TALITUSES.

‘19.50 "0 | |

$22,—
| US$2.00
15. $1.50 -

ja mele vahele meri,:  -
hele ja Soome vahel
S olnd meie ja sao

ne keelemurre:“

ekkimise loo on avval~
Eisen oma raamatus ~

likud ‘muistejutud",

Selle kohaselt saat-.

Binoa-kaupmees oma

ubaga Rootsi poole, -
‘enne targalt kusida
raks Onnelikult koha-

ark vastanud, ‘et Iae-
slig hea Gnn, ui ti:

asia laevas ei lei. .

annutanud kdiki rei-

i. midagi varastatud. -

le. 7 Sellest -Hoolimata
parast Paljassaarest
etsik torm, -.

anud iiks [aéval vii 7

sicmal on kaasas-tiks

, ims: olevat. Opetaja. |

eikkunud. Tema vGt-.
mc ja. pistnud. tasku:

naisterahvas tuleb —
laheb laev..

| Muidy
tehtud teoks, Naine

Kae - kirikuleivaga mo
bud: kui oled tOestj -..

pils paista ennast ja

: heidetud naine ek
, Vaid suur saar ker-

‘temale jateade alla,

d allikas. voolama: Ja. |
m-kandma, nii et Tale
meeca karta, : .

Mud Sained © lootsiku.
roillega haine tagasi

Beud. Laev aga joud- 7

EF Rootsi. Saart haka-

: 5 nimetama ja seda 7

ce praecgupi. -

—70 |

1 EEARREEDETT CANUTE ATTRA

L Leida Marley

- WABA BESTLANE neljapiieval, 5. septembzil 1985 ~ Thursday, September 5, 198)

Prof, F. ar ;
tL esseedekogu’ |

“ADO PARK, ou c.
_ BETHERINGTON, FALLS
 &
PARK
| Advokandid-notarid

365 Bay St. Suite 461. 363-4451
_ Otuti 447- 2017 voi 929-3425”

‘Stokholmis iImus Vilis Resti & fees

EMP": kirjastusel professor Felix i

ad. Oinase wus esseede koou, mis -

-Kannab pealkirja ,,Vargamae tdde 2

Ja Gigus“, Nagu autor radmatu saa- 2
_tesOnas fitleb, on kik: kasitletud &

feemad vahemal voi suuremal mia-
fal seotud eesti rahvaluule ja kir-

-) jandusega, Nagu teose nimetusestki
~ néhtub, on mitmed esseed piihen-

datud A. H. Tammsaare suuITO-
_ maani_,, Téde ja Gigus” tegelaste. ja
tende vaimumaailma vaatlusele,

Kuid tegelikult on prof. Oinase

==, tease perspektiiv palju. laiem, ula-
* tudes geograafiliselt ja kultuuriloo- -

: Toaa Toome, B.A.Sc,LL. B.

_ TOOME & PEASE |

 Advokaadid-notarid

| Yorkdale Place, 1 Yorkdale Road,

‘Suite 207

‘Toronto, Ont. MGA 3At

Telefon 785-5550 |
- Sodus 762-2367 |

_ KOIKIDEKS
_ KINDLUSTUSTERS

HL LATER & CO.
Ltd.

~ INSURANCE BROKERS »
1482 Bathurst St, 4 kord
(Bathurst-—St. Clair}
Telefon kontoris 653-7815 jc:
_ : 653-7816

liselt globaalseile médtmeile. Autor
“On valjunul piratud Balti roumist,

Kirjeldades niiteks Oskar - Lutsu

Lootst-lugude algupérandit-Ameeri-
kas, tOelist Kentuki.. L6vi. Vaadel-
dakse uutest vaatekohtadest . Kale-

vipoja muistendeid, Vana’ Kalevi :

- tarkuse- ja Seitsme Moosese ‘raa-

Matut ning Kangelast'pOrgu .véra-

vas, Uue kirjandusloolise avastuse-

' . 1a on autor leidnud kontakti Huge
“Raudsepa ,,Vedelvorsti* ja scome

Kirjaniku Joel Lehtoneni suurro- @S=eene

_Mmaani - »Putkinotko“ vahel, et ni-

metada mOnda naidet. On juttu dn-
nest ja Sonestrgist, “Mineviku kul-
damisest ja paljudest muudest ni-

