671) 1982

18 KOrra-

udilased

an (Susain—

isantide

munud” |

- "7 1asa-
rublikult

esi hoo
oosnedes
angijast
‘I Ja Mla
atar Gus-

Liik’iga

va kand-

8 koossel-.

temuausi.

e-patine :
e, kuj li-

esimesed
l, ulejai-

Butt tau-
mvastajaile

mepu viljen- -

oFT}.

Ne a ee AER oe a Bs
ore ih Ce “st tre ia, = a oar al Se ee UO 1
Melek Pe ihe? See Ren eae pees ete PT

JOUDSALT KASVAV TORONTO BEST SEGAKOOR, Altes mBddunud easta oktcobris: TES 40. aastapieva aktusel |
voeti vastu pool tosinat uut lauljat. Médédunud piihapdeval véeti pidulikult vastu koorl Hikmetks jallegi 6 uut Jaul-
fat, neist 4 iilaloleval pildil: Siegfried Preem, Gerda Klaar, Silvia Preem Ja Vaino Keelmann (puuduvad Peter Gal-

bisels ja Georg Soans), Lipuvalve: Kristian Kamarik, Eerlk Mesikap, Koidu Konze, koorijuht Uno Kook, TES esi-

Ra, koolimhajas.

Vancouveri eestlased tahistasia

Vabariigi

- VANCOUVER (, Mele Elu‘ kaastddliselt) _ -Nagu felstes : sure

mates eestlaste keskustes, nif ka siin pit ithitseti Vabartigi aastapiie-

va Mi ildise aktusega, kui ka Taienduskoolis, Kirikutes fa pensio-

narice koosviibimisel.

‘Udine aktus Jeeti pilhapaeval, 21.
veebruaril alguséga kell 12.30 Eesti

- Kodu aulas. Lava oli kaunistathd SE

ni-must-valgete kangastega, mille ees
oli rida valged ikrisanteemid, fpa-
listatud igihaljaté. okstega. Rahva
kogunemise aja kanti edasi eesti
rahvalauludest koosnev lint-niuusi-

ka, Parast lippude defileed lauldi

Kanada hiimni Uhendatud Kogudu-

se orkestri saatel, mida juhatas Hers:
_bert Kirves. Avasona titles taiskiiluy
tad saalile Vancouveri Eesti Seltsi_

esinaine Tiina Allas, millele jargnes

palvus. Gpetaja Thomas Vagalt. Se]s.

lele jargnes EUK orkestrilt popuri
tuntud koraalidest. :

Aktusekéne pidas dr. Juta Kite-

hing. Ta meenutas Eesti Vabarilgi
sinnilugu — ta Gnne ja ‘Onnetust,
mida eesti rahvas maletab nit isikll-

kest kogemustest kui ka ajalco - aa:

matutest loetuna v6i Taienduskooli."
des Opituna, mis tahes-tahimata j@-
tavad erinévad mialestused erinevate-
le polvkondadele,:Ta t6i kaks naidet
aktusekdnedest. tks peetud Kana-

das, teine Rootsis, Uks oli nahtud ta-
valise maainimese silmaga ithe pe-

rekonna argipaevase tegevuse taus-

tal Vabariigi siindimisel. Teine oli

_emotsionaalne, paguluses tagasivaa-.
famine suure ajastu-algusele, kui
loeti manifest, Ta vordles eesti rah- -
vast kui- maharaiutud puud, imille

juured on alles — mitmete maade
heas muilas ,need kord Jatkavad mie

 vabadusvoitlust olguse ja vabaduse
- eest, : |

Langenuid milestati BUK. orkestri
mingides Puhake: paremad pojad“.
Kontsert osas Kandis ette Ulo Vald-

'ma-klaverisoolo ja’ [vi Valgre. dekla-
 meéeris

Lydia’ Koidula — luuletuse
,cesti muld ja Festi suda".
‘Baastane Natasha Little’ esitas

kaks klaveripala ja Taienduskooli

| Gpilased — Karl Kaun, Ivo Tanner,
Vilja Selde, Toomas Kitching ja Ric. .

ky Kelder kandsid ette massdekla-
matsioon! .vaheldumisi. soolo osade-
ga ipalt Gpilaselt B. Kangro A981 VOD- VGH)

‘yal maal” ja ,,Mu siinnimaa“.

