ie GeLERLDESE agate viepsciue erin Led ‘VABA EESTLANE veljapieval, 5, juunil 1960 — Thursday, June 5, 1960 ‘VALSAANDIA: 0/0. Vaba Eestlane, 195 Tecumssth St. Terentia. _ PEATOIMETAJA: Earl Arre — ‘TOUMETAJA: Hannes Oja fe POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto “Oat. Mes sur | TELEFONID: toimetus 364-7521, telitus (tellimised, Euulutuzed, | oo elspeditsiooa) 364-7673 - TELLIMISHINNAD Kanadas: eagtas $5, poolanstas $19.50 ja. | veerandaastas $16.50, Inripostiga aastas $55.— » poolaastas $0.9) : ja veerandaastas $16,— . | TELLIMISHINNAD viljaspeol- Kanadat: aastas $38.—, poolaas | tas. $21— je veerandaastas $il—. Kiripostiga USA-a:- aastas . ' $61—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.— LENNUPOSTIGA tilemere-maadesse: aastag. $72.~, prolanstas | -$36— ja. veerandaastas $19,—. : _Asdressi muudatus $0 ¢. ~ Uksiknumbri bind 4 c. BREE ES PP ee * TONIAN. Published by Free Estonian Publisher Ltd, 135 Tecuraseth St., Toronto Kiilm soda Miks ridgitakse . yiimasel ajial palja killma séja uuesti puhkemi:- gest? Miks téstavad selle kiisimuse eri? drastiliselt esile N.- Liidu vo1- mud, kelle iseloomustuse kohaselt kilma sOja all tuleb mista siind- muste arengukaiki, mis samm- —sammut vib vasta maailmapolli- tiliste olukordade teravnemisele ja Japeb lépuks kuuma sojaga? Mil: list periocdi parast Teist maailma- soda tuleb Ingeda kiilma sdja ajas- taks ja mida selle kummaliselt ké- Java termini all dieti mobistetakse? . Kui me meenutame Teisele maa- iimasojale jargnenud perioodi; : siis ei'saa unostada, et. laineriigid suh- tusid tol- ajal maailma tulevikku diirmiselt suure aptimismiga ‘ning lootsid, ef parast Hitleri armeede ja Saksamaa lidmist heb kogu mmaailm .uhises ida ja Wane koos- . tids vastu helgele ja lootusrikkale talevikule, Need unistused ja loo- tused osutusi siiski petlikeks, kupa NW. Lit hakkas. palavikulisest des- armeéerimiséest nakatatnd ja iiha norgepevale Wiinemaailmale peat- selt naitama hambaid. Nui tekkis 147, aastal Kreekas kodusodda, kus- juures _pahempaolsed elemendid said tugevat toetust kommunisill- - Kult Jogostaavialt, 1948. aastal ku- ‘‘kutasid venelased Tshehheslovak- kia presidendi Beneshi ja panid tema asemele oma nukuvalitsuse Hing sama aasta juunis tn veelgi suutrem shokk kui Moskva blekee- ris Laane-Berliini, astides . selle suurlinna . surnuks nijutamisele. ‘Samal pericodii paljastati Uhend- rlikides terve rida N. Liidu spise- me, keHedest kuulsamad ja tuntu- mad olid aatomispiconid Rosenber- Bid ja Alger Hiss. See k6ik tekitas Uhendriikides kommuanismi suhtes peaasepu paanilise .meeleoln mil- Jest ei olaud nakatatud ‘mitte ai- nat rahvamassid vaid ka Juhtivad - phigimehed, Kuid nagu seda voib Konstateeri- da hilisematel ajajarkudel ja ka praegn, ei olnud Whendriikide tipp- pollitikamehed N. Liidu kavatsuste ja kommunismichu suhtes ithel ar- vamisel. ,Ritkliku Julgeolekunou- kogude juhtkonna hulgas liikus ju- ba. 1943, aastal ringi iiks iilimalt - galajane ringkiri, milles juhiti t3- _ helepana §N. Liidu agressiivsele po- liitikale ja Uhendriikide poolt ra- kendamisele tulevatele vastuabi- noudele, See