too ot . 8 . . a ee ee ee eerie oe a ws cr cae ee ee Pee me ae tel uF ee ' a SP eT ae, Oe i he — Yowrene oe wher by, Fo geeteegs L145 ' Pa 1 1 ee ea “—8 . = i | . ee 1 . Jie poke Ys op see a ame a Fl ret ; aL . ' . . =: et . _. . a _ ; . 1 o : ro . Te : . To . . a tals a ou 1 “7 ee ee ee el . sole oo om L . a ae | ine : oe “Fou , ro A ee carr : on rey tea ABA EESTLANI He pats re ce oe eee ) vabade aestloste hadlekondja 60 aasta tat asimesest | Ly am ei a de ae: Pe Sas bo be 5 ee ee el VA fy He T Baden-Powell aklameeriti Maailma Ped. skaudiks —= Zesti skaudid dratasia | esmakerdselt tahelepanu Tentavasti algas skandiliikumine Badien-Powelli initiative tsie -mese katselaagriga 20 poisiga 1907. a. Léuna-Inglismaal Brownsea saarel, Jargmise aasta algut 1908ilmus B.-P. pohiraamatn ,,Scouting ATFENA — Saksa -alastikultuur- jased pohjustasid Kreekas peagu massu. Nauplia linna juures asuv _ Satadi rand oli iitiritud tihele Laa- ne-Saksa alastikultuuriklubile, Lin- ‘na 750-vaodiline hotell oli sakslasi_ tdis. Kuid saksa ,,vabaOhu-kultuur- jased‘' eF leppinud ainvlt ranna Ka- sutamisega, nad hakkasid isegi lin- nas alasti ringi liikuma. Uks Stutt- gardi arsi koas naisega loppeks ar- reteeriti, kui nad laksid ihualasti iiht kreeka kirikut vaatama, Linna moralistid organiseerisid demonst- —ratsiooni, kuhu tui ka, Ateenast 20 nussitgit demonstrante. (Uteldi kill, et enamik nendest tuli lihtsalt undishimu. parast). Kohalesaadetud 200 politsemnikku suutsid ldppeks rahu jaluie seada. Kui lOppeks btir- germeister dra seletas, kui palju linn saab kast saksa alastituristide tOttu, siis tehti ,piiksata peesitaja- tega’’ rahu. Gigeusu vaimulikud on aga endiselt séjajalal ning. kalvad | suurtes ja vaikestes salkades alas- tikuituurlasi hurjutamas. Muide, Stuttgardi arst dr. Engel sai 32 mud, tema uaine kaks: kuud van- cistust alasti olekus kirikusse mine- mise eest, LOUSIANA —— shuiahndaiete ajajark voib peatselt hakata lop- pema, kirjutab iervishoiuteadlane Virginia Castelton ajakirjas .,PTe- | Ghujahendajate | yention™. Enné leiutamist kasutati soojadel aasta- sevadel ventilaatoreid. Nutid on hakanud Floridas, Lousianas Fh, jalle ventilaatorid asendama ohu- - jahendajaid,.kuna need on tervish- kumad. Floridas tiks ebitusettevot- ja pani igasse ruumi seimaventilaa- tori ning néed jahutavadi maja ka suurema kuumuse ajal killaldaselt, nonda et Ghujahendaija jarele pole enam tarvidust. Teatavates olukor- dades, mait.. suurtes avalikes hoo- netes ja ka autodes jaab Shujahen- | daja sliskl asendamatuks. NEW YORK — Omapiirase turis- tide pligamise avastas: New Yorgi ® -tarbijate osakond iihes Madison Avent kohyvikus. Kui ettekandja miarkas, et kiilaline on kohapealne elanik, siis andis ta seliele kollase meniviikaardi.. Kui aga kiilaline oli iimselt turist voi valjast sissesolt- mud isik, siis sai ta roosa mentti- leaardi, Toidud olid mGlemal me- nitiikaardil tapselt tihte moodi, al nult hindades oli vahel. Roosal me- nitiikaardil olid binnad tublisti kor- gemad. NEW YORK — Uus autokindlus- tuse seadus hakkas New Yorgis _kehtima. Kui automehel pusdub ko- hustuskindlustus (kahju tekitamine teistele), ei karistata teda enam ku. ‘ni aastase vangistusega, vaid ainult kuni 5phevase vangislusega. Trahvi suurus $100—Si000 aga