Selle jarele rivistus lavale 24-liik.
meline Vancouver: ‘Eesti Segakoor
ja laulis dr.: Eugen Ruusi juhtimisel

Kas tunned maad?" ja ,estimaa
'| mau isamaa™. Tenvitusi 16i vancouver-
lastele Eesti Liit Kanadas nimel pr.
 Vally Johanson. Loppsdna oli VES

abiesimehelt Leo Morelilt,
jargnes hiimn.-

millele

‘TAIENDUSKOOL

-Vancouveri Eesti Taienduskeo! pi-
das Vabariigi aktust teisipdeval, 23.

veebruaril. Lapsed viidi Eesti Kedu_
.aulasse ja Hipp toodi sisse Toomas -

Kitchingi ja Karl Kauli poolt. Lap-
sed laulsid -Kaunistagem eesti ke
jad“ Evi Kuusk’t juhtimisel, Erli Le
piku klaverisaatel. Opetaja Thomas
Vaga ‘koneles lastele eesti lipust kut

‘eesti rahva vabaduse, maa'ja siida-
me siimbolist. Lauldi veel , Kas tun-
ned maad® ja ,,Tiiu talu tiitrekene”.
Parast aktust kogunesid lapsed ala-

korrale, kus ootas neid laud kiipsis-

sel,

PENSIONARID
Hesti ‘Vabarilgi, aasiapaeval, 24,

- Seesugused

‘aastapaeva jumatlateenistus
te ja malilaga Erli: Lepiku korraldit-

~ -yeebruaril, se i2 paeval piihitsesid |

meie suurpaeva Yancouveri vabad

‘inimesed — pensionarid, Enne seda
peeti ka pliblitund, mis on muide ta-

valiseks nihteks enne Pensiondride
Uhingu keosviibimisi.
Pensionaride Uhing Vancouveris

on viga kompakine réGmus ja ener- -

giline. seltskend. Vabariigi aastapae-
va otsustati pihitseda. whasti piduli-
kult fa nii oligi see korratdatud li-

made ja lilkidega kaetud laudade
umber istuces, /potionne™
‘Kult maitsStes, mida iga osavotja val-

rikkali-

mistas ja kaasa toi. Esmaspdevasest
suurest lumetormist oli maagi kae-
tud valge vaibaga, mis tekitas. ko-

dumaise meelealu siin rohelises |! lin-
nas. Seda.tdiendas pdlisele eestlaséle
-omane kainus aktusekéne, mida pi-
das 85-aastane president K. Patsi
kauaaegne kantselei juhataja Elmar

-Tambek, See auvaarne isamaa tée-
nija titles, et talle on kodumaa Siiga
kallis, et teha tiithje sonu. Ta on ‘vaa-
delnud meie kodumaa karmi saatust
realistlikult lahtiste silmadega. Te-
Mia vaatiuse jarelduseks on see, ef
kodumaa saab kord jalie vabaks ai-
nult Jumala suure armu labi, S6ja

puhu] on aga Joota kodwmaa kujune-
mist kuumaastikuks. Kuna Eesti on

N, Liidu strateegiline paik, tais baa.

sé ja moodsat relvastust, mida vaen-
lane (lads) kindlasti
voimsate pommidega maatasa teeb.

Baitikum on olnud Venele alati lah-

tebaasiks ja ta-ei hooti millegistki,
mis sellel pinnal havida vdib. Edasi

valgustas ta kuulajaid president Pat.
si otsuse pohjustest, miks ta pidi.
_ aila andma lahinguteta, N.-Liit oleks:

Eestimaa ckupeerinud -yaatamata,
kes oleks presidendiks olnud. Vastu-
haku —
eesti rahvas. Tanu presidendite, ole-
me mete tana siin, Samuti. valgustas
ta tegelikke kommunismi rajajaid ja
valitsejaid, ‘kelle all kannatas kéige
enam tavaline venelane. Lenin, Sta-
lin, Molotov jt. on antud nimed, mil-
l¢ taga ei peitu mitte vene inimene:.
»vonelased”. ei oleks
saastnud eesti rahvast vastuhaku pu-

hul.. Sunnitddlaagrid, vanglad ja Si-

ber aga kubises tavalistest venelas-
test. , Kui me tana 6htul kirikus lau:

Jame humui, siis palugem Keonstan--

tin Patstle rahulikkw pubkamist v66-
ras mullas, kus meie véi meie jane-
lased toovad ta itkskord tagasi ko-
dumaa mulda™, lépetas auvadirne alc
tuse kGneleja, |
Jargnes ,,Hoia Jumal Eestit” ja La-
rissa Puhvel esitas tundmatu autor
lwuletuse |,Palve kedumaale’. Vahe-
peal laujdi thislaué pfitetd saatus ko-

dust 'kaugele on..viinud” ja Kusta-

Pikker esitas Tiiu Assari luule kir-
jutatud Eesti Vabariigi ‘sunnipae-
vaks. Hiimnile jérgnes soomaaeg,
millele palvesénad fitles Gpetaja
Thomas Vava. |

