RAHEL OLBRE!

IN MEMORIAM

Meie héredaksjdanud kultuuriloc- .

-jaist on manala teele asunud jalle iiks

teeneline kuju — Rahel Olbrei. Tunne- . —

me teda iseseisvast Eestist eesti bal-—

_. leti loojana ja selle viljaarendajana,

kelle tantsukultuuriline panus oli nil.

pohjapanev, et tikski selle ala eri-

teadlane ei saa médda minna Rahel -_

_ Olbreist. Kui palju toredaid kunstilisi
elamusi onita annud paljudele, kel oli
énn naha ballette ,, Estonia” lavall!
Olgu siin edasi antud moned read
kadunu eluloost. ,
~~ Rahel Olbrei siindis 1. augustil
1898 Tallinnas muus{kaar omaniku
_tiitrena. Kommertsgiimnaasiumi |d-
petamise jarele 1918. a. astus ta ,.Es-
tonia“ teatri asjaavatud tantsustuu-
dio dpilaseks, sesi tantsust oli-ta hu-
 vitatud juba lapsepdivest saadik. Pa-
 valleelselt setlega sai ta E, Litvinova
iantsustuudios aastatepikkuse tebni-
lise valjadppe rangete klassikaliste
 traditsioonide alusel. ,,Estonias” sil-
— yenes noor tantsitar tantsu sisemis-

tesse ja emotsionaalsetesse viljen-

dusviisidesse, tihtlasi avastades en-
das kutsumuse omaloominguks. Ra-
hel Olbrei pdhjalik stivenemine oma
kutsealassé dratas muidugi teatri
juktkonna téhelepanu, kus ta jark-

jérgult tantsitari kohusiustest iile vii-

di-tantsude seadja ja tantsude looja
_ kohustustesse. Nii kasvas Rahel Olb-
reist pikkamO6da valja koreograat ja
lavastaja, kuni 1925.4. ta nimetati
»ustonia®  teatri balletmeistriks.
Miitid algas tal vilj akas ja kauakestev
elut6G. oma kutse alal, .Ndudis
vaga . suri pingutusi,. et. luua
teatri juurde korralik -tantsurtihm,
mida oli ju pidevalt vaja nii ooperi

kul opereti lavastustes. Rahel Olbrei .

suidamesooviks oh aga éhtuttaitvate
tanisulavastuse ladbiviimine. Aastate
mididudes tdituski ta siidamesoov —
iile ,,Estonia’ lava rultusid ride bal-
lette, nagu ,,Roheline float’, ,, Luike-
de jarv"; ,,Paéhklipureja”, ,,Giselle’’,
,Punane moon", kuni Ed. Tubina
meistersaavutuse ,,Kratini’
mille etenduse keskel tabasid teatrit
vaenlase siiitepom e havitades
meie uhke kunstihogn

Rahel Olbret coreopreatina asetas
_ alati peardhu kompositsigonile, mil-
les karakterite ja stiili tihtsus, kos-
iiitimide sobivus, labielamuste stiga-
vus ja selgus, Laval arenevas siind-
mustikus pidi tehnika alluma draa-
matilisele valjendusoskusele. Kadu-
mu polnud kunagt rahul pubtvalise-
ga, kuigi see vdis olla isegi virtu-
ooslik, ta otsis alati sisu, isikupdra,
omaloomingut. Alati oli ta wute idee-

de ja valjendusvoimaluste otsija, mit-.

te kunagi rutiinilangeja voi kopeeri-
ja. Kdiki neid ideid suutis ta 6nnes-
tunult ile kanda praktikasse. Paljud
_ keiitikud eelistasid tema ballette vi-
_lismaa omadele, peamiseit etenduste
sisemise pinge, ilmekuse, liigutuste
. leidlikkuse ja mitmekesiduse tottu,

kuigi meie tantsijate tehnika polnud |

veel joudnud: vanemate tantsumaade
tasemini.