endiseks. Automees. kaotahb ‘aga aastaks juhiloa ja wie: loa eest _ peab maksme $300. _koosnedes N. Venest tile “LONG ISLAND — Kaks gangi, -Viini Ameerikasse saabunud juutidest laksid Long Islandil ormavahel tiil- li, Uks noorukitest, 18-aastane Di- mitri Helodovski pussitatl surnuks. - NEW-YORK — Transparttédliste utticon New Yorgis palub oma Luk- metel igabithel annetada vanhemalt 1 dollar, et saada kokku trabvira-- ba, mida unioon peab maksma 13- maevase ilegaalse streigi péarast apritis. Ligemale kolmandik liik-- meid oli totlal streigi vastu. Strei- | kijatel tuleb nagunii maksta trahvi 5800-1500 isiku kolita, LOS ANGELES — Kolme- dimen. - slooniline TV voib kGige lahemas see Pre ST? Ke ‘kaabli-televisiooni tulevikus. }6uda Ameerikas turule, kirjutab ,.Moneysworth’:. Kalifor-- Hias tegutseb juba ménda aega et- fevote ,2-D. Technology | Corp.“, mille president James Butterfield . jities, et uudne televisiconiaparaat _¥Sib maksta isegi alla 1000 dollari. Tema arvates kolme-dimensioonili- se televisiooniga hakkab katsetama Kempanli veel kaesoleval aastal. Antenni-televisi- oonid yGiksid saada kolme dimen- sioonilise televisiooni 2-3 aasta pa- YASt. 2atg anid 288. bares koondise, RIOR g bore cena ays haglerts anity yee 2p eae aD MEME Lg Ae oe Pe Ln ee ds . L ' ‘ 1. y a, 4 - 1 a cae ty at Pp > J | ipl iF for Boys‘ I osa ja algas ilmumist kaukiri ,,The Scout“, B.P, jylit-. kirjaga igas numbris. Skaudiriiimi kerkis kui seeni kogu fagiic- | Meremaal, Louna-Agivikas: 1910 maal. Sama! aastal sajanesid skautlis Austraalias, Kanadas, Uus- . aastal — Secomes, Taanis, Prant-- susmaal, Yenemaal, U.S.A-s. Muide — gaidlus rajames 1919. 2, estis algas see Parnus I skau- diriinma rajamisega 1912. aastal, hiljem Tartus, Viljandis, TaJlin- nas tuba avaramalt. Nonda oli ka. meil juba enne I Jamboreed skau- diliikumife arengutecl. Keskse Festi Skautide Maleva rajamine teostus 1921. a. algupoo- lel. 3 Sedambdda viisid juba enne Ees- ti de jure tunnustarnist Eesti lipu maailma areeniie mitte iiksnes Eesti voidukad sportlased ‘(Ant verpeni oliimpiaad), - Vaid ka Eesti skandi-esindusuk- sus ,,Olympia’ jambeoreele Lon- donis, skm. B. Rautsma juhati- sel, kuhu Liti, Leedu, isegi mit- te Scome ja Poola skaute ei ib munud. Eesti osavott, amukese uksusena Baltimaadest ja iimbrusest oli siurt tAhelepanu dratanud tiritus. Killastades Skautide Maailmabu- rood Londonis i935. a., niidati mulle peasekretdri jiaua. kehal vOordlemisi suurt raamitud fotot Festi esindusiiksusest I Jambo- reelt.. Seda haruldust ef olnud. enam, kul kavatsus oli seda E. Sk. Koguteoses avaldada; Arvatavasti la4ks kaduma Buroo Hlekolimisel Kanadasse. Aastal 1918 oli skaute regist- reeritud 45 maal 158,000 umber. Nendest skaute 100.006. 40-000 hundut ja 10.000 skaudijuhti. Baden-Powellil oli juba ‘aastaid motteis teadmine, et skauthus tHi- daks oma tilesande koige paremi- ni, kui see kajuneks rahvaste va- heliseks vendlusliikumiseks.. Qma métte viis ta teoks I Jamboree kokkukutsumisega ‘“maailmamaa- - delt Londonisse ,Olympia’ jam- boreele. Hiljem on peetud jambo- -peesid iga nelja aasta jarele — Ev: | roopas, Kanadas, USA-s ja Aasias. Vaheldumisi teostusid ka Rover Mootid (vanemskautluse maailraa- laager). Molernil -puhkudel pect likeduses ka Skautide Maailma- konverentse. Vaba