KIRIKUS 3 |
‘Sama paéeva dhtul leidis aset Yan-
couverl Koguduste -ithine Vabariigj
Peetri
kirikus, Jutluse pidas Gpetaja Tho-
mas Vaga, rajades selle Jesaja raa.
matu 59 peatitki salmile 15..Ta ki.
sitles' V. Testamendi: prohvetite kir-

-japandut rahvusvaheliste stindmus-

koigepealt

uhul eleks hévitatud kogu

mees Alfred Kelder j2 keori sekretir Aksel Mirk. — TES k kontsert tolmub 14. martell kell 3 pL. Lawrence — Avenue
Foto — ,Meie Blu" |

“bio ‘this

Eesti Vabavii igh
-Gastapieve

IKesktalye pakase- eest olid Puerto
¥Valilaria soojale liivarannale page- -
nud abielupaarid Kangro’d, Karel

son'id, Sderd'id, Irs'id ja pr. Toppi
Torontost, Sealsetes kondomiinium
kodudes veetsid pikemat aega. talve-

puhkust Kaljur'id Vancouverist ja
4a ins. Heino ja dr. Laine Loo Pen-

deri saarelt, B.C. 24. veebruari! kut-
suti koik. tilalmainitud Loo’de  kula-
lisiahkesse kodusse, kus pereproua

pidas sisuka, paevakohase kone, |6-_

petades jHremiste sOnadega: ,,Uks-
kéik kus maailma 4ares ka oleme, st
rutagem tanasel pdeval wksteisele

kaed, ‘ et vastastikku kinnitada ja _
toetada oma nooruse pateuste mee-
Vaikses palves motleme

nuiamist.
neile keda enam ei ole meie hulgas

— kes on andrud oma iilima panuse —

kodumaa vabaduse heaks —, kes
kannatanud ja veelgi kannatavad
iilékohtuselt vangilaagreis. ja neile

| Slilelapsed. - .

| eoousss
|. RRASGIDUD

Bussisdidud Mirabeli ienmuvitjale

7 ja tagasi Torontosse, 25-st eriajast

leiate kindlasti sobiva minekuaja
juunis, jaulis, augustis vOi sep-
tembris, bussiséidu, ajal pakume

kerget einet, Mirabeli lennuval-

Jalt Finnair DC-10 reisilennukiga
Helsingi ja. iagasi.

7 Arasdit lagasisoit Kesivus.

6-26. mail 16. j juun,. 21 pileva -
Toronto

‘26. mail 30, juun, 35 pieva
26. mail 14. juvlil 49 pieva
26, mail 25, aug,- 91 paeva
30, mail 30. juunil 31 pieva
. 30. mail 14. juulil 45 péeva
.3Q, mail 28. juulil 59 péeva
30, mail 25. aug, 87 pieva
16. juin. 7. juulit 21 pieva
16. juun: -
23. juun..14, juulil 21 pieva
23,juun, °21. juuiil. 28 pleva’
23.juun, 4,aug, 42 pdeva-
23,juun, 1. sept, 70 pHeva
7. juul, 21, juulil 14 pheva,
“7. juul. 4. aug. | 28 pileva

14, juul, 28. juulil 14 paeva. va

14, juul,
21, yuut.
21. juul.
4, alg,

4. aug.
11. aug.
1, sept.
|. sept.

Li. aug. 28 pieva.
Il. aug. 21 paeva
l. sept. 42 paeva
25.aug, 2] pdeva
15. sept. "42 pileva
l. sept. 21 paeva
15. sept. 14 pileva
29, sept. 28 paeva

Hinnacd: | Juuni,
| Mar & sept. yuull,
soidud aus.
$763.00 $905.00
$382.00 $453.00

$77.00 $91.00

Taiska vanuile
Lastel

10% sissemaksu, mida ei tagasta-
ta.iuleb maksia koos kohareser-
vatsiooniga. Reservatsioon teha,
samuti piletihind tasuda vihemalt
30 paeva enne 4raséitu. Loobumi-
se juhul piletite ostu jarele, vilja-
arvatud haiguse voi surma juhtu-
miga, vGetakse piletihinnast 25%.