.. hetest eestlaste valinu da fantasia
1 maailmas, 3

Raamatu rohkem ku 210 lehe-

} -Kiiljel leidub -ka’ imponeeriv allik- .
| materfalide loetelu ning ingliskeel-
{sed kokkuvitted teose sisusi, kaasa-
“| arvatud isikunimede register, |
Indiana Ulikooli. soome-ugri ja
‘| slaavi keelte ning rahvaluule. pro-
| fessor Felix J, Oinas ‘on. annud jir-
1 jeKordselt. silmapaistva panuse va-

a= liseestlaste -esseistika varamusse,

ELEKTRIK

kuhu juba varem kuulub tema teos.
 Kalevipoeg kitkeis, FF. Oinase
uus teos sisaldab Jithiesseid j Ja laas-

_ te, mis-locdud viimase paari aasta.

jooksul suuremate tOOde ké6rvai.

‘Sisseseaded, uuendused da para

“dused elumajades v6l ettevOtetetca

~ Halling 762-9190
: Litsents or. F-10440

sa ree TT

TAHELEPANU!

‘Parkway Baker’ tooteld on ntifld
.: gandaval ka BROADVIEW DELI-
” CATESSEN? Bets, 141: ‘Danforth .

Ave,

Pa rkway Bakery |

127 Manville Rd. Unif 14
- Scarborough — Tel. 751-0066

Ve civnenmen emma

| nT
BON AFR APPLIANCE SERVICE

PARANDAME :

-- fibmatuskappe fe pte — gat iki

se 31 ‘unstat t00prabtibat *

‘Tel. 533-9334
UT

 palgaline, asutusega kaasa ei, ]#i-

‘Nende Kohta on F. Feldstein koos-.

tanud lilevaate Helix Johannes Or
nas Bibliography‘ .

Oma jirjekordse + teosega Var-
gam#e téde ja Sieus“. on. autor
avastanud paljo wut eestlusé vaim-
sel ja kultuurilisel palgel. Raamat
on saadaval kirjastusest aadressil:

Valis-Eesti, Box 2171, §-103 14.
Stockholm, Sweden, -

Loodi Linda.
Ormessoni nimeline

fond

...,,Phe Embroiderezs |
America™,

"Guild - of

handete jiikmetega erialane iile-

-ameertkalik organisatsioon, mille
“asukoht oli New Yorgis, kolis hilju-

fi oma ‘peakorteri Louisville’sse,
Kentuckys.: Selles asutuses tédtas
viimased 18 aastat meie tuntuim

- pahvuslike mustrite tundja Linda

Ormesson, kes on ending Kehina
korgema majapidamiskoolj opeta-
ja Co |
Linda Ormesson, ‘kes on pubke-
nud, vaid jai New Yorki..Arvesta-__

des tema suuri erialaseid teadmi-'
Si jeti ta ndunikuna N. Y¥. vastava

_tootasuga, Om

VABA EESTLANE
_ TOIMETUS JA TALITUS:

a avatud ‘esmaspievast
reedent keila 9—3-ni |

| Telefonid:-toimetus 444-4823

talitus 444-4832

_ RUULUTAMINE

| _ VABA EESTLASES

| on tasny ajalehe laialdase |
”sJevike tottu.

, Kuulutuste hinnad |

fiks toll dhe! veerul
-esiktiljel

 Kuulntusi vOotakse vastus |
| nadala esimesse ajalehte kunt - |

_£ esmasp, homm., kella.11-ni ja

t nBdala telse ajalehte kuni kol- Z
; > map, homm. kella L}-nt 3

tel. 444. 6832

- Vallaspool tBGnega: a.
223.0080 |
Postiaadress:

9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 388

‘olekut
- Cynthia Tribelhorn teatavaks, et.

 Arvéstades Linda Ormessoni pa-
nust senises téds Guildi joonestaja- .

na ja kavandajana, leodi mainitud
org-i juurde |The Linda Ormesson ,.20prace, kellest uue korra. ajal mit-
Commemorative

Endowment
Fut’.