Eesti aegadel olid Restt skaudid suuremate esindusitksuste- na jamboreedel: —-- 1929. a. Arrow Pargis, Inglismaal; 1933. a. Unga ris, G6ddllo jahipargis; 1937. a. Hollandis, Vogelensang-Bloemen- daslis: 1947. a. Prantsusmaal, Moissonis (44 eestlast); 1931. a. Austrias, Bad-Ischlis; 1955, a. Ka- nadas, Niagara on- the Lake; maailma skautluse juubelijambo- Kremli wus tak Kdérgepalaalistest afganistani séduritest reel (Moot ja Indaba kaasaar va: tud) — 40 eestlast. See oli ainuke kuve pagilasyalt vuse laager, kus lehvis 6 lippa koos. Eesti Houga. | | (Kesti tiksuste osavOtust ja tege- vusest jamboreest on pikemalt kir- jutatud allekirjutanu malestusraa- matuis.— fest] radadelt“ ja .Kodumailt -véérsile), : I Jamboree oli skautluse maail- maliikumise tégelikuks edenda- jaks. Jamboree lépul 7. augustil Baden-Powell aklareeriti ‘spor- taanselt Maailma -Peaskaudiks. Koige diulisemaks f Jamboree gaa- vutiseks. ohh Kkaks paeva enne aya- mist peetud konverentsi) (kéizi osavotiate maade. esindajate asa- votul, et leiti vajalikuks alalise rahvusvahelise Skautide Konve. renisi rajamine,. kui valitsey- cr- gan, milline kokku astuks iga ? aasta jarele. Ka Rahvusvaheline Skautide Komitee kui taidesantva organi ja Rahvusvaheline Skauti de Buroo, kui peasekretariaadi or- ganiseerimine, Direktoriks - valit Hubert Martin. Olympia HailjLondanis oli I Jam- boree. asupaigaks, muidugi. ka ‘iumbruse maa-alad, nagu Old Deer Park Richmondis, kus asusid 6000 skauti ja juhti. B.-P. kasutas Olym- pia Halli laagriks ja kGigeks vOi- malikeks skautluse niéliustek$ ja tegevuseks. | Isegi Olympia Halli pindala oli. ‘Kaetud labikasvariud murupinna-. ga, kuhu véidi paljude tiksuste laagreid ypiistitada ‘ja tegevust arendada. | | Peale Briti osariikide oli laagris esitatud 21 uksust teistelt. maadelt ja rahvustest, kaasa arvatud eest- lased. Need harjutused, véistlused kestsid nadalapaevi to- hutuile kilastajate hulkadele. Jamboree lopudhtul Wilatati kot ki suurejoonelise _,,dramaatilise’ kavaga. Lavastus oli rajatud Briti soprusele, kus ei puudunud ka ameeriklaste osa Columbia stimbo- li tlivustusil. Lopuks, koigis! rahvustest osa- vOtjaist dimbritsetuna, titles B.-P. oma mOjuka ldpuséGna, kus ta muuseas tttes: ,Jaliberee on meile ‘Spetannd, et Kui harjutame jarjekindlalt ja kannatlikult abivalmiduse vai- mus, siis selles peitub ja ihmmneb slimpaatia ja harmoonia.“ HERBERT MICHELSON tka Alganis Aiganistanis moodustatakse teproriuksused NEW DELHI —. N. Liidus on véimud arusaamisele joudnud, et nad ei siuda afgaanlaste vastupanu mnrda tavaliste sdjaliste ja terrori vahenditega ning, mis on sundinud Kremlit liihenema Afga- nistani probleemidele uute. vitetega. Sajaliste akisioonide téhusta- | miseks on ko#u maa jagaind nuiid seitsmesse sOjalisesse ringkou- da ning on asatatnd Afganstani vabatalitlikest keesaey palgasddu- rite armee, mille stduritele maksetakse Lérgeid palkasid. Indiasse saabunud informatsioo-. ai kohaselt ti6tasid ue ~ plaani valia Moskvast kohale saadetud nouandjad, millele j4rgnes selle vormikonane kinnitamine Aiganis- tan kommunistliku partei poolt. Une siisteemi jirele on iga sé- . jalise piirkonna iilemaks. tks At- ganistani kemmunisiliku partei -poliithiiroo fiige ja tks vene kindral, kelle kasutuses on 100(-st vee