7

VABA EESTLANE nejapieva 0 septemibri 1987 — Ton September 10, 1987 nents

7 ; MM-véistlused
. Roomas |

- Masterid voistlesid

- Torontos"

29. augustil s.a. Yorktiilikooli staadioni! Eesti masterite

— kdubi korraldusel ‘peetud. Kanada klubide-vahelise| voistlusel,
miillest vttis osa 16 klubi, véitis vaga tasavagises Voistluses
Scarborough Masterite klubi, ainult 47 punktilise edumaaga

ja kogusummas 12116 punktiga Eesti Masterite kiubi 12069

 punkti vastu. Kolmandaks tuli 9021 punktiga | Master Sprint

Club, Torontost:

- VGitja Klubi oli valya pannud

-eriti tugeva koosseisu kokku 13
“voistlejaga. ‘kuna Eesti

norgestatud mitme hea sportlase
valjalangemise tottu nly vigastuste
kui ka haiguste tagajarjel. Eesti
mastereid esindasid seekord ainult
9 voistlejat: — Elga Meri, Art
Jago, Victor Kéresaar,

~ Jaan Roos,

sellele, et puudusid nimed nagu:

| Pedel, Sadul, Trei ja Truuvert, oli

nende | Kkogusaavutus méarkimis-
vaarne.
_-Tehnilised tagajarjed:.

100 m — 21, E. Meri, 19.47 —

+ 406 pi 22. M. Salusoo 18,66 ~ |

_ 400 m —9 K. Pentla 69,03 —
799 p. : |

1500: m — 4. E. Leps 4.45,5 —
"848 p; D. J. Roos 5.07,2 — 789 p.

5000 m ~— 6. J. Roos 18.45,25

— — 7164p. |

“3 k kaimine —~ 1s. Roos
13. 30,2 — 1379 p; 2. U, Limit
17.51,5 — 1134 po

_ Korgus - — 8. V. Kéresaar 1 20
— 528 p: 9. M. Salusoo I. 20 m

~ 440 p.

Adubi
koosseis oll seevastu tunduvali

473i p.
Ketas — L.A: ‘Jago 37. I8m—
761 p: 4. 5 Toomes 36. 52'n m—
663 p. |

Iga ala esimesele kolmele anti
ile kuld-, hdbe- ja pronksmeda-

‘Ergas |
Les, Uno Limit, Kalo: Pehtla, .

Mthkel . Salusoo fa.
Juhan Toomes — kuid vaatamata.

Kaugus - i. 7 A. Jaago 4 44 me:

— 738, p: 10: V. Kéresaar 3.65 m
-- - 325 p: 9. M. Salusoo 3. 36m
~252p.0

Kuul — LA. Jaago (2. 28 mM ~-
944 p: 3. J. Toomes 1: 61 m —

lid. Véistluste parimaks

sportlaseks _ kahe .kuldmedali Ja
the hobemedaliga osutus Art”
Jaago. — Eriline Gnnesoov temale
a ahtlasi
| fiende vapra esinemise puhuil!
Samuti- palvib erilist “esiletdst-
mist, tunnustust ja tan kogu roh: -
-kearvuline  voistlusi

kogu’ meeskonnale:

korraldav
meeskond eesotsas Arvo Tridus’-
ega, — nii noored kui vanad ja
naised kui mehed, kelle asjatund-

likul juhtimisel viidi vdistlused
abi eeskujulikult ja kirelt!

Timastiku-olud, mis hommiku!

paistsid murettekitavad, kujunesid.

voisthuste ajaks tdeaalseks | Ja pat

, kesepaisteliseks. |
 Loodame, et Eesti masteritel on
rohkem énne jargmisel aastal ja
nad v6idavad taas tagasi kartka, -

“maalt.

pCONN. Liidu koondises : véistlev
"  eestlane Jiri Tamm véitis hébe-—
-” medali vasaraheites tulemusega |
80.84 meetrit, kaheksa senti-—
_. meetrit rohkem kui kolmanda (iP. 2. #8
Koha omanik Haber Ida-Saksa- JN <i
—yenelane = Litvinov tulemusega -

Kuldmedali .

83.06 meetrit. .