1944.a. suur pOgenemine lépetas

kadunu suure ja vadrtusliku elutéé.
Koos oma abikaasa Hanno Kompu-
sega pdgenesid nad Rootsi,
1951.a. siirdusid edasi Kanadasse.
Montrealis rakendusid mélemad tee-
nekad kultuuritegelased kohalikku
teatritOosse, kus kadunud nditas haid
lavastuslikke voimeid ,,Kalurineius”
ja , Mikumérdis'', Torontosse asus
' Rahel Olbrei 1981.a. kevadel, kus tal
peagi tuli astuda kangelaslikku vait-
- lusse haigustega. Tema viimsed aas-
tad nditasid nii kujukalt Jahkunu
suurt fahtejoudu, nagu igavesti ptisi-
yat vaimset erksust ja lootust, kuni
12. dets. 1984.a. saabus Suur Paastia
‘ja vabastas teda raskeist kannatus-
test, andes talle l6puks nij kubjaga
drateenitud rahu.

Kallis Rahel, oled niiiid oma maise
~. teekonna l6petanud ja oma nime jat-
nud nagu raiutult eesti kultuuraja-
lukku. Sinw iillas, idealistlik ja vaim-
ne ning on tee! kosmose valgusse.
Helada tahena jétad sa meid maha,
meie cleme uhked sinu peale, aga
meie oleme tihtlasi ka iitlemata kur-
vad.

J. ULAVERE
un

KURU NONNA?

. ® Esmasp., 31. dets. Hamiltoni Ees- |

i Seltsi une aasta ball Conventien

Centre’is, 115 King St. West, alguse
pa kl. 7.30 6.

® Esmasp., 31. dets. wueaasta ball
| Seedriorul algusega ki, 8 6..

| @ Esthasp., 31. dets. Meeskoor’
aastavahetuse Ball inn on the Park
hotetlis.

 Esmasp., 31. dets. Eesti Maja-

uueaasta-vastuvdiu ‘bell algusega
Ki, 7 0.

® Pihap., 17, veebr. Kabi Larete! :

Klaverikontsert . Walter Hallis
(Queen's Park) algusega kl, 3.30 p.

1 NEA HN

valja, -

nesid —

kust .

Kuid Ghel paeval —

Asta Willmanni
malestades

Teade |
jaidavast lahkumisest 3. dets. tabas
kdiki siigava vapustusega, See kao-

tus ei plirdu ainult tema lahemate

s6prade ja kutsekaaslasiega Valis-
maises Eesti Kirjanike Liidus ja
PEN-klubiliikmeskonnas, Temaga
kaotasime ithe tiisedaima rahvusliku
vabadusvoitleja
moddtmes.

Asta Willmann siindis 2. okt 1916
Tallinnas, éppis Tallinna Kommerts-
siimnaasiumis ja teatrikcolis. Todtas
seejdrel 1937-44 Parnu ,,Endlas*
nditlejana-nditejuhina. Elas pogeni-

kuna Rootsis, tegutsedes Stokholmi -

eesti nditetrupis ja Vanocouveris
Kanadas,-kus lépetas Briti Kolumbia
tilikooli (1955) ajaloo ja poliititise
filosoofia alal, Siirdunud 1960.a.

USA-sse, jatkas Gpinguid Yale’i ihi-
‘koolis, saavutades sealses School of

Drama’s M.F.A, kraadi draamakir-
janduse ja nditejuhtimise alal. Sellele
jarenes kutse asuda tddle draama-
osakonna junatajana konservatoo-
riumi juures Hartfordis. Sellest ja
jargnevast atastust mdletavad paljud
eestlased tema kiilaskéike kunstili-

‘selt pohjakult labitéotatud ,,tiheini-

mese-teatriga’ eestlase keskustesse,
kus teda alati pikisilmi oodati.
Juba kodumaal: drkas Asta Will-
manni huvi ka foova ilukirjanduse
vasta, mille tulemusel temalt 1938.4.
ilmus néidend ,,Ema jutustus", Jare-
paguluses  luuletuskogu
» Thutiksi" (Stokholm 1950), novelli-
kogu ,, Lumm" (Toronto 1955), selle-

le jargnevalt 5-kéiteline suurromaan -

»Peotais tuhka, teine mulda“ (Lund
1967-68), romaan
(Lund 1975) j.t., eriti luulet.