punaarmeenlasest koosnev ‘Wokiksus, millele lisanduvad teised vaeosad. Palgaséduritele maksetakse 200 dollarit kuus, mis ianemaailma | a Tar SI Pes ay tweet care ogc ante ana ap tee ioe ee eae pneoette eee “i say ay ie ie moistete kohaselt on viaike palk, kuid Afganistanis tohutusuir Tana. Moningate andmete kohaselt hakkavad venelased ja Afganistani kommunistlik partei endi hyvides ka Afganistani tiksikuid suguharu- sid iiksteise vastu iiles kihutama ja assitama, et vahepealt profiiti 16#- gata ja oma vGimupiire laiendada. Nii niiteks tuuakse kaugematest provintsidest mobiliseeritnd . me- hi Kabuli piirkonda, kelledel ei ole mingisuguseid sidemeid ega ontakte Kabuli iimbruses — ela- vate inimestega. Kaugemalt toadud soduretd on ker- athe naa iy Tee We oth th Wn . mn rare ve ct ie ae Be ee Shes mingud ja. "imu 2korda nddalas— | | teisipGeval ja neljapdeval | | Rin Rivanoo! _ ad August — see aasta uks kau: neimaid kuid — kannab wime- _ tust Moikuskue. Paris tapne see ‘just pole. Meie isikliku aiandu- se ja agrocomia viljelemise op te : juures kestab see iGikns. kiili ik- ka (sipake varem ja terake hil- jem, ehk tidiselt Geldes just peers | nénda, kuidas aega jatkub. Ja ag ok : | enamasti just idikuskuul on se- tatters st RICHARD NORVELL Eesti Komitee auhind Richard Norveliile STOKHOLM ‘— Eesti viimise tégelikuks juhiks, naidates selles vastutusrikkas . itlesandes SULT indu ja nead organiseerimis-. yornret. Auhinna ~ mAdramisega ESTO- 8) peakomitec esimenele | avaldab Festi Komitee tihtlasi tanu ja lugu- | pidamist ESTO-80 peakomitee ja | ‘eritcimkondade kdigile likmeile, | kes ligi kolme aasta jooksul tegut- sesid ennastohverdavalt ja suurejoonelise urituse -kordaminek on naidanud — vage heade aga. jArgedega. . “Richard Norvell on ik aega al- : nud eesti noorfejuht - ermevate gruppide vahel. ESTO-80 koondas erakordselt pal- siaoniks, ia rahva vabaduse taastamiséks. 6petaja A. Taul ‘utlustab Florides Loikusptiha ja iihtlasi koguduse aastapieva tahistamise jumalatec- | Léuna-Fiorida Koguduses | eetakse pihapdeval, 12. okt, kell | mistus » paeval Christ Lutheran Kirtkus — 1955 E. Oakland Park. Blvd’il Fort. [ Opetaja | Andres Taul, Torontost. Solist sop- { ran A. Ailik ja orelil E. Allik. Law : Lauderdales. Jutlustab lulehed. Kohvilaud. Ulikoolide apatite Arizona State University Tempes l6petas. BS kraadiga magna cum 4 - Jaude elektroonika inseneritna Tho- | mas W. Rothermel. Ta t6d6tab pro- duktsioont | insenerna General instruments firma, Arizonas. ~~ Ohio University lLopetas' BS kraa- diga cum laude geoloogia alal Sa- muel R. Rothermel, kes on eelm&r- itu vend. MOlemate vanemad, Ert- ka Kapp-Rotherme} abikaas Walte-— riga élavad Wyomissingis, Pa. Komitee | Rootsis ma&aras oma juhatuse keos- | glekul-20, augusti! 1980 k&escleva | ‘aasta auhinna ESTO-80 peakomitee | csimehele Richard Norveilie, kes | oli ESTO-89 ettevalmistuste ja lAbi- heas | | koostdgvalmus hing — nagu selle | innukas ‘ koostootaotleja rooisi sestlaskonna : ju eesti noori ning kujunes vaba | inaalima eestlaste suureks kKultuu- riliseks ja rahvuslikuks manifestat- | : mis nii Rootsi kui kogu f[ maailma avalikkuse ees tOstis taas | -esile meie kindla noude Eesti riigi | da ajakest teps: hoopis vale, Aga peaasi on ikka see, et saagisaajaid on meil