“Maailmarekord —

kuulis 22.911 |

~ Parandada oma ‘isiklikkuj ja raf

Nr 67

S28 Jaan if aago stinnist

an huvilised kindlastt.

100 aastat |

Vanema- generatsiooni spordi:
‘maletavad

B® meie kuulsat-elukutselist maadle-

me veel noor ja peemke ning voivat .
aero) suurte. meeste kate. vahel katki ”
ee murduda.
sliski kontrolori koht palgaga 50

ulitsukes tigemale QP ES. BRR gh en
vusrekordit ku e eg kopikar péievas.

_ Meetriga, pole visi enne juhtunud:
_Voéi-kuion, stis vaga harva. Kuid am agg
-Asja sal Itaalias sellise teoga hakka ae ae ne
ma 1984. a. oliimpiavoitja itaalla- - aaa 2

ne Alessandro Andrei, Tema senl-
ne parim saavutus oli. 22.06 m,

nid tOukas ta 22.91! See tihen-

) das ka uut maailmarekordit..Endi- |
ne rekord kuulus [986 a-st saadik
-22.64-ga ida-sakslase Udo Beye-
rile. Ka iisna suur rekordparai-

dus.

Andreil oll’ Koltn jouget | ule

vana’ maailmarekordi: esmalt

2212.

katsel 22.91,. USA-s, kus kOike

_ mOddetakse jalgades ja tollides,
-tahendab uus rekord esmakordset
75. jala purs

iiletamist. Ka

ajalootine moment. |
| -

Kisinjovis toimusid 30-kraadi-

- lises Kuumuses maaspordikoolide
I iileliidulised voistlused laskmi-
ses. Kuumusest hoolimata olid
~ Eesti laskurid kdige- edukamad,
voites 13 medalit ning lildesikoha -

Kasahstani ja Vene NFSV ees.

—mida oldi. edukalt tehtud eelmisel

‘kolmet aastal.

Selleks i6udu ja
edu! Oo )

VK.

, ‘Unelmpiir' .
‘3000 meetris

siis 22.84 ja viimasel .

Jaan Jaago-

liletatud

_ Faas on kergejoustikus purusta- .

tud dks nn. unelmptiridest. Roo-
mas peetud voistlustel 40 tuhande
pealivaataja ces Onnestus Maroko

_._ Suurjooksjal Said Aouital  teist-

kardsei katsel esimese: imimesena

abida 5000 meetrit ajaga alla 13-
kahe .
aasta eest Jal tal sellest puudu 0, 40

minutl. Lsimesel tritusel -

sekundit.

Nuiid-on siis uueks rnaailinare- ;

kordiks 12.58.39 ja peale selle

kuuluvad Aouitale maailma tipp-
_margid veel 1500, 2000 ja 3000 m-

jooksudes. Jargmisena peaks tal
kavas olema iiks miil (viimati jai
puudu 0,44 sek.) ja
meetrit.

A kergesti,
mm juurde saades randas ta kaos the

10 000

jat. Jaan Jaagot, kelle stinnist 6.

a juulil méddus 100 aastat. Jaago,
ie = Olles
# maadiust harrastama. juba isna

sepa’ Opipoisiks, hakkas

noorelt. 1907. a. juulis tegi ta esi-

7. mese. katse hakata elukutseliseks

maadiejaks. Ta sditis Tallinna ja

avaldas soovi tsirkuses maadelda,

‘kuid tagajarjetult. Oeidi, ct ta on

Tsirkuses anti talle

Kuid Jaago ei andnud: alla‘ni
Kasvades ning ‘joudy

kaasmaadlejaga mdéda Vene-

_maad. Véttes pidevalt osa vdist-

lustest. tsirkustes suurenesid ka ta
voimed ja kogemused ning |

- maailmasdja ajal oli ta juba igal
- pool tunnustatud maadleja. Oma
-. paljude tshempionaadivoitude ja

hilisemate saavutuste pohjal voib —
teda kolme eesti
Lurichi,
schmidti. — jarel pidada eesti nel-
‘jandaks elukutseliseks suurmaad-
lejaks.