Otsese kiriandusliku

tgiaga Organiseerimis- ja vabadus-
voitluslikule téole Eesti PEN-klubi
esimeessekretérina, Sellega liituvad
ennastohverdavad ja kulukad kohus-
tused: viisid teda paliudel kordadel
rahvusvahelise PEN-klubi kongres-
sidele reas eri maades ja eri maailma-

jasudes, kus tema ja ta kaaslaste °

selgitavad sénavétud ning téelised
sOnasGiad on olnud ténaseni pohju-
seks, et Puna-Venel koos oma sulas-
orjadega (eriti aktitvse Ida-Saksa-
maagfa eesotsas} ei ole osutunud
vGimalikuks suruda Eesti PEN-klubi
rahvusvahelist PEN-foorumilt valja
ja Vaikima. Et selgitada lahemalt sel-
le stigavat tahtsust meie vabadus-
voitluses, selleks vajaksime eraldi
artiklit, mis ei kuulu kdesolevasse.
ja loodetavasti
yarsti — tuleb kellelgi kaaspentasel,
kellel Asta ikka kannatliku ootamis-
ajaga armastas meenutada _,,alati

sObratiku'' sekretérina kohusiusi ja -

saata tilevaateid tehtud tidst, kirjuta-

da paberile ka see iilitihtis osa lah-
kunu elust, todst ja kohusetundlikku-

gest,

Kuuldused tema tervise halvene-
misest ja dhvardavast ohust ulatusid

tema lahemate so6prade ja tuttava-

teni ldinud aasta joulueelsest ajast —
alates. Ometi e} osatud Karta kdige .
—halvemat. Ka veel paar kuud tagasi

oli tema teletonikone tihe lahedase
sébradega julgustavalt optimistlik ja

{dis Shutavat kuraasi. Kas Asta toi-
- mis siin osava naitlejana? Kas piiiidis

ta petta ennast ja s6pru? Nendele

kiisimustele on andnud ta ise vastuse

allakirjutajale teadaclevalt oma vii-
mases luulepdimikus ,,Fikellegi hin-
gemaa’, mis ilmus ilma kirjutamis-
daatumita ,,Tulimulla* 1984.4, esi-

--meses numbris, Tsiikkel, koosnedes

kobs titel huuletusega 6 méttepithen-
dusest, tundub olevat mitte vahem
kui luuletaja otsusekindlalt rahulik

vaimne: testament, Paistab, nagu ei

oinuks tema jaoks lahema tuleviku
ees enam hulk aega tagasi thtki sa-
laduskatet. Tema vaimset ja krist-

likku suurust téstab see veel kér-.

gemale, palju kdrgemale. On raske
leida paremaid ja iilearune kulutada
tiihje sénu tema mialestuseks, kui
esitada veel kord see vaimne suurus,
mida {a ise triikis avaldas, Olgu see-
parast lubatud tsiteerida tema hilis-
loomingust jargmised read:

_,,Vaevade vahel/valude ahel/ ja

nende kahe vahel —/varsike vaike/

slinni-dngis./Saadan su, tilluke, laia
maailma,/ ehk leiad helded véérva-

‘Asta Willmann-Linnoltt

rahvusvahelises .

-,Hundisdidul"

joomingu |
_kérval rakendus Asta Willmann
varsti pdrast dr. Linnoltiga abiellu- -
mist ja igapaevasest toGkohustusest -
valjaspool kodu vabanemist taie ene- .