peale enes- tle veel igal alal ja iris rohkes- | Alustagem’ kevadiste murelite ; ja Kirssidega, mis igal. aastal diisevad kui poérased. Aga siis, kot marjad alles rohelised voi veidi kollakad, tulevad parvede viis mustraastad ja sddvad vii- -mase kui tera, Tore, pole. omal korjamist, ainult et vahest nagu tahaks terakese maitsmisecks ka harva ja voib- olla iga vite aaste tagant. “ Sinese jJaoks on meil oma pold, Keset muru on jaetud suur ~latakas ristikheina, mida keegi niita ei tohi ja kus meie- metsa- janku nimega Karla end siis | “toitmas kiib. Kedagi ta ei karda ja end sddmaaegadel segada ci si poegi, sdpru ja sébrannasid, ‘aga need teised on koik arake- sed, Parast, ristiku-s60maaega laéheb Karla tikripdisa alla ja séib seali marju peale. Vahest juhtun: mina korviga korjamas j samal ajal seal olema, aga ega | Karla kade ei ole ja siiani ta mind sealt ara pole ajanud, kui- gi seda teiste janestega teeb. Nu saame me kahekesi sama poose kallal ilusasli bakkama. — | . Samad pddsad idemistelt oks- |: telit kuuluvad veel jagamisele | lindudega ja oravaga. See vii- heks ja tosiab hirmsat kisa, kui meist keezt teine samal: ajal poosaste juurde tikub, Tema sHGb. hondavils?, et Jaob ama arasbddud tikrite kestad k6ik itusasti ritta varavaposti peale ja karjub ka siis, kui ma nei sealt maha Idhen piihkima. Ka tuleb tal aia peal ronimisega vaikseid arusaamatus} tillukeste _yodtoravatega, kes samuti tikri. podsail maiustamas kdivad. Nende yiimastega on meil suuremaia kaklusi olnud lillede pirast. Pdevalilledel kasutavad nad seemned juba _ pocltoorelt _teratumaks ja portulakadel : n4- | pistavad dienupud enne, kui nad | ditsema minna saavadki. Hir. mutamine ega — vorgutamine (5.0. vorguga katmine) ef aita, Nonda me siis selles asjas ole- lili ei kasvatagi enam. Muidn aedvilja peenarde pi-. Buriseda et ‘rast suvealgusel sag. Traatvork on timber, need busid (ei olnud aega kasta)}, voi siis umbrohi nad aya limmatas (mita nadalat laks ESTO-80-¢a — ae ee ee Pr = Linda Oper lOpetas Indiana: Uli- .====seeemocorsosemen kocli muusika osakonna: (School diga viiull alal k@esokava aasta au- gustis. Ta kavatseb esiotsa hituda méne orkestriga. Linda Oper on esinenud vaga hea equga Indiana- polise ja Chicago eestlaste mitme-. sususeil tihipdevadel. gem propaganda ja valedega iiles . iitta ja saata nad oma rahvus- kaaslaste vastu vottlema. Uus kérgepalgaline’ . vabatahti- kest koosenv miilitsavigi on vene yelvadega hambuni relvastatud ja kannab erinevat vormi Afganistani tavalisest sOjavdevormist, Uut iik- sut, voib seega vaadelda nagu oma- aegset NKYD ellittiksust, kes Kremli huvides sooritas kot. ge mustemaid ja vastikumaid © operatsioone ja fterroriseeris ke: halikku elanikkonda, | of Music) Bachelor of-Musie kraa- © _Mis vahe on idabicki optimisti ja pessimisti vahel?“ Optimist 6pib ameerika pessi- Mist hiina keelt." : } . »Kes ol: suurim sotsialist korgil segadel? : Solumbus. Kui ta merele pur- jetas, ei teadnud ta kuhu ta laheb. Kui ta kohale joudis, ta el teadnud ‘kus ta on. Ja kui ta tagasi joudis, ‘ei teadnud kus ta oli olmud — ja kdik laenatud rahadega.** - ct Patsient Srkab narkoosis, kobab enda iimber ringi- je iitleb: - ,oelle arsti rumailat nagu ma ta- haksin niiiid kill] ndha!