— Jaago. véitis. elukutselisena 8
korda: maailmameistritiitli: 1913.
a. Péterburis, 1914. a. Odessas.
1915.. a. Peterburis,
1925. a. Minchenis, 1926. a.
Pariisis, 1928. a.' Miinchenis ja
1930. a. Madriidis.

Viimase. soja ajal sattus ta Sak-
samaale, kus suri Berliinis 28.
augustil 1949. a, 62-aasta

_vanuses. Jaago tuhk toodi Eestisse
‘ja ta poeg

“Rudolf koos
veteranidega mattis selle Tallinna
Metsakalmistule. _

(887.

kuulsuse —
Abergi ja Hacken-

1924. ja

-medewer = samasugune vastiku maitsega tee. nagu. hommikulgi | ja alle

-Tauno Vaidle

. ainult pool kTuusi, Topin pudru naost sisse, imen natuke

Ee 18 vimesid-ja toputan teega suu puhtaks.

oy ae a. . “ ae, ‘. - ae
coe niet nie
= : _ Dt mete tae
ge Oe . . . mt =
. em ra oo. oe
ee. TY oo: *
F 1 te. Cee cn oe ‘=
Sree at ee SS Se
haere re teh
. ave . - " . tat Mt
- . Lr ae
re L Fr." -" .s . ' . . . a 1
1g .
eri a
matey co: a .
itt . . . 7
-
F, iy
; ont,

_ 6.

Ft Tuletan meelde: endisi aegu. ‘Matetest

- jratab mind korrapidaja Keegi.ootavat peldikus. Tuleb vail-
ja, et see on iks mu. kahest kaasmaalasest, kes siin |
_ feenistuses on. Ta on mu siinolekust teada saanud. Mees,
kellele ma-Tallinna sigarette andsin, oli raakinud. Mu’
- guureks Ullatuseks selgub, et teine kaasmaalane on. Tartu.
poiss —.Peeter. Kuid kahjuks ta peab momendil. valves
olema ja ma saan teda alles ohtul. néha. Lepime. kokku, et:

_kohturne _parast Ohtusboki_ samas kohas ja Sis juba
_ kolmekesi, _
Alpab lunane rivistus. - Poiss, kes komm kul kokku va-

jus, kukub seekord samuti. LounasG6giks on vesi ja kapsad,

_ see on vist supp, hirsipuder hernestega ja kdige ldpuks
-kallab kokk igale mehele: kopsikutaie mingisugust rooste

varvi vedelikku, mille sees ujub iiks kurva valimusega

kuivatatud oun. Seda viimast vedelikku nimetati kom-
_ potiks. Igaks juhuks e1 riskeer! seda solki rohkem } juua kus
~ tthe lonksu.

Mone aja parast on ‘koht jalle rahi. Tundub, et. -valja~
~ tuleb rohkem kui sisse on sOédud. Jain: Shtut .cotama.-

-Parast !Ounat on lubatud isegi pikali heita. Muidugi need,
kes on toimkonnas. toimetavad hommikust Ghtuni oma ob-

jektidel. Nende jaoks ¢i kehti paevane puhketund: Mina
tana veel ,Narjaadis* ei ole, tanu sellele vdin paar tundi
| thagada. Heidan voodisse ja jaan dhiut ootama.

" Ohtusddgi eelsel rivistusel kukkujat enam ei ole. Teda
pole enam voodist valja saadud.. Tema lépp on vist lahedal.
Toiduks on kole vesise valimusega kartulipuder, ‘mille kGr-
vale’ on. pandud . natuke . kala.
millegiparast uimed ja tikk selgroogu. Naen, et ega
teistelgi midagi.paremat ei ole. Ma ei teadnudki enne, et

kalat on atnult selgroog, saba ja uimed. Huvitav Kuhu sits. .
_Pehmemad. tikid on n jadinud? Mite el tea. foogiks on:

-OUDUSPILTE HAIGLAST JA GARNISONIST

Mulie on  sattunud

_ ‘Kolm Eestumaa possi saavad miaratud ajal peldikus
- kokku. Rakvere poisile on ohvitser andnud mingisuguse
jee ee, viga kiireloomulise iilesande ja ta jatab meid Peetriga )
Be*, Beez = kahekesi. Tunnen. huvi, et kuitdas ta sita sattus ja mida
oe huvitavat siin kroonus ka juhtunud on. Jutustab mulle hir-.
: muaratavaid lugustd.