ringkirj ei saavotanud siiski soovitud modju, kuna -viilis- ministeeriumi hojak oli margata- valt méintatud poliitilise planeeri- mise osakonna direktori George F. Kennant a valisministeeriumi néu- nikn Charles E. Bohlent hoiakust. Molemad mehed clid todtanud tthendriikide saadikutena Moskvas, iid nende arusaamad kommunis- mi agressiiysest iseloomuast olid | vaga optimistlikud. Nende arvates * ei olnud Kremlil iildse sOjalisi ka- vatsosi ning N. Litu oli voimalik. pidurdada poliitilise ja majandus. liku. chjeldamisega. Selle poliitika rakendamise] aryati, et ameerik- lastel ei ole vajadust lippude all koida tugevat sojavage Ja Suuren- | dada oma relyastust. Kuid See. ideajistlik ninutamisns- ‘sija alguse poéhjustajaks. Ont. MGS 222 littika sal 1949, aasta opal ja j950. aastal suurie. tagasilookide | osaliseks, mis muntis ka Uhendrii- kide vyalispolittilisé limi ning kuju- nes nouganimetatud kulmale s0- jale sfardipauguks. 1949. aasta an- Sustis sooritasid venelased oma esimese katse aatampommiga ja nad konsolidecrisid oma Ida-EKurcopas,. 1950. aasta jaanua- ris lahkasid oma mdjtkatelt kohtadelt George Kennan jz Charles Boklen, kes ku- ni viimase. minuiini - pooldasid ,valkse diplomaatia” poliitikat ja alid randa vasiu relvastusele. Kom- munismiohuga tésiselt arvestaval valisministril Bean Achesonil . olid nitiid kied vabad ia ta simetas Keimani asemele poliitiiise planee- Yimisosakonna direktoriks Paul H. Nitze, keile arvamised olid diaret- raaiselt vastuoius oma arusaamistega, Paul H. Nitze ai- mas ja ennustas komraunistide ag- ressiivseid Kavatsusi ning tema al- gatusel Ja organiseerimisel valinis us ilimalt salajane Ruklikn Jal- geolekanéukogu yilispoliitiline pro-. framm, mis kandis numbrit 68. -.- Seda dokumenti peetakse kiilma Yegeli- kult vib seda nimetada Uhendrii- kide kaitseprogrammiks ja vdima- likult suurte joudude keondamiseks kommunismivastaseks voitluseks. Selles programmis nahti ette Uhendriikide tiigikaitse tugevda- mist, sumremate sGjaliste toetusie aldmist antikommunistlikele riiki- dele, kérgemaid makse, psiihhotoo- gilise soja alustamist ndukogude impecriumi lammutamiseks ja sun- remaid joupingutusi tsiviilkatiseks ja sisemise julgeosleku kindlustami- . programm. seks, Lihidalt:. Nitze nigi ette voiilust kommunismni yastu. flobaalses ulatuses ning komimunistid ja nendele simmpati- seerivad ringkonnad ristisid selle algatuse ,,kiilmaks sdjaks‘. Pro- frammi kinnitamine je rakendami- fle venis siiski kumde kavpa ja. al- jes parast 1950. aasta suvei alga- nud Korea séda sai Nitze kavand endale kova tuule purjedesse ning aasta lopul asusid kaitse- ja valis- ministeeriumid valaviikuliselt Ghendrikide shjavae suurendami- sele ja nue valispoliitika rakenta- misele. : ‘Nondanimetatud kiilma soja ai- gusest on mutid miodunud 30 aas- tat. Ajaluga niitab, et tolleaegse programm nurka heitmine ja seile asendamine nin. detente ehk pinge- Jodvenduse poliitikaga on tootiud kaasa Uhendrikidele ja koru vaba maailmale suuri littiasaamisi ja valispoliiiilisi tagasilitike. Ring on tiis ja Afganistani siindmused on viinnd Whendriigid ja kegu