 90O0000000004

-Skautlike noorte

—< Metsajoulupun

Toronto gaidid ja skaudid on aes.

taid jatkanud ilusakskujunenud tra.
ditsiooni, kogunedes riddal enne jay.

_tupiihi tihte linnaparki, et eemal lik.

lusest ja'dripdeva askeldusist, unys.
iada hetkeks timbritsev kiire elutem-
po, siiiidates kiiiinlad elavate punde

“a  keskel iseendale rddmuks’ja taeya-

isale kiituseks.

Kiesoleval aastal toimus seiline
kogunemine esmaspieval, 17. dets.
Toronto idaosas asuvas Wilket
Creek'i pargis. I!m ei olnud j6ulune,
Kraadiklaas nditas plusskraade, Na.
dalat poolteist tagesi maad. katnud

_lumekord oli kadunud. Mets oli tume

ja siigisene.

Varjudena liikusid nooréd hundud
ja hellakesed, nendest vanemad gai-
did ja skaudid, juhid ning noorte

vanemad. KOik, kes olid leidnud aega ©

pogeneda pooleks tunniks tdnavalt
parki, et kuulda eestikeelset jéuju-
evangeeliumi.

Kui siitidati kittinlad maastikul j ja
osalejate kdes, muutus umbes seits.
mekiimnepealine inimgrupp omapa-
raseks joulukoguduseks, kellele pj-
das jutluse Vana-Andrese koguduse
Opetaja Udo Peterson, Opetaja Peter-
soo, olles: vaimulikuna ka skautliku
organisatsiooni vormikandev liige,

tunnetab j6ulumeeleolu vabas loo.
duses, Shtuselt ‘miistilises metsas ja

jagab seda oma noore ja vana kuula-
jaskonnaga. Isegi kirikulautul on
erinev kaja lageda taeva all kui on
seda puu- voi kivikiriku seinte vahel.

Ukskdik, mis ei oleks pdhiused,-

kuid peale noorte ndeb metsajéuln-
puul taiskasvanuid vanemaid ja va-
navanemaid, kellede Japsed ammu
iseseisval eluteel, Nad tulevad ikka
ja jalle tagasi Ilma noorie metsa-
joulupuuta ei tule diged jdulud.
Lithikese jouluteenistuse lapetasid
gaid- ja skautmaleva juhid nedr.
Anne-Mai Kaunismaa ja skm. Egbert
Runge soovides kdigile hiid rahupii-
hi ja parimat uut aastat. Gaidide
poolt oli , kirikulistele" soe kakao.

i
1

19$0400400000000

Kéikideks kindlustusteks |

H. LATER & CO. LTD.

Insurance*

1482 Bathurst St.,
Toronto M5P 3Hi |
Tel.: 653-7815 ja 653-7816

Vanapoiss (59) soovib abiellumis-
FUTYUSE .

-lesega (40 a. vd! noorem). Uks ~

kuni kalm vaiksemat last soovitud:
Talvitused Flaridas. Kirjad selle
lehe talituseie maérguséna ,,59" all.

BON AIR APPLIANCE SERVICE

--PARANDAME

kulmutuskappe Ja pliite — igat bit xy

ty 31 aastat todpraktikat yy
Tel. 535-9234 — Peter

»-MEIE ELUY

_NELJAPARVAL, 27,  DETSEMBRIL - THURSDAY DECEMBER 27°

ies ee! Le

Ténu Parming
USA Vilis-
ministeeriumi
juurde.

Dr. Tonu Parming, kes on eeine-

yal kiimnendil olnud éppejéuks

me oF x
a - OF, a
Pe
i eC ai
. = ™ . .
Se eae
PRTC NR re
7 . u
Re, a . ;
oo, Ae. :
aa wt .
: : 28 at an .
Le - nn
rerectit,.: ”
ae. . oa a re)

‘the r
: Dota - Ps
- = at
et ee a
1 es ah,
"= fn, =_s . ‘Ws i it
Sr
a toot oe
r co

_ . a"
_ -— = 2 — ms on emn oe ote Fr
Se ee Se ee, ee a
beer ok )
=
a
. . . Pat

Marylandi iilikeolis, maarati vas- ee

tutavale ametikonale USA Vilismi-
sisteeriumi juures, kui Valisteenis-
tuse instituud? Noukogude Liidu ja
Ida-Euroopa osakonna juhaiaja.

alisteenistuse instituudi mitme-
test erikursustest kaib aastas umb-

kaudselt labi kaskkiimmend tuhat Ane

riigiteenistujat.