Guildi juhtkonna - ‘viimasel koos-
Louisvilles, tegi. taekuy

eesmirgitud L; Ormessoni fondi
Joomine on loplikult kinnitatud,

Linda Ormessoni kaudu on ‘latus- -

Ly Parma reisikiré

Sinine Doonau ja vana ‘Euroopa

4 noorusea voi lapsepéive unistused

| On otse himimastav, xuis vahest

takiinmeiks ja nende tiitumine

= iikskOik milliselgi moel toob. meel-
aq tesse omamoodi rahuldustunde. —

- tilise ja kooliaegadel meelihaara-
ej vod valsi ,Sinisel Doonaul'', mille

Johann Strauss on loonud roman-

- kohaselt : kGlab

: mustlasmuusika, nutab viiul, elab
2 armastus ja pOlevad dised lokketu-
¢ led — seda naha scovinuks. kiill iga
4 tetsmeline “tiidruk. Selle lootuse
§ tditumine tundus iisna l#hedal, kui
= Unegaris korraldati gaidide jambo-

s soda. Kuigi sdjakolle oli angel, | lei-
; dis ema: . -

A resti levida,

Maniondliku’ Bsindnakogu ’ esimees J, Vihma oma. abi-
_kaasa ja EV aupeakonsul Ilmar Heinsoo abikaasa Mar-
goti vahel Jéekairu Lastesuvekodu. peahoone trepil Kut-

salu lauritsapaeval.

r
Le

Enesesilitamse sunnil

Rutt Eliaser, Passita ja najata.
EKK 1985. 238 Tk,

Rutt Eliaser, kes pases 1977.
aastal Oe juurde Rootsi katsub nou-

kogude argielu kdsitleva memuaar-
teosega »Passita ja pajata” .vasta-

ta kiisimusele, mis sai esimese
kittiditamisega (4941) araviidud
meestest eraldatud naistest, kuidas
elati primitiivséisse oludesse suu-

natud tihiskonnavormides, kust val- “
_kellegile

japaasuks polnud antud
lootusi, kuna -kiitiditamisel ei olnud

etienihtud. karistusaastaid, Alanud
‘sGda Idikas libi iihendused kedu-

maaga, kui Heid monel maaral saa-
niks olla, R: Efiaser on kahel kor-
ral kitiditatud 1941. a. Tomski ob-
lasti, kus ta oli 1945. a. kevadeni

ja hiljem wuesti 1949, a., jéades Si-
-berisse 1956. aastani, kandes viima-
‘Se karistusaja Krasnojarski krais.. tenanekud aktiivsest metsavendlu-

Sojajaresete Vangilaagrite elust.
on vumastel aastatel munud mit

meid teoseid, kuid tundmatu ‘on

. olnud esimese kiiiiditamisega viidu-

~ 7 ~"’ tesaatus,; kes ei sattunud iiksnes $i-
Ine, suur, paljude. tu-- ,

berisse, vaid samal aijal kogu rii-
Bis valitsevasse naljaperioodi. Nit
ongi teoses vaadeldava aja tihis-

_saamine enesesiilitamise alusena.

Ri Eliaser on kirjutanud viga
élavalt. lubipiltidena.

hoosi MakarevEasse, sealt edasi
tdigasse Vojentorgi teenistusse ja
elust seile asutuse teenisiuses tai-
fas. Jargnesid’ Lasplavi  toédel

' Payolskis, vabas ‘Goreloyka kol-

hoosis, kuni'sdja l6pul:-andis ‘tule-
musi kodumaal asuvate . endiste

med juba korgemail kohtadel, pal:
-¥ve'tema ja ta ema kodumaaie ta-

likult tutvustatud eesti rahvusmust..- |

reld ja iildse Eesti kodukisitdG

1 ala. Tema mustrite kogud on kor-
| duvalt olnud viljas niitustel jne. —

i my " ; sO ' .
7, EE ed

SAAN ALMER

as a — Ne
; set oe a ah cea
" By : . aa
pee

“Tel 293-2128
973-2014 ©

“Teme nus ‘fa parandame van rat
linnas kui ka suvilates. -

COUSESEODODOFEEOeDDoDOTEEOOUEOBeoon

aE Se aS
Bena aa ee Sule —

Jockdiira Lastesuvekodu valguspeol lavastatud. Udumie

on vG0ras nOukogiude jal,
milega sdilitatakse vadrikust. Nii

rangest jga- annab teos ka. elumiarky

paevasest -elust, jagades 19411949
aastate vahe peatiikkideks eriasu-:
kohtadés elamise -alusel. Teekond, .
-Inis algas kiiiiditamisega 14, juulil -
viis esimesena Yaljasaadetute kol-

-sioon, meenutamaks- seda,
eesti rahvas on kogenud, mida va-

Foto: Vaba. Eestlane

gasl tubamiseks. Nit ongi gi sdjaiiire:

sele Venemazle iseloomustavad ke- —

semused iteekonnast Tomskisse,
Tomsk Ja sealt sGit Moskvasse.

