wrt National Lian =? ,ai* fa. , . i ona) ‘Gon Acquisitions “| . | OTTAWA, “Pat. VABA DE ‘ ang Soction -KLA ON4 . BB (2886) XXXI aastakiil | : es T t “2 are E 295, eesti n noort - Hobejarve” curlagis Eesti skautluse juubelilaager avati kiimne aupauguga an KOTKAJARVE:! (VE) — Juba laupaeva varahom mikul hakkasid - ‘Léuna-Ontario eesilaste ‘auted veere: ma pohja. suunas, koormaks gaidi ja skaudivormis noored. Sihtkohaks: oli provintsi iihes ilusamas. suvi- alad, Hakkas teoks saama kauakavan- datud kanada eesti gaidide ja skau- tide suurlaager »Hobejirve’, esi- - Meme parast viis. aastat tagasi tol munud suurlaagrit Kanadas, Kuigi vanem generatsioon seda ej marka, on Viis aastat noorte inimeste elus viiga pikk aeg: hunduealine poiss on vahepeal saanud skaudiks, gai- ié¢aline tidrak vanemgaidiks 1a kiib juba iilikodlis,. vanemskaut vai -gaid koguni abiellunud ning omal -perekond. Nii nad tulid laupieva horamixul lahedalt ja kaugelt, siit Kanadast ja Uhendriikidest. Taeva- taat oli andnud laagri sisséseadmi- seks Kuiva ja pdikesepaistelise, kuid aastaaja kohta veidi jaheda il- Juhtkond oli varem kohal oota- mas noort vage; Mitmed juhid saa. busid reede ohtul, moned isegi na- dal varem, nii kuidas puhkused ja _ tingimused téékohtadel véimalda- sid. oO : .. Viga hilised registreerimised pai- -sutasid suurlaagrist osavotjas- konna suuremaks kui oli arvata, mis moningal madaral tekitas mn- ret tellitud varustuse osas, — - naiteks kaelarattidest tuli poudus. Riidm oli aga koigil, et meie noo- red ja nende vanemad nii arvukalt jargnesid . ,,Hébejarve“ kutsele, mille edasiandmisel rahvusgrupile mangis ka eesti ajakirjandus vaga oe ‘silmapaistvat osa. © | | Esimese laagripéeva lépuks kons- ‘tateeris. suurlaagri juht. skm. Sil- ver Kask, et kohal oli 325 gaidi ja skauti. mitmes vanusegrunis, neist «Bl Ameerika Whendriikidest. Uhendrilkide noored olid saabunud . bussiga ja eraautedega New Yor- gist. Nende hulgas. on ka laagri kaugemad osavotjad. neli gaidi ja viis skauti Kaliforiniast. USA skau- tide esindusiiksuse juhiks on oskm. Peep Rebane, caide. Selma Reinpold. | Laupaeva ontul: oli esimene lake, 7 ‘mida kutsuti tutvumise suurloékkeks. Lokkevanana tegutses skm. Egbert Runge. : -Lokke siititas éraditsioonikohaselt snuriaagri juht skm S,. Kask, nile” Brele lékkevana tutvustas juhib “ngdr. OF Vihidalt , Hobejirves juhtkonda, - disades humecrikaid mirkusj iihe voi teise julu kohta, mida lager elavalt kviteeris. — : Jahedat ohtut. aitas. poiste ja tiidrukute rokkav naer, Jaul-ja hiitided..Taevas oli taistopi- tud tuhandeid tahti, mida linnzela- nikud kunagi ei nde. Kotkajari@tt tousis kerge udu. Fdeaalne éhtu unistamiseks noorele ja vanale. ‘Kuna eesti skautlus piihitseb sel- ies suurlaagris oma 70-ndat -siinni- pdeva, siis 16kkedhtu lSpuosas and- sid gaidid tile oma aatekaaslastele kaks suurt kringlit ja lauldé: siinni- ‘pievalaulu. Kringlikandjad-. poisid ees ja koik lokkelised jarel litguti iokkeorust emad serveerisid kuuma teed. Piihapaeva’ hommikul oli laager varakult valmis, sest avamistsere- moonia oli ettendhtud kella kiim- neks. Juba pool tundi enne seda ri- vistati tiksused tiles Kaljuvalla tee- le. . re ‘Kilalised thendriikidest rivi'al- guses kohe lippude kolonni- ji- rel, siis kanada gaidid, kelledele |“ jargnesid rivi vilmapes osas Ka-. nada skaudid, Paraadi juhatas laagri komandant skm. Enn Kiilaspea. Suurlaager ,,Hobe}arve“ Jnkus marsimuusika saate] Anton Ouna- puu valjakule, rivistudes suureks sooriks timber pika lipuvarda. Ka- nada skaudid tumerohelistes ja ja ameerika skaudid helerohelistes -yormides, mélema maa gaidid si- nistes suvevormides j&tsid vorratu pildi. Im oli vahelduva pivitusega ja ilmateade lubas vihma, mis ka . hiljem toimus, kui laager olt amet- likult avatud Mitmesuguste lipptide heiskami- 3 seks olid valjatreenitud gaidide ja.