* . , Miks gs?! . , - ra oD amputeerinud minu terve Jala!" r 41 - ja seda votb juhtuda vaid haru- | mina ise ja event lase, vahel toob. kaasa ka pisike- - mate peab ennast parispereme- dist aiaseisukorda me lihtsalt alla annud, ega neid . asjad, mis veepuudusel dra niir-. ara), seda ei saa keilegi suuks ajada. | Aga ‘Biliid, siigisepoole ja am gustis, leidsid koopaoravad ebk iimisejad (ground-hogid) vanad maaalised kiigud iiles, | tegid jnurde tust. ka ning kaivad iga paev mitmeid kordi meie aed- vitiu fervitamas. | Esialgu on.nad ara joudned - | silita porgandi- ja peedipealsed, | lillekapsad, tritgioad, salatid ja on nitid .suures ndljahadas . | proovima hakanud tomateid }: - kurke, mida/ nad muidu el taha- | | si. Hernestega Maks meil hast, need joudsid enne dra narbuda, kui loomakesed meie peenraid avastada oskasid. - No nitiid algas suis vottlus, Sai vett voolikuga aukudest alla. lastud, mis kill kaevu tuhjaks t@mbab aga keopaoravad vaid ornalt naerafama ajab.. Omapere pissrmehed on aga- rasti ringl liikunud, aga sel ajal ei ole loomakesed seda miite so- bivaks: pidanud end niitama tut. 4 . . . a ee ee = da. Pemm! - Gaasipomm auku panna ja selliseid nainud olen,‘ “tiled dt — mina tealasin § jopuks sest juh- s neid sel. | Bavitamtseks 4 tumisi teadsin ma, k liste laomade mitiiakse. | Esimene pomm liks: slis ke- nasti auguveerel Jahti, ajas haisu nii, ef mu ara tapma pidi enne, | kui augu kuidagi kinni saime. -j Teine neist Jaks kiill toredasti | august alla ja olcks teinud tub- | li tO4,- ainult et just sel ajal loo- makesé seal sees ei olnud ja nk [| gime teda seda tegevast pealt vaatamas ata tagant. _Kolman- dal pommil ei téétannd siitik: ja selle ma:viin teile poole hinna- fa uuesti mana miitia, Eu ta- hate, Niiiid on sits kaigus kul so- da chk kannatusmang ja nails, kes kauem. vastn peah: Aadam topih augud igat hommiknul ja Ghinl k6vasti kinni ja koopaorav. ajab nad iisna pea fillegi lati. Ei tea veel, kumba. narvid kauem vastu peavad, Kas loo- mal -voi inimesel, enne kuk me ute pommidega mangima saa- me hakata, sest neid meie ligi- } dal saada ei‘ ole ja neid peab | " Kaugemalt poest dra tooma. Mulle omale see suurt ei ta- - | henda. On koguni tisna kesa ja ‘Gnnelik juhus, et aed kerrast ira on loomade siti Libi ja et had peale. aedvilja ka moningal mairal umbrohtu dra havitada on suuinud. Igatabes ei tule sel- | mitte minu -} sitiks ajada ja seeparast ma | slis istan hoopis majarédul ja loen raamatut, | Pealegi — milleks on -siis poed, kui inimene omale aedvil- ja ‘kasvatamisega ise vaeva peab nagema, ja hénda- rikas olen mina kill, et odaval hoo | ajal oma perele porgandipandi, ‘| kapsapea, salati- ja spinatilehti, 4 mitmestiguseid mugulaid ja mitud selletaolist osta jaksan, Siindmuste kalender @ Reedei, 12, septembril kell 8.30 — b., laupdeval, 13. septembril kell 4.30 pl. ja 8.30 6. .The Theatre Centres, 95 Danforth Ave. aus draa-— ma thes vaattises ,,Simdmased su- -reval planeedil*, - O Laupiieval, 20. septembril kel] 7.00 9. Eesti Majas ‘Loronto Eesti: Skandisoprade Seltsi stigispidn. Brezhnev | olevat dadliseisusse tostetud. Kuna vere keeles puudub selline titel nagu ;,von“, voi ,,av' vot kui olla reotsi moodi hasti peen, siis ,,af"', on viimane tiitel Jaenatud | ka. N. Liidu presidendile. Ta wus filmi olevat niztid Af Ganistati. .