Lugeja peab hinge kinni pidama

- sageli koos autoriga kui néib, enam

nagu ej jaksakski vastu - pidada.

‘Kui teised valjasaadetud surevad

ja lootust pole mitte millestki tu-
gevdada, Seleub kwi madalasse vi-

letsusse voib - inimene laskuda ja.

kus. elu

siistmise vaist otsib tuge igast.voi-

malusest, Aga. .valjasaadetud ei
Olegi sealses tihiskonnas nii vaga
eraidatud inimestena, kogu Siberi!
sOjaaegsed. inimesed
mastguselt nilljaga ja Taskuste
vastu.

Viimaseks peatititiks « on nelja: sd . Se Ja B
Sega. Rul tol kaunil juuni-laupie-

jajirgsete aastate elu Eestis, tahe-

sest ja nende karitsest. Siberi ala-
tine toiduklisimus aga on. asendu-
nid poliitilise olukerda sobitamise-
ga, elukoha, t6dkoka ja inimvadr-
se koha saamiseks kuni uued mir-
gid naitavad eelolevat kittiditamist.

Nii Siberis kui ka -kodumaa] on
autoril kontumisi tuntud eestlaste-
ga, keda ta alati aupaklikult titu-
leerib prouadeks:: anakronism mis
kuid

toistest,
kellega ta koos on jaatusraskeld
aastaid talunud,

R.. Eliasers
kaitiemata ka ténapgeval mis-

mida

nad kipuvad unustama, nooremad
ei fea ja moned ehk ei pea usuia-
vaks. Seda e1 toh} woustada, kuna
gee iseloomustab:- the, ja tanapae-

yal leviva rezhiimi tGelist palet.

Hannes Oya

yoitlesid sa- .

milestusteosel on

ree ja dsjase ning noore faidina ol
jutuks, et voiksin sellest osa vétta.
Kriipsu kéigele tombas Jabj majan-
duslike kaaiutluste korval veel sa-
mal aja] alanud Itaalia-Abessiinia

Soda on ku tulekahi ja voib kii-
on ‘ennegi juitunud,
ct el Saada enam tagasi, inimesed
kaovad, noor laps veel pealegi .. |“
Lapse siidanti¢hestay . ohkamine:

agama tahtsin ju naka sinist .

Doonaud" olukorda ei fahendanud
ja Ungari oma sinise Doonauga
Jai nagemata,

Ent vahest tiituvad kaugedki

- unistused. Nii leidsime seekordselt

ekskursiooni, kus muuhulgas oli

 kavas ka nidalane libureis ehk
. ernise uliuue laevaga Doonaud pi-

di algusega Russe. linnast Bulgaa-
rias ja lopetades Viinipa Austrias.

ja pruun,
saastvetest reostatud ja kaotanud
oma kaum varvi— ent ta oli siis-
ki Doonau ta sellest reisist kyjunes
eriti huvitay. ja omaparane kolme-
nadalane retk vahasse Euroopasse

‘Olin sellega tihtlasi aastakiimnete

jarele fide viinud jallegi tihe oma
peidetud unistuse, °

Huroopa-tuur, mis ajaliselt sobi-
vana tundus, kannab kélavat nime
,»Hurmay unistus’ ja labib Jugos-
jaavia, Buigaaria, |
Austria, kasutades reisivahendina
vaheldumisi bussi, Jaeva ja lennu-
kit.