Lisaks Néukogude Liitu ja ida-

Euroopat haaravale pragrammile

allub dr. Parmingule Soomet pun-
dutav erikursus.

Dr. Parming on saavutanud rah-
yvusvahelist tunnustust omal erialal,
kusjuures fa on suunanud oma pea-

tihelepanu N. Liidu rahvus- ja rah-

vastikuktisimusile. Tema teadusli-
kud té6d puudutavad eelkdige Balti
piirkonda. Dr. Parmingu sulest on il-
munud artikleid juhtivais rahuvsva-
helise levikuga teaduslikes ajakirja-
des, nagu nditeks Population Stu-
dies, Soviet Studies, Slavonic and
East European Review ja Slavic Re-

view.
Otseselt Eestist ja eestlasi puudu-

tavaist (dist vGiks esile tsta erilist
(ahelepanu dratanud lihimonograa-

fiat The Collapse of Liberal Democ- -
racy and the Rise of Authoritaria- _

nism in Estonia (London, 1975) ja
Elmar Jarvescoga -kaastoimetatud
koguteost A Case Study of Soviet
Republic: The Estonian 5S5R (Boul-
der, 1978), T. Parmingu sulest pari-

neb ka muuhulgas USA eestlasi ka-

sitlev kirjutis mOStuandvas koguteo-
ses Harvad Encyclopedia of Ameri-
can Ethnic Groups (1982), ning peat-

selt ilmuv tilevagde eestlaste sisse--

rinnust Uhendriigesse, Oma avali-
kes loenguis ja teaduslikes ettekan-
deis on dr. Parming tihti kasitlenud
lisaks Eesti sotsiaalpoliitilist ajalugu
ia Uhendriikide eestlaskonna mil-
mepalgelist arengulugu.

Dr. Parming on osalenud teadus-
likel konverentsei! mitmel maal je

mardril, ning ta on mitu aastal kuu- -

lunud Eesti Teadusliku Uhingu
Ameerikas, Balti Teaduste Edenda-
mise. Uhingu [AABS)} ja Slaavi Tea-
duste Edendamise Uhingu [AAASS}
Washingtoni osakonna juhatusse.
Tema eestvedamisel ja kaasabil on

_kirjastatud oma kiimmekond inglise-

keelset teaduslikku teost Eesti ja Bal-
ti plirkonna kohta.

-Tonu Parming stindis Parnus 1941.
aastal, saabudes USAsse Saksamaa
kaudu. L6petades Princetoni tilikooli

slirdus ta riikliku  stipendiaadina

Helsingi tilikooli juurde, kust naas-
des USAsse doktoreerus Yale tlikoo-

iHjuures. Vahepeal teenis ta viis aas-

tat USA sdjavae eriiiksuste kooséei-
sus ohviiserina, kaasaarvatud Kagu-

-Aasias, olles hiljem tilendatud majo-

riks armee reservis. Akadeemiliselt
kuulub dr, Parming Hesti Ulidpilaste
Seltsi.

lugelad, arge unustage oma

sopradele soovitamast
»MEIE, ELL"

nemad,/kes su pdiksesse sooja pane:

vad./'Oma viimses mottes ent hoian
ma sind,/ kuid sina —/&ra tildsegi
mileta mind.''-