demo- kraatliku maailma unistuste maail- mast jalle realiteetide maailma, kus oma eksistentsi ja tlevikn hn- vides pean tésiselt arvestama HD. kfilma séjaga, mille all tuleb mais- ta jonlist ja tugevat vastupant kowmunismi ekspansionismile, ar- vestades isegi s6jalise 7 kokkaporke vounalusega. VORUL valisministeeriumis — eelksija . Kommentaarid Iraanlased el tunne oma suurest revolutsioonist ibnselt enam min- pit rédmu. Need paevad on moo- dunud kus kimmned tuhanded me- hed ja naised marssisid médda Teherani tinavaid rusikaid vibu- tades ja Uhendriikide ning troonilt tongatud shahhi ‘metsiku kisaga garjates. Blu on niaidanad,-et tana- vatel marssimine ei tdida kohtu - wing ej too kauplusie riiulitele iaanemaiseid. pasid, milledega iraanlased palju- tarbeaineid ja kan- | de aastate kestel om harjunud,-. Ehkki [raanis. sellest avalikult ei rdacita, ayaldavad Uhendritdde ja ta Hitlaste majanduslikud saukt- _ gidonid Iraani igapaevasele elule See of sua dna, et Jaapan ej taba enarn imeie $i — nittid jatkub seda meile se eae roller: (hendti kide 6) Htgr * saline tu fucevus iwubi all Washington Star’ ‘ubtkiri nouab Uhendrithide sdjalise volmuse . rOstmist ja sitiidistab president Carter? - : WASHINGTON (VE kirjasaatyalt) — , Kas Ameerika Uhendriigha saavad ofema killaldaselt tu. geyad? nii kolas USA pealinna méjuka paevalehe Washington Star‘ erakorralise tahtsusega jubt- - kirja pealkiri 93, mai numbris, See jubtkiri, mis holmab peagu poole. lehekiiljest, kntsub tiles hind- lastama ja suurendama thendriikide sdjalist voimsust sélleks, et padseda ohtlkust olukorrast, mis - Bhyardavat nii Ameerika Uhendriike kui tervet Jiinemaailma a. 1986 alannd unel aastakiimnel. See- ‘parast saigi juhtkirja pealkirja tilkimisel eesti keelde kasutatud grammatiliselt harvaesinevat tulevi- kuvermi, andmaks edasi juhtkirja sisu motet koige paremini, IngHse keeles . on mnie pealkirjaks “Washington Star’ tungib selles juhtkirjas kévasti kallale Jimmy Carteri | administratsisonile, tehes etteheiteid presidendile, et tema valitsusajal on rtigikaitse booletus- se jdetud. Eelmistel presidendivali- mistel ,,Washington Star’” toetas Carteri Kandidatuuri presidendi ko- hale, Samal ajal aga kni USA rug kaitse ja sOjaline vOimsus on ma-_ ha kéinud, on Noukogude Liidu sé- jaline patentsiaal tugevasti tous- nud. See viib , Uhendriigia fa terve 1a fiemaailma raskesse alanud uuel.aastakiimuel, _ Ameerika sdjalige voimsuse alla- dik peegeldub viimaseaegsetes rahyusvahelistes stindmustes, nen- ditakse juhtkirjas. Vaevalt, et mui- du oleks teastunud ameeriklaste pantvangideks vGtmine Irdanis Ja nende ikka veel seal kinnipidam:- ne, kusjuures tthendriigid’ on ydi- metud midagi selle vastu ette vot- ma. Tundes voimutasakaalu kaldu- mist oma.poolele, okupeeris Nou- kogude Litt Afganistanl ja el mot- lepi sealt tagasi tOmbuda, vaata- mata -Washingtoni protestidele ja karistuseks maiiratud sanktstoonl- dele. Néukogude dhvardus Lihis-Ida Glivaljadele muutub j4rjest tuge- vamaks ja ohthikumaks, aga ikka veel e1 ole Uhendrilkidel ega teis- tel lddneriikidel mingeid konkreet- seid sGjalisi: jOude sinna