Reis algab sekelduse ja petturau:

val Gigeaegselt lennujaama joua-
me, teatatakse iisna tikskdikselt:

. Hrasdit on edasi Jitkatud 24 tunni

vérra, kuna oodatud liinilenuk pole
Torontosse kohale. joudnud ‘mingi
raasinarikke tottu, Qleme kaotanud
tuurist tihe .pieva, kui jirgmise] ob-
tul koos- oma = reisivarustusega
uuesti lennujaama soidame, Takso-

juhiks juhtub olema. jugoslaavlane,

kes rahateenimise otstarbel -Toron-

fos taksot soidab, ent oma kodu-

maal. sealomandatud rannaddrset
maja ja sugulasi sageli vaatamas.
kiib. Ta hinnang’ meie lennuiiini
-kohta on hiivit ay

Ah JAT tenukiga sGidate! Tea-
te, ms tihtedest JAT koostatud -
pilkenimi on: ,,Just Any Time‘.
Ma ei sdida ammugi enam kunagi
JAT’iga, nad ei pea aegadest kinni,
Nad miiivad 700 sdidupietit kut
lennukis kohti on .vaid 300 ega tea-.
ta teile, kui midagi Jaheb viltu!
See on maailma ‘koige viletsam
lennuiiin. _

Omaenda léppots
kiiresti ei pea n
vaike kohklus selles o
edaspidigi kinnitust.

Vahemere-dirne ‘ajalooline ja

ee ‘praegu peamiselt suvitusinn Dub-

‘rovnik on meie esimene sihtjaam, .

ae kubu jéuame mitmetynnilise oota-

mise ja timberistumise jarele Zag-

Gee rebi suures lennujaamas.

[2 DUBROVNIKU SUVITUSLINNAS

- Dubrovnikus ootab meid juba ees

| reisijuht ja:omamoodi iillatus, mis
7 meile uudseks ja iselaadseks Inaju-
s neb, Nimelt selgub kohe alguses, et
@ seekordsest tuurist pole rohkem
| osavotjaid kui vaid-meie kaks, Nii
& on meie kahe kasutuses tuurijuht
: koos minibussiga terveks nddalali-
EN seks ringsdiduks enne,. kui algab

EONS laevasoit.-

hee ir ee

2 Tete ae
at — =e Re Ais ie
ae ae

Kuninga peategelased, Eero. Laansoo ja Monika Roose.

Foto: J. Saiigl dast saatjast meie esimene Ja aan ja ”

‘Tuurijuhiks on, oil je sihvakas
julgosiaavia . noormees  nimega
Janez ja kui nimetan; et meie oma
vanim poeg on nimega Jaan, sonap
ta: ,Sama asi’. Nii saabki fore-

- El, oma sinist Doonaud ma ei!
deidnud, Ta oli. hail.

-Ungari ning:

‘nas on 17 mosheed, tiirgi

nije jargneb sellele ka veel tei: |
ne. Aga sellest edaspidi.

Hakkab silma. kohe alguses, at
jugoslaavia mehed on enamikus

‘yiga ilusad, pikad, sinvakad ja to-

reda kehaholakuga, Meie ‘hotelli —
restorani kelnerid of valimuselt.

-eranditult nagu valja valitud, $0)2-
 ydeakadeemiast ja peale muu Dal-

tab nende serveerimisstiii ja vilja-
ope omaala vdga head kool.

_. Hotell » Belvedere“, mis meie ko-

duks: saab nii reisi alguseks ku: ka
lopupuhkuseks enne tagasisditu, on

samuti omactie tillatus. Mele saa-_
bumisel on‘ ta alles kahe nadala .
eest avatud, tuliuus ja arhitektuu-

riliselt suursaavutus, ebitatud jar-
sultlangevale kal juseinale. kusjuu-

yes maapoolt saabudes on esimene
korrus tegelikult merepooit vaada-

tuna 16. korrusel - ja toad asuvad

- geliest allpool, koik rédudega ja
‘suurepdrase vaatega . otse Aa

merele, Koryal- ja ajaveeteeruume
Marmorpérandate ja vaipadega
sellises hulgas ja avaruses vaevalt .
kuskil hotellis leidub, sisustatud
kroonlithtrite, nahk- ja sametsohva-—
de ja paljude mugavustega. ,,Bel-

vedere“. iimbrus on alles kavanda-

misel, rand. korrastamisel, kilt -
aga on valmis suur siseujula, so-
jaariym, saun jm. Dubrovniku aja-
loolisest vanalinnast on ta poolteist
km kaugusel, see asub we jahe-
kdaru pakkudes suureparage \ vaate-
pildi,. °