kes elavad praegu Kodu-Eestis ilma *4

tusse oma migihaimn viimase sal.
mi."

vabaduseta. ja inimdigusteta. Nende.
méodtetega lanlame’ sila’ troopika oh- |

Meeldiv ja ‘meeleolurikas koosvil- |

bimine kestis hiliste tundideni,

tena, kus on esile toodud erinevate

rahvaste patud, mis on ‘V. Testamen- |

dis kinninaelutatud, Ta vdrdles neid

‘tanapdeva olukorraga, kus esinevad
‘sgamad nahted,

ainuit teistsuguste
nimetustega. ,Usklikkude inimeste-
na ei saa me mGGda minna poliitilis-
test kuritegudest, mis. on Jumaia
vastane tegevus. Meie lootus on ai-
nult Jeesuses Kristuses,
uueks teeb ja inimkonna vabastab,
Meie eesmark ei. ole mitte ‘kohtu-
moistmine. Meie kchuseks on naha
asju Jumala silmade labi. Peame

seisma- patu vastu nii iiksikisiku kul

ka terve rahva osas, siis oleme. tée-
lise iseseisvuse eest vditlejad.” |
Kiriku palve pidas Uhendatud Ke-

guduse jutlustaia dr. Artur Proos ja

paevakohase liturgia laulis ortodok-
si preester dr, Eugen Ruus koos Ees-
ti Segakooriga: ‘keda juhatas Helmi

Tutti. Orelil saatis: Sitri Muna, Koor
laulis, veel Thomas Vaga poolt Soo- .

me keelest t6lgitud ja eestlastele ko-
handatud sdnastuses Sibeliuse _,Fin-
landiast* Gh usu Eesti’. Langenute
malestamiseks Jauldi Lipu ,Koju
mind vige". Kiriku kerjandus anne-
tati Eesti vabadusvéitlejate. toetami-
seks kodumaal.

*

| Vaea segavaks. ‘kujunes Uhendatud .

Koguduse kiilaligkGneleia . USA-st,
kes end tutvustas ,-Issaskari“ liku-

mise liikmena. Ta viitis, et [ssaskar
— Jaakobi viies poeg olla Gnnistatid.
-aegade ja tahtede iundmisega. Nil

nagu ‘koik valeprohvetid, mii ka see
koneleja opereeris pooliku téega,
mis on tavaliselt ‘kéige effektiivsem
vale, Nimeit Jaakobi poeg Issaskar
Onnistatt tema mugavuse parast or-

jaks! (vt 1, Moos, 49:14,15,) Issase.

Karlidid* on nn, uuesti arganud, ena-

muses endised Kristuse eitajad ja

vastased, kes iitlevad, et nad on dn-

nistatud aegade ja iahiede tundmi-

sega ja valmistavad teed N. Liidus,
kus olla tohuiu usuline . arkamine.
KOige . populaarsemaks kohaks olla

Tallinn, kuhu téttavad twhandetesse.

ulatuvad . usklikud, enamusds n60-

red, igast N. Liidu urkast, et pidada

miltinguid. Diapositiivide. hulgas oll

‘ka valguspilte Tallinnast ja rahvast
tulvil Kirikutest, mille tagapohjal
vois nha eestikeelseid »rahu". 1oo-.

sungeid. Oli vaid kahju meie ini
mestest, kes heas usus neid ohtralt

toetasid.

VJ.

kes kok -

Montreal. (514) 282-1173

gee eb gee Ee el ek |e

-PARG MALESTUSSAMBALE KODUMAA
KASVANUD MANNIOKSTEST

Kiimnenda Balti Ohtu Parlamendimiiel puhul korraldatt Otta-
was mitu iritust, millest varasemad olid Balti kunstinditus riik-

liku arhiivi: natuseruumides, raamatund

— HINNAD .

: Winnipeg —

4,aug. 49-pileva —

apes HINDADEGA,

HELSINGI V6i
STOKHOLMI-
Nijiid on Apex lendusid nii Helsin-
sisse kui Stokholmi. Tinnairi uue
sdiduplaaniga on voimalik reisida

sit. igal ‘kolmapdeval, reedel ja.
pithapdeval ja tagasi tulla ‘kolma-

ndeval; laupaeval wot piihapdeval.
Mai & . Juunist
oo sept.  augustini
§ 798.00 $ 987.00
894.00 -. 1083.00.
Suidbuyry —— 974.00...
Tienrnins ~ "4062.60 +
Sault Ste’ Marie: 960.00.
Thunder Bay ~~. 960.00
960.00
1036.00.
1036.00
. 1036.00
1036.00.