_ Jah, see elu on siin S6udne, Kas t6esti pean ise ka need

| jubedused labi elama? Ei, kaks aastat sellist koera elu kil]
-vastu ei peaks. Aga’ mida. siis teha? Pole ju kuhugi

pogeneda. Vorb ara joosta, aga kuhu? Venelased: puitiavad
kindlasti kinnt ja siis.-. :, stis tuleb kahe aasta asémel ei tea
kul mitu’ aastat’ aia taga olla. Oudne, midagi pole teha,
mingisugust valjapaasu ei ole.

Enne 66rahu on jalle -rivistus.
koristusbrigaadid jargmiseks pievaks. -

‘Pannakse | kirja
Minu objektiks

.méaratakse trepp. Pilian protesteerida, et ria ei ole mitte
veel nil terve, et trepi peal iiles-alla Joosta. Antakse valida,

kas olen méadratud objektiga rahul vor lahen peldikut
laikima hOdruma. Ei tea, kumba valida? Jaan siiski esimese
vdimaluse juurde. Vaatan oma piirkonna tle, et hommiku!

Gigel: kohal olla. Pagana suur plirkond: esimesest kuni
kolmanda korruseni. Kuidas ma:seda kiill eaksin youema

terve pdeva puhtana hoida.
Olen just voodisse heitnud kui uksest tuleb sisse fume

pilusilm. Vatib valja kolm meest, muidugi need, kes Asja
-sOjavakke joudnud. Olen ‘samuti valjavalitute hulgas.
Keeran teise kiilje, teen nao nagu ei oleks asjast Oleti aru
saanud. Tumedale sefline kaitumine kuidagi e1 tstu, saan -
- paugu vastu pead. Hiippan piisti, tahan vastu vandata, kuid
- samas markan sisenemas veel paari. vanema: aastakdigu
meest. Pole mingit Jootust neile vastu saada. Kui hakkakski
kaklema ega keegi mulle siis appi.ei tuleks. Noorte_
mobiliseeritute hulgas: kahjuks iksteise abistamise kommet

el ole veel tekkinud. |
Sammume viienda palati poole. sinna on ’juba enne

toodud paar noort vanasid l6bustama. Uks neist kraabib

-Olendame.

—— OEHHA

porandalt zhiletiga varviplekke, teine tapab karbseid. Meie
kolme. ilesandeks on jutustada kuidas me eraelus naistega
See soov tundub kiil! esimesel pilgu! veidi ime-
lik olevat; kuid tuleb.aru saada. Moni mees ei olnud seda
asia naisterahvaga juba poolteist aastat teinud.- )
. Istun siis tihe armeenlase voodi dare peale, kuid €1 ska
midagi huvitavat jutustada, Vene keelt ka vaga hasti:el.
valda. Kui niimoodi vaikides edasi passida vdib vaga

_halvasti minna. Terve nioga lahkumise shansid vahenevad ©
_iga sekundiga. Tuleb paastev. idee. Pakyn valja. voimaluse..
et joonistan m6ned selleteemalised pildid. Vanad on nous,

siis saab igal ajal mGnu tunda. Alati ei pruugi ju muinasjutu
vestjat kaeparast olla. Organiseeritakse kiiresti vajalikud

vahendid ja ma alustan. Vanad vaatavad, suud jooksevad

vett. Karbsetapja teeb oma todd, tema ilesandeks on mor
vata sada karbest. Kui ta sellega hakkama ei saa, hakatakse

_arvatavasti teda tapma. Pdrandapuhastaja roomab médda
-voodi aluseid ja otsib varviplekke. Kok plekid | on kull juba

Hikvideeritud aga ega see et loe, pOhiline on, et-ta Ikka
hoolega otsiks. Mina joonistan, saan moned pildid valmis.

nditan. Muidu olevat: paris. head aga naisel peavad Ju :
: pilusilmad olema. Mulle ei tulnud see meeldegi. Eks SIS

joonistan jargmised pildid vastavait tellija soovile. Lopuks
ollaks mu t66ga‘ rahul ja olen vaba, voin minna oma
moldaavlase k6rvale magama.