»Valul on trummid, miirtsuyad
trummid,/ paukuvad l6dgid Ja tirin,/
umbtigedal rivil/ nad kargievad juba/
su siidame lavekivil,/ umbdéudse] jr-

vel — ja su laugude alla/ poeb val-

guse varjunev varin./ Tuhka, tubka

kulmudele,/ surm an saabunud ulina-
dele,"

Hell on laubal tuulevire,/laod pil-
gutlevad paokile/liikmeis nurryb
raugus/ imeline —/otsegu-paratu me- _

re paratu kaugus .. ./ halbinult tuigu-

vad valu tuikavad trummid,/trum-—

mid.., trummid .../ labi vere,/ kau-
gusse tile mere.,./ ning kergena,
pehmena, otsegu ehmena,/ vdilitle
enese heleda ehmena/ liugleb su
meeletu soov/ taeva ja vete/ suudluse
sinisesse:/ uskuda imedesse! // Ent sa
tead,/ kas karjud voi nead — / tuhk-
hallina sadestub kaduvik/ peagi gu

kulmudele, igidise varju heidah

igavik/ su elu ulmadele.‘'

Ime ei stindinud, aga vahestest

meist jadb piisima lahkunuga viheg!
vorralday vaimne SULTUS.

JOHANNES KAUp _

TONU PARMING

SIENDUS

VabadussOja 66. aastapdeva tahis-
tamise kirjeldusse, mis ilmus ,,Meie
Elus' nr. 49, on juhtinud eksitav
viga. Harald Mandel iitles oma ka-
nes, et lithikese.ajaga ehitati iles

55,000 wut talu, mitte 25.000 nagu
lehes oli toodud. Palume eksitust: | |

vabandada,

SGUUUSUEINOQOLUS9 14411 NELUOUESEGSLTFEDGOUUUGSU SN EUDEDREEEAS 1411

PLUMBING, HEATING
and REPAIRS

Oli-, gaasi-ja élaktriahjud, korstma- > |

voodrid (chimney linings).
Abjude puhastamine © Eesti ari
ROLAND KULLIK
Tol. (416) 275-1280

AMT MNNARD 4

-juhatusel,

»Meie Elu“ ni, $2 (1817) 1984

Puhkpillide ansambel Alfred Kelder'i juhtimisel esinemas Eest!

Pensionaride Klubi joulukoosviibimisel Eesti Majas.

Foto — 0. Haamer

400 pensiondride joulukoosviibimisel

Pensioniride .Kiubi jéulukoos-
viibimisel neljapieval, 13, det-
sembril ali ligi 400 osavatjat, Tuli

tsegi juurde asetada lisa laud, at

kiki mahutada.

Koosviibimise avas tervitussona-
dega esimees F.Terts. Uhislaule ,Ma
tulen taevast tilevalt", mida saatis
puhkpillide orkester Alfred Kelderi
jargnes Opetaia Elmar
Péhn’a liihtke stidamlik ja kaasa-
haarav kéne ja palvus. Opetaia ldpe-
tas tuntud taulusalmi sdnadega:
JOulupdike paista sa sinna, kus mu
kodumaa.,." Jargnes tihislaul: | Uks

- roosike on téusnud" ja orkestri ette-
_kandena ,,Oh sa 6nnistav".

Klubi Naiskoor, koos orkestriga
Peeter Tammearu juhatusel, esitas
utlelisege iGulukeilad' ja ,Oh 6nnis
ja ptihalik’ ning klubi Naiskoor,
P.Tammearu- juhatusel  laulis:
JAavik'u ,,Joulud”,
»Karjase hallilaul’', H.Elken'i ,,Qh
tulge imet vaadake“ ja M.Pruuli
»J6ulud on siiski'. Viimast ja ka
karjase hallilaulu saatis klaveril

H.Reimann'i |

koorijuht P.Tammearu. Eeskavi
viimaseks numbriks olf ,, Karjased ja
inglid’ {koor ja orkester) P,.Tamme-
aru juhatusel. Orkester Alfred Kel-
der'j juhatusel mangis veel mitu tun-
tud jaululaulu ja koosviibijad F.Tert-
si algatusel laulsid ,,Piha 66°. Ligi
pooletunniline eeskave oli hasti ette-
valmistatud ja sai kuulajatelt fugeva
aplausi. Eriti sure vaeva nagija oli
pubkpillide orkesir: organiseertja iB
juhataja A. Kelder.