nende kattseks paigaldatud, valja arvatud Araabia meres ristlev Uhendriikide laevastik, millel peaiegi puuduvad sobivad baasid selles piirkonnas, mida laevad saaks tugipunktidena kasutada. Labiraakimised Omaani, somaa- lia ja Keenisga laevastikule baa- - side. saamiseks arenevadl aegia- seit. "‘L&ane-Euroopa rigid ei kooska. A Olimpia-idee surnud — lasta owia valispoliitikat Washing- tomiga, Vaatamata oe ee tungivatele soovidele ei ole. lain eurooplased valmis | rakendama Iraani vasiu tugevaid sanktsioone, - plirdudes vaid -pealiskaudselt kos- meetiliste sammudega USA toetu- seks, Vilia arvatud Lidne-Saksa ja Norra ei saanud Carteri pooit -ette pandud Moskva oltimpia boikotee- rimine toetust Léane-Euroopas. Eriti prantsuse president Giscard d’Estaing ajab omaette. vAlispoliiti- kat Moskvaga, saades Brezhneviga kokku. Varssavis, ima et ta oleks Washingtoni sellest kohtumisest ise. gi ette . informeerinud. Schmidt. Bonnis on Kid] ameerikias. te soovidele rohkem vastu tulnid andes jirjest mista, et Washing- ‘toni valispoliitika on koikny ja ta ei tea kumagi kindel olla, migs Washington etie vetab, * olu kod - Kantsler . , Will the U.S. be strong enough?" - Ka_ selline Uiiine-Euroopa rilgi- jubtide kditumine pannakse ;,Was- hington. Stari‘! jubtkirjas pohiliselt ithendriikide sGjalise jOu ja sellest tuleneva modjuvdimu Janguse arve- ie, millist olukorda veelgi halve- maks teeb Carteri koikuv yAlispo- liitika, millele naib puuduvat sihi. kindlus. Tsiteerime: _, ,Sellise ajalootise tahtsusega vOimutasakaalu nibku- mise kdige pOhilisemad pobjused on sOjalised. MO6dunud aastaktim- nendil kahanes Uhendrikide soja- liseks otstarbeks tehtud investee- rineute: osatéhisus rahvuslikus ko- guproduktis 8,5 protsendilt 5,1 prot- sendile, vahenedes seega 40 -prot- séndi vorra, Samal ajal on NOuko- gude Liit pidevalt testnud kulutusi: oma relvajOudude iesehitamiseks. Peagu igas relvajéudude. kategoo- rias, valia arvatud lennukitekand- jad ja vOibolla aatomiallveelaevad, on Noukogude Lut kas joudnud Uhendriikidega samale tasemele, vot on Uhendriikides Juba midoda }dinud.** - Loetledes neid | sdjalist ja relvas- tusprogramme, mida president Car- ter om oma ametiaja jooksul kas lopetanud, vahendanud, voi tildse- gi mitte alustanud, esitatakse, vib- jates rahyusvabelisele vOimutasa- kaalu nihkumisele,, juhtkirjas re- tocriline kiisimus: ,,Kuidas, lubage klisida, oleme meie Iubanud sellisel olukorral ijldse tekkida?“' © Heites mureliku pilgu kaheksa- | kiimnendatele aastatele - deldakse , Washington Stari’ juhtkirjas: Kui 1980-ndad aastaa jGuavad oma keskpaika ja teise poolde, siis eksisteerib. ainult diks tihtis kiisi- mus: kas Ameerika Ubendriigid on sGjaliselt veel Klillalt tugevad sel- leks, et kasutada oma mojuvoimu Shveitsi ajateht: BONN (EPL) ja ei tohigi moraalselt seda teha. rebu ja. stabiilsuse heaks rahutuks -muutunud maailmas? Véi annab Teise maailmaséja jargne Pax Americana maad Noukogude Liidu sOjalisele im- - peeriumile, milline tahendaks pi- - hilist nihkumisi yéimutasakaalus vabaduse ja ‘mittevabaduse Vai hel? See on see tahbtis problem. millele Kongress