‘ skautidé meeskonnad. Peamastiker-. kis Eesti .sini-must-valge. Lauldi Kaunistagem Eesti -kojad", ‘Samaaegselt kerkisid kahte liihe- - masse lipuvardasse Kanada vaht- _ralehe ja Uhendriikide tahelipp. Suurlaagri avaiseremoonia oli Lihi- ke, kuid véimsalt kolav.. soojendada mel asuva kohviku. . juurde, kus virgalt tidtavad pere- tuspiirkennas: asuv -meie rahvusgrupile kuuluv ja kolm aastakiimmet koigule tuntnd Kotkajarve. Taagri- “HObejdrve jubt sim. Sve Kask ]6i suurt vaskkongi ja lausus: »Avan ,,HoObejirve’: suurlaagi, Kostku kaugele meie suurlaagyi hiliié: sitdame kuld Eestile, hinge . hobe Kotkajarvele!“ Abijuht ngdr. - Tia Kiitt lisas: ,,Teid teretan! Kas — kuulete? ‘Mets kajab, laut kélab. Meil laager algahb ja: sudamed or 7 | tais jallendgemisroomu‘. - Gaidlaagri joht ngdr, Anne- Mai Kaunismaa iitles parast gongilédki:. da viib labi Uudismaa Kotkajirve kaldale.“« | Viimasena loi. gongi skautlaagri juht nskm. Evald Oder, deldes: : reid teretan, Eestimaa tiitred ja pojad! Tulge kaasa, kinnitame soprust, kordame tootust oma maa, rahva ja kaasinimeste Vas- Tu. f+ Suurlaager Hobejirve" on avatud, | mistirel ltihikese palvuse ypidas Opetaja Udo Petersoo. a Kuna selles suurlaagris tihista- takse eesti skautluse seitsmekiim-. . nendat siinnipieva, -slis jargnes sellekohane: liihike —- tseremoonia. Laagri juht skm. ‘Silver Kask, kes on ijhtlasi ka Kanada Eesti Skauti- de Maleva juht, luges | ette koik Kotkajirvel toimunud : suurlaagrite ja maailmalaagrite nimed ja aas- tad. Iga nime nimetamisel kerkis selleks piistitatud lipuvarrastesse — vastava laagri lipp, Selliseid laag- reid on Kotkajirvel.aastate jooksul. peetud kiimme. Niislis kiimme lip- pu, mis jaivad lehvinta kogu 1 HO- bejirve’ kestvuseks:. : Nagu alati miisugustel tahtpieva- del, peab poisse meeles gaidmalev. Gaidlaagri jwht ngdr, Anné-Mai Kauismaa kahe Fait - a saatel toi skaudivelledele kingitu- seks kepi ja diplomi. Skaudipoiste siinnindeva tihistami- ne loppes aupaukudega, Nskm, T6- nis Nommik, kes on Kanada séja- vae kapten, tulistas sdajapiissist paukpadrunitega kiimme pauku. Nutd tervistasid suurlaagri vaue-- mad gdr. Alice Kullango ja skm. Krmt Soomet. Toronto Eesti Skau- diséprade Seltsi esimees Lembit ’ -Pikkov soovis noortele head laager- Juubeli Mefsalikool Boltonis - Osavétjaid Austraaliast j ia Kaliforniast oo BOLTON (VE) -_ Piihapieval, 29, angustil algas Boltoni laagris - Metsaiilikooli (MU) 15. kursus 70 osavétjaga, neist 2. Austraaliast ja suurem grupp Kaliforniast. Mi! juhataja Kabhi Lokk avas kursuse ter- . vitussonadega. kell 14.00. Avaloeng oli dr. Toivo Raunalt eesti Grkaimis: — alast. Arkamisaeg_ on ka Selle MU peateemaks. Osavotiate saablimine ja regist- reerimine .looduskaunisse Boltoni lasgrisse algas juba ennelounal. Igale osavotjale anti Mt} kaust ja kaela MU) embleemiga puuketas. ‘Need on -saetud .koik iihest halust ja siimboliseerivad Miy osavoijate . tihtekuuluvust. . Esimene toit laagri sédgisaalis serveeriti kell 13.00 ja avamine sa- mas toimus tund aega hiljem. Ava- mise} MU juhataja arhitekt Kabi Lokk, tervitades deklareeris MU pohimotet ‘kujundada teadlikke eestlasi. Uue laagripaiga korda tut-. vustas Aino Lokk ja vana mil-lane Heino Susi esitas haid soove. . Aplausige astus konepulti dr. Toi- — vo Raun, kes aastate eest alustas -MU’s tudengina.. . Tema teema- majanduslikud eceldused'' ol sisse- . -juhatuseks paljudele arkamisaega kasitlevaile ettekannetele. 