Montreal

1251.00
1149.00
1149.00
1149.00
1225.00
1225.00
1225.00
1225.00

Regina
Saskatoon
‘Edmonton
Calgary *
Hinnas ej ole Kanada lennuvillja-

maksud $12.50, Apex-hind voimal-
dab 7—.pievase Helsingi reisi.

stokholm qn vastavalt 14—90 pie :

. Reis: tuleb reserveerida ja
maksta vahemalt. al paewa enne
arasoitu,

AUTODE UURIMINE
Soome kijlastuse ajal voib Finnair
Teserveerida teile auto lennuvaija-

| le. Auto warimine nadalas maksab

alates $350.00, Iga lisapdev $50.00,

FINNAIRI Jw

PY HKUSEPILE?

Voite lennata Soomes 15 piaeva

jooksul piiramatuit soome lennu-

limdel.  —-Pileti hind on ainult

$235.00.

FINNRAILE PASS

Reisite Soomes
edukalt ja mugavasti. Pilet digus-
tab reisima piiramatult kdigis rei-
sirongides Soome plirides 22 pae-
va, &paeva pilet maksab $72.00 ja
15pieva pilet $105.00.

| |

Toronto (416) 362-1811

Backs

raudteepiletiga .

MAJUTUS
MHOTELLIS |

_ Meie hotellipakend tee teie ole-

mise veelgi kholpsamaks. OGbimi-
ne 2-Inimese ruumus maksab yaid
$45.00 Sépaevaks. Vdite ddbida
kéigis Sokos Aotellides soomes ja.
Kalastajatorpas voi Interconti- |
nenialis Helsingis. Hinda kuulub
ka hommikusook. Hotellipakend -
on maksev alnuit juunis, jun ls ja.

augustist 1982 ja seda vib reser-

veerida Finnairi kaudu.

STOKHOLMI

,RISTLEMISED"

(CRUISE)

Ainult $189.00 isiku kohta. Nauti-
ge 2 GGd kestvat edasitagasi reisi
tile Ladnemere Stokholmi. Veeda-
te paeva Stokholmis. Reisihinnas
on ‘kabiinimajutus laevas, 2:-hom-
mikus60ki, 2; dhtusddki pubvet-
lapast, Stokholmi edasi-tagasi sdi-
dud turismibussidel, 214-tunnine

‘ringsoit Stokholmis. Kui teil on

rohkem aega, vite kogeda Stok-

. holm ,,taisristlemist", kus kahe

Silja Line laevas veedate.unusta-
mata Ohtu Helsingist Stokholmi
Ja tagasi. Teil on voimalus yeeta
2 paeva ja iiks 66 Stokholmis, kus
majutuskchaks on Hotell Reisen
— Gamla Stan'is. Hinna sees on
ringreisile lisaks 3 hommikusddki-
ja 2 Ghtusddki puhvetlauast lae-
val, hotelli-majutus, Kabtini-maju-
tus oma mugavustega ja edasita-
gasi ‘soit turismibussiga Stokhol-

mis. Reisihind ainult $239.00 isi-
lcult.

Kdik ilaltoodud eripakkumised
Mmutiakse ainult Finnairi Atlandi

— lendudega koos. Toimige kiiresti,

sest 1, aprillist;aiates hinnad tou-
sevad.,
Koikide

Tahelepanu: lendude’

hinnad on kehtivad 1. jaan. 1982

‘ja voivad muutuda ette teatamata.

‘Vancouver (604) 687-7582

‘Teadaanne.
pensiondridele

‘tus Ottawa keskraamati-

kogus ja erinditus Ottawa i iilikooli ,,Unicenter'is". E.V; aastapdeva
eelohtul asetati pirg langenute miilestussambale. Oo

Parlamendithoone ees on iiks um-
Mareune tiigikene mille keskelt tou-
sevad gaasimullid mus
moodustavad igavese,
leegi Kanada foderatsiooni auks.