Dubrovnik — nimi tuleb slaavi
paritoluga sdnast tammemets —
dubrava — on ajalooline linn asu-
tamisajagza 7. sajandil, mille edas-—
pidist viljaarenémist titvustas asu-

koht Jahedirse sadamana Aadria
meres, Vaatepilt Dubrovnik vana-
linnale kérgelt maeteelt on niivord

. huvitav ja omapdrane, et seda vae-
valt unustada voi mone telse ko- . |
haga dravahetada saaks, Linna sa-

jandite pikkune ajalugu on miivord
tihe, siindmusterohke ja valitsejate
ja voimude vahetusel kiest-katte
kdinud, et selle pikemaks kirjelda- -
miseks kdesolevaga puuduvad vol
malused. Meid tutvustab kohapeal- .

ne erialajuht paljude ajalocliste =
tdhistega, millest eriti meelde j44b

_ Rectors Palace, mis 1435, a. piissi- -
-rohuplahvatise jarele uuest) ies.

ehitati, ent Dubrovnikut tabanud
havitaval maavrisemisel aastezl
1687 suurelt osalt puttumata jan —
Lossi sisebu omab eriliselt hea
akustika ja seal korraldatakse ©
niiiid vilismailt saabunud maailma
suurkunsinike osayvétul. suvekont-
sere.

_ Napoleon: armee séjatrompetid 7

kuulutasid Dubrovniku vabadusele

surmamarssi,‘* loen pateetilist aja-
lookirjeldust enne kui jouame I
maailmasojale kaasunud ajajarku,

" mis viib Jugoslaavia kommunismi-

kiitkesse, ent marssal (president)
Josip Broz Tite rangekdelise dik-

taatorliku voimu all mitmeti oma

iseseisvust siilitades,
Praegune Dubrovnik gma uute
hotellidega om .peamiselt suvitus-
kuurort, millele erilise lisandi an- .
nab ajalooline tagapohi ja rohkestl |
vaatamisyaarsusi. |

Dubrovnikuga jihema tutvumise |
jarele alustame bussisdiduga abi
Jugoslaavia esiteks rannadart pidi,.

'., kus. mitmel pool jégede suudmeis

mirkame austreile valjakujundatud _

_kasvukohti. Selleks on vajalik eri-

lisj scola- ja magedavee tihinemis-
paiku, kus siis austrite miiiigi val-
mis kasvamiseks aega Hiheb kolm
-aastat, | | SS
Seejirele pddrdume magiteid pidi
sisemaale, Mostar — jallegi ajaloo-

‘Line jinn ja ktige kuumem koht Ju-

goslaavias, milles endisaegsel, foo-
nil kohtuvad orient ja ladnemaa-

te valitsusajal 1566. a. ehitatud vale
pest kivist kaarjas. kérgsild ile
Neretva joe. 22.000 elanikuga lin-
aritolule
viitab paljude vanemate naiste sel-
jas raivardivas — seelik-pitks — .
ndgusid aga endisaegade eeskujul
enam ei kaeta. Soovituste kehaselt:
siome Mostaris esmakordselt rah-
yustoitn. cevapcicast, .mitmetsortii

 hakklibast valmistatud virtsitatud. |

yorstimeodi toitut ja joome tilluke- .
sist tassidest magus-kanget tiirgi
kohvi, mis olevat ,,.kuum kui por-.
gu. magus kui patt ja must kul |
naise stida. ‘e

@ irgnet)

. wef . . . ' . . . . ot . . . . . .
. . . . . . .* . . . . 1 . . .
ome it =: = et ey =: - - = . . . . . . . oe . . _r. . . .
we at Soy are a et i ee ee ee ae Popout pe get Tate tee oe . - 1 . _ . : . . . oy . .
. ane . epee i, = . . we at a . . se . oo . . . . . oo . ary a . . . .
AAT bce tc i: kere Dose oe wo so Se ty toe 27 les, rs woot boat oe te ce a " . . oe oe hay . wae te od oo ee -_ , . .
Va NET ae ar eon Ne er te TLD OD Mv sie: nen ew ' mae _ ay = et at gs : ere
- seme . ts . so. al i - r = r rus 13 pk a - a _ for : Pel eee ee " " - “—- mi a ee. ar L a net _
. L . 7 . . - 7 . 7

oe
=

a - Peal oe
LR ee en Ba iy
. . '

a el lS
'
“Sy tats