3 Tutvumis- ja kohvitunnile kolde- _lmajas jJargnes nadalase éppetia tutvustamine ja organiseerimine, ‘Nii tegutsevad kolme liiki téérith- . mad, Eesti keele ja kéne rithmasid. igal enneléunal juhandavad Heino Joe, Veilo Salo, Harri Miirk, Vall Naelapea, Jaan Puhvel, Olev Trass _ ,Eesti arkamisaja ' . gabvusvaheline taust ja’ sotsiaal- ja Eero Vihman, kes lithidalt ut: vustasid oma rikhmades toimuva té6 iseloomu ja ulatust. _ Gpperingid on kujundatud temaa- tiliselt, ajalugu juhendab — Toivo Raun, Eesti lAbi aegade — Heine Roman ‘Uus massukatse Susi, eesti.rahvaviise — Toi, kunstiajalugu -- Eda Sepp, eesti kirjandust — Evi Vellenurme ja Timar Mikiver. Erialade huvi- riige juhendavad: kunsti .— Oss Timmas, eesti pastelde valmista- mist — H. Joe ja ¥. Salo, teatrit — H. Miirk, rahvelaulu — KR. Toi, loo- dusvaatluse matka juhibh — Vello Soots, eesti toitude valmistamist — Asta Lokk, - Parast Shiusdbki kell. 18.00 toi- mus sonalis-muusikaline meditatsi- oon ¥. Salo ja Mart Laanemie juh- timisel -, magustcit raamatukogus fa hilisthtul Veljo Tormise: oma- parane helind ,,Pikse litaania‘“ kaulamine' helilindilt keas valgus: piltiidega., Tormis on ‘gelle pala muusikea ehi- tanud eesti rahvaluulest avastatud piksetarga sonadele. ~Boltonts tibas kogu ohtupeoliku peent seenevihma,. mis Mi tege- vust ei seganud, kuna. majutus. on taredes, kus enamuses on knittekol- ded Ja kaminad. _ ganiseerijad on veel tabamata, . heseks tulistamiseks, « damist. SO USA ¢ésindusiiksuste juhid nedr. Selma Reinpold ja nskm, Peep Re: bane jcoksid korraga -mikrofoni -juurde, Molemal oli head iitelda oma pohjapool asuvatele aatekaas- lastele. | _ Nskm. Peep Rebane - lifles, et ta oli viimati Kotkajirvel laagris 20 aastat tagasi Ja leidis, et sellest peale on stin toimunud stured muudatused. | _ Suurparaad on Téppenud. Suur- laager higub rivikorras metsakiri- kusse, et kunlata pithapaeva hom- mikul - Seychellesi saartel _ VICTORIA _ Lojaalsed Sey- chellesi -sOdurid surusid Tansaani2 sOjavée toetusel maha kahe-pieva-. se massukatse, mille organiseerisid °° dissidendid armees. SOjavagi va- bastas pantvangid ja vallutas eluli- -selt téhtsad asutused ilma tthegi pauguta. President. Albert Rene iitles, et vaid mGned iilestéusu. or- India politsei — streigib j ja lohub BOMBAY —Vahemalt neli ini- mest sai surma, kui India sOjavi- gi avas tule 22.000-le politseile, Kes méssasid- palgandude J&bi su- Tumiseks, pOletades ja . réGvides arisid, India. yajitsus saatis 1000 sOdurit. abiks kohalikele tiksustele ja andis kasu seadusemurdjate ko 1 lahikest jumalateenistust, mida pidas épetaja Ude Petersoo.. takse ',Teid teretan, gaidisOsar ja skaudi- . &&: * on . . : aaa Veli! Liheme matkama -— teera- MS ” A .s 1 e K A Ne Dd J A Nr. 63 (e981) X XXXI aastakiik — Eesti Majanduskluhi Kanatlas korraldas shtuse valjasdidn ¢ Ontario jarvele, linna ees olevasse Toronto sia- restikku ja Ontario