Nagu alati, olid ka niitid perenai-
sed virgad kohvi ja tee serveerimise-
ga ja voileivad-ning. muud suupire-
sused olid isuaratavad.

F.Terts tinas Opetaja E.Pahn‘a,
pillimehi ja nende juhti A.Kelder'it,
laulukoori ja nende juhti Peeter
Tammeéaru, perenaisi ja nende abitisi
ning kdiki, kes koosviibimise heaks
kordaminekuks kaasa aitasid.

Jaanuarikun. koosviibimine kor-
raldatakse Tervisvoimlejate- ja Kadsi- |
tédringi poolt. Veebruarikuu koos-
viibimisel tdhistatakse E.V. aasta-
paeva ja mdrtsikuu koosviibimisel
piihitsetakse Klubi 15, aastapdeva.

19. detsembril austati ,,Ehatares* vabatahtlikke joululéuna ja joulu-
lilledega EAK pooilt. Kohal oli 24 vabatahtlikku. Pildil lauju- ja muv-

Niinvee esinemas,

sikamehed Oskar Haamer, Jaak Haiba, Joss Tuvike ja Meinhard

Foto — Elna Kungla

ir

(Algus lhk. 4)

kéigepeall panema summa oma jam-

_ boree kassasse, alles slis vGib ta vas-

tu vétta vanemate ja soprade toetusi.
Skautide ja vendurite aastasesse

iddkavva on sisse vOetud jamboreele

eitevaimistamine, milline lopeks ke-
vadise eel-laagriga ja annaks oskus-
tega kokkukasvanud esindusiiksuse.
Et voistelda skautidega Kanada pare-
miku huigast, selleks tuleb meie pois-
tel pingutada skauttarkuste 6ppimi-
sel. Neil on siiskieeliseid, nad saavad
esiie tdsta eesti skautluse omapara:
eesti keelt ja laule, eesti marke ja
rahvakombeid ning kasit66 d, suurl-
ma omapdrana oleks meie rahvus-
lipp, milline kindlasti lehviks all-

laapris-ja ka pealipuvéljakul. Kavat-

seme tuua eriti esile eesti-ainelist

Maleva staap kocrdinecrib ja
| abistab nou ja JOuga tiksusi jamboree

ot ANO® GIOMBT

eitevalmistust60s ja varustuse mu-
retsemisel, praktiline treening jéab
uksuste juhtide hooleks, majandus-
likud mured eslaleu vanemate kan-
da, arusaamal, et poisid ise huvige
jamboreele ‘ettevalmistavad ja raha
sdastma asuvad.

Organiseerimisel on tihised tiksus- -
te jamboree kilastusretked, mille-
dest ka loodetavasti meie gaidid orga-
niseeritult osa volavad, |

Teatavasti on jamboree iga paev
kiilalistele avatud.

Meie skautide varasemad iambo-
ree-retked on olnud eesti skautidele
autoovad, piiiiame ka sel korral oma
kedumaakonnas Ontarios niaidata
teistele Kanada skautsépradele, et

_ eesti poisid on tublid skaudid!
kasit66d ja rahveatantsu esinemistel, -

_ EGBERT RUNGE,skm
Festi Skautide Malev Kanadas jultt,

VYUDISTECS
Arnold Kokk

»AVIAARJAMAALT
VMARJAMAALE”

Valimik vestekroonikat 1947-84. .
Nelikummend karikatuuri lisanud
OTTO MAMBERG.

' Hind $13.00. Postiteel tollides plugs
saatekulu Canadasss $1.75,

USA-sse $2.35. |
Wwiele Ela” talitus

958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6