‘Reedel, 23. veebruaril kell 17,00 ko-

‘gunes selle iimber eestlasi ja mit-
Meld poliitikuid parlamendist, arvult

Saja ligidal, nii Ottawast, kui ka suu-
rel arvul Montrealist. Nagu kones
mMargiti oli esindajaid ka Kanada
moélema dokeani darest ja vahepealt.
Leegist siiiidati viisteist térvikut, et

‘hiljem tiheskoos minna léhedalasuva

shdades milestussamba

langenute

Juurde parja asetamiseks. |
Leegi paiste! Walter, Pent {kes

asendas IImar Heinseod, kes oli mu-

Jal kinni), selgitas vOGrastele miks—

Kanada eestlased oma uwues eluke
has leiavad vajalikuks tana siia kok-
ku tulle. |

- Térvikute valgel mindi koos Ceno-
Aupeakonsul ilmar

laphi juurde.
Heinsop asetas parja langenute ma
lestussambale rdhutades asjaclu, et

ésindajad on toesti ookeanist ookea-.
Hint, kuna parjakandjateks on neiud

Virve Sandstrom . Dartmouthist At-
landj aarest, Linda Varve Ottawast
ja prouad A, Vaga ja Katrin Marits
laanest, VYaikse ookeani direst.

Parg oli toodud Montreali Eesti -

Voitlejate.-Uhingu ja Montreali
Skautide Kalevi lipkonna poolt, val-
Mistatud Eestist toodud seemneist

Lattemiel kasvannd ‘mandide oks-
est,

siitidatult.
tuules lottva

 Aruja kogust.

Sellé ‘Vabariigi aastapdeva eelGh-
tule langenud siindmuse kohta mar-
kisid kaasaelanud parlamendiliik-

‘med hiljem, et see olnud ilusam ja

liigutavam mida nad kogenud.
Parjaasetamiselt mindi edasi kams-

tinditusele ja hiljem Vabariigi aasta-

paeva aktusele.

Enne leegi- tseremooniat olid - nii
Montrealist tulnud kui ka teised

osavétjad kutsutud Montreali paria-
“mendiliikme Hat Herberti kiilaliste-
na hilisele einele }parlamendi ruv-.

Tes.

NAITUSED

Kunstinditusel oli’ eestlastelt 18
tood kiimnelt kunstnikult nimekirja
jarele: Deborah Kehkla (4 t66d),
faan Kingisepp (4), Abele Lee (4),
Merike Lupus (5, Andres Manniste
(1), Eric Pehap (1), Jaan Poldaas
(2), Ants Reigo (2), Joann Saarniit
{ft}, Lem (Lembit}) Soots (1 tds).
Uheksa [ati kunsinikku esitasid .13
té6d ja leedulastest 8 kunstnikku ‘16
166d, Naditus kestab neli nddalat mit-
mekultuuri ministri auwpatronaazhi
al,

Raamat aitus nagusas, ? aastat

_ yanas Ottawa raamatukogus kesklin-

yas kujunes teistsuguseks kui oli
kavatsetud. Eestlaste poolt esitati
kahes vaatekastis umbes 40 Kanadas
valminud raamatud valitud dr.- E£.
Haigestumise tottu
perekonnas langes ulespanemine oc

tamatult Ende! Peremi ja Valter Al-

Eesti Pensionaride Klubl Toron-
tos jarjekordne koosvilbimine tol-
mub neljap., £8 miirtsil kell 2.3
Eesti Maja suures saalls. Kiilalisena
esineb Toronto Eestl Meeskoor ja

. Leida Jarvi.

Koik teretulnud!

I
L
I

EELK Léuna Floride
koguduses

peetakse kevade alguse jumalatee-
nistus 21. martsil kell 3 paeval Christ
Lutheran kirfkus — [955 E. Oakland
Park Blvd. Ft. Lauderdates. Jutlus-
tab Gpetaja Andres Taul Torontost..
Orelil E. Alhk, Soltstid,’ laululehed.
Pirast jumalateenistust toimub
koosviibimine kohvilauas,

berti. Glgadele, kusjuures meeskon-

na vahetuse tottu jar iile andmata

eripakend baltimaade kaart ja Vii
ve Torki vaimistatud selgitavad se-
delid raamatute juurde ja liihike
iilevaade kanada eestlastest ja nende
tegevusest. (‘Kuna naitus kestab veel
paar nadalat siis loodetavasti saab
seda puudust parandada.) Emil Eer-
me poolt saadetud vatik eksliibris-
test polnud ka esitatud. Leedulastelt

oli neli vGi viis raamitud -margiko-
gu pisut eemalasuval seinal. Latlaste
Taamaguicl Wide ei esinenud — vist

seepdrast, et netl oli ilikooli ruumi-
des olnud eriline Torontos valmista-
tud randnaitus (mis aga kahjuks —
enam polnud 25, veerbuaril nahtav),:

EA.