Place’i ning éituledes sirava linna esisel, Wiiritud laevas olid Shtuséégi valmistanud —- £rupp litkmete abikaasasid, kellele klubi endine esimees Lembit Janes andis tanutiheks reesikimbud, Pu. dil vasakult peakekk tlie Later, Neora Kriisa, Ene Martens, Heli isherg, Hedy Later ja majandusklubi © eslmees Hugo Later. . - Foto: Vaba Eestlane BEIRUTIS.ALUSTAT EVANUEERIMISEGA Esimesed PLO uksused lahkusid méédunud laupiieval = _ BEIRUT — Esimesed - Palestiina Vabastamiise Organisatsiooni Uksused lahiusid laupieval Liiine Bek ratist Kiiprosele. Siindmust tahistati metsiku Ghku ta listamisega nagu tulnuks laskemoong iilejaak. hivita- da. Pdey. varem oli joudnud laevaga kohale Prantsnse Yéorleegioni 350-meheline iiksus, kes hakkasid falzgima evakueerimist, Dsimesse eruppi kuulus tile 400° mehe, kes ‘clid puhtas vormirifetuses ja muista-— des barettides. Neid viidi sadamasse.lébi linnatinavate 13 Liibanoni armee transportyeokil, Sidurid lelh- siimboolset voidumarki. Meestele oli lubated knasa votta k&sirelvad. vitasid kasi ja naditasid sérmedega. Seé oli -edimene osa 14-piievasel PLO tiksuste evakueerimisel pa- ra kiinume nédalat kestnud Bei- ruti, piiramist Tisraeli tada. Louna-Liibanon PLO Uksus- test, kuid ei. jaénud pidama inba- tad joonele. . | maks, et nad olid. teadlikud israeli sOjaplaanist. Ka titles endine pre- sident. Jimmy Carter mébdunud nadalal, | | . ef ,,viga teadlikud inimesed lis- _ Felis olid talle Gelnnd, et Rea- gani valitsus andis Iisraeti valit- Susele’ n6usoleku Firbanont a 7 jak2iguiks, - Seda informatsiooni el pea prac: gune vilisminister George Shultz sliski korrektseks. Kinnituse USA. andis Ka lisraeli sOjaminister Ariel Sharon oma 14. augustil peetud. KOnes, Geldes et USA Vilisminister Alexander Haig ja ‘kattseminister Caspar Weinberger olid mOlemad sOjaplaanist teadlikud. Tunnistust sellele annab ka tohuttilt- suur USA relvade mittik Tisraelile ‘yii- maste kuude jooksul mille vairtus Leedulases? ,,sdja- kurjategija” kardab - vanglast fahkuda | _ TORONTO — 73-aastane leedula- ne Helmut Rauca, keda ‘stitidista- sdjakuritegudes ja keda La?tié-Saksamaa valja nduab kohtu a andmiseks 10.500 juudi tapmi- narast, on saanud nil palju ah-. vardusi, nende hulgas ka surma- shverdush et ta ei julgegt Toronto varglast lahkuda ja eelistab olla S€8°ses varjupaigas. Eriti igedad siilidistajad on olnud Jewish De- _fonca Leaguele ja Canadian Holo- calist Remembrance Association. Mixon jalie Hiinasse .WASHINGTON. -— ‘Endine USA . president Richard Nixon tahab eel!- cleval septembrikuul kilastada Hii- kokkulepet, kuna laevale oli vu- nat ja sellega tahistada oma esime- sé killaskdigu 10. aastapdeva, mis “i Vahekordade sulamise algpunk- fiks USA ja Hiina suhetes. Nixon. tahab kijlastada Pekingit, Hangz- houd ja Shanghaid yiie- ‘Tuue pieva jooksul, ‘sOjavile j _ poolt. lisrael - alustas. oma. sOjakaj- ‘ku 6, juunil esialgul kavaga puhas- “Vastupidt USA valitsuse viimas- tele citamistele osutub tha kindla-° : teadlikcusest 3 oll 247, 695,000 dollarit ja. kuhu kuulusid USA mpodsamad relvad, mis tulid kasutusele Liibanoni_ S0- jas: Beirutist ‘evakueeritakse - 10. 