Hommikul olen vee-kausi ja kaltsuga sbjektil. Teen 100

ruttu ara. Kuid dde ei ole kuidagi rahul. Igavene noid. Pean
veel kom korda tile kdima. Mitte muidugi Gest vaid trepist.

_Oest véivad. tile kiia ainult Husa valimusega teise aasla —

mehed. Esimese aasta noisid on tema jaoks vist veel liga

‘rohelised. Pesemise. protseduuri tuleb korrata paeva. jooksul

vahemalt viisteist korda. Nii véib ju trepp ara kuluda. Aga

see pole enam minu mure. Paris dra vasitab see jooksmine. ”
Shtuks olen omadega tisna labi.

Paevad lahevad, kéik nad on shtemoodi niirid.

Erinevus on ainult selles,’ mis t66 antakse. Moni pae¥

hddrun_peldiku. poite. Seda peetakse kdige raskemaks
tooks. Tundub, et enamus haigeid on kddrdsilmadega, ¢i
suuda kuidagt dige koha peale istuda. Ode kiib iga natukese

aja tagant vaatamas ja kut méni on jaille moédda lasknud,

Kutsutakse peldiku peremees,
_ jirgneb

-‘Uks, kes val

100 aastat August Ke
Tallinnas iimuy EKP h

‘oma. 2. augusti numbris a

Korgist tema 100.: siinnig
méningad katked sellest a

 andmeid eesti séjamehe kq

kodusdjas. _

A.. Kork siindis: 3. auc Ue
a. --Tartumaal Haas!
vallas Aardia kulas. Parast Ti
linnakooti lépetamist dppis

. Vilniuse ja Tshugujevi junkruk

lis ning asus 1908. wastal noord™
leitnandina teenima jalavaepola
Andekas ja piudlik noor ohvi

 jatkas sOjatarkuste omandangy
_. Aastatel 191-1914 tegi A. Kg

abr kindralstaabe sijavaeakag
mia ja l6petas selle esimese. j¢

- diplomiga.

Esimese maaifmasoja ajal te

_kapten. A. Kork Loode-

Laanerinde vaekoondiste sta

. des ning kais lendurvaatlejate &
. sustel. |
— kuyuliku taitmise eest autasug
teda kuue ordeniga (Pttha- A

Teenistuskohustuste

4., 3. ja 2. jargu orden, F
Stanislavi 3. ja 2. argu o
ning Piha Vladimir: 4. jargir
den).
Parast

Yanast arme

~demobiliseerumist 1918. a. Vi
_kevadel tuh - alampotkovnik

Kork emakodusse Tartu. |
suutmata. valja kannatada ‘S

— okupatsiooni ning valispol
— hubkimist, sirdus ta 1918.

suve! koas abikaasa jekateri

_ Néukogude Venemaale, kus #

vabatahtlikuna Punaarmeesse
Aleul teenis August §
Léunarindel armee operatig
duureosakondade tilemana,
jarel Eesti Tédrahva. Komagl
Valitsuse sdjalise . konsuitagil

_ ning Eest Punaarmee staal”

mana. =, |
A. Korg nimega : on §

‘ Punaarmee voidud Juc

valgekaartlaste tile, mille eesi
1919. aasta) autasustati Pu
ordeniga. 1919. aasta i
madrati ta 15. armee juhatme
Tema kde all saavutas’ vaekqi
1920. ‘aastal .mitmerd hnilg

--Voite valgepoolakatevastase

luses. Selle eest sai ta
Punalipu orden. .

_ .Laanerindelt’ viis. soja
August Korg: Louna-Ukrai
Kus voituseks Krimmt kog

~Wrangeli armeega moodus

armee. Selle armee val
pidasid A. Korgi juhtimisel

-a.-novembris “raskeid lahi

Perekopi maakitsusel kine
nud vaenlasega. A. Korgi
Perekopi ja Jushuni operat
de labiviimisel hindas. Noulg™
lImus muugil
,,OIGU
kasitledes ule-

7 Malestusjutustused 37
. kites, 343 lehekuige,

Miitigil ,,VA

— -Saatekulu