peab esmajoones tahele- panu pOdrama, siis kw jargmisel nidalal riigieelarvet arutama ha- katakse, KGik muud kiisimused, ol- fugi need nil olulised kui nad ka on, omavad selle kGrval vaid teise- jareulist tahtsust., Jubthirjas viljendatud mitted. H- mestavad seda piGret; mis on vil- mase poole aasta jocksul tekkinud Uhendriikide avalikus arvamuses Sest veel aasta-kaks tagasi kurtsid -molemad pealinna suured ajalehed, , Washington Post'' ja ,, Washington Star“, ef liga palju raha kulutatak- > Se Teivastusprogrammidele ning mitie kilalt ei anta sotsiaalpra- grammidele. Avaldati. arvamust, et ega Ameerika Uhendriigid ei saa mangida maailma. politsei osa Selles valgnses naéivad ajaiche eifcheited president Carterile Wlekohtusiena,. sest- ameerika massmeediad olid pari Carteri sammudega ning ef ndinud kuigi palju. kurja selles, kui UDhendrii- tid rahvusyahelises ‘viimuheitli- ses kaitusid vaga tagasihoidlikult. Niitidseks -ndib aga see Vietnami sija jirgne pohmelus olevat méé- dumas ja thendriikides néutakse jAllegi ritigi sdjaliste musklite suu- remaks paisutamist ja sellest tule- neva jou projekteerimist rahvusva- helisse pollitikasse. _ ameeriklaste pigistamiseks. olia aitab Iragznis iiha suureney si- semine pinge kaasa selle kilsimu-. — Sellest aspektist vyaadeldans kommenteerib ‘shveitsi ajalebt ,,Basler Zeitung“ oliimpiaminende hotkoteerimist _ ' Moskvas. Kommentaaris méargitakse mun hulgas: Boikott et voi ja? Jittes arvesse votmata selie relva nfliridust.. naib see kiisimus oleyat sekun- daarse tdhendusega, Kas Moskva v6i Lake Placid voi Mexico City voi kusagil mujal — erinevused on ainult graduaalsed. Berliin 1936 ja Moskva 1980 mos- dustavad ainult eredad ndited oliimpiaidee reetmise kohta. Uks juba amen sooritatud reet- kuid ta on seda teinud ilma entue, mine, mida sajad tuhanded sport- . asmita, 0.6. jalgu jarel vedades, lased, radkimata ‘tunktsionandest ia rahvuslike oltimpiakomiteede * liikmetest, .ei taha nahtavastl taju- da. Kui nittid Moskva néide — boikotiga vGi ilma — peaks kutsu- ma esilé tunnetuse, et oltimpia- mangud pole enam kohane, kuna . had on araelanud ja-kuna poliitika on nad nurja ajanud, sls Gleks ju- ba palju voidetud, paiguiatud miljardeid paremaks gtstarbeks kasutada. : Pirast seda kui ollimpiatdotus | on muutunnd valevandeks, on ~oliimpiamingud oma eksistentsidi- guse kaotanud. Mitte boikott, vaid moraalne pélustus spordi ebaausu- se yvastu peaks oliimpilast vaimus- tatud ‘sportlasi mojutama eemale neid mdistusele tcama, et oliimpia idee on sur | terrorisiidega koos Peale selle voiks oliimpia ,,arri simatorkavat moju ning olukord muuiub, iga paevaga iiha kitsa- maks ja pingelisemaks, Paljud tarbekaubad on kauplustest taie- likult otsas, toiduaineid on saada napilt ning tha laieney téipundus fhvardab juba igat perekonda. Paljud joukamad ja majandusii- kult paremini situeeritud inimesed ~ elava vanladest tagavaradest ja omal ajal kegutud rasvast kuid Ka ‘needki varud hakkavad praegt olukorra jatkudes léppema ning iildine kitsikus- témbab ka nemad oma raudsesse haardesse. . Oli eksport, mis oli- Iraani elu- sooneks ja suuremaks