400 PLO iiksuste ja 5200 Sittiria s6du-— rit. Iseloomustades oma mOSdunud . voitlust, ltles itks PLO sodur ub- kusega, | et. tikski pelestiintane el “unusta eid: paevi, mil nad viiflesid maailma neljanda tugevaima ar- - mee vastu kaks komd, saavutades samaga vee] maailma slimpaatia, Kui PLO sOdurid Jahkusid, loo- biti neile hea Gnne mérgiks riisi ja lilli ning jfagati suudlusi nagu tée- listele sangaritele. Kui mehed jOudsid sadamasse lehvitasid nad Palestina lippe ja suuri pilte Are- fatist, mehed ja naised: Jaulsid nu- tulaulu, kus oli roomu, kurbust J2 viha. Uks, kes jilgis laeva lahkumist oli israeli sOjaminister ja Liibano- ni sOjakaigu juht Ariel Sharon, Ta iitles israeli reporteritele Beiruti ‘sadamas,- et partisanid on saanud purusta- va kaotuse osaliseks, milllest neil aii raske toibuda. : Jargmisel kolmel niieval oli ét- tendhtud 3000 partisani labkumi- ne. Selle. jarel hakatakse bussidega . sdjavige viima Sliliriasse. Vaiksem, paarisajaline grupp viidi juba pu- hapdeval Jordaaniasse, kus neid vOeti vastul meeleavaldustega kui 4 oma kadunud vendi, ehkki nad omal ajal aeti Jordaaniast vélja. Julgeoleku mOttes et lahkuvat par- tisanide juhid samaaegselt. Geldak- se, et Arafat kavatsevat asuda Tu- neesiasse. ‘Raagitakse ka varemeisse lohu- rn tud: Beiruti jinna. iilesehitamisest. Esialgul: on. Uhendriigid olnud ainsad, kes. om selleks lubadusi andaud. — Teistele on. vastumeelne minna USA relvadega !Ohutud linna iles-_ ) a ‘LISSABON —. Mosambiik siiii- ‘distas LOuna-Aafrika salajast po- litseid, et. see asetas pommi, mis ehitama. Pithapieval tekkis siiski evaku- eerimisel seitsmetunniline seisak, kui Tisraeli kahurpaadid evakueeri-. fate laeva peatasid, siilidistades et PLO on rikkunud evakucerimise dud paarklimmend dzhiipi ja nOudsid nende maha votmist. Al- leg siis, kui USA kinnitas, et need. vOetakse maha Kiiprosel ega saa- deta sealt edasi, vOimal dati laeval edast mins, Esimeste PLO sOdurite Kiipro- — sele jOudmine oli rohkem vGidu- marss kui kaotanud sOdurite taan- gdumine, — 7 Veokitel lehvitati lippe, bdisat ja joubeldati, kuna teede dares clevad. Kuprose elaniked neile : aplodeerisid. : Esimesed viidi lennukitel Jor- daaniasse. ja Sitiiriasse. Viimases. on juba varem tiks PLO peakorte- reid, mis nillid saavat selle litku- Mise peamiseks kespunktiks, Kuigi praegu algas PLO prob-— leemi Jahendamine, sillidistas Tis- | Tae] juba Stitiriat wue sdja ‘etteval- mistamises ja vagede koondamises Litbanoni Bekaa orus, kus pales- -- ‘tiinlaste partisanid olevat teinud — atakke labi Stiliria rindejoone.. Tis- rael hoiatas, et nad ei kannata va- herahu rikkumisi ja vétaksid jalle kasutusele nelle omased kéttemak- su vahendid. . 2 . . . . . “el Koraalidega ja palvetega. Solidaarsuse toetuseks | . Poolakate voitlusvaimu ¢ e] sida 7 ‘murda keelud ega. karistused. Ule | 800. Varssavi. elaniku Kogunesid mOddunud nadalal Varssavis stida- lirinas . asuvale YVoiduvaljakule, - lauldes Koraale. ja kinnitades toe- tust keelustatud Solidaarsuse ame- - titthineule. Politsei jalgis boolega. rahva. tegevust, kes peatus valja- kul oleva lledest risti juures, Ku- hu asetati Hill: ja‘ Solidaarsuse juhi Lech Walesa pilte; iihele neist oli, kirjutatud: ,,Lech, me ootamel!” . Politset viis the noorema mehe fio on ” Louna-Aafrikat siitidistatakse pommi asetamises - surmas L.-Aafrika kirjaniku. Ruth First’j ja haavas kolme, nendé bul- gas tiks ameeriklane. Ukski grupp ei yOtnud atentaadi plaanitsemist — omaks. Surma -saanud~ kirjanik First on abielus L.-Aafrikas kee- | Justatud African “National Cong- ress’ juhi. Joseph. Slovopa, kes voitleb valgete | minioriteedt-valit- suse vast.