede asemel metsa, Kust

Jumal meile abi ‘on saatnud.
Soomlased ja eestlased olid

viimases. suures . heitluses .héead

metsasddurid. Sakslane tundis end

-.julgesti lagendikul, eestlane kartis,

lagedat. NoGnda siis nad metsa
saadetigi. Aga need kuulsad vene
partisanid, kes opereerisid peami-

‘selt metsades? Vahe pinlik on

tunnistada, aga praeguses labil6i-

“Ke . suur-venelases on peaaegu -

50% iimberrahvustunud soome-

~ugrilast..Nagu sedagi, et Ribben-

tropi_ kaas- kaabakas Molotov oli
meie permi-hoimlane Skrjabin.
Metsavendlus parast Eestimaa

(rg 1k. 5)

_geoceeracencecenetnereeenetereenenrorenneeecerey

ee

Ow