sissetuleku- allikaks on Jangenud omaaegselt 5,6 miljonilt vaadilt 500.000 vaadile pdevas. Oli produktsiooni langus on tingitud thest kuljest [raani - poikpiiisest ja iilbest. valispoliiti- kast kuid samal ajal ka toolste passiivsusest ja sabotaazhiaktidest Slivaljadel ja dlitédstuses. Majan- duselus on suuteks probleemiks ka ~ iiha kasvava inflatsiooni spiraal, mis on kerkinnd 59 protsendile -gastas. — Uhendriikide ja teiste laameriiki- die sanktsioonide tulemnsena Wri- tavad iraani voimed Iraanis esine- vate raskuste ameeriklaste kaela veeretamist. On p6hjust oletada, et rahva tahelepanu sisemistelt raskustelt korvale jultiumiseks la- vastatakse ameerika pantvangide vastu. ka spiooniprotsess, ‘mille fra hoidmiseks ameeriklastel puu- duvad praeguste eelduste ja val- — javaadete juures igasugused vol- malused, Ning samal ajal haka- takse otsima ka koostood N. Litdu- ga ja teiste kommunisilikkude rii- ' kidega ehkki Khomeini avalikult kommuniste hakka miistab ja - netide okupatsiconi Afganistanis sarjab. Teherani hotellid on juba tulvil igasugustest kaubanduaslikest delegatsionidest, kes tulnud N. Liidust, Rumeeniast, Poolast, Ida- Saksamaalt ja Tshehhosiovakkiast, Sealjuures on muidugi omaette ki-. simus, mida neil. riikidel on Iraa- ’ nile’ pakkuda, kuna neil puaduvad tarbekaubad isegi oma elanike jaoks. Iraani praeguse valitsuse kallakut N. Liidu pootele vois mar- gata'ka 4sja; Pakistanis tolmuanud islami riikide . konverentsil, kus . Iraani . yilisminister Ghotbzadeh midistis Uhendriigid bokka ,rel- vastatud Kallaletungi parast meic puhale maale". Uhendriikide abitus oma kodani- ke yabastamiseks [raani terroristi- . de kiiiisist on andrud sealsetele voimudele uut hoogu ja mdu oma nowdmistele suurendamiseks ia se lahendamiseks, kuid see vdi- | malus naib olevat praegu veel ma- gede taga. Vastupidiselt voib isegi _ karta, et sisemise pinge suurene: mine véimaldab kommuunistidel oma vOinupiire ja méju lsienda- da, mis muudab pantvangide olu- korra veelgi komplitseeritumaks. . “t Liineriikide Hberaalsed ajalehe- mehed on hadas. Nad lanseerivad © oma ajalehtedesse siidantléhestz- vaid Kirjeldusi, kuidas L6ana-Ko- rea sojavaelised diktaatorid rah-- va pihiiidtused vabaduseie ja inim- diguste printsiipide austantisele maha suruvad ja kuidas nad johk- ralt Witpilaste Westéusu Kwangiv linnas likvideerisid. Selle miassu Mahasurumist pezh méni kirja- mees vajalikuks nimetada isegi - rahvuslikeks Katastroofiks ja siti- distah koiges selles Lowna-Koreas praegu: voimul oleva sdjavaelas- test Keesneva noukogu esimeest | _ _ Kindral Chon Doo Hwan’i. EPL/EKK - | (Jarg Ik. 3) tOGtavatele - Voib- © “te Fs 461-091 14. }: 243-0700 “Kom Lou “tide ip “ kostm: .geoleky valitse} Chanel Vas. | poolt: litses likaats® flaya kaege, J dusi if tapa mieetdi Chon made mitmce _ sukorrg dusi, agenti kaal-ti ie ti aK . hemp | Sure ~—6CrRw : pahe Loun nikugi | valluta vints1§ des nf mi, $ . viielin temut: . ged fy wltimné nud riinnam olevag viderwm _. Ekk ses S¢ se, mons selt a ing ‘ . nas fl seal ke ke on. kaa valt ‘itsus ulesté | Tm ae kaic hinet@ mata ika vastly annul fa, 1 vad.